1-09-16125/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3) 1-09-16125

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2010.a Tallinn

Kriminaalasja number 1-09-16125

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Tõlk Svetlana Talli

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

16. märts 2010.a Tallinnas, avalik kohtuistung

Kriminaalasi G.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 16. detsembri 2009.a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.J Prokurör

Ülle Jaanhold

Süüdistatav

G.J xxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxx xxx xxx-xx, ei tööta, varem 4 korda kohtu poolt karistatud, viimati Harju Maakohtu 19. juuni 2008.a otsusega KarS § 266 lg 1 ja 418 lg 1 järgi 3 kuu 8 päeva vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, Harju Maakohtu 27.10.2008.a määrusega pöörati kohtuotsus täitmisele, vahi all 16.04.2009.a

Kaitsja

Advokaat Kadi Mägi

2(3) RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 16. detsembri 2009.a otsus G.J-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. märtsil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

süüdi ja karistati KarS § Harju Maakohtu 16. detsembri 2009.a otsusega mõisteti G.J

199 lg 2 p 8, 9 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 16. aprill 2009.a. G.J-ilt mõisteti välja tsiviilhagid kokku üheksa isiku kasuks ning 1935.60 krooni määratud kaitsja tasu.

2. mõisteti KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi süüdi selles, et ta varem vargusi toime G.J

pannud isikuna jätkab süstemaatiliselt varguste toimepanemist, tungides sisse Tallinna linnas asuvate elamute trepikodadesse ja keldritesse. Käesolevas kriminaalasjas on ta süüdi mõistetud

13 varguse episoodis ning ühte ruumi ebaseaduslikus sissetungimises.

Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab G.J maakohtu otsust temalt välja 3. mõistetud tsiviilhagide ja kaitsjatasu osas, sest tal puudub sissetulek.

4. toetas esitatud apellatsiooni osaliselt, taotledes temalt Ringkonnakohtu istungil G.J välja mõistetud kaitsjatasu vähendamist või selle täitmise tähtaja edasilükkamist. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta kohtuotsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt.

5.1 Kaitsjatasu suurus 1935.60 krooni on vastavuses kriminaaltoimiku materjalidega. Kaitsjatasu suuruse arvestamisel on järgitud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätteid.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu näol tegemist menetluskuludega.

5.2. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

3(3)

Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et G.J kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

G.J kinnitas ringkonnakohtu istungil ka ise, et pärast vanglast vabanemist on ta võimeline määratud kaitsja tasu hüvitama. Vanglast vabaneb ta kuu aja pärast.

Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et G.J-ilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

5.3 KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 417 lg 2 kohaselt peab süüdimõistetu tasuma rahalise karistuse täies ulatuses kohtu arvelduskontole kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul.

KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa.

Eelnevast nähtub, et rahaliste nõuete ajatamise küsimuse otsustamine on ainult maakohtu täitmiskohtuniku pädevuses ning selle küsimuse lahendamine on võimalik vaid pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega puuduvad ringkonnakohtul volitused menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks.

Kui süüdistatav G.J jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et

Harju Maakohtu 16. detsembri 2009.a otsus G.J-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Malle Preimer Igor Amann