4-20-618/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-618

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-618 Kohtukoosseis Kohtunik Katrin Mikenberg Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi I.T 2317,19,012284 väärteoasi nr KarS §

262 lg 1 . järgi Menetlusalune isik

I.T, isikukood: XXX kodakondsus: xxxx elukoht xxxx : telefon: xxxx töökoht: G OÜ

karistatus: karistusregistri kohaselt kehtiv at väärteokaristust Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskond aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060 e-post: ppa@politsei.ee Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik I.T

Kohtuvälise menetleja, Põhja prefektuuri Lääne PPA - Harju politseijaoskonna esindaja Katrin Vizel

Juhindudes VTMS 107 lg 1 p 2, § 108, § 109, § 111, § 113, § 136 §139 kohus -

o t s u s t a s:

1.

Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. CD plaat Asitõend –

– milline on lisatud väärteomaterjali juurde, säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures.

3. Otsuse koopia edastada I.T-le ning Politseija Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev otsus on kuulutatud lõpposana. Kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Tähtaegselt esitatud apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis aadressil Lubja 4, Tallinn 15 päeva peale apellatsiooniteate esitamist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

VÄÄRTEOETTEHEIDE Väärteoprotokolli nr 2317,19,012284 kohaselt tekitas I.T ajavahemikul 15.12.2019

04.30- xxxx

05.30 kestvalt lärmi enda elukohas , kuulates väga valjult muusikat. Nimetatud tegevusega häiris I.T oluliselt naabrite S rahu. Rahu häirimine pühapäevast S ja J D neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00 ; rahu häirimine reedest laupä -06.00 evani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.00.

Väärteoprotokolli nr 2317,19,012676 kohaselt tekitas I.T 30.12.2019 ajavahemikul

20.00- xxxx

23.15 kestvalt lärmi enda elukohas , kuulates väga valjult muusikat. Nimetatud tegevusega häiris I.T oluliselt naabri J rahu. Rahu häirimine pühapäevast D neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00 06.00; rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud - ajavahemikul 00.00-07.00.

Väärteoprotokolli nr 2317,20,000325 kohaselt tekitas I.T ajavahemikul 14.01.2020

04.40- xxxx

05.30 kestvalt lärmi , kuulates väga valjult muusikat. Nimetatud tegevusega häiris I.T oluliselt naabri J D rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00- - 06.00; rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00 07.00.

Oma tegevusega rikkus menetlusalune isik korrakaitseseaduse § 56 lg 2 nõudeid ning rikkumine kvalifitseeriti väärteoprotokollides KarS § 262 lg 1 järgi

.

POOLTE SEISUKOHAD KOHTUMENETLUSES

1. Harju Maakohtus 16.03.

2020 toimunud kohtuistungil palus kohtuväline menetleja I.T

arestiga . KarS § 262 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistada

6 päeva

2. I.T kohtuistungile ei ilmunud ega taotlenud ka istungi edasilükkamist, kuigi oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast. Kohus arutas väärteoasja VTMS § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isikuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, kohtuistungil uuritud

hinnanud kogumis kõiki tõendeid leiab, et kõik tõendid on asjakohased ja lubatavad . , tunnistajate ütlused usaldusväärsed

4. 14.01.2020 koostatud väärteoprotokollides heidetakse I.T-le ette kolmel korral, s.o 15.12.2019, 30.12.2019 ja 14.01.2020, KarS § 262 lg 1 rikkumist. Viidatud sä näeb ette te väärteokaristuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Seega tuleb kontrollida, kas

I.T des kirjeldatud tegu vastab koosseisu objektiivsetele ja väärteoprotokolli subjektiivsetele tunnustele.

5. KarS 262 lg 1 objektiivsed tunnused on avalikus ne. § kohas käitumise üldnõuete rikkumi Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, mille objektiivsed tunnused avalik koht ning käitumise üldnõuded sisustatakse sätete kaudu. Süüdlase käitumise korrakaitseseaduse (KorS) kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas. Samuti tuleb tuvastada, et

56 kirjeldatud avalikus kohas selle teoga rikuti mõnda KorS § 55 või § käitumise üldnõuet, antud kaasuses väärteoprotokollide kohaselt KorS § 56 lg 2 tulenevat käitumise üldnõuet. Riigikohtu praktikast (v.t 3-1-1-15-17 p. 21-24) tulenevalt on vaja tuvastada, et kõnealuse teoga häiriti asjasse mittepuutuvaid isikuid. Subjektiivsete tunnustena võib esineda kas ettevaatamatus või tahtlus süükoosseisu objektiivsete tunnuste suhtes.

6. 15.12.2019 episoodis

(pühapäev)

J D tõendavad tunnistaja kohtuistungil antud ütlused ning tunnistaja S S xxxx korterist avaldatud ütlused, et 15.12.2019 varahommikul alates 04.30 kostus valju ning tunnistajate und häirivat muusikat. Mõlemad tunnistajad kutsusid välja politsei. Tunnistaja M K ) (K avaldatud ütlustest ilmneb, et tema reageeris politseiametnikuna 15.12.2019 aadressile xxxx ohale kell 05.31 ning maja koridori sisenedes oli tehtud väljakutsele. Ta jõudis k kuulda valju muusikat, mis tuli korterist nr xxxx. Korteri ukse avas I.T, kes ütles, et tal on sünnipäev. I.T lubas muusikat mitte enam valjuks panna, kuid ajal, mil politsei võttis avaldust väljakutse tegijalt, pani ta uuesti muusika valjult mängima. Seepeale otsustasid politseiametnikud võtta korterist nr bassikõlari. 15.12.2019 vallasasja hoiule võtmise xxxx kaasa

protokollist nähtubki, et I.T-lt võeti sel kuupäeval hoiule kõlar, mis tagastati talle

14.01.2020. Kohus leiab, et nende tõenditega on tuvastatud, et I.T 15.12.2019 ajavahemikul 04.30-05.30 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult tegi kestvalt lärmi enda elukohas xxxx, tuvastatud kuulates väga valjult muusikat. Samuti on , et selle tegevusega ta häiris oluliselt majanaabrite S S ja J D rahu.

7. 30.12.2019

(esmaspäev) episoodis J D tõendavad tunnistaja kohtuistungil antud ütlused, et 30.12.2019 kostus xxxx korterist muusikat, mida oli kuulda korterist ja õhtusel ajal väga valju

trepikojast. Tunnistaja kutsus politseipatrulli. Tunnistaja S V (V) ütlustest ilmneb, et tema reageeris politseiametnikuna 30.12.2019 aadressile xxxx tehtud väljakutsele. Kutse sisu oli öörahu rikkumine, kõva muusika. Kohale jõudis tunnistaja kell 23.10. Teataja tegi fonoluku kaudu tunnistajale ukse lahti ja kui tunnistaja sisenes trepikotta, oli alt kuulda bassi. Oli kuulda kõva muusikat. Tunnistaja lülitas sisse vormikaamera ja koputas korteriuksele, sest uksekell ei töötanud. Lõpuks uks avati. Korteris kuulas I.T muusikat. I.T oli joobes, õllepurk käes. Tema elukaaslane e laps olid voodis, hakkasid magama minema. Tunnistaja palus mitu korda, et ja väik I.T paneks muusika vaiksemaks, kuna see häirib naabreid ning oma pereliikmeid. Vestlus politseiametnike ja I.T vahel leidis aset 1 tund või 50 minutit, kuid ikka ei saadud kokkuleppele. Siis otsustasid politseiametnikud võta hoiule keskkonsooli, mille abil I.T kuulas muusikat. 31.12.2019 vallasasja hoiulevõtmise protokoll näitabki Logitec helisüsteemi kontrollpuldi hoiulevõtmist. Kontrollpult tagastati I.T-le 14.01.2020. -plaadil olevast DVD esimesest vormikaamera salvestusest ilmneb, et see käib 30.12.2019 episoodi kohta. Korteri nr xxxx ukse taha on kuulda muusika. Korteris sees on näha, et muusikat kuulab köögis I.T.

Salvestis näitab, et I.T viidi politseijaoskonda. Muusika kuulamist kinnitavad ka I.T menetlusaluse isikuna 31.12.2019 kella 00.19 ajal Rahumäe tee 6/1, Tallinnas antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused. Neis I.T selgitas, et kuulas muusikat, naaber helistas ja keeras vaiksemaks. Kohus leiab, et nende tõenditega on tuvastatud, et I.T 30.12.2019 ajavahemikul 20.00-23.15 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult tegi kestvalt lärmi enda elukohas xxxx oluliselt , kuulates väga valjult muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega ta häiris majanaabri J D rahu.

8. 14.01.2020 episoodis

(teisipäev)

J D , et tõendavad tunnistaja kohtuistungil antud ütlused

14.01.2020 varahommikul pani naaber muusika nii kõvasti mängima, et tunnistaja ärkas.

Tunnistaja kutsus politseipatrulli. Tunnistaja M M (M) ütlustest ilmneb, et tema reageeris politseiametnikuna 14.01.2020 aadressile xxxx tehtud väljakutsele. Mindi sündmuskohale. Õues oli kuulda kõva muusikat, siseneti trepikotta. Tunnistaja tegi kindlaks, millisest korterist muusika tuleb. Koputati uksele, mille peale keerati lõpuks muusika vaiksemaks. Esialgu ust ei avatud. Korterist oli kuulda mehe ja naise vahelist sõnelemist õpu . L ks avas naisterahvas korteri ukse ja näitas, kus on müraallikas ehk mees. I.T oli alkoholi joobes. Otse ta küsimustele politsei

ei vastanud. Politsei toimetas I.T -Harju politseijaoskonda. I.T Lääne

sündmuskohal kinnipidamist näitab 14.01.2020 tema suhtes koostatud isiku kinnipidamise protokoll. Joobeseisundile viitavate tunnuste protokollist tuleneb, et I.T oli 14.01.2020 muuhulgas unut jaoskonnas ehk tugev alkoholi lõhn suust. I.T viibimine pärast toim aadressil -plaadil olevast Rahumäe tee 6/1, Tallinnas, nähtub 14.01.2020 kiirabikaardilt. DVD teisest vormikaamera salvestusest ilmneb, et see käib 14.01.2020 episoodi kohta. Korteri nr xxxx ukse taha on kuulda muusika. Korteris sees on näha, et muusikat kuulab köögis I.T. I.T menetlusaluse isikuna 14.01.2020 kell 13.35 ülekuulamisel Rahumäe tee 6/1, Tallinnas ei soovinud ütlusi anda. Kohus leiab, et nende tõenditega on tuvastatud, et I.T 14.01.2020 ajavahemikul 04.40-05.30 objektiivselt tajutavalt ja tahtlikult tegi kestvalt lärmi enda elukohas xxxx, kuulates väga valjult muusikat. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega ta häiris oluliselt majanaabri J D rahu.

9. Kohus leiab, et hi nii, et seda lisõhtusel ja öisel ajal valju muusika pikka aega mängimine kuulevad majanaabrid, on kahtlemata käsitatav kestvalt teist isikut (majanaabreid) oluliselt häiriva müra tekitamisena KorS § 56 lg 2 mõttes. Sellele vaatamata on kohus seisukohal, et praegusel

juhul ei ole võimalik I.T-le inkrimineerida KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärtegu. Seda põhjusel, et KarS § 262 lg 1 koosseis eeldab käitumise üldnõuete rikkumist avalikus kohas. Avalik koht on tunnus, mis tuleb obligatoorselt tuvastada. Avaliku koha mõiste avab KorS § 54, mille kohaselt on avalik koht

määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Praegusel juhul tekitas I.T kestvat valju ja teisi majaelanikke häirivat muusikat enda kasutatavas korteris. Korterit ei saa käsitada avaliku kohana, kuivõrd see ei ole koht, mida saaks kasutada määratlemata ring isikuid. Korterit saavad kasutada ainult selleks õigustatud isikud (korteriomanik või üüriline, nende lähedased ning nende kutsutud külalised

). Korteri puhul on tegemist eravaldusega. Kohus märgib, et kohaks, kuhu heli I.T kasutatavast korterist kandus ja kus heli häiris teisi asjasse puutumatuid isikuid, oli teiste majanaabrite korterid ja koridor. Ka need kohad naabrite korter ja – koridor - ei ole avalikud kohad. Korterelamu koridor on tunnistaja J.D ja tunnistaja S V st ütluste

nähtuvalt suletud fonolukuga. Järelikult ka kõnealune koridor ei ole ligipääsetav määratlemata ringile isikutele. Korterelamu koridori ja sealt edasi korteritesse pääsevad võõrad üksnes korteriomanike või korterikasutajate loal ning tegevuse läbi Kohus möönab,

- fonolukku avades. et KorS § 56 lg 2 on säte, mis laiendab avalikus kohas käitumise üldreegleid mujale kui avalikku kohta. Selle sätte alusel lasub ka korteriomanikel ja -kasutajatel keeld oma eravalduses teha kestvat või korduvat teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00- -st kuni 7.00-ni. ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00 Samas ei saa aga mööda vaadata

KarS § 2 lg 2, mille kohaselt k vastab süüteokoosseisule aristatakse teo eest, kui see , on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. § 262 lg 1 näeb ette karistatava teona KarS avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Kohus ei pea võimalikuks tõlgendada KarS § 262 lg 1 märgitud menetlusvälise isiku kahjuks avalikku kohta laiendavalt ja lugeda koosseisuga

hõlmatuks KarS § 2 lg 2 eravaldus. See oleks vastuolus eelviidatud , aga ka Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 23 lg 1 määratletusnõude hulgas nõuab, et tegu, mille eest

tuleneva ga, mis muu seadus karistuse ette näeb, oleks seaduses selgelt määratletud. Kohtu hinnangul on praegusel juhul KorS irjelduse ja sanktsiooniga katmata. Selleks, et § 56 lg 2 tulenev keeld KarS § 262 lg 1 teok eravalduses käitumise üldreegleid oluliselt eirav isik vastutusele võtta, tuleks kohtu arvates muuta KarS § 262 sõnastust, lisades sättesse ha kõrval muus kohas käitumise pealkirja ja avaliku ko e ka

üldnõuete rikkumise korteriühistu liikmed või . Xxxx korteriomanikud saavad praegusel juhul panna oma õiguse rahule ja vaikusele maksma läbi korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 32 lg - 1, mille kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Tunnistaja J D ütlustest nähtub, et seda võimalust juba ka kasutatakse.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 107 lg 1 p õpetab väärteomenetlus -st 2 kohus l

e I.T KarS

262 lg 1 väärteoasjas § järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd kohtus tõendamist leidnud käitumise üldnõudete rikkumine I.T poolt ei toimunud avalikus kohas.

11. Väärteoasja toimikus on CD-plaat politsei vormikaamera salvestustega 30.12.2019 ja 14.01.2010 episoodide osas. Tegemist on objektiga, millele on talletatud väärteoasjas tõenduslik teave ning see tuleb jätta väärteoasja VTMS § 2, § 108 p 7 ja KrMS § 126 lg 3 materjalide juurde p 1 alusel.

/ / Katrin Mikenberg Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.03.2020 kohtuotsus.