2-19-5745/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.10.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt

otsuse põhjendusi, neid täiendades.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud Koda

Ehitus OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

30.03.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-5745

Kohtuasi

KODA Ehitus OÜ hagi KODAstay OÜ vastu

registreeritud

kaubamärgile

sarnase

tähise

äritegevuses kasutamise lõpetamise ja äriühingu

ärinimes kasutamise keelamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.10.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

KODA Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja KODA Ehitus OÜ (registrikood 10887659),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Monica Pihlak ja

vandeadvokaat Kalev Pihlak

Kostja

KODAstay

OÜ

(registrikood

14229350),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Klen Laus,

vandeadvokaadi abi Peeter Paul Mõtsküla

Kohtuistungi toimumise aeg

12.03.2020

Asjaolud ja hageja nõue

1. KODA Ehitus OÜ (hageja) esitas 12.04.2019 maakohtule hagi KODAstay OÜ (kostja)

vastu, paludes keelata kostjal Eestis registreeritud kaubamärgile „KODA EHITUS“

(registreeringu number 54091) sarnase märgi „KODA“ kasutamine kostja äritegevuses Nizza

klassifikatsiooni klassides 36, 37 ja 42 ning keelata kostjal Eestis registreeritud kaubamärgile

„KODA EHITUS“ sarnase märgi „KODA“ kasutamine kostja ärinimes ja kohustada kostjat

esitama registripidajale tahteavaldus ärinime KODAstay OÜ kustutamiseks ning asendada

vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja praegune ärinimi on registreeritud ja kasutusel alates 06.09.2004. Hageja esitas

01.07.2015 taotluse „KODA EHITUS“ kaubamärgi registreerimiseks. Kaubamärgi taotluse

esitamisel taotleti registreeringut Nizza klassidesse 36, 37 ja 42 kuuluvate teenuste

tähistamiseks. 24.05.2016 registreeris Eesti Patendiamet „KODA EHITUS“ kaubamärgi,

registreeringu number 54091. Nimetatud kaubamärgi alusel kuulub hagejale ainuõigus

kaubamärgi kasutamiseks Nizza klassidesse 36, 37 ja 42 kuuluvate teenuste tähistamiseks.

Kostja kanti esmakordselt osaühinguna äriregistrisse 27.03.2017 ja ta esitas 19.09.2017

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) taotluse „KODA STAY“ kaubamärgi

registreerimiseks. Soovitud registreeringu Nizza klassideks olid märgitud 36 ja 43.

Hageja nimel esitas advokaadibüroo Turnstone kostjale 19.01.2018 ettepaneku kaubamärgi

„KODA STAY“ registreerimistaotluse tagasivõtmiseks või alternatiivselt Nizza klassist 36

loobumiseks. Kostja hagejale ei vastanud. 08.02.2018 esitas AAA Patendibüroo OÜ

patendivolinik Almar Sehver hageja nimel EUIPO-le vaidlustusavalduse kostja kaubamärgi

taotluse kohta. EUIPO poole pöördumisest teavitas hageja kostjat 02.03.2018. Kostja võttis

16.05.2018 kaubamärgi „KODA STAY“ taotluse tagasi. Sellega lõppes registreerimismenetlus.

Hiljem sai teatavaks, et kostja kasutab aktiivselt enda äritegevuses sõnaühendit „KODAstay“

teenuste ja kaupade tähistamiseks. See riivas hageja kaubamärgile „KODA EHITUS“

kaubamärgiseadusest (KaMS) tulenevaid õigusi. Eeskätt seisneb rikkumine asjaolus, et kostja

pakub registreeritud kaubamärgile sarnase märgi all teenuseid, mis kuuluvad registreeritud

kaubamärgi Nizza klassifikatsiooni alusel samadesse teenuste ja toodete klassidesse: kinnisvara

üürimine, rentimine; korterite üürimine, rentimine (Nizza klass 36). Lisaks teenuste samasusele

on kostja majutusboksid enda disainilt ja konstruktsioonilt sellise väljanägemisega, et tegemist

võiks olla hageja poolt pakutava sise- ja välislahendusega, missuguse teenuse osutamise tarbeks

on Nizza klassis 42 kaubamärk registreeritud. Kostja kasutab sõnaühendit „KODA STAY“

enda veebidomeenis (www.kodastay.com), millel reklaamib enda äritegevusega seonduvaid

teenuseid ja tooteid. Lisaks on kostja äritegevuse käigus püstitanud elamuboksid aadressile

Mere puiestee 10, Tallinn. Elamuboksidel on rõhutatult kirjas sõnaühend „KODAstay“.

Sarnase tähise kasutamine kaupade ja teenuste suhtes vähendab hageja registreeritud

kaubamärgi eesmärgi efektiivsust, milleks on võimaldada eristada kaupa või teenust teistest

kaupadest või teenustest, ilma et tekiks äravahetamisoht. Sellise äravahetamise korral on

kõrgendatud tõenäosus, et tarbijal tekib ekslik uskumus, et kostja pakutavad teenused on seotud

hageja äritegevusega ning kaks ettevõtet võivad kuuluda seotud gruppi. Sellise väärarusaama

tekkimine läheb mh vastuollu äriseadustiku (ÄS) § 12 lg-ga 1. Kostja kasutab hagejale kuuluva

kaubamärgiga identset tähist oma äritegevuses viisil, mis mõjutab hagejale kuuluva kaubamärgi

ülesannete täitmist kahjulikult.

Patendivolinik A. Sehver on avaldanud, et vaadeldavad kaubamärgid on sarnased

kokkulangeva sõnalise elemendi „KODA“ poolest, mis on ka peamiseks eristavaks elemendiks

vastavas kaubamärgis ja tähistes. Kaubamärk ja tähised on nii visuaalselt kui foneetiliselt

sarnased. Kostja kasutas tähist „KODA STAY“ ja kodastay.com teenuste osas, mille suhtes on

„KODA EHITUS“ kaubamärk kaitstud ja/või mis on samaliigilised teenustega, mille osas

„KODA EHITUS“ kaubamärk on kaitstud. Esineb tõenäosus, et tarbija ajab kaubamärgid

otseselt segamini või seostab nende omanikke. Esines suurenenud äravahetamise tõenäosus.

Seega rikkus kostja hageja ainuõigust registreeritud kaubamärgile.

Hageja ei ole andnud kostjale notariaalset ega muus vormis nõusolekut hageja registreeritud

kaubamärgi osa kasutamiseks. Seda enam, et kostja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes on

kaubamärk kaitstud. Ka hagi esitamise ajaks ei ole hagejani jõudnud kostja tahteavaldust

vormistada vastavasisuline notariaalne nõusolek.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hagejal ei olnud temale kuuluvast kaubamärgist tulenevat õigust keelata sõna või sõnaosa

„KODA“ kasutamine. Isegi kui hagejal võis teatavatel juhtudel olla õigus keelata sõna või

sõnaosa „KODA“ kasutamine mõnes äritegevuse valdkonnas, ei saanud see õigus puudutada

tähiste „KODA Stay“, „KODAstay“ ja kodastay.com ning kostja ärinime (KODAstay tähised)

kasutamist kostja äritegevuses. Kostja ei ole rikkunud hageja õigusi.

Sõna „KODA“ kasutamine ei saa hageja kaubamärgiõigusi kuidagi rikkuda, sest ürgset elamut,

maja, hoonet või välisukse ja sisemiste ruumide vahelist eesruumi tähistav sõna „KODA“ on

igapäevakeeles tavapärane ega oma seetõttu ehituse ja kinnisvarateenuste valdkonnas

eristusvõimet. Isegi kui sõna „KODA“ oleks ehituse ja kinnisvarateenuste valdkonnas

eristusvõimeline, on hageja kaubamärgi puhul tegemist kombineeritud kaubamärgiga, mistõttu

sõna „KODA“ moodustab vaid ühe osa hageja kaubamärgi sõnalisest elemendist ega ole

iseseisvana kaitstud. Isegi kui sõna „KODA“ oleks iseseisvana kaitstud, on kostja peamine

äritegevus majutustegevus, mille Nizza klassifikatsiooni kohane vaste on tähtajaline majutus,

mis kuulub Nizza klassi 43. Hageja kaubamärk ei ole registreeritud ei selle ega ühegi muu Nizza

klassi 43 kuuluva teenuse osas.

Vaidlust ei ole selles, et ükski KODAstay tähistest ei ole identne hageja kaubamärgiga. Seega

ei saanud hagejal olla kostja vastu KaMS § 14 lg 1 p-st 1 tulenevat nõuet. Kostja pakutava

majutusteenuse eripära seisneb asjaolus, et seda osutatakse kostjaga seotud äriühingu

Kodasema OÜ valmistatud betoonist väikeelamuga, mille tootja kasutab turustamisel Euroopa

Liidu kaubamärki „KODA BY KODASEMA“. Kodasema OÜ välja töötatud ja valmistatud

toote „KODA“ näol on tegemist üle maailma auhindu võitnud ja nii Eestis kui mujal riikides

ulatuslikku meediakajastust leidnud minimalistliku väikeelamuga. Seega ei saa vaidlust olla

selles, et sõna või sõnaosa „KODA“ kasutamine kostja poolt on põhjendatud. Kuna KaMS § 14

lg 1 p 3 on kohaldatav ainult juhul, kui tegemist on tähise põhjendamatu kasutamisega, ei saa

hagejal olla kostja vastu ka KaMS § 14 lg 1 p-st 3 tulenevat nõuet.

Hindamaks, kas hagejal võis olla kostja vastu nõue KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel, tuli välja

selgitada, kas kostja pakutavad kaubad või teenused on identsed või samaliigilised kaupade või

teenustega, mille suhtes on hageja kaubamärk kaitstud ning kui jah, siis kas nende kaupade või

teenuste puhul kasutatavad KODAstay tähised on hageja kaubamärgiga nii sarnased, et oleks

tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt. Kostja tegevusala kuulub Nizza

klassifikatsiooni klassi 43. Hageja kaubamärk nr 54091 ei ole registreeritud ühegi sellesse klassi

kuuluva teenuse suhtes. Nizza klassifikatsiooni klassi 36 kuuluvate teenuste osas on hageja

kaubamärk registreeritud kinnisvarateenuste, täpsemalt korterite üürimise ja rentimise osas.

Urmas Kauler on oma arvamuses näidanud, et Nizza klassi 36 kuuluvaid kinnisvarateenuseid

ei peeta Nizza klassi 43 kuuluvate majutusteenustega samaliigilisteks. Hageja kaubamärgi

domineerivaks osaks on spiraali eriline graafiline kujutis, mis moodustab 2/3 kogu märgi

ulatusest, mis aga Kodasema OÜ kaubamärgil ja KODAstay tähistes puuduvad. KODAstay

tähiste äravahetamine hageja kaubamärgiga ei ole usutav ega tõenäoline. Seega ei saanud

hagejal kostja vastu nõuet olla ka KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohus tuvastas alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: hageja praegune ärinimi

KODA Ehitus OÜ on registreeritud ja kasutusel alates 06.09.2004; hagejale kuulub kaubamärk

„KODA EHITUS + kuju“, registreerimise number 54091, 011759933, taotluse esitamise

kuupäev 01.07.2015, registreerimise kuupäev 34.05.2016, Nizza klassides 36, 37 ja 42; kostja

ärinimi on KODAstay OÜ; kostja kasutab oma äritegevuses sõnaühendit „KODAstay“ enda

teenuste ja kaupade tähistamiseks.

Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus kostjal keelata hageja kaubamärgile sarnase tähise

kasutamine kostja äritegevuses ja äriühingu ärinimes tähiste sarnasuse tõttu. Pooled vaidlevad

selle üle, kas kostja on rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi tähise „KODA“

kasutamisel oma äritegevuses, ärinimes ja domeeninimes.

Pidades silmas KaMS § 14 lg 1 p-des 1-3, § 57 lg 1 p-s 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055

lg-s 3 sätestatut, tuleb esmalt hinnata, kas kostja kasutatav tähis KODAstay ja hageja

kaubamärk „KODA EHITUS + kuju“ on sarnased ja kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja

kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise

võimalust selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi, kui ta näeb tähiseid

eraldi, mitte samaaegselt. Aluseks tuleb võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi

aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse

eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi.

Selleks, et hinnata, kas on tõenäoline kostja tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija

poolt, sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga, tuleb esmalt selgitada,

milline on asjaomane tarbijaskond ning seejärel teha järeldus äravahetamise tõenäolisuse kohta.

Teenuste laadist tulenevalt moodustavad asjaomase avalikkuse lõpptarbijad. Kinnisvarateenuse

puhul on tavatarbija tähelepanelik ja arukas. Tähelepanelik ja arukas on tarbija ka hotellide,

motellide, külalismajade, hostelite, puhkemajade jms majutuse broneerimisel ja külastamisel.

Arvestades asjaomaste teenuste laadi, koosneb asjaomane avalikkus spetsialistidest ja laiast

avalikkusest, kes on keskmisest tähelepanelikumad.

Võrreldavad tähised on järgmised:

Hagejale kuuluv kaubamärk, registreerimise

nr 54091

Kostja kasutatavad tähised

kodastay.com

KODA stay

Seega on hageja kaubamärgi näol tegemist kombineeritud kaubamärgiga, mis koosneb

kujutiselemendist ja sinises värvitoonis sõnakombinatsioonist „KODA EHITUS“. Kujutis on

pintsiga tõmmatud keskpunktist alguse saav abstraktne joon, mis liigub spiraalselt keskelt

väljapoole ning lõpeb kujutise vasakus servas. Sõnaline osa langeb kokku hageja ärinime

peamise osaga. Kumbki sõna ega ükski täht ei ole eraldi rõhutatud või esile tõstetud, s.o kogu

sõnaline osa on esitatud võrdse rõhuasetusega.

Kuivõrd hageja kaubamärk ei ole üksnes sõnamärk, vaid koosneb kujutise ja sõnade

kombinatsioonist, tuleb välja selgitada selle märgi domineeriv osa, mis määrab kaubamärgi

tervikmulje, mis on äravahetamise tõenäosuse hindamisel määrav. Domineeriv osa on spiraali

eriline graafiline kujutis, mis moodustab 2/3 kogu märgi ulatusest.

Kuigi hageja kaubamärgi ja kostja tähise sõnaline osa „KODA“ on ühised, on hageja

kaubamärk ja kostja tähis visuaalselt erinevad. Hageja kaubamärk ja kostja tähis erinevad selle

poolest, et kostja tähisel puudub kujunduslik osa, sh sinine värv ja sõna „EHITUS“. Hageja

kaubamärgis puudub sõnaosa „STAY“. Kaubamärk ja tähis on ka foneetiliselt erinevad. Kuigi

sõnaline osa „KODA“ on võrreldavatel tähistel häälduslikult kattuv, muudavad erinevad

lõpuosad tähised tervikuna erinevateks. Nimelt häälduvad sõnad „EHITUS“ ja „STAY“ selgelt

erinevalt. Sõna „EHITUS“ koosneb kolmest silbist „E-HI-TUS“ ning sõna „STAY“ on

võõrsõna, mis koosneb ühest silbist. Kokkulangev sõna „KODA“ on kahesilbiline. Sõnaliste

osade silpide koguarv on erinev. Seega on mainitud foneetilised erinevused tajutavad, kui

vaidlusaluseid tähiseid hääldatakse. Lisaks on need erinevad kontseptuaalselt. Sõna

„KODASTAY“ tähendab hoonesse, koju jääma, peatuma. Sõnal „KODASTAY“ puuduvad

kontseptuaalsed seosed ehitamisega, ehitustöödega või spiraalidega. Võrreldavatel tähistel on

erinev tähendus. Eelnevat silmas pidades leidis maakohus, et hageja kaubamärk ja kostja tähis

ei ole sarnased ning nende äravahetamine tarbijate poolt ei ole tõenäoline.

Lisaks ei ole ka kostja pakutavad teenused identsed ega samaliigilised teenustega, mille suhtes

on hageja kaubamärk kaitstud. Kostja tegevusala on majutustegevus, mis kuulub Nizza

klassi 43. Hageja kaubamärk nr 54091 ei ole registreeritud Nizza klassi 43. Nizza klassi 36

kuuluvate teenuste osas on hageja kaubamärk registreeritud kinnisvarateenuste, täpsemalt

korterite üürimise ja rentimise suhtes. Kaubamärkide võrdlemisel loetakse kinnisvarateenused

ja majutusteenused erinevateks teenusteks. Seega puudus võimalus, et kostja võiks kahjustada

hageja kaubamärgi mainet ja eristusvõimet.

Vaidlus oli ka selle üle, kas hagejal oli oma kaubamärgi koosseisu kuuluva sõna „KODA“

kasutamiseks ainuõigus ja seega ka õigus keelata kostjal selle sõna kasutamine KaMS § 14 lg 1

p 2 järgi. Hageja kaubamärgi sõnaline osa „KODA“ on eesti tarbijaskonnale tuttav ja tavapärane

eestikeelne sõna. Sõna on igapäeva keelekasutuses ka väga levinud. Sõna „KODA“ eraldi ei

ole tähis, mis oleks suuteline täitma KaMS §-s 3 nõutavat kaubamärgi funktsiooni ja eristama

ühe isiku kaupu/teenuseid teiste isikute samaliigilistest kaupadest/teenustest. Ka sõna

„EHITUS“ on eesti tarbijaskonnale tuttav, tavapärane sõna ja sellel sõnal puudub eristusvõime.

Sõnakombinatsioon „KODA EHITUS“ tähendab maja, hoone või kodu ehitamist.

Tulenevalt KaMS § 12 lg 1 p-st 2 võetakse kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks registrisse

kantud kaubamärgi reproduktsioon, s.t kombineeritud kaubamärk omandab õiguskaitse just

sellises kujunduses, millisena see registreeriti. Kuivõrd hageja kaubamärgi eristusvõimetuks ja

järelikult ka mittekaitstavaks osaks on sõna „KODA“, siis puudub hagejal sellele sõnale

ainuõigus. Tavapärases keelekasutuses kasutatavaid eristusvõimetuid sõnu ei saa

monopoliseerida ja registreerida ühe isiku nimele.

Seega on hagejal õigus üksnes kombineeritud tähisele „KODA EHITUS + spiraali kuju“ sinises

värvitoonis, s.t hagejal on õigus keelata teistel isikutel kasutada oma kaubamärki sellisel kujul,

nagu see on registrisse kantud. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks hageja

kaubamärki kasutanud. Seega ei riku kostja hageja ainuõigust registreeritud kaubamärgile

KaMS § 14 lg 1 p 2 mõttes.

Järgnevalt hindas kohus, kas kostja ärinimi on sarnane hageja kaubamärgiga ja rikub hageja kui

kaubamärgiomaniku ainuõiguseid. Kuigi sõna „KODA“ kattub hageja kaubamärgil ja kostja

ärinimes, erineb kostja ärinimi kaubamärgist selle poolest, et sellel puuduvad kujunduslik osa,

sh sinine värv, ning sõna „EHITUS“. Samuti erinevad need tervikmuljelt, foneetiliselt ja

kontseptuaalselt. Sõna „KODA“ on levinud eestikeelne sõna. Seega ei ole ärinimi

kaubamärgiga sarnane. Eelnevalt tuvastas kohus, et hageja ja kostja pakutavad teenused olid

erinevad. Kostja pakutava majutusteenuse eripära seisneb asjaolus, et kostja kasutab

Kodasema OÜ valmistatud ja viimasele kuuluva Euroopa Liidu kaubamärgi „KODA BY

KODASEMA“ all turustatavaid väikeelamuid. Seega viitab kostja ärinimi pigem ühte gruppi

kuulumisele Kodasema OÜ-ga, mitte hagejaga. Kostja ärinimi ei riku hageja õigusi.

Viimaks hindas kohus, kas kostja kasutatav domeeninimi kodastay.com rikub hageja

kaubamärgiomaniku ainuõiguseid. Domeeninimi erines hageja kaubamärgist selle poolest, et

domeeninimel puuduvad kujunduslik osa, sh sinine värv, ning sõna „EHITUS“. Kaubamärgil

puudub sõna „stay“ ja äriühingu liiki näitav täiend „OÜ“. Eelnevalt käsitletud tähiste visuaalne,

foneetiline ja kontseptuaalne analüüs kehtib ka domeeninime kodastay.com osas ning

vaatamata sõnaosa „KODA“ kokkulangevusele, on domeeninimi kodastay.com visuaalselt,

foneetiliselt ja kontseptuaalselt selgelt kaubamärgist eristatav. Kostja domeeninimi ei riku

hageja õigusi.

Menetluskulud tuli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta hageja

kanda.

Maakohus parandas 06.11.2019 määrusega otsuses kostja nime ja asendas KodaAstay OÜ

nimega KODAstay OÜ ning lisas kostja lepingulise esindajana vandeadvokaadi abi Peeter Paul

Mõtsküla.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas maakohtu otsusele kaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus

lahend, millega hagi rahuldada ja keelata Eestis registreeritud kaubamärgile „KODA EHITUS“

(registreeringu number 54091) sarnase märgi „KODA“ kasutamine kostja äritegevuses

kaubamärgi registreeringu Nizza klassides 36, 37 ja 42 ning keelata kostjal Eestis registreeritud

kaubamärgile „KODA EHITUS“ sarnase märgi „KODA“ kasutamine kostja ärinimes ja

kohustada kostjat esitama registripidajale tahteavaldus ärinime KODAstay OÜ kustutamiseks

ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

Maakohus ei hinnanud objektiivselt kõiki hageja esitatud väiteid ja tõendeid, võttes

ülekaalukalt otsuse tegemisel arvesse kostja esitatud tõendid. Kohus jättis tähelepanuta hageja

esitatud patendivoliniku arvamuse ja ei põhjendanud seda, kuid toetus suurel määral kostja

esitatud patendivoliniku arvamusele. Kohus ei analüüsinud hagiavalduse lisasid 4 ja 9 ning ei

põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Samuti jättis kohus põhjendamatult arvestamata

hageja 05.09.2019 esitatud tõendiga.

Kohus jättis põhjendamata, miks tuli tugineda vaid märgi domineerivale osale ja jättis

tähelepanuta eristusvõimelisema osa. Kaubamärgi ja tähiste hindamisel tuli arvesse võtta ka

nende eristusvõimelisemat osa. Tavatarbija, kes näeb ükshaaval hageja kaubamärki ja seejärel

kostja tähist, ei oska hiljem kirjeldada, kuidas ja kuhu kulges spiraal või milline kujutis üldse

hageja kasutuses oleval kaubamärgil oli, kuid mäletab sõna „koda” ning loob seetõttu seose

kostja kasutatava tähisega. Lisaks omistas kohus kõnealuste teenuste tarbijale üllatusliku

omaduse. Keegi ei ole menetluses väitnud, et vastavate teenuste tarbija on arukas.

Maakohus keskendus otsuses vaid Nizza klassile 43 ja leidis põhjendamatult, et kostja tegevus

ei kattuvat Nizza klassis 36 märgitud tegevustega. Ometi põhistas hageja hagis ja tõi selle välja

ka kohtuistungil, et kostja pakkus mh selliseid teenuseid nagu kinnisvara üürimine, rentimine,

korterite üürimine, rentimine, mis kõik kuuluvad Nizza klassi 36. Seejuures jättis maakohus

tähelepanuta, et kostja soovis KODAstay tähist EUIPO-s registreerida klassis 36. Kuigi kostja

võttis taotluse tagasi, ei tähenda see, et kostja ei paku teenuseid, mis ühtivad Nizza klassis 36

sisalduvate teenustega. Kohus ei arvestanud kostja ärinime vaidluse osas hageja väitega, et

kostja kasutas tähist „KODAstay“ enda teenuste reklaamimiseks ja samastamiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi, neid täiendades.

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja kaubamärk ja kostja

tähis ei ole sarnased ning nende äravahetamine tarbijate poolt ei ole tõenäoline. Lisaks ei ole ka

menetlusosaliste pakutavad teenused identsed ega samaliigilised. Hageja ei saanud tavapärases

keelekasutuses olevaid eristusvõimetuid sõnu (nt „koda“) monopoliseerida. Samuti ei rikkunud

kostja ärinimi ja domeeninimi hageja kui kaubamärgiomaniku õiguseid. Viidatud osas nõustub

ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid.

Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga selles, et vaidlustatud otsusest ei nähtu kõikide

menetluses esitatud ja kohtu poolt vastu võetud tõendite analüüs ja põhjused, miks maakohus

on teatud tõenditega arvestamata jätnud. Samuti ei põhjendanud maakohus iga hageja väite

puhul, miks ta sellega ei nõustu. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 peab kohus otsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Samuti tuleb kohtul otsuse põhjendavas

osas analüüsida kõiki tõendeid. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses

põhjendama. Eelnevat on rõhutanud ka Riigikohus 23.12.2014 otsuses asjas nr 3-2-1-136-14,

p-s 12. Samas praegusel juhul ei viinud kõnealune minetus ebaõige otsuse tegemiseni, mis

tingiks maakohtu otsuse tühistamise. Ringkonnakohus saab puuduse ise kõrvaldada.

Hageja tõi apellatsioonkaebuses välja, et maakohus jättis tähelepanuta järgmised tõendid:

EUIPO väljavõtte „KODA STAY“ kaubamärgi registreerimise taotluse kohta (hagiavalduse

lisa 4), 01.03.2019 patendivoliniku arvamuse (hagiavalduse lisa 9), EV 05.08.2019 kirja

(05.09.2019 dokumendi lisa 1) ning ei põhjendanud, miks ei arvestanud lahendi tegemisel

hageja väljatoodud asjaoluga, et hageja ja kostja osutatavad teenused on samaliigilised, sest

kostja osutab bürooruumide, nõupidamisruumide rentimise teenust tähise „KODAstay“ all.

Ringkonnakohus, lisades järgnevalt maakohtu otsusele põhjendused, miks teatud hageja

tõendid olid vähem usaldusväärsed ja nendega ei saanud lahendi tegemisel arvestada, vastab

ühtlasi ka ülejäänud hageja apellatsioonkaebuses välja toodud etteheidetele maakohtu

põhjenduste kohta (n.o maakohus jättis ebaõigesti lahendi tegemisel arvesse võtmata hageja

kaubamärgi ja kostja tähise eristusvõimelisema osa, s.o tähise „KODA“, omistas üllatuslikult

vaidlusaluste teenuste tarbijatele omaduse „arukas“, keskendus vaid Nizza klassile 43, leides,

et kostja ei pakkunud Nizza klassi 36 kuuluvaid teenuseid, ei arvestanud ärinime vaidluses

väitega, et kostja kasutas tähist „KODAstay“ enda teenuste reklaamimiseks ja samastamiseks).

Hageja väitel nähtus EUIPO väljavõttest „KODA STAY“ kaubamärgi registreerimise taotluse

kohta, et kostja osutas hagejaga samaliigilisi teenuseid, s.t Nizza klassi 36 kuuluvaid teenuseid.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et EUIPO-le esitatud kaubamärgi registreerimise taotlusest ei

saa teha tõsikindlat järeldust, et hageja ja kostja osutavad samaliigilisi teenuseid. Kaubamärgi

registreerimise taotluse esitamiseks ei pea taotleja seda juba kasutama teenuste osutamisel

klassides, milles soovitakse kaubamärgi kaitstust, piisab kavatsusest. Kohustus kaubamärki

registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks tegelikult kasutada tekib alles pärast

selle registreerimist.

Teiseks, vastavalt KaMS § 12 lg-le 4 ei oma kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni

järgi tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel. Ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436, 16.12.2015, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide

õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) artikkel 39 lg-s 7 on sätestatud, et kaupu ja

teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza

klassifikatsiooni klassi. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad

kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse. Ringkonnakohus nõustub sarnaselt

maakohtuga patendivolinik U. Kauleri poolt avaldatuga, et majutusteenust ja kinnisvara

üürimist, rentimist ei saa pidada samaliigiliseks teenuseks. Peamiseks erisuseks on asjaolu, et

majutusteenus hõlmab endas hulga rohkem teenuseid, kui on kinnisvara üürimine, rentimine.

Nii eeldab majutusteenuse pakkumine ka mööbli olemasolu, toitude ja jookide pakkumist, mida

kinnisvara üürimine, rentimine ei eelda. Lisaks on kinnisvara üürimise, rentimise oluliseks

eelduseks kinnisvara olemasolu, mis majutusteenuse osutamiseks tingimata tarvilik ei ole.

Majutusteenust võib osutada ka hoonetes, mis on teisaldatavad ja ei ole seetõttu saanud

kinnisasja osaks (hooned, mille kasutamise teenust kostja võimaldab, on teisaldatavad).

Seonduvalt ülalmärgitud teemaga kõrvaldab ringkonnakohus järgnevalt minetuse maakohtu

otsuses osas, milles maakohus jättis põhjendamata, miks ta ei arvestanud hageja esindaja

13.09.2019 kohtuistungil avaldatuga, et hageja ja kostja osutatavad teenused on samaliigilised,

sest kostja osutab bürooruumide, nõupidamisruumide rentimise teenust tähise „KODAstay“ all.

Tõepoolest väitis hageja 13.09.2019 toimunud kohtuistungil, et kostja osutab ka Nizza klassi 36

kuuluvaid teenuseid, kui üürib kinnisvara välja väikese bürooks või nõupidamisruumiks

(tlk 81). Hageja selle kohta tõendeid ei esitanud ja kostja vaidles hageja väitele vastu (tlk 81).

Vastavalt TsMS § 5 lg-tele 1 ja 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest; kusjuures pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Seega ei saanud maakohus kirjeldatud väitele

lahendi tegemisel tugineda.

Veel heitis hageja maakohtule ette, et viimane ei põhjendanud, miks ta jättis lahendi tegemisel

arvestamata 01.03.2019 patendivolinik A. Sehveri arvamusega, kus oli avaldatud, et

vaadeldavad kaubamärgid olid sarnased kokkulangeva sõnalise elemendi „KODA“ poolest, mis

oli ühtlasi peamine eristav element hageja kaubamärgis ja kostja tähistes. Kirjeldatud

arvamusele vastukaaluks avaldas patendivolinik U. Kauler, et sõna „koda“ ei ole

eristusvõimeline. Patendivolinik A. Sehver ei ole põhjendanud, millele tuginedes on ta andnud

arvamuse, et sõna „koda“ on eristusvõimeline ja on avaldanud vaid, et kõnealune sõna on

normaalse olemusliku eristusvõimega (tlk 27). Seda olukorras, kus ta on ka ise välja toonud, et

tegu on eesti keeles laialt levinud sõnaga, mida kasutatakse Eesti keele seletava sõnaraamatu

kohaselt vähemalt kaheksas erinevas kontekstis, kusjuures primaarselt tähistab see ürgset

elamut, maja, hoonet, kodu. Kasutades sõna „koda“ äriregistri otsingut tehes, saab vasteks 1191

nimetust. Tavapärases keelekasutuses olevaid eristusvõimetuid sõnu ei saa monopoliseerida ja

registreerida ühe isiku nimele. Seega ei ole usaldusväärne patendivolinik U. Kauleri poolt

väidetu sõna „koda“ osas. Viidatud sõna laiast levikust ehitus-, kinnisvara- ja majutusteenuste

valdkonnas nähtub, et sellel puudub eristusvõime KaMS § 9 lg 1 p 2 tähenduses. See ei ole

suuteline eristama ühe isiku kaupu/teenuseid teiste isikute samaliigilistest kaupadest/teenustest.

Hageja kaubamärki ja kostja tähiseid tuli vaadelda tervikuna.

Kolmandast tõendist, mille analüüsimata jätmist hageja maakohtule ette heitis, s.o EV

05.08.2019 kirjast, ei saanud järeldada, et hageja kaubamärk ja kostja tähised on

äravahetamiseni sarnased. Teadmata on, mis asjaoludel EV kõnealuse kirja kirjutas ning kui ta

ka oli hageja kaubamärgi ja kostja tähise omavahel ära vahetanud, siis ei saa ühest ekslikult

saadetud kirjast teha järeldust, et kõnealust teenust kasutavad tarbijad, kelle osas on

menetluspooled olnud arvamusel, et tegu on tavapärasest tähelepanelikumate inimestega, EVga

sarnaselt eksivad. Hageja tõi kohtu ette vaid ühe kirja, kuigi hageja ja kostja on ühiselt turul

eksisteerinud juba 2017. aasta märtsist (tlk 12).

Kuigi menetluse käigus kasutati kõnealuste teenuste tavatarbija kirjeldamiseks sõna

„tähelepanelik“ ja maakohus kasutas lisaks ka sõna „arukas“, ei saa sellest järeldada, et

maakohtu lahend oli selles osas üllatuslik. Kirjeldades inimest kui tähelepanelikku, omistatakse

talle positiivne omadus, mis reeglina väljendub lõppastmes kaalutletud (arukates) otsustes.

Seega ei omistanud maakohus asjaomasele avalikkusele üllatuslikku omadust, vaid

parafraseeris mõtet, mida on avaldanud esmalt patendivolinik U. Kauler ning millega

menetlusosalised on nõustunud.

Viimaks peab ringkonnakohus vajalikuks välja tuua, et KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaselt on

kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse

saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on

identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on

tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine

õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Seega on viidatud sätte kohaldamiseks oluline esmajoones

tuvastada, et kaitstud kaubamärk ja vaidlusalune tähis on identseid või sarnaseid, mistõttu on

selle äravahetamine tarbija poolt tõenäoline. Kui need ei ole sarnased, siis puudub vajadus

järgnevalt analüüsida, kas kaubamärki/tähist kasutatakse identsete või samaliigiliste kaupade

või teenuste puhul. Kuivõrd maakohus tuvastas, et hageja kaubamärk ja kostja tähised ei olnud

sarnased, puudus vajadus järgmist sätte kohaldamise eeldust kontrollida.

Kuivõrd maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata, jaotas maakohus õigesti ka maakohtus

kantud menetluskulud, jättes need TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

7. Apellatsiooniastme menetluskulud jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing