2-20-3551/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-3551

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

31. märts 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3551 Tsiviilasi O.K. hagi I.K. vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O.K. (ik XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX, tegelik elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: J.J. (ik XXX, elukoht XXX, epost XXX) Kostja: I.K. (ik XXX, elukoht XXX, tel XXX, e-post XXX, XXX) Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.K. hagi I.K. vastu elatise saamiseks.

2. Välja mõista I.K. O.K. kasuks elatis järgmiselt:

2.1 alates 5. märtsist 2020 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Elatis on välja mõistetud alates 05.03.2020 kuni O.K. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

3. Elatis kanda J.J. poolt näidatud pangakontole, makse selgitusse märkida „elatis“.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

2(2)

1. Tartu Maakohtu menetluses on O.K. (hageja) hagi I.K. (kostja) vastu elatise saamiseks. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimummääras alates 5. märtsist 2020 muutuva suurusena, st elatise iga-aastane suurenemine seatakse sõltuvusse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suurenemisest. Elatis palutakse kanda J.J. (hageja seaduslik esindaja) pangakontole nr XXX (Swedbank).

2. Kostja vastas hagile kirjalikult 26.03.2020. Vastuse kohaselt võtab kostja hagi õigeks ja tunnistab tema vastu suunatud nõudeid.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on kirjalikus vastuses hagile hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus O.K. hagi.

4. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.

5. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus O.K. hagi I.K. vastu elatise saamiseks. Elatis tuleb PKS § 97 p 1 alusel välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni. Alates 5. märtsist 2020 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt 292 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja pangakontole nr XXX (Swedbank).

7. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 6 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd hageja on menetlustoimingud teinud seadusliku esindaja kaudu ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest, ei ole hagejal eelduslikult rahaliselt kindlaks määratavaid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik