2-17-7682/111 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-7682

Tsiviilasi

A.A.

i

hagi

B.B.

i

vastu

kinnisasja

piiri

kindlaksmääramiseks ja omandiõiguse rikkumise

lõpetamiseks

B.B.

i

hagi

A.A.

i

vastu

kinnisasja

piiri

kindlaksmääramiseks ja omandiõiguse rikkumise

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

A.A. i apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

B.B. i apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. i apellatsioonkaebus

B.B. i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. märts 2020

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant I/vastustaja II (hageja/vastuhagis kostja): A.A.

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Bušujeva

Apellant II/vastustaja I (kostja/vastuhagis hageja): B.B.

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2019 otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud

maakohtus poolte endi kanda.

2. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni menetluskulude jaotus tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„1. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.“

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2019 otsus muutmata.

4. Jätta A.A. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja rahuldada B.B. i apellatsioonkaebus.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. i kanda.

6. Välja mõista A.A. ilt B.B. i kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 530 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 16. mail 2017 Tartu Maakohtule hagi B.B. i (kostja) vastu kinnisasja piiri

kindlaksmääramiseks

ja

omandiõiguse

rikkumise

lõpetamiseks.

15. oktoobri

2018

menetlusdokumendis esitas hageja oma lõplikud nõuded:

1. Tuvastada maakatastrisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number X ,

kinnisasja katastritunnus X , ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XX ,

kinnisasja katastritunnus XX , katastriüksuste piiride ebaõigsus.

2. Määrata kindlaks aadressil XXX (registriosa number X ) ja aadressil XXX (registriosa number

XX ; edaspidi XXX ) asuvate kinnistute vaheline piir järgmiselt: piiripunktist 16 (206), mis on

hageja tänavapoolse hoone nurgast hageja hoone katuse pikema ääre kaugusel kostja hoone

suunda, kulgeb piir mööda hageja hoone katuse pikema ääre alumist äärt kuni piiripunktini 15

(207), mis on XXX põhihoone olemasolev õuepoolne nurk ning sealt edasi sirgjoonena

piiripunktini nr 205 (3) lähtuvalt Maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolli osakonna

peaspetsialist Mare Kallase poolt 29. novembril 2016 koostatud kontrollmõõdistamise joonisest

„XXX ja XXX katastriüksused“ või ümbermõõdistamise tulemustest.

3. Tuvastada kostja kohustus anda nõusolek ja asendada nõusolek kohtuotsusega maakatastris

XXX ja XXX piiride kindlaksmääramise toiminguks, sh katastrikande tegemiseks nii, et XXX ja

XXX kinnistute vaheline piir on kindlaks määratud järgmiselt: piiripunktist 16 (206), mis on

hageja tänavapoolse hoone nurgast hageja hoone katuse pikema ääre kaugusel kostja hoone

suunda, kulgeb piir mööda hageja hoone katuse pikema ääre alumist äärt kuni piiripunktini 15

(207), mis on XXX põhihoone olemasolev õuepoolne nurk ning sealt edasi sirgjoonena

piiripunktini nr 205 (3) lähtuvalt Maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolli osakonna

peaspetsialist Mare Kallase poolt 29. novembri 2016 koostatud kontrollmõõdistamise joonisest

„XXX ja XXX katastriüksused“ või ümbermõõdistamise tulemustest.

4. Kohustada kostjat lõpetama hageja omandiõiguse rikkumise, tunnustada hageja omandiõigust

ja nõuda kostjalt välja hageja valduses XXX asuva hagejale kuuluva kinnisasja osa XXX hoone

olemasoleva õuepoolsest nurgast piiripunkti 205 (3) poole 10 joonmeetrit, mis on märgistatud

kostja poolt paigaldatud kolme aiapostiga.

5. Kohustada kostjat seitsme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates eemaldama

hageja kinnisasja piiridest kostja rajatud kolm piirdeaeda (posti).

Hageja esitas ka teise ja kolmanda nõude osas alternatiivnõude:

2. Määrata kindlaks aadressil XXX ja XXX asuvate kinnistute vaheline piir järgmiselt:

piiripunktist 16 (206), mis on hageja tänavapoolse hoone nurgast hageja hoone katuse pikema ääre

kaugusel kostja hoone suunda, kulgeb piir mööda hageja hoone katuse pikema ääre alumist äärt

kuni piiripunktini 15 (207), mis on XXX hoone olemasolev õuepoolne katuse ääre nurk ning sealt

edasi sirgjoonena piiripunktini nr 205 (3) lähtuvalt Maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolli

osakonna peaspetsialist Mare Kallase poolt 29. novembril 2016 koostatud kontrollmõõdistamise

joonisest „XXX ja XXX katastriüksused“ või ümbermõõdistamise tulemustest.

3. Tuvastada kostja kohustus anda nõusolek ja asendada nõusolek kohtuotsusega maakatastris

XXX ja XXX piiride kindlaksmääramise toiminguks, sh katastrikande tegemiseks nii, et XXX ja

XXX asuvate kinnistute vaheline piir on kindlaks määratud järgmiselt: piiripunktist 16 (206), mis

on hageja tänavapoolse hoone nurgast hageja hoone katuse pikema ääre kaugusel kostja hoone

suunda, kulgeb piir mööda hageja hoone katuse pikema ääre alumist äärt kuni piiripunktini 15

(207), mis on XXX hoone olemasolev õuepoolne katuse ääre nurk ning sealt edasi sirgjoonena

piiripunktini nr 205 (3) lähtuvalt Maa-ameti katastrimõõdistamise kontrolli osakonna

peaspetsialist Mare Kallase poolt 29. novembril 2016 koostatud kontrollmõõdistamise joonisest

„XXX ja XXX katastriüksused“ või ümbermõõdistamise tulemustest.

Hagiavalduse kohaselt on pooltel vaidlus piiripunktide õige koha tuvastamises. 2016. aastal

hakkas kostja kooskõlastama piiri kulgemist hagejaga, rajama kinnistute vahelist aeda ning võttis

ära osa hagejale kuuluvast kinnistust enda kasutusse. Kostja tellis 2016. aastal piiride

ülemõõdistamise, mille käigus selgus, et XXX katastriüksuse moodustamisel oli tehtud

mõõdistusviga, mis tuleb parandada. Sellele vaatamata kostja maamõõtja selgitusi ei

aktsepteerinud ja keeldus kohtuvälise kokkuleppe sõlmimisest katastrile parandatud andmete

esitamise osas.

Hageja on probleemi lahendamiseks pöördunud nii XXX Linnavalitsusse kui Maa-ametisse.

Maa-amet tegi järelduse, et maamõõtja on XXX katastriüksuse mõõdistamisel eksinud ja uus

kostja poolt rajatud aiapostide rida on kuni 0,7 m ulatuses XXX katastriüksuse sees. Sellest

hinnangust nähtub, et XXX katastriüksuse moodustamisel piiriprotokolli koostatud ei olnud, mis

tähendab, et piirimärgid polnud üldse maastikule pandud. Katastriüksuse plaanina oli kasutatud

1957. aastal koostatud krundi plaani.

Hageja soovis, et kohus teeks kindlaks kinnistute vahelise piiri ja kohustaks kostjat lõpetama

hageja omandiõiguse rikkumise.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kinnistute piir ja koordinaadid ei kattu, kuid kostja soovis, et piir

jääks kulgema vastavalt koordinaatidele. Hageja esitatud 1957. aasta krundiplaani järgi kulgeks

krundi XXX piir punktist 206 punkti 205 sirgjoonena. Hageja nõude rahuldamise korral piir enam

sirgjoonena ei kulgeks. Aiapostid paigaldas kostja joonele, mida pidas enda kinnistu piiriks.

Kolme aiaposti ei ole võimalik enam täielikult kätte saada - maapealse osa kostja lõikas ära, kuid

maa-aluse osa kätte saamiseks on vajalik kopp.

3. Kostja esitas 30. mail 2018 hageja vastu vastuhagi, milles esitas järgmised nõuded:

1. Tuvastada maakatastrisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number X ,

kinnisasja katastritunnus X , ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number XX ,

kinnisasja katastritunnus XX , katastriüksuste piiride õigsus.

2. Määrata kindlaks XXX ja XXX kinnistute vaheline piir lähtuvalt maakatastrisse kantud

kinnistute koordinaatide alusel kindlaksmääratud piiridest järgmiselt: kinnistu XXX piiripunktist

16 (206), mis on märgistatud tänavapoolse metalltoruga, kulgeb piir sirgjoonena kinnistu XXX

piiripunktini nr 13.

3. Kohustada hagejat lõpetama kostja omandiõiguse rikkumine, tunnustada kostja omandiõigust

ja nõuda hagejalt välja hageja valduses oleva kostjale kuuluva kinnisasja XXX osa alates kostja

kinnistu XXX XXX piiripunktist 16 kuni piiripunktini 13, v.a. hageja hoone alune ala.

21. augusti 2018 menetlusdokumendis muutis kostja oma teist nõuet ja esitas selle järgmiselt:

2. Määrata kindlaks XXX ja XXX asuvate kinnistute vaheline piir lähtuvalt maakatastrisse kantud

kinnistu koordinaatide alusel kindlaksmääratud piiridest järgmiselt: kinnistu XXX katastriplaani

piiripunktist 16 (04.08.2018 katastriplaani piiripunkt nr 6, hageja p 206), mis on märgistatud

tänavapoolse metalltoruga, piir kulgeb sirgjoonena kinnistu XXX 04.08.2018 koostatud

katastriplaani piiripunkti nr 3 läbides 04.08.2018 koostatud katastriplaan piiripunkti nr 4 (musta

värviga joon ja puidukruvi hageja kõrvalhoone seinas) lähtuvalt kohtuotsuse lahutamatuks osaks

olevast 4. augustil 2018 koostatud katastriplaanist.

Vastuhagi kohaselt kuna XXX kinnistu piir peab vastavalt 1957. aasta krundiplaanile kulgema

sirgjooneliselt, ei saa seda meeldevaldselt muuta. Hageja maamõõtja oli temale kinnistu erastamise

dokumendi vormistanud valesti ja see selgus 2017 suvel, kui maamõõtja käis kinnistutel kohal.

Kostja soovis, et piir jääks kulgema vastavalt maakatastris näidatud piirikoordinaatidele,

sirgjoonena piiripunktist 16 kuni piiripunktini 13. Nii ostis kostja maa riigilt ja sellise maa suuruse

alusel on ta maksnud maamaksu. Samuti soovis kostja nõuda hageja valdusest välja XXX kinnistu

maa, v.a hageja hoone alune maa. Hageja vaidlusaluse kõrvalhoone sein on praegusel ajal pragusid

täis, sarikad on mädanenud ja katus vajab väljavahetamist. Kostja teatas, et kui hageja renoveerib

oma kõrvalhoone, jääks hoone hageja kinnistu piiridesse, mitte kostja kinnistu piiridesse.

15. oktoobri 2018 vastuses selgitas kostja, et oli oma varasemates selgitustes segaduses piiri

asukoha suhtes. Kostja on kogu aeg olnud nõus sellega, et hageja kõrvalhoone osa lammutamist

ta ei nõua. Hoone piirjoon ja kinnistute vaheline piir ei pea kokku langema. Kostja nõudis hagejalt

välja hageja valduses oleval kinnistul kostjale kuuluva kinnisasja XXX osa alates kostja kinnistu

XXX XXX piiripunktist 16 kuni piiripunktini 13, v.a hageja hoone alune ala. Kuna kinnistud ja

hoonetevahelised alad on väga väikesed, on kostja jaoks oluline vaidlusaluse väikese ala enda

valdusesse saamine, mis kulgeb alates hageja kõrvalhoove õuepoolses osas olevast märkest hoone

seinal (sinine joon, metallkruvi) kuni kostja kinnistu piiripunktini 205.

4. Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu. Maa erastamisel on kostja saanud kinnistu suurema

pindalaga, kui oli tema kasutuses olnud krunt varem. See näitab, et 1998 XXX piiriprotokoll ei

vasta tegelikkusele. Hageja maa erastamise ja kinnistamise toimingud olid tehtud varem. Hageja

erastas maa seda üle mõõtmata plaanimaterjali alusel ja kostja maa mõõtmisel on koordinaatidega

eksitud ning eksis XXX dokumendid koostanud maamõõtja. Piiripunkt 206 (16) peab olema kostja

(XXX ) hoone nurgaks. 1957 plaani kohaselt ei peaks piir kulgema mitte piki hoone seina, vaid

selle kõrval. Kinnistute piiripunktid katastripiiril on ebatäpselt koordineeritud. Seda, et

olemasolevad metalltorud ja postid on pandu valesti, tuvastas ka Maa-amet. Poolte ühine piir lõpeb

piiripunktiga 205 (3) ning kui kostjal on huvi tuvastada oma piiri kulgemist ka peale piiripunkti

205 (3), peab ta esitama eraldi hagi kolmanda isiku vastu ja tuvastama piiri kulgemist piiripunktist

205 (3) edasi piiripunktini 13. Piiripunktist 16 (206) piiripunktini 13 ei ole piir kunagi kulgenud

sirgjoonena.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus tegi 17. oktoobril 2019 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi

rahuldamata. Maakohus määras kindlaks kinnistute vahelise piiri järgmiselt:

1. XXX piiripunkt 206 ja kinnistu XXX piiripunkt 16 kattuvad ning punkt asub kinnistul XXX

XXX asuva X tänava ja kinnistuga XXX XXX linn külgneva kõrvalhoone X tn poolsest hoone

nurgast tänava suunas, tähistatud maa sees oleva metallvaiaga. Piiripunkti asukoht on kindlaks

määratud 29. novembril 2016 Maa-ameti kontrollmõõdistamise joonisel piiripunkti 206

asukohana.

2. XXX piiripunkt 207 ja XXX senine piiripunkt 15 kattuvad ning punkt asub kinnistul XXX

XXX asuva kinnistuga XXX külgneva kõrvalhoone aiapoolses hoone nurgas. Piiripunkti asukoht

on kindlaks määratud 29. novembril 2016 Maa-ameti kontrollmõõdistamise joonisel piiripunkti

207 asukohana.

3. XXX ja XXX vaheline piir punktist 206/16 punktini 207/15 kulgeb sirgjoonena piki kinnistul

XXX asuva kõrvalhoone seina ning kulgeb sealt sirgjoonena edasi kinnistu XXX piiripunkti 205

(ühine kinnistuga XXX a XXX linn punktiga 3).

4. Punktides 1-3 viidatud piiripunktide numbrid tulenevad kummagi kinnistu katastrikaardilt ja

29. novembri 2016 Maa-ameti kontrollmõõdistamise jooniselt.

Maakohus kohustas kostjat andma nõusoleku määratud piiripunktide ja piiride kindlaksmääramise

toimingute tegemiseks ning sellest tulenevate kannete tegemiseks maakatastrisse ja

kinnistusraamtusse ja asendas kostja nõusoleku kohtuotsusega. Lisaks kohustas maakohus kostjat

eemaldama kinnistult XXX kolm aiaposti, postid paiknevad kinnistul piiripunkte 207-205

ühendava piirijoone lähedal. Kostja on kohustatud selle kohustuse täitma 7 päeva jooksul otsuse

jõustumisest. Kui otsuse jõustumise ajal on maapind külmunud, on kostja kohustatud kohustuse

täitma otsuse jõustumise järgsel kevadel hiljemalt 1. aprilliks. Maakohus jättis rahuldamata hageja

nõude kinnisasja valduse väljanõudmiseks (10 joonmeetrit XXX kõrvalhoonest piiripunkti 205

suunas).

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 7433 eurot 54 senti ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on vaidluse all järgmiste piiripunktide asukoht: p 206 (hageja

katastriüksuse plaanil) ja p 16 (kostja katastriüksuse plaanil); 207/15 ja 205 (vaid hageja

katastriüksuse plaanil). Kohus ei saa lahendada vaidlust piiripunktide 13 (kostja katastriüksuse

plaanil) ja 4 (kinnistu X katastriüksuse plaanil), kuna X omanikku ei ole menetlusse kaasatud.

Praegusel juhul tuleb nõude rahuldamise eeldusena asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel kindlaks

määrata kinnistute vaheline piir. Piiri kindlaksmääramise nõudele kohaldatakse AÕS § 129.

Pooltel ei ole vaidlust kinnistute moodustamise järgmiste asjaolude üle: hageja kinnistu

moodustati plaani- ja kaardimaterjalide alusel ja piiriprotokolli ei koostatud; maa erastamise

aluseks oli XXX Linnavalitsuse 11. septembri 1998 korraldus nr 395; maa erastamise leping

sõlmiti 23. novembril 1998; kinnistu kanti kinnistusraamatusse 24. jaanuaril 1999; kostja kinnistu

moodustamisel toimus kinnistu mõõdistamine ja 29. juulil 1998 koostati piiriprotokoll; kostjale

erastati maa XXX Linnavalitsuse 2. oktoobri 1998 korraldustega nr 419 ja nr 420; kinnistu kanti

kinnistusraamatusse 8. veebruaril 2000. Vaidlust ei ole selles, et XXX kinnistu moodustamisel

kasutati 1957. aasta krundiplaani.

Enne kinnistute ülemõõtmist oli pooltel ühene arusaam sellest, kus kinnistute vaheline piir kulgeb

ja kus piiripunktid asuvad. Maakohus viitas tunnistaja C.C. ütlustele.

Maa-ameti 5. detsembri 2016 arvamusest selgub, et mõlema kinnistu puhul on kõrvalekaldeid

tegeliku olukorra ja dokumenteeritud olukorra vahel - erinevuste ilmestamiseks on koostatud

kontrollmõõdistamise joonis. Arvamuse kohaselt ei asu enamik nimetatud kinnistute piirimärke

looduses seal, kus nad peaks katastriandmete kohaselt asuma. Mõõdistamisel tuvastati, et lisaks

teistele piiripunktidele, mille üle käesolevalt vaidlust ei ole, ei kattu omavahel ka XXX ja XXX

kinnistute katastriandmetes määratud ühised piiripunktid. Maa-amet asus seisukohale, et eksimus

on tulenenud eelkõige XXX katastriüksuse mõõdistamisest.

Kostja kinnistu suhtes on maa erastamisel läbi viidud mõõdistamine ja koostatud katastriüksuse

plaan ning piiriprotokoll. Seega peaks olema selle kinnistu andmed korrektselt fikseeritud, samas

kui hageja kinnistu moodustati lihtsustatud korras plaani- ja kaardimaterjali alusel. Maa-ameti

kirja p-s 2.1 on viidatud katastriüksuse plaanile, milleks oli 1957. aasta krundiplaan, mida tuleb

käsitleda kastastriüksuse plaanina (sellel on märgitud piiripunktid). Seega on vaidlus selle üle, kas

usaldusväärsemad on mõõdistamise käigus määratud piiripunktide andmed või tuleb piiri

määramisel lähtuda ka muudest asjaoludest ja andmetest.

Maakohus viitas Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-143-12 ja nr 3-2-1-67-12. Praegusel juhul ongi

Maa-amet analüüsi ja kontrollmõõdistamise tulemusel jõudnud järeldusele, et piirid on valesti

kaardistatud – seega on katastriandmed valed. Kuna pooltel on selle asjaolu tõttu tekkinud vaidlus

ühise piiri asukoha üle, siis ei saa lähtuda maakatastrisse kantud piirist. Õige ei ole kostja eeldus,

et tema kinnistu piirid asuvad õiges kohas ainuüksi seetõttu, et tema kinnistu on mõõdistatud ja

koostatud katastriüksuse plaan. Seega peab kohus määrama kinnistute vahelise piiri muudest

asjaoludest tulenevalt.

Pooltel puudus piiri asukoha üle vaidlus kuni sügiseni 2016. Seega olid nad ise teadlikud oma

kinnistute ulatusest. Esitatud tõendite kohaselt oli piiripunkt 206/16 looduses märgistatud

metalltoruga. Maa-amet märgib arvamuse p-s 2.2, et nimetatud piiripunkti tähistab metalltoru.

XXX piiriprotokollis on märgitud, et p 16 on tähistatud metalltoruga. Kontrollmõõdistamise plaani

kohaselt nimetatud piiripunkti asukoha osas suuri kõrvalekaldeid ei ole. Kostja esitatud fotol on

näha nimetatud piiripunkti tähistus puutikuga, kuid tegemist ei ole sama kohaga, mis nähtub hageja

esitatud fotolt. Kuna kostja esitatud fotod on tehtud pärast 2016 sügisest mõõdistamist, tuleb asuda

seisukohale, et tegemist ei ole piiritähisega, mida pooled kuni selle ajani pidasid kinnistute ühiseks

piiripunktiks 206/16.

Maakohus leidis, et piiripunkt 206/16 asukohaks tuleb lugeda metalltoru asukoht kinnistute

tänavapoolses servas. Piiripunkti täpse asukoha määramisel tuleb lähtuda XXX kinnistu

katastriandmetes piiripunkti 206 koordinaatidest, mis on täpsemalt määratletud Maa-ameti

kontrollmõõdistamise joonisel. Kuna kinnistu XXX on moodustatud ajaliselt varem, siis lähtuvalt

põhimõttest “Kellel on paremus ajas, sellel on paremus õiguses“ tuleb piiripunktide määratlemisel

juhinduda just XXX piiripunktide asukohtadest ja koordinaatidest.

Kostja esitatud väited XXX kinnistul asuvate hoonete asukoha muutmise osas ei ole asjas olulised,

sest hoone(-d) ei määra piiripunkti 206/16 asukohta. Kostja esitatud tõendid seoses hageja

kinnistul asunud hoonetega tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei ole asjassepuutuvad.

Piiripunktina 207/15 on pooled kuni sügiseni 2016 käsitlenud hageja kõrvalhoone nurka ja vaidlus

selles osas neil puudus. Kostja asus alles 2016 sügisel väitma, et hageja kasutab osa tema kinnistust

ja piiri asukoht on ebaõige. Esitatud tõendite alusel oli piiripunkti 207/15 asukohaks hageja

kõrvalhoone nurk. Nimetatu on fikseeritud XXX katastriplaanil: p 15 hoone nurk. Samuti XXX

piiriprotokollis on märgitud, et p 15 on hoone nurk. Maa-amet on oma seisukohas märkinud, et

XXX kinnistu piiripunkt 207 on hoone nurk. Maa-amet toob ka välja, et mõlema kinnistu

katastriplaanidel kulgeb piirilõik 207/15-206/16 mööda hoone seina. Nimetatud asjaolu on

visuaalselt nähtav ka mõlema kinnistu katastriplaanilt. XXX plaanil ei ole piiripunkti 207 kaardil

eraldi märgitud.

Hageja täpsustatud nõudes esitatud käsitlus, et piir peaks kulgema piki tema kõrvalhoone räästa

alumist äärt või siis kostja hoone räästa alumist äärt, ei ole kooskõlas sellega, kuidas pooled kuni

2016 piiri asukohta tajusid ega ka kinnistute kohta koostatud katastriplaanide ja muude

dokumentidega. Nii õiguslikult kui praktikas on piiripunkte määratletud just hoone nurgaga, sest

selle asukoht on oluliselt püsivam kui katuse asukoht või laius. Katus ei ole maaga püsivalt

ühendatud ja võib juba seetõttu olla kergemini muudetav. Samuti pole kõrgemate hoonete puhul

võimalik katuse nurka täpsemalt määratagi. Kohus ei leidnud 1990-ndatel kehtinud õigusaktidest

kinnistust C.C. väitele mõõdistamiseks projektsioonpinna alusel ja ei pea tunnistaja sellekohast

ütlust usaldusväärseks.

Maakohus möönis, et piiri kulgemisel piki hageja kõrvalhoone seina jääb tema hoone katuse serv

naaberkrundile. Samas nähtub fotodelt, et XXX kinnistul asuv kõrvalhoone katus jääks hageja

käsitluse korral jälle omakorda hageja kinnistule. Kohtul ei ole alust eelistada üht kinnistu

omanikku teisele olukorras, kus varem on valdust piiritletud siiski hoone seinaga, mitte katuse

servaga.

Seega tuleb piiripunkti 207/15 asukohaks määrata XXX kõrvalhoone nurk ning piir kulgeb

punktist 206/16 kuni nimetatud kõrvalhoone nurgani.

Kostja vastuväide, mille kohaselt peaks piir punktist 206/16 kuni punktini 205 kulgema

sirgjooneliselt ja seetõttu ei saaks piiripunkt 207/15 asuda hageja hoone nurga juures, ei ole

kooskõlas tegeliku situatsiooniga. XXX katastriplaanil ja seega ka krundiplaanil on joonistatud

küll sirgjoon, kuid see ei vastanud tegelikule looduslikule olukorrale, mistõttu tuli seda kinnistute

moodustamisel arvestada.

Piiripunktist 207/15 piiripunktini 205 kulgeb piir samuti sirgjoonena ja selle üle pooled ei vaidle.

Piiri täpne asukoht tuleb aga kindlaks määrata mõõdistamisel.

Kohus saab määrata kindlaks kahe piiripunkti asukohad ja nende vahelise piiri asukoha.

Kohtuotsusega määratud piiripunktide alusel tuleb mõlema kinnistu omanikul läbi viia oma

kinnistu uus mõõdistamine. Kohtuostus ei ole iseenesest aluseks muudatuste tegemiseks

maakatastris või kinnistusraamatus, kuna kohus ei ole määranud kindlaks piiripunkide

koordinaate. Kinnistu XXX , mille piiripunktid kohus loeb õigeks, ei ole reaalselt mõõdistatud,

mistõttu koordinaadid puuduvad ja kinnistu XXX piiripunkide koordinaadid on osutunud

ebaõigeks. Kohtul endal puudub pädevus koordinaate määrata ja pooled ei esitanud kohtule ka

sobivaid maakorralduslikke dokumente, mille alusel kohus saanuks koorinaadid otsuse

reolutsioonis ära näidata.

Olukorras, kus piiride kindlaks määramisega on vajalik teha menetlustoiminguid ning eeldatavalt

muutuvad katastriandmed ja seega ka muud kinnistu kohta kinnistusraamatusse kantavad andmed

(nt pindala), võib kannete tegemiseks olla vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek. Eeltoodust

tuleneval tuleb kostjat kohustada andma vastavad nõusolekud (tegema tahteavaldused) ja

vajadusel need nõusolekud asendada kohtuotsusega.

Kostja ei vaielnud vastu, et paigaldas joonele, mida ta pidas kinnistu piiriks, aiapostid ning, et osa

poste on ta eemaldanud. Joon, mida kostja pidas kinnistu piiriks, oli joon, mille näitas

katastriandmete alusel 2016 kätte C.C. . C.C. ütluste kohaselt hoiatas ta kostjat, et see ei pruugi

olla õige piirijoon. Praeguses menetluses on tuvastatud, et nimetatud joon ei ole kinnistute vaheline

õige piir. Seega asuvad ebaõigele piirijoonele paigaldatud piiripostid hagejale kuuluvale kinnistul.

AÕS § 68 lg 1 ja § 89 alusel on kostja kohustatud eemaldama hageja kinnistult sinna paigaldatud

aiapostid. Selle nõude osas määras maakohus kindlaks otsuse täitmise korra. Olukorras, kus otsus

võib jõustuda talvisel ajal, s.o kui maapind on külmunud, on otstarbekas määrata kohustuse

täitmise ajaks otsuse jõustumisele järgnev kevad, hiljemalt 1. aprill.

Tõendatud ei ole, et kostja hagejale kuuluvat kinnistu osa piiripunktist 207/15 piiripunkti 205

suunas olevat maa-ala muul moel kui kolme aiaposti paigaldamisega valdaks või takistas hagejal

oma õigusi kinnistu osa suhtes teostada. Selle hageja nõude jättis maakohus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3.1-3.4 osas,

milles maakohus ei arvestanud hoone katuse jätmisega hageja kinnistule. Tühistatud osas palub

hageja teha uue otsuse, millega nimetatud punktid oleksid täiendatud selgitava lausega (või sama

mõte oleks väljendatud teistmoodi), et hoone nurka ja hoone sein arvestades katust, asuvad 0,5 m

hoone nurgast ja hoone seinast XXX kinnistu suunas.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohus tuvastanud, mida tähendab

väljend „hoone nurk“. Hageja pidas silmas kogu hoonet, mitte hoonet ilma katuseta. Hageja viitab

planeerimis-ja ehitusseaduse § 38 lg-le 2, mille kohaselt on hoone maapinnaga püsivalt ühendatud,

katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. Hageja viitab ka sama seaduse § 1 lg-tele 1 ja 2. Ehitiste

tehniliste andmete loetelust tuleneb, et ehituse ehitusalune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni

pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osas.

Hageja hoone oli ehitatud seaduslikul alusel, kantud vastavatesse registritesse ja juhul, kui maja

külg oleks olnud naabri valduses olnud maal, ei oleks hageja sellisel kujul hoone ehitamiseks luba

saanud.

Hageja jaoks on selline olukord äärmiselt ebaõiglane. Katus ja selle osa on hageja omandis alates

1900. aastast. Seda katust ei ole kunagi pikendatud ega ümber ehitatud.

Maakohus ei arvestanud sellega, et hageja kinnistu kohta 1957 koostatud krundiplaani originaalil

on hoone sein ja punase krundipiiri vahel on millimeetrites vahe, mis arvestades mõõtu 1:500

vastab ca 0,5 meetrile maastikul.

7. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja

teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt oli nii hageja kui ka kostja nõudeks eelkõige

kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramine. Maakohus rahuldas mõlema poole nõuded selliselt,

et määras kindlaks kinnistute vahelise piiri. Samas ei rahuldanud kohus nõudeid selles osas, kus

piir peab kulgema. Kohus määras piiri enam-vähem sinna, kuhu oli piiri kindlaksmääramisega

nõus kostja.

Sisulise piiri kulgemise osas jättis maakohus hageja nõude rahuldamata. Maakohus jättis

rahuldamata ka hageja nõude kinnisasja valduse väljanõudmiseks.

Maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 163 lg 1 ja jätma menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus on alusetult kohaldanud TsMS § 162 lg 1.

8. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2019 otsus tuleb tühistada

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Muus osas jääb maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on

vaidlustanud apellatsioonkaebuses XXX ja XXX vahelise piiri kulgemist punktist 206/16 punktini

207/15 sirgjoonena piki kinnistul XXX asuva kõrvalhoone seina. Kostja on vaidlustanud

menetluskulude jaotust ja väljamõistmist. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas.

10. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldama. Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Maa-ameti poolt läbi viidud kontrollmõõdistamise ja selle kohta 05.12.2016 koostatud

arvamusest (I kd tl 22-25) nähtub, et mõlema vaidlusaluse kinnistu puhul on kõrvalekaldeid

tegeliku olukorra ja dokumenteeritud olukorra vahel - erinevuste ilmestamiseks on koostatud

kontrollmõõdistamise joonis (I kd tl 28). Kontrollmõõdistamisel on tuvastatud, et lisaks teistele

piiripunktidele, mille üle käesolevalt vaidlust ei ole, ei kattu omavahel XXX ja XXX kinnistute

katastriandmetes määratud ühised piiripunktid. Kostja kinnistu suhtes on maa erastamisel läbi

viidud mõõdistamine ja koostatud katastriüksuse plaan ning piiriprotokoll, samas hageja kinnistu

moodustati lihtsustatud korras plaani- ja kaardimaterjali alusel, seda ei mõõdistatud ega koostatud

ka piiriprotokolli.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna Maa-ameti arvamusest ja

kontrollmõõdistamise tulemustest saab järeldada, et XXX ja XXX piirid on valesti kaardistatud,

on katastriandmed valed ning kohus peab määrama kinnistute vahelise piiri muudest asjaoludest

lähtudes.

10.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et piiripunkti 206/16 asukohaks tuleb

lugeda metalltoru asukoht kinnistute tänavapoolses servas ning piiripunkti täpse asukoha

määramisel tuleb lähtuda XXX kinnistu katastriandmetes piiripunkti 206 koordinaatidest, mis on

täpsemalt määratletud Maa-ameti kontrollmõõdistamise joonisel. Maakohus on vastavad

põhjendused esitanud vaidlustatud otsuses, ringkonnakohus nõustub nendega ning ei pea

vajalikuks põhjendusi korrata.

10.3. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et esitatud tõendite alusel on

piiripunkti 207/15 asukohaks hageja kõrvalhoone nurk. Nimetatu on fikseeritud XXX

katastriplaanil ja piiriprotokollis (I kd tl 61) ning Maa-amet on oma arvamuses samuti märkinud,

et XXX kinnistu piiripunkt 207 on hoone nurk. Maa-amet on märkinud, et mõlema kinnistu

katastriplaanidel kulgeb piirilõik 207/15-206/16 mööda hoone seina. Asjaolu, et piirilõik 207/15-

206/16 kulgeb mööda kõrvalhoone seina on visuaalselt nähtav mõlema kinnistu katastriplaanilt.

Hageja väite kohaselt peaks piir peaks kulgema piki tema kõrvalhoone räästa alumist äärt, sest

ehitiste tehniliste andmete loetelust tuleneb, et ehituse ehitusalune pind on ehitise

horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel

olev ehitise osa.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega selles, et vaidlusalune piir peaks kulgema piki tema

kõrvalhoone räästa alumist äärt. XXX kinnistu moodustamise alusplaaniks on võetud 1957. a

plaan, kuhu muuhulgas on märgitud ka piiriandmed. Asjas läbi viidud ekspertiisi kohaselt ei ole

kinnistul XXX naaberkinnistuga piirevat kõrvalhoone asukohta võrreldes 1957. a plaanil

kajastatuga muudetud (II kd tl 134-143). Maakohus on siinkohal hinnanud tunnistajate C.C. , D.D.

ja E.E. e ütlusi ning tuvastanud, et praktikas määratleti piiripunkte just hoone nurgaga, sest selle

asukoht on oluliselt püsivam kui katuse asukoht või laius ja selline praktika ei olnud vastuolus

kehtinud õigusaktidega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning märgib, et Maa-

amet on oma arvamuses samuti märkinud, et XXX kinnistu piiripunkt 207 on hoone nurk.

10.4. Asja materjalidest nähtuvalt piirilõigu 207/15-206/16 kulgemise korral mööda hageja

kinnistul paikneva kõrvalhoone seina jääb tema hoone katuse serv naaberkrundile. Samas nähtub

ka see, et XXX kinnistul asuv kõrvalhoone katus jääks piiri teistsuguse kulgemise korral samuti

hageja kinnistule, s.o vaidlusalusel piirilõigul on hoonete katused vaheliti. Arvestades ajalooliselt

välja kujunenud valduse piire ja seda, et kuni 2016 oli pooltel teadmine, et kinnistu piir kulgeb

mööda hageja kõrvalhoone seina, on õigustatud määrata piiripunkti 207/15 asukohaks XXX

kõrvalhoone nurk ning piir kulgeb punktist 206/16 kuni nimetatud kõrvalhoone nurgani.

Piiripunkti 207/15 asukohta ei anna alust muuta hageja väide, et hoone on ehitatud seaduslikul

alusel ning kantud vastavasse registrisse. Poolte vahel ei ole enam vaidlust selles, et hoone on

ehitatud seaduslikul alusel. Samuti ei too kaasa vaidlusaluse piiripunkti muutmist hageja

seisukoht, et katus ja selle osa on olnud olemas juba alates 1900. aastast ning seda ei ole pikendatud

ega ümber ehitatud.

11. Ringkonnakohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et kui XXX kõrvalhoone katus ulatub

mingis osas XXX kinnistule, siis peab XXX kinnistu omanik AÕS § 148 alusel seda lubama.

12. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja

teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt oli nii hageja kui ka kostja nõudeks eelkõige

kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramine ning maakohus rahuldas mõlema poole nõuded

selliselt, et määras kindlaks kinnistute vahelise piiri.

Ringkonnakohtu arvates on käesolev vaidlus lahendatud mõlema poole huvisid silmas pidades

ning seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda ning kostja apellatsioonkaebus on põhjendatud.

13. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja on esitanud taotluse välja mõista hagejalt menetluskulud ringkonnakohtus 1330 eurot

(sh riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot + õigusabitasu 1030 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebustes esitatud põhjendusi ning asja üldist

keerukuse astet on kostja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu (TsMS § 175 lg 1) 480 eurot

(sh 1,5 tundi vastuse koostamine apellatsioonkaebusele; 1,5 tundi apellatsioonkaebuse

koostamine; 1 tund ettevalmistus kohtuistungist ja osavõtt), s.o 4 tundi x tunnitasuga 120 eurot.

Lisaks õigusabikulule on kostja taotlenud apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

300 eurot väljamõistmist hagejalt.

Vastavalt RLS § 59 lg-le 16 tasutakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot.

Kostja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotust ja seeläbi ka rahalise suuruse

kindlaksmääramist ning seetõttu pidi ta tasuma apellatsioonkaebuse esitamisel 50 eurot. Hagejalt

tuleb välja mõista kostja kasuks riigilõiv 50 eurot, mis seaduse kohaselt tuli kostjal tasuda

apellatsioonkaebuse esitamisel.

Kokku on kostja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ringkonnakohtus 530 eurot

(õigusabikulu 480 eurot + riigilõiv 50 eurot=530) ning see kuulub väljamõistmisele hagejalt.

Kostja ei ole esitanud TsMS § 177 lg 2 kohast taotlust menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

Kuna kostja on tasunud riigilõivu 300 eurot, siis 250 eurot on tasutud enam seaduses nõutust.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv

tasuti.

Lähtudes eeltoodust on kostjal õigus esitada avaldus enamtasutud riigilõivu 250 eurot

tagastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson