2-20-1058/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1058 Tsiviilasi D Ki hagi A Ki vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2628 eurot Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: D K (isikukood xxx, elukoht: xxx linn), Alaealise (seaduslik) esindaja: N I (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Kostja: A K (isikukood xxx, elukoht: elukoht: xxx; epost: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A Kilt elatis 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot igakuise elatusrahana D Ki kasuks alates 01.01.2020 summas kuni D Ki täisealiseks saamiseni, see on kuni 11.12.2032.

3. Elatis tuleb kanda N I arvelduskontole nr xxx Swedbank, iga kuu 10. kuupäevaks, selgitusega „elatis“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PKS §

100 lg 4).

4. Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tasutud elatise summadega.

5. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Tühistada käesoleva otsuse jõustumisel 11.03.2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-20-1058

2 / 4

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS §

632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (viitenumbrita).

ASJAOLUD

D K esitas A Ki vastu hagi elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt isa koos lapsega ei ela ja elatist lapse ülalpidamiseks ei maksa. Hageja palub alates 01.01.2020 välja mõista kostjalt elatise 292 eurot.

Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 02.03.2020. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-20-1058

3 / 4

Hagi jooksva elatise väljamõistmise osas on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-dega 96, 97 lg 2, 100 ja 101 lg 1.

Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

Kuupalga alammäär alates 2020 on kuupalga alamäär 584 eurot ning elatise suuruseks on

292 eurot.

Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatise võlgnevus tagasiulatuvalt alates 01.01.2020.

Vastavalt PKS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 04.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d

11 ja 12 ja 25.05.2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 p 19).

Kohus leiab, et kuna kostja ei ole hagiavaldusele reageerinud, loeb kohus, et nõue on omaks võetud, puudub alus kahelda, et alates 01.01.2020 elatise välja mõistmine paneks kohustud isiku äärmiselt raskesse olukorda.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

2-20-1058

4 / 4

TsMS § 163 lg 1 juhindudes jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik