2-19-121832/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-121832

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi M. K. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2549,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Maarja Radziwill (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: M. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses: xxxxx xxx xx, xxxxx-xxxxxxx xxxx,

xxxxx-xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks 20.02.2016 M. K. ja IPF

Digital Estonia OÜ (endise ärinimega MCB Finance Estonia OÜ) vahel sõlmitud

krediidikontolepingust nr 2648536 tulenev võlgnevus kokku 2393,38 eurot (millest

1750,01€ põhivõlgnevus, 199,88€ intress, 35,00€ võla sissenõudmiskulud, 408,49€

põhivõlalt perioodi eest 28.12.2016 kuni 27.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista M. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1750,01 eurot) alates 28.11.2019 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 26.03.2020 k.a summas 46,32 eurot.

4. Välja mõista M. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 1750,01 eurot) alates 27.03.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants nõue M. K. vastu summas 16,54 eurot

(millest 15,00€ võla sissenõudmiskulud ja 1,54€ sissenõutavaks muutunud viivis).

6. Jätta menetluskulud 99,35% ulatuses M. K. kanda ja 0,65% ulatuses Osaühing

Aktiva Finants kanda.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 410 eurot (millest 250 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 160 eurot

Tsiviilasi nr 2-19-121832

2 (7)

lepingulise esindaja tasu) millest 407,34 eurot mõista M. K.lt Osaühingu Aktiva Finants

kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. K. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Muuta tsiviilasja hinda ning märkida õigeks tsiviilasja hinnaks 2549,92 eurot.

10. Välja mõista M. K.lt ja Osaühingult Aktiva Finants solidaarselt riigituludesse riigilõiv

25 eurot. Omavahelises suhtes vastutab riigilõivu tasumise eest M. K..

11. Riigilõivu riigituludesse tasumise täitmise tähtaeg on üks kuu arvates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest.

12. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. K. ja Osaühing Aktiva Finants kohustatud

tasuma Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

13. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Tsiviilasi nr 2-19-121832

3 (7)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 13.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult M. K.lt 3649,62 euro saamiseks. Kohus tegi 02.09.2019 makseettepaneku,

mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 08.11.2019 kohus lõpetas

maksekäsu. Pärnu Maakohus jättis 11.11.2019 hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku

esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt

riigilõivu.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 27.11.2019 hagiavalduse M. K. vastu võlgnevuse põhinõude

1750,01 euro, intressi 199,88 euro, võla sissenõudmiskulude 50,00 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 410,03 euro ja viivise alates 28.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud

riigilõiv 250 eurot ning hageja esindustasu 600,00 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital Estonia OÜ (endise ärinimega MCB Finance

Estonia OÜ) ja kostja M. K. 20.02.2016 krediidikontolepingu nr 2648536, mille alusel anti

kostjale kokku krediiti 2000,00 eurot. Kostja on teostanud laenu katteks tagasimakseid summas

660,75 eurot. IPF Digital Estonia OÜ loovutas 28.02.2018 kostja vastu nõude hagejale.

4. Pärnu Maakohus võttis 05.12.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 06.03.2020, seega kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 20.03.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

Tsiviilasi nr 2-19-121832

4 (7)

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks

krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja

põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi

maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud

laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud.

9. Kostja ei ole täitnud IPF Digital Estonia OÜ 17.11.2015 sõlmitud krediidilepingust tulenevat

rahalist kohustust kohaselt. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg

1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1131 lg 2 p 3, § 401 lg 1 ja TsMS § 367 alusel

nõuda krediidilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist, st üleantud rahasumma

tagasimaksmist ja intressi tasumist, sissenõudmiskulude hüvitamist, põhinõude täitmisega

viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

10. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 50,00 eurot. Tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p 3

on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 25 eurot ja järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on

kujunenud järgmiselt: esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, kahe tasulise kirja saatmine

kokku 10 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus

leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase

tegevuse kulude hüvitamist, lisaks ei ole hageja nimetatud kulude reaalset kandmist millegagi

tõendanud. Seega on põhjendatud sissenõudmiskulud summas (25€ + 10€) 35,00 eurot.

11. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et

võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%.

Hageja märgib, et kostjal tuleb tasuda tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt seadusjärgsele

intressimäärale, milleks on 0,022% päevas. Kostja selgitab, et hageja sellise seisukoht on ekslik

ning lähtuvalt eeltoodust on nn seadusjärgseks viivitusintressiks 8% aastas. Sissenõutavaks

muutunud viivis põhinõudelt 1750,01 euro perioodi eest 28.12.2016 kuni 27.11.2019 eest on

408,49 eurot:

Tsiviilasi nr 2-19-121832

5 (7)

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

28.12.2016 – 31.12.2016

0,021858

0,382516

1,530064

01.01.2017 – 27.11.2019

0,021918

0,383564

1061

406,961404

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt summas 408,49 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 1,54 eurot jätab

kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates 28.11.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 45,94 eurot

ning alates 27.03.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi

tegemise ajal 8% aastas.

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

28.11.2019 – 31.12.2019

0,021918

0,383564

13,041176

01.01.2020 – 27.03.2020

0,021858

0,382516

33,278892

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

13. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

14. Hageja taotleb lisaks riigilõivule hageja esindustasu hüvitamist summas 600 eurot. Kohus

selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna esindustasusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175

lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest

600,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma

käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Tsiviilasi nr 2-19-121832

6 (7)

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 5 tundi (600 € / 120 €) ja summas 600 eurot ei ole selles asjas

põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus

ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles

asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei

olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud

tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele

kokku 160 eurot (2 h x 80 €). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

99,35 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 407,34 eurot kostja kanda ja

2,66 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei

ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

16. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohus leiab, et hagiavalduses näidatud hagi hind 2409,92 eurot ei ole õige. Samuti on kohus

hagiavalduse menetlusse võtmisel märkinud ekslikult tsiviilasja hinnaks 1543,30 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab ise hagi

hinna, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2

kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud

kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise

summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 133 lg 2 kohaselt TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude

hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis

vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

Hageja nõuab kostjalt põhinõude 1750,01 euro, intressi 199,88 euro, võla sissenõudmiskulude

50,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 410,03 euro ja viivise alates 28.11.2019 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ühe aasta eest arvestatud

viivis on 140,00 eurot (1750,01 x 8%) ja tsiviilasja hinnaks on 2549,92 eurot (1750,01 + 199,88

+ 50 + 410,03 + 140). Kohus määrab tsiviilasja hinnaks 2549,92 eurot.

17. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest

on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS Lisa 1

kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse hagihinnalt kuni 3000 eurot riigilõivu 275 eurot.

Hageja on tasunud kokku riigilõivu 250,00 eurot (maksekäsu kiirmenetlus avalduse esitamisel

120,56 eurot ja hagiavalduse esitamisel 129,44 eurot). Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hinnaks on

2549,92 eurot, on hageja tasunud riigilõivu 25,00 eurot vähem (275-250).

TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile

ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või

Tsiviilasi nr 2-19-121832

7 (7)

vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb kohustatud isikult vähem tasutud

riigilõiv riigituludesse välja mõista.

TsMS § 146 lg 1 järgi kannab menetluskulud mh menetluse algatamist või muu

menetlustoimingu tegemist taotlenud isik (p 1) või isik, kelle kanda jäävad menetluskulud

kohtulahendi alusel (p 3). Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui menetluskulusid ette maksma

kohustatud isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata kulude ulatuses

solidaarselt nii omavahel kui ka isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga on välja

mõistetud, samuti muu menetluskulusid kandma kohustatud isikuga. Sama paragrahvi lg 3 järgi

vastutab menetluskulude kandmiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes menetluskulude

kandmise eest isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

Eeltoodust tulenevalt vastutavad hagiavalduselt tasumata riigilõivu 25 euro tasumise eest

hageja ja kostja solidaarselt, kusjuures omavahelises suhtes vastutab tasumata riigilõivu

tasumise eest kostja (TsMS § 146 lg 1 p-d 1 ja 3 ning lg-d 2 ja 3).

18. TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui

lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 190

lg 7 alusel kohus määrab riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja üks kuu

arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, seejärel võib rahandusministri käskkirjaga

määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata.

19. TsMS § 179 lg-st 9 tuleneb, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik