2-20-1448/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

31. märts 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-1448

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi

Arkason OÜ ja OÜ LUMIRA vastu tehingu

kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu

üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arkason OÜ ja OÜ LUMIRA määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Eesti Vabariik (Maksu- ja

Tolliameti kaudu), volitatud esindaja Mikk Kangro

Kostja

(määruskaebuse

esitaja):

Arkason

OÜ

(registrikood 12600774), seaduslik esindaja juhatuse

liige Talis Kottisse

Kostja

(määruskaebuse

esitaja):

OÜ

LUMIRA

(registrikood 14583784), seaduslik esindaja juhatuse

liige Aleksei Saal

RESOLUTSIOON

1. Jätta Arkason OÜ osas määruskaebus läbi vaatamata.

2. Rahuldada OÜ LUMIRA määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2020 määrus osas, millega hagi tagamise

abinõuna kanti OÜ-le LUMIRA kuuluvale kinnistule asukohaga Tartu

maakond, Nõo vald, Tõravere alevik, Killukese (registriosa nr 2442104)

käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks (maakohtu määruse resolutsiooni p 2).

4. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) taotlus hagi tagamiseks osaliselt ning kanda hagi tagamiseks

kinnistusraamatu registriossa nr 2442104 OÜ-le LUMIRA kuuluvale

kinnisasjale asukohaga Tartu maakond, Nõo vald, Tõravere alevik, Killukese

eelmärge ja märkus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks

järgnevalt:

4.1.

Eelmärge tsiviilasjas nr 2-20-1448 esitatud 30. mail 2019 sõlmitud kinnistu

müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ning kinnistu

omandi üleandmise tagamiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) kasuks.

4.2.

Märkus: tsiviilasjas nr 2-20-1448 on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) poolt esitatud Arkason OÜ ja OÜ LUMIRA vastu nõue 30. mail

2019 sõlmitud kinnistu müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamiseks ning kinnistu omandi üleandmiseks.

5. Kustutada käesoleva määruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud eelmärke ja

märkuse kinnistusraamatusse kandmisel kinnistusraamatu registriosast nr

2442104 määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud keelumärge (sisse kantud 4.

veebruaril 2020).

6. Lugeda Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2020 määruse resolutsiooni kehtivaks

terviklikuks sõnastuseks:

1) Rahuldada hagi tagamise avaldus osaliselt.

2) Kanda hagi tagamiseks kinnistusraamatu registriossa nr 2442104 OÜ-le

LUMIRA kuuluvale kinnisasjale asukohaga Tartu maakond, Nõo vald,

Tõravere alevik, Killukese eelmärge ja märkus Eesti Vabariigi (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) kasuks järgnevalt:

2.1)

Eelmärge tsiviilasjas nr 2-20-1448 esitatud 30. mail 2019 sõlmitud

kinnistu müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise

ning kinnistu omandi üleandmise tagamiseks Eesti Vabariigi (Maksu-

ja Tolliameti kaudu) kasuks.

2.2)

Märkus: tsiviilasjas nr 2-20-1448 on Eesti Vabariigi (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) poolt esitatud Arkason OÜ ja OÜ LUMIRA vastu

nõue 30. mail 2019 sõlmitud kinnistu müügilepingu tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistamiseks ning kinnistu omandi üleandmiseks.

3) Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

4) Määrus saata viivitamata täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

ning toimetada kätte menetlusosalistele.

7. Toimetada määrus pooltele kätte ning saata pärast jõustumist täitmiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Osas, milles ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), saab

käesoleva määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; hageja) esitas Tartu Maakohtule 28.

jaanuaril 2020 Arkason OÜ (kostja I) ja OÜ LUMIRA (kostja II) vastu hagi 30. mai 2019

kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ning tehingu alusel saadu üleandmiseks.

Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, paludes kanda kinnistusraamatu

registriossa nr 2442104 kostjale II kuuluvale kinnisasjale asukohaga Tartu maakond, Nõo

vald, Tõravere alevik, Killukese (kinnistu) käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge hageja

kasuks. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid on hagejal põhjendatud alus väita, et

keelumärke seadmata jätmisel võib hageja nõude rahuldamine muutuda võimatuks – kostja II

võib kinnistu nõude tasumise vältimiseks võõrandada kolmandatele isikutele. Kinnistule

keelumärke seadmine ei piira kostja II õigustatud huve rohkem, kui on vajalik hagi rahuldava

kohtuotsuse täitmiseks tagamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHAD

2. Tartu Maakohus võttis hagi menetlusse, rahuldas 29. jaanuari 2020 määrusega taotluse

hagi tagamiseks ning seadis kostja II omandis olevale kinnisasjale käsutamise keelumärke

hageja kasuks.

Maakohus leidis, et hageja taotlus keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu hinnangul põhistas hageja kohtule nõuet,

mille tagamist ta soovis, ja ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagi rahuldamise korral

peab kostja II kostjale I kinnisasja tagastama. Kui kostja II kinnisasja võõrandab, ei ole selle

tagastamine võimalik. Seega tagasivõidetava kinnistu edasivõõrandamine raskendab

kohtuotsuse täitmist või teeb kohtuotsuse täitmise võimatuks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Kostjad esitasid 20. veebruaril 2020 ühise määruskaebuse, milles paluvad maakohtu

määruse tühistada.

Praegusel juhul ei ole tagasivõitmise hagi esitamise eeldused täidetud. Hagi esitamise üheks

eelduseks on alustatud täitemenetlus ja selle ebaõnnestumine, kuid hageja ei ole esitanud

täitedokumenti täitmiseks kohtutäiturile. Järelikult ei saa täitemenetlus olla ebaõnnestunud.

Kostja lisab, et Maksu- ja Tolliameti poolt läbi viidud sundtäitmine piiratud ulatuses ei ole

võrdsustatav täitemenetlusega. Täitemenetluse viib läbi kohtutäitur sissenõudja avalduse ja

täitedokumendi alusel. Kuivõrd hagi eelduste täitmata jätmise tõttu tuleb hagi jätta läbi

vaatamata, tuleb tühistada ka hagi tagamise määrus.

4. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et praegusel juhul on tagasivõitmise hagi esitamise

eeldused täitmata. Hagejal kui maksuhalduril on maksukorralduse seaduse kohaselt õigus läbi

viia täitetoiminguid. Hageja on kostja I arvelduskontod kõikides krediidiasutustes alates

26. novembrist 2019 arestinud. Hagejale teadaolevalt puudub kostjal I muu vara, mille arvelt

oma kohustusi täita. Hageja lisab, et täitmisavalduse esitamine kohtutäiturile täitemenetluse

alustamiseks on maksuhalduri kaalutlusõigus. Olukorras, kus maksuhaldurile on tema enda

tehtud sundtäitmise toimingute tõttu teada, et võlgniku kinnis- ja vallasvarale sissenõude

pööramine kohtutäituri jätkatud täitemenetluses ei viiks ilmselgelt maksunõude

rahuldamisele, võib maksuhaldur jätta kohtutäituri poole täitemenetluse jätkamiseks

pöördumata. Ka praegusel juhul puudus hagejal vajadus kohtutäituri poole täitemenetluse

algatamiseks pöörduda.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostjal I ei olnud õigust maakohtu määrust vaidlustada ning

maakohus on selle menetlusosalise määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Kostja I

osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

Kostja II esitatud määruskaebuse alusel tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 alusel

tühistada osas, millega kohus kandis kinnistusraamatusse kostjale II kuuluvale kinnisasjale

hageja kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue määruse, millega rahuldab hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ja kannab hagi

tagamiseks kinnistusraamatusse kostja II nimele registreeritud kinnisasjale hageja kasuks

eelmärke ja lisaks sellele märkuse, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva

kohtuvaidluse olemasolu. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Kostja II

määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

7. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud,

mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui

määruskaebus

on

ringkonnakohtu

arvates

ebaõigesti

menetlusse

võetud,

jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 660 lg 1 järgi võib

menetlusosaline maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes

juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

7.1.

Ringkonnakohus leiab, et 29. jaanuari 2020 hagi tagamise määruse vaidlustamine

hageja I poolt ei ole seadusest tulenevalt lubatud.

Seadusest ei tulene õigust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega kohus on

hagi menetlusse võtnud. Iseenesest võib pool TsMS § 390 lg 1 esimesest lausest tulenevalt

esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas. Samas saab TsMS

§ 660 lg-s 1 sätestatust lähtudes jaatada kaebeõigust üksnes siis, kui vaidlustatav määrus

riivab või kitsendab määruskaebuse esitaja õigusi (vt ka Riigikohtu 19. veebruari 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-19-4765, p 9.4; 5. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-17,

p 16).

7.2.

30. mai 2019 kinnistu müügilepingu esemeks olev kinnistu, millele maakohus on

seadnud käsutamise keelumärke, kuulub hetkel kinnistusraamatu kannetest nähtuvalt kostjale

II. Hagi tagamise korras kinnistule käsutamise keelumärke seadmine ei kitsenda kostja I

subjektiivseid õigusi. Maakohus on kostja I määruskaebuse seega ekslikult menetlusse

võtnud. Määruskaebus tuleb vastavas osas jätta läbi vaatamata.

8. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrus tervikuna ning palutud maakohtu

määrus tühistada. TsMS § 652 lg 8 ja § 659 järgi ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse

õigusliku põhjendusega.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus kinnisasjale keelumärke seadmisega

TsMS § 378 lg-t 4, mille kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav

abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid

ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks teised võimalikud

hagi tagamise abinõud ei taga käesolevas asjas hageja õigustatud huve piisavalt.

9.1.

Hageja on praeguses asjas esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 alusel

kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõude. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja

eesmärgiks kinnistu tagasisaamine kostjale I vara hulka. Sellest lähtuvalt on ringkonnakohtu

hinnangul hagi praegusel juhul tagatav eelkõige eelmärkega (vt Riigikohtu 6. juuni 2018

määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 9.1).

9.2.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda

eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha

muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. AÕS § 631 lg 2

esimese lause alusel võib eelmärke kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise korras. Hagi

esitajat kaitseb hagi tagamiseks sissekantava eelmärke korral AÕS § 63 lg 3 esimene lause,

mille kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine

osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Sama kehtib AÕS § 63 lg 4

kohaselt sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse

suhtes. AÕS § 63 lg 3 teise lause kohaselt ei takista eelmärge erinevalt keelumärkest kannete

tegemist kinnistusraamatusse. Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt kui keelumärge

arvestada lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega.

9.3.

Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas hagi tagamiseks käsutuskeeldu nähtvaks

tegeva keelumärke kinnistusraamatusse kandmine koormab kostjat II ebaproportsionaalselt

TsMS § 378 lg 4 mõttes. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada osas, millega

kohus hageja taotluse vastavas ulatuses rahuldas.

10. Hageja on 24. märtsil 2020 ringkonnakohtule esitatud seisukohas esitanud

(alternatiivse) taotluse kanda keelumärke asemel kinnistusraamatusse eelmärge ja märkus,

mis avalikustaks kostja II nimele registreeritud kinnisasja kohta käiva poolelioleva

kohtuvaidluse ja selle sisu.

10.1. Arvestades eelpool märgitut ning hageja 24. märtsi 2020 alternatiivseid taotlusi, peab

ringkonnakohus võimalikuks teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hagi

tagamise taotluse osaliselt ning kannab taotletud keelumärke asemel kinnistusraamatusse

eelmärke. Ringkonnakohus lisab, et sellise määruse saab kohus teha ise omal algatusel (vt

Riigikohtu 6. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 10).

10.2. Riigikohus on leidnud, et hageja huvide kaitseks võib osutuda otstarbekaks kanda

lisaks eelmärkele sisse ka märkus, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva

kohtuvaidluse olemasolu (vt Riigikohtu 6. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p

11). AÕS § 631 lg 7 järgi kantakse märkus kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul.

Selliseks seaduseks võib lugeda ka TsMS § 378 lg 1 p 10, mis võimaldab kinnistusraamatus

AÕS § 63 lg 1 p 4 kohase märkuse abil nähtavaks teha, et kohtus on pooleli

kinnistusraamatusse kantud kinnistut puudutav kohtuvaidlus. Sellisel hagi tagamise abinõul

on üldine seos ka AÕS § 631 lg 2 esimeses lauses ning lg 5 esimeses lauses nimetatud

abinõudega (hagi tagamise korras võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke ja vastuväite).

Sissekantav märkus tagab ka seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist

tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik

hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega ei oleks hagejal

märkuse sissekandmise korral eelduslikult vaja esitada uut hagi, kui kostja peaks kinnistu

võõrandama, sest TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtiks praeguses asjas tehtav hagi rahuldav

lahend ka üld- või eriõigusjärglase suhtes. Õigusjärgluse olemasolu tehakse vajaduse korral

kindlaks TMS § 18 kohaselt.

10.3. Kuivõrd hageja on 24. märtsil 2020 esitatud seisukohas palunud alternatiivselt kanda

sisse eelmärge koos märkusega, peab ringkonnakohus hageja õiguste tagamise seisukohalt

otstarbekaks kanda lisaks eelmärkele kinnistusraamatusse ka märkuse, mis avalikustab kostja

II nimele registreeritud kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu. Seega

kinnistusraamatusse tuleb koos eelmärkega sisse kanda ka märkus (AÕS § 63 lg 1 p 4).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust

täies ulatuses tühistada ning hagi tagamata jätta. Hagi tagamisel peab kohus tulenevalt TsMS

§ 381 lg-st 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid

põhistanud TsMS § 235 mõttes. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt,

et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu 29. mai

2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid

formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses

(Riigikohtu 13. märtsi 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07, p 11). Hagi ja hagi tagamise

taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud

asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Hagi

tagamise menetluses hagi kohta tõendeid ei koguta ega hinnata (vt ka Riigikohtu 3. veebruari

2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-16, p 16 koos selles viidatud praktikaga).

Kuivõrd tagasivõitmise nõude kõigi eelduste esinemine on sisulise vaidluse lahendamise

küsimus, ei ole võimalik hagi tagamise peale määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtul

nimetatud asjaolude osas lõplikku seisukohta võtta.

Ringkonnakohus siiski lisab, et tagasivõitmise hagi esitamise õigus on antud igale

sissenõudjale, kellel on olemas täitedokument võlgniku vastu. See tähendab, et sissenõudja ei

pea olema taotlenud täitemenetlust, et saada õigus tagasivõitmiseks. Pigem on tagasivõitmine

just täitemenetlusväline toiming, mille eelduseks on siiski täitedokumendi olemasolu

(täitemenetluse seadustiku eelnõu (143 SE, Riigikogu X koosseis) seletuskiri). Seega on

hageja praegusel juhul õigustatud esitama kostjate vastu tagasivõitmise hagi täitemenetluse

seadustikus ette nähtud alustel.

11.1. Hageja on hagi tagamise avalduses tagatavat nõuet piisavalt põhistanud (TsMS § 381

lg 1 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Hageja väidetud asjaolud on hagiavalduse põhjal omavahel

kooskõlas ning hagis on viidatud asjakohaste tõendite olemasolule. Nõude olemasolu on

hagiavalduse põhjal hagi tagamiseks piisavalt usutav.

11.2. Hagi tagamise põhistatust (st kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuks

muutumise oht) ei ole vaja eelmärke kinnistusraamatusse kandmise puhul kontrollida. AÕS

§ 631 lg 2 teise lause järgi ei ole hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse

kandmiseks nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks

eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu (vt ka

Riigikohtu 6. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 9.2).

TsMS § 377 lg 2 esimese ja teise lause järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks

ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust

õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks

või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata

jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja on hagis ning

hagi tagamise taotluses ringkonnakohtu hinnangul siiski ka usutavaks teinud täitmise

võimatuse, kui hagi jääb tagamata.

12. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS

§ 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises

määruses vajalik.

13. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse

resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

14. Osas, milles kohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata, saab käesoleva määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 643 lg 4; § 659). Muus osas ei saa määruse

peale määruskaebust esitada (TsMS § 390 lg 1).

15. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud

määruskaebuse üks kohtunik.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest