1-09-19448/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3) 1-09-19448

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2010.a Tallinn

Kriminaalasja number 1-09-19448

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

16. märts 2010.a Tallinnas, avalik kohtuistung

Kriminaalasi

J.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 5. jaanuari 2010.a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.V Prokurör

Ülle Jaanhold

Süüdistatav J.V XXX kindel elukoht puudub,

ei tööta, varem 11 korda kohtu poolt karistatud, viimati Harju Maakohtu 11. juuni 2009.a otsusega KarS § 120 järgi 2 kuu vangistusega, vahi all alates 29.09.2009.a

Kaitsja

Advokaat Kadi Mägi

2(3) RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 5. jaanuari 2010.a otsus J.V suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. märtsil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. lühimenetluses süüdi ja Harju Maakohtu 5. jaanuari 2010.a otsusega mõisteti J.V karistati KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 7 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 29. september 2009.a. J.V-lt mõisteti T. Z. kasuks välja aknaklaasi asendamisest tulenev tsiviilhagi summas 501 krooni.

2. mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi süüdi selles, et ta varem röövimise toime J.V pannud isikuna 2. juulil 2009.a tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse Tallinnas XXXXXX XX-XX asuvasse korterisse, kust varastas T. M. kuulunud arvuti koos selle juurde kuuluvate seadmetega ning fotoaparaadi kokku 29 735 krooni väärtuses. Aknaklaasi lõhkumisega tekitas J.V T. Z.le kahju 501 krooni.

Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab J.V maakohtu otsust temalt T. 3.

Z. kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas, sest aknaklaasi oli juba enne tema sissetungimist väljastpoolt auk sisse löödud ja klaas mõranenud. Lisaks sellele märgib J.V, et Harju Maakohtu 11. juuni 2009.a kohtuotsusega talle mõistetud 2 kuu vangistuse algusajaks oleks pidanud olema 29. juuli 2009.a asemel 28. juuli 2009.a, sest ta peeti kinni üks päev varem, kui on märgitud kohtuotsuses. Seoses sellega nihkuks ka käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguseks üks päev varasemaks.

4. Ringkonnakohtu istungil kaitsja toetas apellatsiooni ja taotles selle rahuldamist, prokurör palus jätta kohtuotsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt.

5.1 välja mõistetud tsiviilhagi kohta märgib Vastuseks apellatsiooni väitele J.V-lt

kohtukolleegium esmalt seda, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et aknaklaas oleks juba enne sissemurdmist katki olnud.

J.V on ise kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel andnud ütlusi, mille kohaselt ta võttis maast kivi ja purustas sellega aknaklaasi. Ta ei ole rääkinud sellest, et aknaklaas oli juba enne mõranenud. Sellest ei ole rääkinud ka kannatanud T. M. ja T. Z..

3(3)

Kohtueelsel uurimisel on J.V taotlenud kriminaalasja arutamist lühimenetluses, so kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Nähtuvalt maakohtu istungiprotokollist toetas J.V jätkuvalt kriminaalasja arutamist lühimenetluses. Toimepandud kuriteos on ta end täielikult süüdi tunnistanud ja ei ole enda ülekuulamist taotlenud. Ta on kinnitanud, et jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Teiseks märgib kohtukolleegium seda, et J.V-le on kohtuistungil muu hulgas selgitatud ka tema vastu esitatud tsiviilhagide suurust. J.V on tunnistanud tekitatud kahju ega vaielnud tsiviilhagile vastu. Seega võttis J.V tsiviilhagi õigeks ja maakohus oli TsMS §

440 lg 1 kohaselt õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama.

5.2 Vastuseks apellatsiooni taotlusele karistuse kandmise aja alguse muutmiseks märgib kohtukolleegium seda, et kriminaaltoimikus oleva kahtlustatavana kinnipidamise akti kohaselt peeti J.V kinni 29. juulil 2009.a kell 15.30 (tl 45-46). Lisaks sellele nähtub Tallinna

Vangla teatisest, et J.V-le Harju Maakohtu 11. juuni 2009.a kohtuotsusega mõistetud karistuse alguseks oli 29. juuli 2009.a ja karistuse lõpuks 29. september 2009.a (tl 73). Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium J.V paljasõnalise väitega, et ta peeti kinni 28. juulil

2009.a. Seega on õige apelleeritud kohtuotsuse märge, et J.V-le mõistetud karistuse kandmise aja algus on 29. september 2009.a.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et

Harju Maakohtu 5. jaanuari 2010.a otsus J.V suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Malle Preimer Igor Amann