2-19-128558/14 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2020 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-128558 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Osaühing Silvanus-Metsatööstus hagi Metsanotsu OÜ vastu võlgnevuse nõudes 9358,95 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing Silvanus-Metsatööstus, registrikood 10683023, aadress Kuu tn 7 Paide linn, 72716 Hageja seaduslik esindaja Rain Kirs, e-post: x, volitatud esindaja Aivi Tammist Kostja: Metsanotsu OÜ, registrikood 12224271, aadress Puukoja Lõõla küla, 72814, Türi vald, Järva maakond Kostja seaduslik esindaja Margus Sepp, e-post : x

Kohtuistungi aeg

09.03.2020

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Metsanotsu OÜ-lt Osaühing Silvanus-Metsatööstus kasuks põhivõlg 4838 (neli tuhat kaheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis alates 22.04.2019 kuni 19.12.2019 summas 4520,95 (neli tuhat viissada kakskümmend eurot ja 95 senti) eurot.

3. Menetluskulud jätta Metsanotsu OÜ kanda.

4. Välja mõista Metsanotsu OÜ-lt Osaühing Silvanus-Metsatööstus kasuks riigilõiv 550 (viissada viiskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

2-19-128558

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja müüs kostjale 15.04.2016 ja 22.04.2019 kase paberipuitu, mille kohta koostati vastavalt arved nr x summas 7062,72 eurot ja nr x summas 2775,36 eurot. Mõlemal arvel oli maksetähtaeg

7 päeva. Kostja maksetähtpäevaks arveid ei tasunud. 31.05.2018 saatis hageja kostjale viivisarve nr V2019002 summas 927,76 eurot perioodi kohta 15.04.2019 – 31.05.2019 viivise arvestusega 0,25% päevas. 26.06.2019 sõlmiti poolte vahel võlgnevuse ajatamise kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma võlgnevuse kahes osas: 30.08.2019 – 5000 eurot ja 30.09.2019 – 5765,84 eurot. Kostja tasus 30.08.2019 5000,08 senti, kuid 5765,76 (sellest viivis 927,76) eurot kostja vastavalt maksegraafikule ei tasunud ning seda vaatamata hageja meeldetuletustele. Lisaks maksegraafikust tulenevale võlgnevusele 5765,76 eurot nõuab hageja kostjalt täiendavalt viivist perioodi eest 01.06.2019-19.12.2019 summas 3593,19 eurot. Hageja tugineb nõude esitamisel VÕS § 208 lg-le 1, § 76 lg-le 1, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1.

Kostja vastus Kostja tunnistab põhivõlga summas 4838 eurot, põhjendades selle mittetasumist ebasoodsa aastaga, kuid viivise nõuet 0,25% päevas kostja ei tunnista leides, et see on ebamõistlikult kõrge ning vastavasisulist kokkulepet ei ole lepinguga ega muul moel poolte vahel sõlmitud. Lepinguks ei saa pidada arveid, mida hageja on kostjale väljastanud, arved ei ole kostja esindaja poolt allkirjastatud ega muul moel kinnitatud ega müüjale tagastatud. Ostu-müügitehingute käigus on tehingupartnerite poolt digitaalselt allkirjastatud üksnes metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis ei sisalda viiteid ega infot maksetingimuste, viiviseprotsentide ja nende tasumise kohta. Kostja vastuväidete kohaselt ei süvenenud ta varasemalt hageja poolt nõutud viivise määrasse ega selle arvestusele, pidades seda seadusjärgseks viivisemääraks.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

2. Tsiviilasjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

- hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kase paberipuidu müügileping, mille alusel hageja (müüja) müüs kostjale (ostja) kase paberipuitu;

- ostja on vastavalt metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidele metsamaterjali kätte saanud (dtl 49-51);

- hageja on esitanud kostjale kui metsamaterjali ostjale arved nr x ja nr x kokku summas 9838,08 eurot (dtl 34-35), millest kostja on tasunud hagiavalduse esitamise seisuga 5000,08 eurot ning tasumata põhivõlg on 4838 eurot;

- pooled on sõlminud 26.06.2019 võlgnevuse ajatamise kokkuleppe, milles kostja on võtnud kohutuse tasuda võlgnevus kahes jaos, so 30.08.2019 – 5000 eurot ja 30.09.2019 – 5765,84 eurot, millised summad koosnevad põhivõlast 9838,08 eurot ja viivisest 927,76 eurot (dtl 32).

2-19-128558

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal ja kostjal oli sõlmitud kokkulepe viivise maksmiseks arvete mittetähtaegse tasumise eest ning kas nõutud viivise määr on ebamõistlikult kõrge.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 võib nõuda võlausaldaja selle täitmist.

4. VÕS ei kohusta ostjat ja müüjat sõlmima müügilepingut kirjalikult ning seda ei ole pooled ka teinud, seepärast ainuüksi kostja väide kirjaliku lepingu puudumise kohta ei tõenda viivise tasumise kokkuleppe puudumist. Müügileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldusega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel teeb kohus kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Selliseks tõendiks võib olla muuhulgas dokumentaalne tõend.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna müügileping sõlmiti suuliselt, peab hagejal juhul, kui ta soovib nõuda viivist lepingust tulenevas määras seda ka tõendama. Hageja on oma nõude põhistamiseks esitanud arved nr x ja nr x, millest nähtub viivis 0,25% päevas ning lisaks on hageja esitanud ka viivisarve nr V2019002 viivise 927,76 eurot perioodi kohta 22.04.2019 – 31.05.2019 (dtl 36). Kostja ei ole eitanud nimetatud arvete kättesaamist, seega pidi ta olema teadlik sellest, et hagejal on õigus nõuda viivist. Kuigi kostja on väitnud, et ta ei teadvustanud nõutava viivise suurust, nähtub võlgnevuse ajatamise kokkuleppest ka viivisarve nr x summas 927,76 eurot, seega on kostja hageja viivise nõuet aktsepteerinud. Viimatinimetatud võlgnevuse ajatamise kokkuleppest nähtub ka prognoositav viivis ning viivise tasumine esitatud viivisearvete alusel. Hageja on esitanud suhtluse poolte vahel nii SMS-i (dtl 69- 73) kui ka e-kirjade teel (dtl 83-86) enne võlgnevuse ajatamise kokkuleppe sõlmimist 26.06.2019, millest nähtub selgelt hageja nõue viivise maksmiseks arvetel märgitud ulatuses, mis oli hageja väitel ka üheks võlgnevuse ajatamise kokkuleppe tingimuseks ning mida kostja on aktsepteerinud. Seega leiab kohus, et kostja vastuväited ei veena kohut selles, et ta ei olnud teadlik hageja poolt nõutud viivise suurusest ning et puudus kostja nõustumus viivise maksmiseks. Ka ei ole kostja seadnud kordagi kahtluse alla viivise arvestuslikku õigust. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohutuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärge viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

6. Kostja esitas asjas ka vastuväite, et viivis on ülemäära suur. Riigikohus on leidnud, et tühine on kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seaduslikku viivisemäära üle 20 korra (Riigikohtu lahend 3- 2-1-25-16, p 13). Kuivõrd käesoleval juhul on kokkulepitud viivisemäär väiksem kui

2-19-128558

kahekümnekordne seaduslik viivisemäär vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule, ei ole viivisemäära kokkulepe tühine.

Seega on hageja nõue nii põhivõla kui ka viivise osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 550 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi Kohtunik