3-19-1582/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2020. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1582

Haldusasi

XXe

kaebus

tuvastada

Keskkonnainspektsiooni

26.06.2018 ettekirjutuse nr 574 tühisus, tuvastada

Keskkonnainspektsiooni

02.08.2019

sunniraha

määramise teate nr 6-1/19/2066-6, 04.09.2019 sunniraha

määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019

sunniraha määramise teate nr 6-1/19/7021 õigusvastasus

ning keelata sunnirahade rakendamine

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Paul

Keres

Vastustaja – Keskkonnainspektsioon, volitatud esindaja

Väino Linde

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus kaebuse muutmiseks osaliselt ning täiendada kaebust nõuetega

tuvastada

Keskkonnainspektsiooni

04.09.2019

sunniraha

määramise

teate

nr

6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/7021 õigusvastasus ning

keelata sunniraha rakendamine.

2. Jätta XXe kaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2020 (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

3-19-1582

2(8)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX sõlmis üürileandjana 24.03.2017 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga (registrikood:

14109344) üürilepingu Betooni põik 2c kinnistu (katastritunnus 78403:314:0056) tasu eest

kasutamiseks. Lepingu kehtivusajaks pidi olema 01.04.2017 kuni 31.03.2019.

2. XX lõpetas 23.08.2018 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga üürilepingu, sest N&B

Sorteerimiskeskus OÜ rikkus jäätmeloas nr L.JÄ/328976 kehtestatud tingimusi. XX teavitas

üürilepingu ülesütlemisest Keskkonnainspektsiooni. Kuna pärast üürilepingu ülesütlemist

puudus N&B Sorteerimiskeskus OÜ-l jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõigus,

tunnistas Keskkonnaamet 29.10.2018 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le antud jäätmeloa nr

L.JÄ/328976 kehtetuks.

3. Keskkonnainspektsioon koostas 26.06.2018 jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 1 ja

korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-te 1 ja 2 alusel nii N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le kui ka

XXele ettekirjutuse nr 574 (ettekirjutus nr 574), milles kohustas neid likvideerima Betooni põik

2c, Tallinn jäätmekäitluskoha välisterritooriumile ladestatud jäätmed, andes jäätmed üle

vastavaid keskkonnalube omavatele teistele jäätmekäitlejatele. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli

14.09.2018.

4. Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6

(02.08.2019 sunniraha määramise teade) kohaselt kontrollis Keskkonnainspektsioon

ettekirjutuse nr 574 täitmist. Kuna ettekirjutust ei olnud Keskkonnainspektsiooni hinnangul

täidetud, määras Keskkonnainspektsioon XXele sunniraha 5000 eurot ja määras ettekirjutuse

täitmise uueks kontrolli ajaks 03.09.2019.

5. XX esitas 19.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) rakendada esialgset

õiguskaitset, peatades 02.08.2019 vastustaja poolt määratud sunniraha rakendamise ning

keelates kaebajale edaspidi igakuiselt vastustaja poolt sunniraha rakendamise; 2) ennistada

kaebetähtaeg ettekirjutuse nr 574 peale kaebuse esitamiseks osas, mis puudutab kaebajale

koostatud ettekirjutust; 3) tühistada ettekirjutus nr 574 osas, mis puudutab kaebajale koostatud

ettekirjutust; 4) alternatiivselt tuvastada ettekirjutuse nr 574 tühisus.

6. Tallinna Halduskohus võttis 21.08.2019 määrusega menetlusse XXe kaebuse nõudes

tühistada Keskkonnainspektsiooni 26.06.2018 ettekirjutus nr 574. Kohus jättis käiguta kaebuse

nõudes tuvastada Keskkonnainspektsiooni 26.06.2018 ettekirjutuse nr 574 tühisus.

7. Tallinna Halduskohus luges 16.09.2019 määrusega, et kaebus on ettekirjutuse nr 574

tühistamise nõudes esitatud kaebetähtaega rikkudes, jättis kaebaja taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas tühistamisnõude menetluse. Kohus võttis kaebuse

menetlusse nõudes tuvastada ettekirjutuse nr 574 tühisus. Ühtlasi lubas kohus kaebust muuta ja

täiendada kaebust nõudega tuvastada Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha

määramise teate nr 6-1/19/2066-6 õigusvastasus ning keelata sunniraha rakendamine. Samuti

jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu 16.09.2019 määrus

jõustus 21.01.2020.

8. Keskkonnainspektsioon määras 04.09.2019 sunniraha määramise teatega nr 6-1/19/2066-9

(04.09.2019 sunniraha määramise teade) XXele sunniraha 5000 eurot ja määras ettekirjutuse

täitmise uueks kontrolli ajaks 07.10.2019.

3-19-1582

3(8)

9. Keskkonnainspektsioon määras 14.11.2019 sunniraha määramise teatega nr 6-1/19/7021

(14.11.2019 sunniraha määramise teade) XXele sunniraha 5000 eurot ja määras ettekirjutuse

täitmise uueks kontrolli ajaks 15.12.2019.

10. Keskkonnainspektsioon esitas 16.10.2019 vastuse XXe kaebusele.

11. XX selgitas 26.02.2020 vastuses kohtunõudele, et ta soovib, et kohus loeks kaebuse

esitatuks nõuetes tuvastada Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse nr 574 tühisus, alternatiivselt

tuvastada

Keskkonnainspektsiooni

ettekirjutuse

nr

õigusvastasus,

tuvastada

Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-6, 04.09.2019

sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr

6-1/19/7021

ning

vastavate

sunniraha

rakendamiste

õigusvastasus,

kohustada

Keskkonnainspektsiooni lõpetama sunniraha rakendamine XXe suhtes seonduvalt Betooni põik

2c kinnistuga ning kohustada Keskkonnainspektsiooni edaspidi sunniraha rakendamist ära

jätma haldusmenetluse seaduse (HMS) § 109 alusel.

POOLTE SEISUKOHAD

12. Kaebaja leiab, et ettekirjutus nr 574 on tühine HMS § 63 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Kaebaja

hinnangul kohustab ettekirjutus teda toime panema õigusrikkumist. Juhul, kui kaebaja asuks

jäätmeid likvideerima, siis rikuks ta N&B Sorteerimiskeskus OÜ kinnistu valdust, mis on

karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 väärtegu, ning omandiõigust jäätmetele ja paneks toime

õigusrikkumise KarS § 201 lg 1 järgi.

Haldusmenetlus on ettekirjutuse kohaselt alustatud N&B Sorteerimiskeskus OÜ suhtes, kuid

paralleelne kohustus jäätmete likvideerimiseks on pandud ka kaebajale. Ettekirjutust on

võimatu täita, sest kaebaja peab täitma kohustuse siis, kui N&B Sorteerimiskeskus OÜ seda ei

täida, aga samaks ajahetkeks, kui peab kohustuse täitma N&B Sorteerimiskeskus OÜ.

Haldusakti tühisus on ilmselge, sest tühisuse alused väljenduvad ettekirjutuse resolutiivosas.

Haldusakt on ka õigusvastane, sest KorS § 28 lg 1 ega KorS § 28 lg 2 alusel kaebajale

ettekirjutuse tegemise eeldused ei ole täidetud. Omanikule saab saastuse likvideerimise

korraldamise kohustuse panna juhul, kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha ja ettekirjutuse

tegemine on sellest tulenevalt mõistliku aja jooksul võimatu või juhul, kui saastaja

keskkonnasaastuse likvideerimine on nõnda ajakriitiline, et selle tööga tuleb alustada

viivitamata. JäätS § 128 lg 4 ei saa rakenduda omaniku suhtes, kellel ei ole valduse puudumise

tõttu isegi õiguslikku alust jäätmete asukohaks olevale kinnisasjale siseneda, seal viibida või

viia sealt ära kinnistule ladestatud esemeid. Teistsuguse tõlgenduse korral on võimalik, et JäätS

§ 128 lg 4 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 32, sest kujutab disproportsionaalset

riivet omandipõhiõigusele.

Kuigi võivad olla täidetud sunnivahendi rakendamise eeldused asendustäitmise ja sunniraha

seaduse (ATSS) § 2 lg 1 ning § 8 lg-te 1 ja 3 kohaselt, siis sunni kohaldamise viis on

ebaproportsionaalne. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks.

Sunniraha rakendamine isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha,

ei ole proportsionaalne. Ettekirjutus nr 574 kohustab kaebajat Betooni põik 2c kinnistule

ladestatud talle mittekuuluvad jäätmed mahus ca 43 008 m3 likvideerima. Taolise jäätmekoguse

likvideerimine käib maksumuselt (kokku vähemalt 750 000 eurot) kaebajale üle jõu.

5000 euro suurune sunniraha ettekirjutuse täitmiseks on ebaproportsionaalne HMS § 107 lg 2

järgi. Kaebaja on likvideerinud kinnistult kogu tuleohtliku materjali ning teinud seega kõik

endast oleneva, et tagada kinnistu keskkonnaohutus. Järelikult on täielikult kõrvaldatud

jäätmete kõrvaldamise erakorralisus, millele on vastustaja viidanud ettekirjutuses nr 574.

Vastustaja võib ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu jäädagi kaebajale sunnirahasid määrama, aga

need sunnirahad ei saa objektiivselt kallutada kaebajat ettekirjutust täitma just ettekirjutuse

täitmise kulukuse tõttu.

3-19-1582

4(8)

Kaebaja taotleb kaebuse täiendamist, kuna vastustaja on määranud kaebajale ettekirjutuse nr

574 täitmata jätmise tõttu uue sunniraha 5000 eurot nii 04.09.2019 kui ka 14.11.2019. Kaebaja

tugineb 04.09.2019 ja 14.11.2019 sunniraha rakendamise vaidlustamisel samadele

argumentidele nagu 02.08.2019 sunniraha vaidlustamisel. Veel märgib kaebaja, et kohtutäitur

on kaebajalt sisse nõudnud 10 000 eurot eelnevatest sunnirahade määramistest ning sunniraha

5000 eurot on pensionärile määratuna ebaproportsionaalne ja sellise sunniraha maksmine

laostab kaebaja. Kaebaja otsib aktiivselt võimalust jäätmete likvideerimiseks muul viisil.

Füüsilist isikut kahjustab ebaproportsionaalselt see, kui sunniraha määratakse samas suuruses

kui juriidilisele isikule, nagu ettekirjutusega nr 574 tehti, kuna füüsiliste ja juriidiliste isikute

rahaline võimekus ega vastutus ei ole võrreldavad.

Kaebaja taotleb ka kaebuse muutmist ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamise nõudega

täiendamisega, kuna kohus on nentinud, et kaebajal on õiguste kaitseks väga minimaalsed

võimalused ja tuvastamiskaebus on tõhusaim kaebaja kasutuses olev õiguskaitsevahend.

Kaebajat ei kuulatud haldusmenetluses ära enne ettekirjutuse väljaandmist ning ettekirjutus

kohustas kaebajat toime panema õigusrikkumise. Ettekirjutuse õigusvastasus seisneb selles, et

vastustaja on ettekirjutuse andmisel kohaldanud vääralt õigust. Haldusakti õigusvastasuse

tuvastamine annaks kaebajale võimaluse oma õiguste kaitseks. Näiteks saaks kaebaja nõuda

edasiste täitemenetluste sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja tõkestada endale täiendava

sunniraha määramist. Ka annaks haldusakti õigusvastasuse tuvastamine kaebajale õiguse nõuda

haldusorganilt diskretsiooniõiguse alusel haldusakti kehtetuks tunnistamist.

Vastustaja ei ole kaebajat korrektselt ära kuulanud, sest K. P. puudusid õigused kaebaja

esindamiseks haldusmenetluses. Kohalduda ei saa ka TsÜS § 118 lg 2 sätestatud talumisvolitus.

13. Vastustaja selgitab, et ettekirjutuse nr 574 puhul ei esine ilmselgeid puuduseid, mis toovad

seaduse järgi kaasa selle tühisuse. Ettekirjutusega nr 574 kaebajale pandud ja JäätS § 128 lg-st

4 tulenev maaomaniku kohustus likvideerida kinnistult jäätmed ei ole õigusvastane. Samuti ei

kohusta nimetatud ettekirjutuse sõnastus kaebajat toime panema õigusrikkumist.

Keskkonnainspektsioon asus ettekirjutuse täitmist nõudma ja sunniraha kaebaja suhtes

rakendama ligi 11 kuud hiljem sellest tähtajast, mis oli ettekirjutuses algselt ära toodud.

Tulenevalt sellest, et mõlemale adressaadile edastati ettekirjutus 28.06.2018, misjärel vastustaja

enam N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga ühendust ei saanud, ning sellest, et kaebaja lõpetas

23.08.2018 N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga üürilepingu Betooni põik 2c kinnistu kasutamise

osas ja Keskkonnaamet tunnistas kehtetuks äriühingule antud jäätmeloa nimetatud

jäätmekäitluskohas tegutsemiseks, ei ole ettekirjutus HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine.

Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse

õiguspärasusele. Kuivõrd kaebaja on kaebuses asunud seisukohale, et sunnivahendi

rakendamise eeldused on täidetud, ei ole vastustaja arvates selles enam vaidlust.

Kuna see ei ole käesoleva kohtuasja vaidlusese, ei käsitle vastustaja jäätmete likvideerimise

võimalikku maksumust ega kaebuse esitaja poolt toodud vastavat metoodikat, kuid selgitab, et

Tallinnas asuva Betooni põik 2c kinnistu omanikuks olemine on kaebaja teadlik ja vaba valik

nagu ka tema valik sõlmida N&B Sorteerimiskeskus OÜ-ga üürileping kinnistu kasutamiseks

tasu eest. Nendest asjaoludest tulenebki kaebajale ettekirjutusega nr 574 tehtud kohustus

likvideerida kinnistult jäätmed.

Ettekirjutuse sisust tulenevalt ei saa 5000-eurost sunniraha pidada ülemäära koormavaks isiku

suhtes, kes omab kinnistut Tallinna ühes olulises tööstuspiirkonnas, kelle elukoht on

registriandmete järgi Harjumaal, kuid kaebuse kohaselt Hispaania ühes soositumas

puhkusepiirkonnas ja kes omab finantsvõimekust kasutada kohtuasjas kvalifitseeritud õigusabi

teenuseid.

3-19-1582

5(8)

Keskkonnainspektsiooni hinnangul ei ole JäätS § 124 lg 4 alusel keskkonnakaitselistest

kaalutlustest lähtuvalt Betooni 2c asuva saastuse likvideerimisega võimalik asjatult viivitada.

Territoorium asub suure elanike tihedusega piirkonnas ja tegemist on objektiga, mis võib

põhjustada välisõhu saastumist ja ohtu inimese tervisele. Tuleoht Betooni 2c kinnistul on juba

korra realiseerunud.

Kuna ettekirjutuse nr 574 täitmiseks kaebaja suhtes kahel korral kohaldatud sunniraha 5000

eurot ei ole eesmärgipärast tulemust andnud, kaalub vastustaja ettekirjutuse täitmise kohta

tehtava järgmise kontrolli järel, kui adressaat ei ole jätkuvalt asunud ettekirjutust täitma, tõsta

kohaldatava sunniraha suurust või asuda kohaldama asendustäitmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuse muutmise taotluste osas (I) ning seejärel lahendab

kaebuse ja menetluskulude küsimuse (II).

I

15. Kaebaja on taotlenud kaebuse täiendamist nõuetega tuvastada Keskkonnainspektsiooni

ettekirjutuse nr 574 õigusvastasus ning tuvastada Keskkonnainspektsiooni 04.09.2019

sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019 sunniraha määramise teate nr

6-1/19/7021 ning vastavate sunniraha rakendamiste õigusvastasus ja keelata sunnirahade

rakendamine.

16. Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet

või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise

tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks

ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.

Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

17. Kohus peab otstarbekuse kaalutlustel põhjendatuks kaebuse täiendamist nõuetega tuvastada

Keskkonnainspektsiooni 04.09.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja 14.11.2019

sunniraha määramise teate nr 6-1/19/7021 õigusvastasus ning keelata sunniraha rakendamine.

18. Kuivõrd kaebaja on kohtule teatanud, et temalt on kaks esimesena määratud sunniraha

täitemenetluses sisse nõutud, ei ole nende rakendamise keelamine enam kohtumenetluses

võimalik. Kui sunniraha on juba sisse nõutud, kuid haldusorgan rakendas seda õigusvastaselt,

on adressaadil HKMS § 37 lg 2 p 5 ja riigivastutuse seaduse § 11 lg 2 koosmõjus võimalik

nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist. Kuna sunniraha tagastamiseks on vaja esmalt

kindlaks teha, kas sunniraha rakendati õigusvastaselt, ei pidanud kohus vajalikuks

menetlusökonoomikast tulenevalt veel kord võimaldada kaebuse muutmise taotluse esitamist.

Kui kohus tuvastab sunnirahade rakendamise õigusvastasuse, on kaebajal võimalik vastustajalt

nõuda nende tagastamist ning vajadusel ka sunnirahade sissenõudmise tõttu kantud kahjude

hüvitamist. Seega ei rahulda kohus kaebaja nõuet kaebuse muutmiseks kaebuse täiendamisega

04.09.2019 sunniraha rakendamise keelamise nõudega.

19. Kaebaja esitas ka taotluse kaebuse muutmiseks, täiendades kaebust alternatiivselt

ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamise nõudega. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Kaebaja hinnangul võimaldaks ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamine tal oma õigusi

tõhusamalt kaitsta, kuna ta saaks nõuda edasiste täitemenetluste sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist ja tõkestada endale täiendava sunniraha määramist. Ka annaks haldusakti

õigusvastasuse tuvastamine kaebajale õiguse nõuda haldusorganilt diskretsiooniõiguse alusel

haldusakti kehtetuks tunnistamist.

3-19-1582

6(8)

20. Kohtu menetluses on juba kaebaja nõue ettekirjutuse nr 574 tühisuse tuvastamiseks.

Ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaasa selle kehtetust. Riigikohus on

22.12.2015 otsuse nr 3-3-1-72-14 p-des 15-16 selgitanud, et haldusorgani toiminguid sunniraha

rakendamisel on isikul ATSS § 16 lg 1 alusel võimalik vaidlustada halduskohtus. Halduskohus

saab keelata haldusorganil sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise või

teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks. Kui haldusorgan rakendas sunniraha

õigusvastaselt, ent kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, võib halduskohus

kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja põhjendatud huvi

korral on halduskohtul võimalik teha kindlaks sunniraha rakendamise õigusvastasus või

sunniraha rakendamist välistav asjaolu. Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu

ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi

vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele.

21. Eelnevat arvestades on kaebaja juba esitanud oma õiguste kaitseks kõige tõhusamad

nõuded, mistõttu ei ole ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav ning kohus

jätab selles osas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata.

22. Kuivõrd kohus jätab kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks kaebuse täiendamisega

ettekirjutuse nr 574 õigusvastasuse tuvastamise nõudega rahuldamata, jätab kohus ka kõik

ettekirjutuse õigusvastasust puudutavad väited tähelepanuta.

II

23. Kohus leiab, et XXe kaebus tuleb jätta rahuldamata.

24. Kaebaja hinnangul on ettekirjutus nr 574 HMS § 63 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt tühine, kuna

ettekirjutus kohustab kaebajat toime panema õigusrikkumise ning seda ei ole objektiivsel

põhjusel kellelgi võimalik täita.

25. Kohus nõustub vastustajaga, et ettekirjutus ei pane kaebajat toime panema õigusrikkumist.

Kaebaja hinnangul puudus tal õigus kinnistule sisenemiseks ning N&B Sorteerimiskeskus OÜ

kuuluvate jäätmete eemaldamiseks. Kuivõrd kaebaja lõpetas üürilepingu alates 23.08.2018 ning

ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli alles 14.09.2018, on kaebaja sellised väited põhjendamatud.

Pärast üürilepingu lõppemist ei olnud kaebajal mitte mingisuguseid takistusi kinnistule

sisenemiseks. Ka ei nõustu kohus kaebaja käsitlusega, nagu kaebaja paneks toime kuriteo, kui

oma kinnisasjalt keskkonnaohuks olevad jäätmed eemaldab. JäätS § 128 lg 4 alusel võib

omanikku kohustada jäätmetest põhjustatud saastusega seonduva kahju likvideerimiseks. Ka ei

saa jäätmete olemusest ning asjaolust, et N&B Sorteerimiskeskus OÜ küll lahkus üüritavalt

kinnistult, kuid jättis likvideerimisele kuuluvad jäätmed sinna, tulenevalt leida, et kaebajal

oleks võimalik N&B Sorteerimiskeskus OÜ-lt jäätmeid omastada. Seega ei kohusta ettekirjutus

nr 574 kaebajat HMS § 63 lg 2 p 4 mõttes õigusrikkumist toime panema.

26. Ka ei pea kohus ettekirjutuse nr 574 täitmist võimatuks. Pelgalt asjaolu, et

Keskkonnainspektsioon

kohustas

ettekirjutusega

nr

nii

kaebajat

kui

N&B

Sorteerimiskeskus OÜ-d Betooni põik 2c, Tallinn jäätmekäitluskoha välisterritooriumile

ladestatud jäätmeid hiljemalt 14.09.2018 likvideerima, ei tähenda, et selle tegemine oleks

võimatu. Ettekirjutusega ei kohustatud kaebajat ootama ettekirjutuse täitmise tähtajani, et näha,

kas N&B Sorteerimiskeskus OÜ ise jäätmed likvideerib, ning siis samaks tähtajaks jäätmeid

likvideerima. Kuigi Keskkonnainspektsioon on ettekirjutuses kaebajale selgitanud, et kui N&B

Sorteerimiskeskus OÜ ei täida talle ettenähtud kohustust, peab jäätmed likvideerima kinnistu

omanik, ei tulene sellest selgitusest kaebajale kohustust alles 14.09.2019 jäätmete

likvideerimisega tegelema hakkamiseks. Kohtu hinnangul on selgitusest võimalik aru saada, et

kaebaja ei saa jääda lootma vaid sellele, et N&B Sorteerimiskeskus OÜ ettekirjutuse täidaks,

vaid peab ka ise ettekirjutuse täitmiseks valmis olema. Kaebajal oli võimalik N&B

Sorteerimiskeskus OÜ-ga suheldes jõuda kokkuleppeni, kuidas üheskoos jäätmed likvideerida,

3-19-1582

7(8)

või likvideerida jäätmed ise. Seega oli kaebajal ettekirjutust nr 574 võimalik täita ning see ei

ole HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt tühine.

27. Veel on kaebaja taotlenud tuvastada Keskkonnainspektsiooni 02.08.2019 sunniraha

määramise teate nr 6-1/19/2066-6, 05.09.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/2066-9 ja

14.11.2019 sunniraha määramise teate nr 6-1/19/7021 õigusvastasus ning keelata

Keskkonnainspektsioonil sunniraha rakendamine XXe suhtes seonduvalt Betooni põik 2c

kinnistuga. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on

tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul

täidetud. Käesoleval juhul on selge, et ettekirjutus 574 kehtib. Kohtupraktikas on siiski leitud,

et ettekirjutuse kehtivus on vaid üks sundtäitmise õiguspärasuse eeldus, mis ei välista, et

sunnivahendi rakendamine võib siiski olla lubamatu (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2015

määrus nr 3-3-1-31-15, p 12). Kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas

sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis on

proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu

halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16).

28. Praegusel juhul ei esine ATSS § 8 lg-s 3 nimetatud sunniraha rakendamist välistavaid

asjaolusid. ATSS § 8 lg-s 1 nimetatud alused ei ole ära langenud, ettekirjutuse aluseks olnud

õigusnormi ei ole kehtetuks tunnistatud, sunniraha rakendamist ei ole edasi lükatud ning

halduskohus ei ole peatanud sunniraha rakendamist. Seega võib sunniraha rakendamise

õigusvastasus tuleneda vaid selle ebaproportsionaalsusest.

29. Kaebaja on seisukohal, et 5000 euro suurune sunniraha ettekirjutuse täitmiseks on

ebaproportsionaalne HMS § 107 lg 2 järgi, kuna sunniraha ei saa objektiivselt kallutada

kaebajat ettekirjutust täitma ettekirjutuse täitmise kulukuse tõttu. Sunniraha rakendamine

isikule, kellel puudub objektiivselt võimalus ettekirjutatud tegu teha, ei ole proportsionaalne

(Riigikohtu 27. oktoobri 2015. a määrus nr 3-3-1-31-15, p 18). Kuigi ettekirjutuse nr 574

täitmine on kahtlemata kulukas, ei tähenda see kohtu hinnangul, et see muudaks ettekirjutuse

täitmise objektiivselt võimatuks ning ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks määratud sunniraha

rakendamise ebaproportsionaalseks. Vastasel juhul ei saakski isikute suhtes suure

maksumusega ettekirjutuste täitmiseks sunnivahendeid rakendada. Arvestades ettekirjutuse

sisu ja eesmärki ning kaebajale ettekirjutuse täitmiseks võimaldatud aega enne esimese

sunniraha määramist, ei pea kohus sunniraha rakendamist ebaproportsionaalseks. Seejuures

märgib kohus, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja pärast 19.06.2019, mil kaebaja

korraldas kinnistult 720 m3 puitmaterjali äraviimise, ettekirjutuse täitmiseks kinnistult jäätmeid

likvideerinud. Selliselt ei ole kaebaja kohtu hinnangul teinud kõike endast olenevat ettekirjutuse

täitmiseks, kuivõrd kaebaja oleks saanud järjepidevalt oma rahaliste vahendite piires kinnistult

jäätmeid likvideerida ja seeläbi ettekirjutust osaliselt täita. Kui kaebaja tegevusest nähtuks, et

kaebaja täidab ettekirjutust nii suures ulatuses, kui tal objektiivselt võimalik on, oleks

Keskkonnainspektsiooni poolt kaebaja täiendav survestamine sunnirahadega tõenäoliselt

ebaproportsionaalne. Sellist olukorda aga käesolevas asjas ei ole.

30. Samuti väidab kaebaja, et sunniraha 5000 eurot on pensionärile määratuna

ebaproportsionaalne ja sellise sunniraha maksmine laostab kaebaja. Samas ei ole kaebaja oma

väite tõendamiseks kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku seisundi kohta. Kuigi

keskmisele pensionärile oleks 5000 euro suuruse sunniraha tasumine majanduslikult keeruline,

siis ainuüksi sellest tõdemusest ei piisa, et pidada Keskkonnainspektsiooni määratud

sunnirahasid ebaproportsionaalseteks. Kaebaja on ise kohtule teatanud, et kahe täitemenetluse

raames on temalt juba sisse nõutud 10 000 eurot. Seega ei ole kaebaja majanduslik seisukord

ilmselgelt niivõrd halb, et 5000 euro suuruse sunniraha määramine oleks ainuüksi sellest

tulenevalt ebaproportsionaalne. Samas on vastustaja kaebajale 5000 euro suuruse sunniraha

määranud kolmel korral ehk kokku 15 000 euro ulatuses. Vastustaja on kohtule selgitanud, et

3-19-1582

8(8)

ettekirjutuse sisust tulenevalt ei saa 5000 eurost sunniraha pidada ülemäära koormavaks isiku

suhtes, kes omab kinnistut Tallinna ühes olulises tööstuspiirkonnas, kelle elukoht on

registriandmete järgi Harjumaal, kuid kaebuse kohaselt Hispaania ühes soositumas

puhkusepiirkonnas ja kes omab finantsvõimekust kasutada kohtuasjas kvalifitseeritud õigusabi

teenuseid. Kuigi kokku 15 000 euro ulatuses sunnirahade tasumine on majanduslikult koormav,

ei pea kohus vastustaja selgitustest tulenevalt usutavaks kaebaja väiteid, et sunniraha tasumine

kaebaja laostaks. Kohus märgib, et sunniraha ei peagi olema lihtsalt tasutav, kuna siis see ei

täidaks tõhusalt oma eesmärki kallutada isikut kohustust täitma.

31. Ka kaebaja väide, et sunniraha suurus on ebaproportsionaalne, sest Keskkonnainspektsioon

määras ka N&B Sorteerimiskeskus OÜ-le sama suure sunniraha, ei too kohtu hinnangul kaasa

sunnirahade õigusvastasust. JäätS § 1193 sätestab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on

ATSS sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot. Säte ei erista seejuures,

kas sunniraha määratakse füüsilisele või juriidilisele isikule. Niisiis on mõlemale võimalik

määrata sunniraha kuni 32 000 eurot. Vastustaja on valinud sunniraha suuruseks 5000 eurot,

mis on sunniraha ülemmäärast oluliselt väiksem. Arvestades ettekirjutuse sisu ning ka kaebaja

enda selgitustest tulenevalt selle täitmise kulukust, ei saa 5000 euro suurust sunniraha pidada

ebaproportsionaalseks.

32. Kaebaja selgituste kohaselt on ta kinnistult likvideerinud kogu tuleohtliku materjali ning

teinud seega kõik endast oleneva, et tagada kinnistu keskkonnaohutus. Kaebaja on sellest

10.07.2019 ka vastustajale teada andnud. Kaebaja hinnangul on seega täielikult kõrvaldatud

jäätmete kõrvaldamise erakorralisus, millele on vastustaja viidanud ettekirjutuses nr 574.

Keskkonnainspektsiooni hinnangul on ettekirjutus täitmata ja jäätmed võivad põhjustada

välisõhu saastumist ja ohtu inimese tervisele ning tegemist on äärmiselt tuleohtliku objektiga.

Kuigi eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja on ettekirjutust nr 574 juba enne

02.08.2019 sunniraha määramist osaliselt täitma asunud, nõustub kohus vastustajaga, et

kinnistul on endiselt keskkonnaoht. Niisiis on põhjendatud vastustajapoolne sunniraha

rakendamine kaebaja ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks, kuna ettekirjutuse võimalikult kiire

ja täielik täitmine on endiselt keskkonnaohutuse tagamiseks vajalik.

33. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja kaebuse tervikuna rahuldamata.

34. Kohus märgib, et vaatamata eelnevale ei saa vastustaja lõputult kaebajale sunnirahasid

määrata, kui on selge, et need ei mõjuta kaebajat ettekirjutust täitma. Sunnivahendi kasutamine

peab olema eesmärgipärane. Kui kaebaja ei ole vaatamata korduvale sunniraha rakendamisele

ettekirjutust täitma asunud, võib tekkida olukord, kus järjekordne sunniraha on juba

ebaproportsionaalne. Seega võib ettekirjutuse täitmise vajadusest tulenevalt ühel hetkel

asendustäitmise kasutamine olla sunniraha rakendamisest proportsionaalsem meede.

35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jättis kaebuse rahuldamata ning vastustaja pole taotlenud kaebajalt menetluskulude

väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee