4-20-677/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.märtsil 2020, Tartu kohtumajas

väärteoasja number 4-20-677 PPA Lõuna Prefektuuri väärteoasi 2780, 20, 000536 Protokoll AB1585036/15.01.2020 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Peet Teidearu Heli Eilonen Väärteoasi E.H väärteosüüdistus LS § 90 lg. 1 p. 1 ,3/ LS 201 lg. 2 järgi Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu Esindaja : Janis Miilits Menetlusalune isik E.H Ik: XXX; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku ( VTMS) §107, lg. 1 , §108-111, § 137, kohus

OTSUSTAS:

Karistada E.H 15.01.2020 kella 12.51 ajal Tartu linnas toime pandud LS § 90 lg. 1 p. 1 ,3/ LS 201 lg. 2 - järgse väärteo eest 12 (kaheteistkümne )päevase arestiga.

KarS § 69 alusel asendada mõistetud 12 päevane arest E.H-le 12 (kaheteistkümne) tunnise üldkasuliku tööga, mis tuleb teha ära viie kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasulikku tööd kureerib Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindus(Tartu, Tiigi 78; tel: 7500414; e-post: tartukrho.info@just.ee).

Pärast kohtuotsuse jõustumist E.H võtta viivitamata ühendust Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusega üldkasuliku töö sooritamiseks. Kui üldkasulik töö jääb tegemata, asendataks see arestiga.

2

Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni soovist tuleb kirjalikult teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest Tartu Maakohtu kantseleile. Vormikohase apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtuotsuse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.

Kohtu põhjendid Kohus arutas väärteoasja menetlusaluse isiku E.H kohalolekuta. E.H on

kohtukutse kätte saanud ning saatnud kohtule kirjaliku avalduse ,milles märgib, et ei soovi

kohtulikust arutamisest osa võtta. Samas avaldas E.H soovi karistusena temale üldkasulik töö määramiseks.

Tulenevalt kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, samuti riigis kehtivast eriolukorrast, ei pidanud kohus vajalikuks E.H isiklikku kohalolekut väärteoasja arutamisel. E.H on väärteoprotokollis oma rikkumist tunnistanud ning ei ole soovinud asja arutamisest kohtus osa võtta. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud pädeva politseitöötaja poolt ja menetlusaluse isiku E.H süü on tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Menetlusdokumendid on vormistatud korrektselt. PPA Lõuna Prefektuuri patrullpolitseinik L.L. on koostanud 15.01.2020 väärteoasjas 2780,

20, 000536 väärteoprotokolli AB 1585036, milles on fikseeritud, et E.H on 15.01.2020 kella 12:51 ajal Tartus Liiva tänaval juhtinud mootorsõidukit Audi 4 , reg.nr. XXX, omamata vastava kategooria (B) mootorsõiduki juhtimise õigust. E.H on

selgitusena protokolli kirjutanud, et sõitis ilma lubadeta. Seega menetlusalune isik on

tunnistanud oma rikkumist. Muud E.H protokollis selgitada ei ole soovinud. Protokolli pöördel on E.H allkiri temale VTMS § 19- järgsete õiguste tutvustamise kohta. E.H väärtegu on kvalifitseeritud LS § 90 lg. 1 p. 1 ,3/ LS 201 lg. 2 järgi. Tunnistaja K.R.i avaldatud ütluste protokoll ( tl. 5) kinnitab E.H kinnipidamist sündmuskohal Tartu linnas Liiva tänaval 15.01.2020 kella 12:51 ajal ning tema sõiduki Audi A4 roolist kõrvaldamist puuduvast mootorsõiduki juhtimisõigusest tulenevalt.

Detailandmete päring E.H kohta tõendab, et temal ei olnud 15.01.2020 mootorsõiduki juhtimisõigust ning ei ole seda üldse olnudki. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 24.11.2017 ( tl. 8 ) tõendab, et E.H on ka varem kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt, sest tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 15.01.2020 ( tl.48 ) kinnitab E.H mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamist 15.01.2020. Karistusregistri väljavõte ( tl. 7 ) kinnitab E.H samaliigilise , s.o. LS § 90 lg. 1 p. 1 ,3/ LS 201 lg. 2 – järgse rikkumise toimepanekut 24.11.2017.

3 Seega on tõendatud E.H poolt 15.01.2020 kell 12.51 ajal Tartu linnas toime pandud LS § 90 lg. 1 p. 1 ,3/ LS 201 lg. 2 - järgne väärtegumootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ning keda on varem samasuguse teo eest karistatud.

KarS § 56 alusel kohus arvestab E.H-le karistuse mõistmisel tema poolt toime

pandud süüteo raskust, kergendavaid -ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning

otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul, vaadates süüteo subjektiivet külge, tegutses E.H LS § 90 lg. 1 p. 1 ,3/ LS 201 lg. 2 järgse väärteo toimepanemisel tahtlusega; ta teadis, et tal puudus õigustus mootorsõidukit juhtida, kuid ikkagi juhtis. Kergendavad ja raskendavad asjaolud karistuse mõistmisel puuduvad. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut E.H tuleb tema poolt toime pandud LS § 90 lg. 1 p. 1 ,3/ LS 201 lg. 2 järgse väärteo eest karistada. E.H on samasuguse rikkumise eest karistatud 21.12.2017 780 € rahatrahviga. PPA Lõuna prefektuuri esindaja Janis Miilitsa andmetel rahatrahv on tasumata. PPA Lõuna prefektuuri esindaja Janis Miilits taotles E.H karistada 12 päevase arestiga, sest rahatrahv ei ole E.H-le mõju avaldanud ning rikkumised on kordunud. LS § 90 lg. 1 p. 1 ,3/ LS 201 lg. 2 järse rikkumis eest näeb Liiklusseadus ette kas rahatrahvi kuni 300 trahaviühikut ( s.o.kuni 1200 €) või aresti. Kohtu hinnanul on PPA Lõuna prefektuuri esindaja Janis Miilitsa seisukoht E.H-le karistusena aresti mõistmiseks põhjendatud. E.H on analoogilise väärteo eest karistatud rahatrahviga. Ta ei ole teinud vajalikke järeldusi oma süüteost. Isikuna, kellele ei ole omistatud mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes korduvalt on juhtinud mootorsõidukit, tuleb E.H karistada arestiga 12 päeva.

Arvestades E.H enda soovi teha karistusena üldkasulikku tööd, määrab kohus E.H-le aresti asendamisel karistusena KarS § 69 alusel üldkasuliku töö 12 tundi.

Üdkasulik töö on tasuta töö ning peaks olema piisavaks mõjustusvahendiks ka E.H-le , hoidmaks ära temapoolseid uusi õigusrikkumisi. Kui üldkasulik töö jääb tegemata, peab E.H ära kandma aresti.

Peet Teidearu Kohtunik