3-19-1376/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. märts 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1376

Haldusasi

Ecober OÜ kaebus Pärnu Linnavalitsuse 06.05.2019

korralduse nr 314 „Sundvalduse seadmine Pärnu linn,

Pärnu linn Hospidali tn 1 kinnistu“ tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Ecober OÜ

Kaebaja esindaja: vandeadvokaat Margo Põbo

Vastustaja: Pärnu linn

Kolmas isik: Elektrilevi OÜ

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Ecober OÜ-lt Elektrilevi OÜ kasuks välja menetluskulud kokku

summas 690 eurot. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende enda

kanda.

3. Kaebajal tuleb menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul arvates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kolmanda isiku poolt näidatud arveldusarvele.

4. Elektrilevi OÜ-l esitada kaebajale 5 päeva jooksul arvates käesoleva

otsuse saamisest andmed, kuhu arveldusarvele tuleb menetluskulud

kanda.

5. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. aprill 2020.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse 06.05.2019 korraldusega nr 314 „Sundvalduse seadmine Pärnu linn,

Pärnu linn, Hospidali tn 1 kinnistu“ otsustati: seada sundvaldus Elektrilevi OÜ (äriregistri kood

11050857, aadress Kadaka tee 63, Tallinn) kasuks 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini ja

elektrijaotuskapi rajamiseks ja talumiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses (skeem

lisatud) kinnistule asukohaga Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Hospidali 1 kinnistu

number 323905, katastritunnus 62510:104:9520, ärimaa (p1); Pärnu linn, Pärnu linn, Hospidali

tn 1 ärimaa sihtotstarbega maaüksusele (kinnistu nr 323905) seatud tehnorajatise sundvalduse

talumistasu alates 01.01.2019 on 0 eurot (p 2).

07.06.2019 esitas Hospidali kinnistu omanik Ecober OÜ vaide, milles taotles Pärnu

Linnavalitsuse 06.05.2019 korralduse nr 314 tühistamist. 17.06.2019 korraldusega nr 448 jättis

Pärnu Linnavalitsus Ecober OÜ vaide rahuldamata.

2. 19.07.2019 esitas Ecober OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse

06.05.2019 korralduse nr 314 tühistamiseks.

3. 13.08.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse 21.02.2020 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja leiab, et haldusakt on õigusvastane, kuna haldusakti andmise aluseks olevate

asjaolude väljaselgitamisel ei ole järgitud kehtivaid õigusnorme ja haldusakt on antud

kaalutlusvigadega. Kaebuse esitaja põhjendab oma kaebust alljärgnevalt.

4.1. Kaebuse esitaja leiab, et sundvalduse seadmise korraldus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega

ning haldusakti menetlemisel on jäetud menetlusosalisena kaasamata puudutatud isikud ning

haldusakt on kaalutlusvigadega. Haldusorgan ei ole piisaval määral põhjendanud kaalutlusi,

millest on haldusakti andmisel lähtutud.

Vaidlustatavas korralduses on märgitud, et Hospidali tn 1 kinnistu omanikule edastati

26.03.2019 sundvalduse seadmise taotlus, mille kohta oli kinnisasja omanikel õigus esitada

kirjalikult oma arvamus. Hospidali tn 1 kinnistu omanik sundvalduse seadmise kohta arvamust

ei avaldanud. Kinnistu omanik märgib, et tema ei ole nimetatud taotlust kätte saanud ning temal

puudus igasugune teadmine võimaliku sundvalduse seadmise taotlemisest, mistõttu ei ole tal

olnud ka võimalust arvamuse avaldamiseks, samuti ei ole antud kinnistu omanikule võimalust

kasutusõiguse tingimuste osas kokkulepet sõlmida.

Kaebaja on seisukohal, et antud asjas ei ole tõendatud asjaolu, et 26.03.2019 sundvalduse

seadmise taotlus on dokumentide adressaadile kohale jõudnud või kaebajale kätte toimetatud.

Seega on puudutatud isik jäetud kaasamata. Käesolevas asjas ei esine HMS § 40 lg-s 3

kirjeldatud asjaolusid, mis võimaldaksid menetluse läbi viia ilma arvamust ja vastuväiteid

ärakuulamata.

Sundvalduse seadmise alusena esinenud asjaolud olid haldusorganile teada ning ei tohi piirata

ärakuulamise õiguse võimaldamist. Selline rikkumine on haldusmenetluse nõuete sedavõrd

oluline rikkumine, mis sõltumata korralduse ja ehitusloa sisule antavast hinnangust toob kaasa

haldusakti kehtetuks tunnistamise.

4.2. Juhul, kui asuda seisukohale, et sundvalduse seadmine on olnud õiguspärane (millega

kaebuse esitaja ei nõustu), siis on talumiskohustuse tasu 0 eurot ilmselgelt ebaõiglane ja

põhjendamatu.

Kaebuse esitajale jääb täiesti arusaamatuks korralduses märgitud seisukoht, mille kohaselt

„Talumistasu suuruse määramise tingimused ja ulatus on sätestatud asjaõigusseaduse

rakendamise seaduse §-s 155 ja seaduse lisaks olevas tabelis, mille kohaselt elektri jaotusvõrgu

rajatise asukohaga kaasnev kitsendus ei too kaasa ärimaa sisulise kasutamise kitsendust, mille

tõttu ei kuulu elektri jaotusvõrgu talumine ärimaal hüvitamisele.“

Esmalt peab kaebuse esitaja vajalikus märkida, et viidatud õigusaktides ei ole märgitud, et

ärimaal elektrivõrgu talumine ei kuulu hüvitamisele. Teiseks toovad kitsendused endaga alati

kaasa kasutamise piirangud, mistõttu on igakülgselt põhjendatud ka talumistasu määramine

kaebuse esitaja kinnistule 72 m2 alale kitsenduste talumise eest. Sisuliselt ei ole kinnistu

omanikul võimalik enda soovidele vastavalt olulist osa oma kinnistust vabalt kasutada.

KAHOS § 40 lõike 5 kohaselt määrab sundvalduse seadja asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1

sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest kinnisasja omanikule perioodilise

sundvalduse tasu, mille suurus ei ületa samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu

seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu. Tasu maksmise kohustus on nimetatud

tehnovõrgu või -rajatise omanikul (KAHOS § 40 lg 6).

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse AÕSRS § 154 lg 1 kohaselt kui tehnovõrgu või -rajatise

talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja

tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise

talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu

tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156

sätestatud suuruses ja korras.

Talumistasu suuruse määramise tingimused ja ulatus on sätestatud asjaõigusseaduse

rakendamise seaduse §-s 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa

maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.

Koefitsiendid on määratud AÕSRS lisas, mille kohaselt elektri põhivõrgu paigaldamisel

(milleks maakaabelliini paigaldamine kahtlemata on) koefitsiendiks muu sihtotstarbega maa

(siia alla paigutub ka ärimaa) puhul on 1,0.

Isegi, kui asuda seisukohale, et talumistasu suurus AÕSRS § 155 lg 1 kohaselt on 0 eurot, siis

on korralduses täielikult käsitlemata võimaliku kahju hüvitamise põhimõtted, nimelt sätestab

AÕSRS 155 lg 4, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude

hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus

on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Omaniku jaoks on vältimatu tasuda iga aastane

maamaks ka kinnistu selle osa (72 m2 ) eest, mille kasutamist on kitsendatud. Seetõttu tuleb

asuda seisukohale, et talumistasu suuruseks tuleb määrata iga aastane maamaksusumma 72 m2

eest. Maamaksu tasumine on kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ning kitsendatud kinnistuosa

eest maamaksu tasumine ei ole vajalik omanikule, kuna tema seda ala kasutada ei saa. Tegemist

on kinnistu omaniku jaoks varalise kohustusega ning tegemist on temale tekkiva kahjuga.

4.3. Asjaolu, et kaebajal on maamaksutasumise kohustus on Pärnu Linnavalitsusele väga hästi

teada, ning selle informatsiooni täiendav esitamine kaebuse esitaja poolt ei ole vajalik.

Seega tuleb asuda seisukohale, et talumiskohustuse tasu määramata jätmine on ebaõige ja

põhjendamatu ning seetõttu kuulub korraldus tühistamisele.

4.4. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 615 eurot (sh

riigilõiv) vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 81-83).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Vastustaja ei nõustu, et kaebaja on puudutatud isikuna jäetud haldusmenetlusse

kaasamata.

HMS § 25 lg 1 kohaselt toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument

menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

HMS § 27 lg 2 p 1 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks, kui

asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise.

Vastustaja esitatud tõendist (vt lisa 4 tl 39-40) nähtub, et kaebajale on 26.03.2019

elektrooniliselt kätte toimetatud teade sundvalduse seadmise menetluse taotlusest.

Eeltoodust tulenevalt on väär kaebaja väide, haldusakti menetlemisel on kaebaja jäetud

menetlusosalisena kaasamata. Samuti on väär kaebaja väide, et tema ei ole nimetatud taotlust

kätte saanud. Kaebaja on teate koos Elektrilevi OÜ taotlusega kätte saanud 26.03.2019 ning on

teadet ka hiljem korduvalt avanud. Kaebaja ise jättis realiseerimata oma õiguse menetluse

käigus tähtaegselt arvamuse andmiseks.

Tõele ei vasta kaebaja väide, et kinnistu omanikule ei ole antud võimalust kasutusõiguse

tingimuste osas kokkulepet sõlmida. Elektrilevi OÜ taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et

Elektrilevi OÜ esialgne kavatsus oli sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe (vt lisa

2 tl 19-36p). Alles pärast kokkuleppele mittejõudmist pöördus Elektrilevi OÜ sundvalduse

seadmise taotlusega vastustaja poole.

5.2. Vastustaja ei nõustu, et talumiskohustuse tasu määramata jätmine on ebaõige ja

põhjendamatu.

Kaebaja on kaebuses ekslikult asunud seisukohale, et 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini näol

on tegemist põhivõrgu rajamisega ning sellest tulenevalt on muu sihtotstarbega maal (sh

ärimaal) elektri põhivõrgu paigaldamisel koefitsiendiks 1,0.

Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 3 p 21 kohaselt on põhivõrk vähemalt 110 kV pingega

üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi

kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate

elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse

majandusüksuse.

ELTS § 3 p 11 kohaselt on jaotusvõrk võrk, mis ei ole põhivõrk. Eeltoodust tulenevalt liigitub

0,4 kV pingega elektrimaakaabelliin jaotusvõrgu rajatise alla.

AÕSRS § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast

korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse sisulise ulatuse

eelduslikud koefitsiendid on sätestatud AÕSRS lisas, millest nähtub, et elektri jaotusvõrgu

rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline ulatus muu sihtotstarbega maal (sh ärimaal) on 0.

Nimetatud asjaolu oli välja toodud ka vaidlustatud Korralduses.

Üldteada on asjaolu, et mistahes arvu nulliga korrutamine annab vastuseks nulli. Seetõttu ei saa

AÕSRS § 155 lg 1 toodud valemi alusel arvestatud talumistasu suurus 100% ärimaa

sihtotstarbega Hospidali 1 kinnistul olla suurem kui 0 eurot.

KAHOS § 40 lg 3 p 3 kohaselt peab sundvalduse seadmise taotlus sisaldama sundvalduse tasu

suurust, kui kinnisasja omanik ja tehnovõrgu või -rajatise omanik on selles kokku leppinud.

Vastustajale esitatud sundvalduse seadmise taotlusest nähtub, et sellist kokkulepet kaebaja ja

Elektrilevi OÜ vahel sõlmitud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt sai vastustaja talumistasu määramisel lähtuda vaid seaduses sätestatud

määrast.

5.3. Ebaselgeks jääb kaebaja seisukoht, et Korralduses on täielikult käsitlemata

võimaliku kahju hüvitamise põhimõtted.

Kaebaja viitab AÕSRS § 155 lg-le 4, mille kohaselt lisaks AÕSRS § 155 1. lõikes sätestatud

suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude

hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus

on rohkem kui üks kolmandik talumistasust.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja

kohaselt on AÕSRS § 155 lg 4 alusel suurema tasu nõudmise eeltingimuseks, et kulude

kandmine peab kinnisasja omaniku jaoks olema vältimatu ja need kulud ei ole vajalikud talle

endale. Ehk siis kaebaja poolt viidatud õigusakt ei puuduta võimaliku kahju hüvitamise

põhimõtteid.

Sundvalduse seadmise otsuses sisalduvate andmete loetelu on toodud KAHOS § 39 lg-s 7, mille

p 4 kohaselt peab sundvalduse seadmise otsus põhjendatud juhul sisaldama infot varalise kahju

hüvitamise kohta.

Pärnu Linnavalitsusele ei ole sundvalduse taotleja ega Hospidali 1 kinnistu omaniku poolt enne

Korralduse andmist esitatud infot varalise kahju hüvitamise kohta, mistõttu ei saa selline info

ka Korralduses sisalduda.

Kaebaja ei ole põhjendanud, mil moel piirab sundvalduse seadmine kinnistu kasutamist ning

kui suurt võimalikku kahju see kaebajale tekitab. Kaebaja on viidanud maamaksu tasumise

kohustusele, kuid konkreetse väidetava kahjusumma on kaebaja jätnud välja toomata. Sellest

võib järeldada, et kaebaja ei tea isegi, kas üldse ja kui palju sundvalduse seadmine kaebajale

kahju võib tekitada.

5.4. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et kõik kaebuses toodud seisukohad oleks kaebaja

pidanud vastustajale esitama nelja nädala jooksul pärast sundvalduse seadmise menetluse Teate

kättesaamist 26.03.2019. Lisaks on kaebuses esitatud mitmeid valeväiteid, millega kaebaja

püüab kohut eksitada. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebus on

põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

5.5. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

6. Kolmas isik leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub selle jätta rahuldamata.

6.1. Elektrilevi OÜ soovib kõigepealt tähelepanu juhtida, et kaebajale edastati 0,4 kV pingega

elektri maakaabelliini ja elektrijaotuskapi rajamise tööde teostamise projekt kooskõlastamiseks

juba 01.11.2017 kaebaja äriregistris märgitud e-posti aadressile ecohaldus@gmail.com (Lisa

3), mille kaebaja ka 13.11.2017 kooskõlastas (Lisa 1; taotluse lisa 4). Ühtlasi saadeti kaebajale

16.02.2018 ja 18.01.2019 samale e-posti aadressile kirjalikud taotlused isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu sõlmimiseks (Lisa 1; taotluse lisad 5 ja 6). Kaebaja nendele taotlustele ei

vastanud. Ühtlasi toimus Elektrilevi OÜ esindaja ja kaebaja juhatuse liikme vahel 12.02.2019

telefoni vestlus, kus pooled leppisid kokku, et kaebaja juhatuse liige esitab oma tingimused

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks kirjalikult Elektrilevi OÜ-le. Tulenevalt

asjaolust, et kaebaja juhatuse liige rohkem Elektrilevi OÜ-ga ühendust ei võtnud, esitas

Elektrilevi OÜ 04.03.2019 Pärnu Linnavalitsusele sundvalduse seadmise taotluse.

Eeltoodust tulenevalt ei vasta kaebaja väide, nagu tal ei oleks olnud võimalust kasutusõiguse

tingimuste osas kokkulepet sõlmida, tõele. Elektrilevi OÜ on kaebaja poole pöördunud mitmel

korral, kuid kaebaja ise ei näidanud üles huvi Elektrilevi OÜ-ga isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu tingimuste osas kokkuleppele jõuda.

Ebaõige on ka kaebaja väide, et ta ei ole kätte saanud 26.03.2019 Pärnu Linnavalitsuse poolt

edastatud sundvalduse seadmise taotlust. Pärnu linna dokumendihaldussüsteemist nähtus, et

kaebaja on teate avanud 26.03.2019 kell 11.31.

6.2. Elektrilevi OÜ poolt taotletud sundvalduse seadmise eesmärk on kaebaja kinnistul oleva

võrgu töökindluse suurendamise eesmärgil rajada kaebaja kinnistule uus 0,4 kV pingega elektri

maakaabelliin ja elektrijaotuskapp. Ühtlasi demonteeritakse samaaegselt nimetatud

ehitustöödega kaebaja kinnistul asuvas hoones olev alajaam. Elektrilevi OÜ peab siinkohal

vajalikuks märkida, et kaebaja jaoks muutub pärast nimetatud võrgu rekonstrueerimist olukord

märgatavalt paremaks, sest planeeritud elektrijaotuskapp on oma mõõtmetelt võrreldes

olemasoleva hoonesisese alajaamaga rohkem kui kaks korda väiksem.

Kaebaja on asunud seisukohal, et kõnealuste tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustuse tasu

suurus 0 eurot on ebaõiglane ja põhjendamatu. Elektrilevi OÜ on aga seisukohal, et kaebaja

enda väited talumistasu suuruse arvutamisel on täielikult põhjendamata, arusaamatud ja

vastuolus kehtiva seadusega (vt AÕSRS § 155 lg-le 1 ja lg 3).

Kaebaja on asunud ühtlasi seisukohale, et talumistasu suuruseks tuleb määrata iga aastane

maamaksusumma 72 m2 eest, sest vastavalt AÕSRS 155 lg 4 on kinnisasja omanikul õigus

nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud

kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust.

Elektrilevi OÜ peab siinkohal vajalikuks märkida, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse

seletuskirjas on selgitatud, et AÕSRS 155 lg-s 4 sätestatud „tasu nõudmise eeltingimuseks on,

et kulude kandmine peab kinnisasja omaniku jaoks olema vältimatu ja need kulud ei ole

vajalikud talle endale. Seega näiteks kaitsevööndis vajalik puude, põõsaste ja okste raiumine,

mis on kaitsevööndiga ehitise ehk tehnovõrgu omaniku õigus ja kohustus, maaomanikule

kohustusi ega kulusid ei tekita. Elamu- või ärimaa korrashoiu kulud on eelduslikult vajalikud

kinnisasja omaniku enda huvides ega anna samuti õigust nõuda täiendavat hüvitist. Täiendavat

hüvitist saab nõuda näiteks sellisel juhtumil, kui kinnisasja omanik maad sisuliselt kasutada ei

saa, kuid peab seda siiski korras hoidma tulenevalt kohaliku omavalitsuse heakorra nõuetest.“

Kaebaja kinnistule planeeritud tehnovõrk ja –rajatis ei takista kaebajat kuidagi oma kinnistut

edaspidi tavapäraselt kasutamast, kusjuures valdav osa kaitsevööndi ulatusest moodustab

elektri maakaabelliin, mis paigaldatakse maapõue. Ühtlasi ei ole maamaksu näol tegemist nö

kuluga, mida ei ole vajalik kaebajal endal kanda, ehk maamaksu tasumise kohustus on kaebajal

olenemata sellest, kas tema kinnistul asub mõni tehnovõrk või -rajatis või mitte. Pärast

tehnovõrgu ja -rajatise ehitamist on kaebaja kohustatud üksnes järgima ehitusseadustiku §-s 70

ja §-s 77 sätestatud elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemise nõudeid. Seetõttu ei ole

kaebajal alust nõuda talumistasuna iga aastast maamaksu 72 m2 eest.

Elektrilevi OÜ soovib ka rõhutada, et antud juhul on tegu olukorraga, kus rajatava elektri

maakaabelliini kaudu (mis moodustab valdava enamuse planeeritavast kaitsevööndist; Lisa 2

skeem) hakkab toite saama ka kaebaja enda kinnistu (Hospidali tn 1). Vastavalt AÕSRS 155 lg-

e 6 punktile 2 ei ole talumistasu õigust nõuda tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis

on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks.

Eelpool toodust tulenevalt on Elektrilevi OÜ seisukohal, et kaebajal ei ole lähtuvalt AÕSRS §

155 lg-dest 1-3 ja lg-e 6 punktist 2 õigust saada talumistasu kaebaja kinnistule rajatavate

tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest. Tulenevalt asjaolust, et kaebajal ei ole kehtiva seaduse

kohaselt õigus talumistasu nõuda, ei saa ka talumistasu suurus 0 eurot olla kaebaja suhtes

kuidagi ebaõiglane ja põhjendamatu.

6.3. Kolmas isik palub jätta menetluskulud kaebaja kanda ja mõista kaebajalt Elektrilevi OÜ

kasuks välja Elektrilevi OÜ poolt haldusasjas kantud menetluskulud summas 690 eurot (tl 85-

88p). Kolmas isik palub märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused

on alljärgnevad.

8. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2).

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb

rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema

viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud

vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust

oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub

nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud vaideotsuses (tl 47-48), kui ka

nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses

toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja

seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja

põhjendustega ning märgib lühidalt täiendavalt järgnevat.

9.1. Vaidlusaluse 06.05.2019 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 314 seati Ecober OÜle

kuuluvale kinnistule Pärnu linn, Pärnu linn, Hospidali tn 1 kinnistule (katastritunnus

62510:104:9520,

ärimaa)

sundvaldus

Elektrilevi

OÜ

kasuks

0,4

kV

pingega

elektrimaakaabelliini ja elektrijaotuskapi rajamiseks ja talumiseks elektripaigaldise

kaitsevööndi ulatuses.

Sama korraldusega määrati sundvalduse tasumise tasuks alates 01.01.2019 0 eurot. (vt tl 4 ja

selle pöördel)

9.2. Kohus leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et vastustaja edastas kaebuse esitajale

25.03.2019 teate nr 8-8/2330-1 sundvalduse seadmisest ja andis kaebuse esitajale tähtaja (neli

nädalat) esitada kirjalikult oma arvamus Pärnu Linnavalitsusele. Kohus leiab, et asjas on

tõendamist leidnud ka see, et kaebuse esitaja on vastava teate kätte saanud (vt tl 38-40).

Vastustaja on teate kättesaamise kohal õigustatult viidanud HMS § 27 lg-le 2, mille kohaselt

loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks kui

asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. Vastustaja on

kohtule esitanud tõendid selle kohta, et kaebaja on 25.03.2019 teate avanud esimest korda

26.03.2019 ning hiljem korduvalt (vt tl 39-40). Kaebaja ei ole neid tõendeid menetluses

vaidlustanud ega ümber lükanud ning kaebaja väited dokumendi mittesaamisest on seega

alusetud ja kohut eksitavad.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja oli nõuetekohaselt

haldusmenetlusse kaasatud ning vastustaja ei ole rikkunud HMS § 40 lg 1 ja lg 2 ega KAHOS

§ 39 lg 3, mis sätestab sundvalduse seadjale kohustuse teavitada kinnisasja omanikku

sundvalduse seadmise menetlusest. Kaebaja on ise jätnud oma õiguse haldusmenetluses

arvamust avaldada kasutamata.

Põhjendatud on ka vastustaja viide sellele, et kaebajale oli antud võimalus kasutusõiguse

tingimuste osas kokkulepe sõlmida, kuid seda ei sõlmitud, peale mida pöördus Elektrilevi OÜ

vastustaja poole taotlusega sundvalduse seadmiseks (vt tl 19-36p).

9.3. Pooled ei vaidle selle üle, et sundvaldus on seatud Elektrilevi OÜ kasuks 0,4 kV pingega

elektrimaakaabelliini ja elektrijaotuskapi rajamiseks ja talumiseks elektripaigaldise

kaitsevööndi ulatuses.

Selles tulenevalt toovad nii vastustaja kui ka kolmas isik toovad õigesti välja, et käesoleval

juhul ei ole tegemist põhivõrgu rajamisega elektrituru seaduse mõttes (vt ELTS § 3 p 21) vaid

jaotusvõrgu rajamisega (vt ELTS § 3 p 11). Täpsemalt liigitub 0,4 kV pingega

elektrimaakaabelliin jaotusvõrgu rajatise alla.

Järelikult kuulub antud juhul rakendamisele AÕSRS § 155 lg 1 ja AÕSRS lisa 1, mis sätestab,

et muu maa sihtotstarbega maa (sh ärimaa ) koefitsient on elektri jaotusvõrgu puhul 0. seega

tuleb 7,5 protsendi maa maksustamishinna korrutamisel 0-ga vastuseks null. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult määranud vaidlustatud korraldusega

sundvalduse tasuks 0 eurot.

Kaebaja seisukoht sellest, et lähtuda tuleks elektri põhivõrgule kohaldatavast koefitsiendist 1,0

on ekslik ega tugine seadusel.

9.4. Kaebaja viitab AÕSRS § 155 lg 4, mis sätestab, et lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes

sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud

kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille

suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust ning leiab, et vaidlustatud korralduses on

vastav kulude hüvitamise küsimus käsitlemata ning sellest tulenevalt on haldusakt õigusvastane

ja tuleb tühistada.

Kohus nõustub vastustajaga ja märgib esmalt, et viidatud sätte kohaldamine eeldab kinnisasja

omaniku poolset taotlust kulude hüvitamiseks. Käesoleval juhul ei ole Pärnu Linnavalitsusele

Hospidali 1 kinnistu omaniku poolt enne korralduse andmist esitatud infot varalise kahju

hüvitamise kohta, mistõttu ei saa selline info ka korralduses sisalduda. Seega on kaebaja

etteheited põhjendamatud ning korralduse tühistamist ei tingi.

Kaebuses märgitud maamaksu hüvitamise nõude osas nõustub kohus vastustaja ja kolmanda

isiku seisukohtadega selles, et selle hüvitamine ei ole antud juhul põhjendatud ega pea

vajalikuks nende väiteid korrata.

10. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

Menetluskulud

11. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele.

11.1. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi

kanda.

11.2. Kolmas isik on taotlenud kaebajalt välja mõista menetluskulu kokku summas 690 eurot.

Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud summas 690 eurot on arvestades asja mahtu ja

keerukust esimeses astmes põhjendatud ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja

mõista.

11.3. Kolmas isik palus veel märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab esitatud taotluse rahuldamata, sest HKMS

ei näe ette menetluskuludelt viivise tasumise kohustuse kindlaks määramist. Küll aga saab

kohus kindlaks määra kohtuotsuses aja, mille jooksul tuleb menetluskulud tasuda, millist õigust

kohus käesoleval juhul ka rakendab.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik