2-19-6941/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. märts 2020, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-6941

Tsiviilasi

SmartLynx Airlines Estonia OÜ hagi Airo Catering

Services Eesti Osaühingu vastu teenustasu nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 5. novembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SmartLynx Airlines Estonia OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

69 517,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): SmartLynx Airlines Estonia OÜ

(registrikood 12264460), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Timo Kullerkupp

Kostja (vastustaja): Airo Catering Services Eesti

Osaühing (registrikood 10195447), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter ja Kaspar

Endrikson

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 5. novembri 2019 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja Airo Catering Services Eesti Osaühingu taotlus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 1096,81 eurot ja mõista see

summa hageja SmartLynx Airlines Estonia OÜ kostja Airo Catering Services Eesti

Osaühingu kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt

tasuda kostjale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 (7)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. SmartLynx Airlines Estonia OÜ (hageja) esitas 7. mail 2019 Harju Maakohtule hagi Airo

Catering Services Eesti Osaühingu (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista:

(1) kasutustasu 28 092,25 eurot, sellelt summalt arvutatud sissenõutavaks muutunud

viivise 652,67 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest;

(2) boonustasu 34 982,39 eurot, sellelt summalt arvutatud sissenõutavaks muutunud

viivise 812,74 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

pooled sõlmisid 1. aprillil 2013 teenuse osutamise lepingu (edaspidi: leping), mille

alusel pakub kostja hageja kui lennuettevõtja opereeritavatel lendudel toitlustusteenust;

-

lepingule vormistati mh lisa 1 (appendix 1, tõlgetes „liide 1“, edaspidi: lisa);

-

pooled sõlmisid detsembris 2017 lepingule muudatuse nr 1 (amendments No. 1), mis

reguleerib kostja poolt hagejale tasu maksmist vastavalt pakutud teenuse mahule

(edaspidi: muudatus) ja millega muudeti mh lisa;

-

muudetud lisa p-de 7.1 (a) – (c) kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kasutustasu

protsentuaalse summana, mis arvutatakse lendudel osutatud teenuste mahult;

-

lisa p-ga 7.1 (e) kohustus kostja lisaks tasuma boonustasu 2,5% kogu müügimahult, kui

see ületab 2018. aastal 2017. aasta mahtu vähemalt 30% võrra;

-

kostja pakkus hageja reisidel 2017. aastal teenust 1 019 499,50 euro ulatuses ja

2018. aastal 1 399 295,85 euro ulatuses. Pärast 2018. aasta teenuse mahu selgumist ei

tasunud kostja hagejale kasututustasu arvestatuna osutatud teenustelt summas

140 461,28 eurot (hageja poolt reisijatele ette tellitud toitlustus). Samuti ei tasunud

kostja hagejale boonustasu, kuigi aastane teenuste maht kasvas 37,25% võrra;

-

neil asjaoludel on hagejal kostja vastu:

o lisa p 7.1 (a) alusel kasutustasu nõue (1) summas 28 092,25 eurot (= 140 461,28

× 20%) ja

o lisa

p 7.1 (e)

alusel

boonustasu

nõue (2)

summas

34 982,39 eurot

(= 1 399 295,85 × 2,5%)

-

lisa p 7.1 (d) kohaselt muutusid mõlemad nõuded sissenõutavaks hiljemalt

22. jaanuaril 2019, millest alates nõuab hageja kostjalt viivist. Viivise arvutamisel

lähtub hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

lepingu p 3.2 alapunktide kohaselt osutab kostja hagejale järgmisi teenuseid:

o p 3.2.1 toitlustusteenus, mis koosneb kahest alaliigist, mille mõlema eest

maksab kostjale tasu hageja:

▪ lennumeeskonnale tellitav toit ning

▪ lennureisijatele tellitav toit;

3 (7)

o p 3.2.2 toitlustusvarustuse käitamine lennul, mis hõlmab kostja poolt hagejale

lennutoitlustuse seadmete (nt kärud, käsikastid, termokastid) renti;

o p 3.2.3 Buy on Board (eesti keeles „osta pardalt“) toimingud, mis jaotuvad

kaheks:

▪ lennuki pardal reisijate ostetud toit (edaspidi: BoB) ja

▪ Flight Shop (eesti keeles „pardapood“, edaspidi: FS) tähendab lennuki

pardal reisijate ostetud kaupu, mis pole mõeldud lennu ajal tarbimiseks;

o p 3.2.4 ettetellitud einete toitlustus tähendab reisijate poolt kas lennuki pardalt

või internetist etteostetavat toitu;

-

seega eristab hageja tellimusi (p 3.2.1) teistest toidu müügiga seotud teenuste liikidest

tunnus, et need esitab ja nende eest tasub kostjale hageja ise. Teiste teenuste (p-d 3.2.3

ja 3.2.4) puhul on tellijateks vahetult reisijad, kes tasuvad tellimuse eest ise;

-

lisa p-s 7 lepiti kokku, milliste lepingu p-s 3.2 loetletud teenuste müügilt maksab kostja

hagejale kasutustasu. Lisa p-de 7.1 (a) ja (b) kohaselt tuli seda maksta lepingu p-s 3.2

nimetatud kahelt kategoorialt: BoB toimingud ja ettetellitud einete toitlustus. Seega ei

näinud leping ette tasu p-s 3.2.1 nimetatud kategoorialt ehk hageja tellimustelt. Pooled

ei ole 2013. aastal rakendunud kasutustasu süsteemi praktikas kordagi arvestanud ega

maksnud kasutustasu hageja tellimustelt ning ka hageja ise pole kunagi, st kuni

praeguste nõuete esitamiseni, hageja enda tellimustelt kasutustasu maksmist nõudnud;

-

muudatus käsitles üksnes kasutustasu määra (tasu protsente eristati ja tõsteti). Hakati

eristama lepingu p-s 3.2.4 nimetatud kategooria (ettetellitud einete toitlustus) müügilt

makstavat kasutustasu suurust sõltuvalt sellest, kas reisija teeb tellimuse lennu ajal

(p 7.1 (a) – tasu 20%) või enne lendu internetist (p 7.1 (c) – tasu 15%). Lisaks leppisid

pooled kokku boonustustasu maksmises, kui kasutustasu arvestuse aluseks olevate

kategooriate müük 2018. aastal on 2017. aasta müügist 30% suurem (p 7.1 (e)). Pooled

ei leppinud muudatuses kokku hageja tellimustelt kasutustasu maksmises;

-

lisa p 7.1 (a) kohaselt on hagejal õigus kasutustasule hageja lendudel teostatud kahe

kategooria müügi eest: BoB ja lennuki pardal tehtud ettetellimuste (pre-order sales on

board). BoB tähendab reisijate poolt lendude pardal tehtud oste, mis on mõeldud lennu

ajal tarbimiseks. Hageja tellimused BoB kategooriasse ei kuulu, vaid need on

ettetellimused, aga samas pole need lennuki pardal tehtud tellimused;

-

kuivõrd hageja tellimused ei kvalifitseeru BoB müügiks ega lennuki pardal tehtud

ettetellimusteks, siis pole hagejal lepingu lisa p 7.1 (a) alusel õigust kasutustasu nõuda;

-

lisa p 7.1 (e) näeb ette boonustustasu maksmise, kui 2018. aastal on hageja lendudel

kostja teenuste müük võrreldes 2017. aastaga kasvanud vähemalt 30%. Samas punktis

on kokku lepitud metoodika ja valem, milliste teenusekategooria kogumüüki arvesse

võetakse. Selle järgi liidetakse kogumüügi arvutamisel üksnes järgmised kategooriad:

BoB, FS, pardal teostatud ettetellimused ning internetist tehtud ettetellimused. Hageja

tellimused ei kuulu ühtegi nimetatud kategooriasse. Pardapoe müük (FS) hõlmab

hageja lendudel reisijate sooritatud oste. FS ja BoB erinevus seisneb selles, et lennupoe

tooted ei ole mõeldud pardal tarbimiseks;

-

hageja tellimused on ettetellimused. Seega ei käsitle ka hageja ise hageja tellimusi FS

kategooria alla kuuluvana. Internetist tehtud ettetellimused on aga ostud, mille reisija

sooritab enne lendu ning mis on mõeldud tarbimiseks lennu ajal. Need tellimused tuleb

esitada läbi kostja käitatava veebilehe. Tellimuse peab esitama ja selle eest tasuma ostu

sooritav reisija ise. Seda kinnitavad lisa p-des 9–14 ja järgnevas eraldiseisvas

ettetellimuste lisas kokku lepitud detailsed tingimused. Hageja tellimused neile

ilmselgelt ei vasta;

4 (7)

-

lisa p-s 7.1 (e) märgiti 2017. aasta kogumüügi summa 1 019 499,50 eurot. See sisaldab

üksnes reisijate ostutehingute käivet ega sisalda hageja tellimuste käivet. Hageja

tellimusi 140 461,28 euro ulatuses ei saa liita 2018. aasta kogumüügi arvutamisel.

Seega on 2018. aasta müügimaht 1 258 834,57 eurot (= 1 399 295,85 – 140 461,28).

Järelikult ei olnud 2018. aasta müügimaht 2017. aasta mahust vähemalt 30% võrra

suurem ja hagejal ei tekkinud lisa p 7.1 (e) alusel õigust nõuda boonustasu;

-

hageja põhinõuete põhjendamatuse tõttu pole alust nõuda kostjalt ka viivist.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 5. novembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Sama otsusega rahuldas maakohus kostja

taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.

3.1. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude lepingust tulenevaks raha maksmise kohustuse

täitmise nõudeks (VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1). Pooled vaidlevad

lepingu tõlgendamise üle, selles osas kohaldas kohus VÕS § 29 lg-d 1, 4 ja 5.

3.2. Esiteks tuvastas maakohus, et lisa p-st 7.1 (a) tuleneb kostjale kohustus tasuda hagejale

kasutustasu müügi eest alates 1. jaanuarist 2018 BoB ja ettetellimuste müügilt pardal 20%

netomüügist (netomüük = tulu miinus käibemaks ja miinus jäätmed).

3.2.1. Lisa p 1.1 sõnastusest nähtub, et BoB kategooriasse kuuluvad kostja tarnitud toidud,

joogid ja muud müüdavad esemed, mida pakutakse reisijatele pardal tarbimiseks. Seega

kuuluvad BoB kategooriasse üksnes ostud, mis reisijad tegid pardal lennu ajal tarbimiseks.

3.2.2. Pardal tehtud ettetellimused on ostud, mida reisijad saavad küll teha lennuki pardal, aga

nad tarbivad neid mõnel järgmisel lennul (nt tagasilennul). See nähtub lennuki pardal olevast

menüüst ja vautšeritest/tellimuskupongidest ettetellitava toidu kohta. Viide vautšerile sisaldub

ka lepingu p-s 12.1.1, mille kohaselt annab meeskond lennu lõppedes kostjale üle mh vautšerid.

3.2.3. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja ette tellitud toitlustus käsitletav lepingu lisa

p-s 7.1 (a) märgitud ettetellimusena. Lepingu p 3.2 kohaselt on BoB ja ettetellitud toitlustus

kaks erinevat kategooriat. Seega ei ole nõue (1) lisa p 7.1 (a) alusel kasutustasu ega viivise

saamiseks põhjendatud.

3.3. Teiseks tuvastas maakohus, et lisa p 7.1 (e) näeb ette kostja kohustuse tasuda hagejale

kasutustasu müügi summa põhjal järgmiselt: kui ajavahemikul 1. jaanuar – 31. detsember 2018

on vedaja saavutanud kõigi müükide netomüügi 30% või kõrgema kasvu (suurenenud

kogumüük) võrreldes ajavahemikuga 1. jaanuar – 31. detsember 2017. Kui kogumüük

suureneb 30%, siis kohustub kostja lisaks alapunktides (a) ja (b) sätestatule maksma vedajale

suurenenud kogumüügi pealt lisaks 2,5% kasutustasu.

3.3.1. Kuigi vaidlusaluses punktis kasutatakse väljendit „kõigi müükide“, siis tuleb selle

tõlgendamisel arvestada punkti sõnastust tervikuna. Seega saab kogumüügi arvutamiseks liita

üksnes järgmised teenusekategooriad: BoB, FS, pardal teostatud ettetellimused ning internetist

tehtud ettetellimused. Sama kinnitavad lisa p-s 7.1 (e) märgitud metoodika ja valem selle kohta,

milliste teenusekategooriate kogumüügid liidetakse.

3.3.2. Eeltoodust järeldub, et hageja tellimused ei kvalifitseeru BoB ega pardal teostatud

ettetellimuste müügiks. Hageja tellimused ei kvalifitseeru ka FS ega internetist tehtud

ettetellimusteks. Pardapoe müük hõlmab hageja lendudel reisijate sooritatud oste. Internetist

tehtud ettetellimused on ostud, mille reisija sooritab enne lendu ja mis on mõeldud tarbimiseks

lennu ajal. Tellimused tuleb esitada läbi kostja poolt selleks spetsiaalselt loodud veebilehe.

Maakohus nõustus kostja arusaamaga, et sama tuleneb lisa p-dest 9–14, aga ka ettetellimusi

käsitleva eraldi lisast.

5 (7)

3.3.3. Eeltoodust tulenevalt ei kvalifitseeru hageja poolt ette tellitud toitlustus lisa p 7.1 (e)

kogumüügi arvestuse alla.

3.3.4. Lisa p-s 7.1 (e) on summaliselt välja toodud 2017. aasta kogumüügi suurus, mis

sisaldab üksnes reisijate ostutehingute käivet ja selles ei sisaldu hageja tellimuste käive. Kuna

lepingus viidatud 2017. aasta käive ei sisalda hageja tellimusi, siis ei ole 2017. ja 2018. aasta

võrreldavad, kui hageja tellimused lisada kogumüügi arvestusse.

3.3.5. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja tellimuste väärtust 140 461,28 euro ulatuses võtta

arvesse 2018. aasta kogumüügi arvestuses. Hageja esiletoodud andmete põhjal on 2018. aasta

müügimaht kokku 1 258 834,57 eurot (= 1 399 295,85 – 140 461,28). Boonuse saamise õiguse

tekkimiseks pidanuks 2018. aasta kogumüügi suuruseks olema vähemalt 1 325 349,45 eurot (=

2017. aasta müügitulu 1 019 499 eurot + 30%). Seega ei ole 2018. aasta müügimaht 2017. aasta

müügimahust vähemalt 30% võrra suurem ja hagejal ei ole tekkinud lisa p 7.1 (e) alusel õigust

nõuda täiendavalt boonustasu maksmist.

3.3.6. Maakohtu hinnangul on kostja veenvalt põhistanud, et pooled ei ole lepingu ja

boonussüsteemi kehtivuse jooksul hageja tellimusi kunagi lugenud ettetellitud toidu hulka

kuuluvaks ega hageja tellimustelt kasutustasu arvestanud.

3.3.7. Neil kaalutlustel ei ole põhjendatud hageja nõue (2) lisa p 7.1 (e) alusel boonustasu ega

viivise saamiseks.

3.4. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on põhjendatud ja vajalikud

kokku 34 t ulatuses tunnihinnaga 178,80 eurot (käibemaksuta), st kokku summas 6079,20 eurot

(= 34 × 178,80). Kostja õigusabikuludele lisandub tõlgete ja äriregistri väljavõtete kulu

196 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 6275,20 eurot (= 6079,20 + 196).

Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi mõlemas

nõudes rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 29 lg-d 1, 4 ja 5. Hagejal on õigus

boonustasule, kui suureneb kõigi müükide netomüük.

Kuigi arvestuse valemis puudub eraldi liidetav „hageja poolt ette tellitud müük“, ei tähenda see,

et nii tähistatud müügi summat ei võeta lepingu järgi alates 2018. aastast kasutustasu arvestusse.

Valemis on kirjas teenuse liigid, mille järgi arvutati 2017. aasta käive, mida võrreldakse

2018. aasta tulemusega. Lisa muudeti alates 2018. aastast ning hageja poolt ette tellitud müüki

pidid pooled alates sellest ajast käibena arvesse võtma. Maakohus ei arvestanust asjaoluga, et

alates 2018. aastast muutsid pooled kasutustasu arvestamise süsteemi. Asjaolu, et pooled ei

võtnud varasemalt arvesse hageja poolt ette tellitud toitlustusteenuse mahtu ei oma tähendust,

varasem tekst ei sisaldanud üheselt mõistetavat väljendit „kõigi müükide netomüük“.

4.2. Teiseks on hageja poolt reisijatele tellitud teenus käsitletav lisa p 7.1 (a) kohase ette-

tellimusena. Hageja tellis reisijatele toitlustust 140 461,28 euro ulatuses ette, et tagada kostjale

võimalikult suur läbimüük. Kostja jaoks ei ole vahet, kas reisija tellib endale toitlustuse ette ise

või teeb seda hageja reisija eest, mõlemal juhul on tegemist ette tellitud teenusega. Seega tuli

ka kõnealuselt osasummalt maksta kasutustasu.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

6 (7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest lepingu ja muudatuse sõlmimise kohta. Kostja pakutud

teenuste müügimahtudes ei ole pooltel samuti vaidlust.

8. Maakohus kvalifitseeris hageja põhinõuded õigesti lepingust tuleneva rahalise kohustuse

täitmise nõueteks, seda ei ole pooled apellatsioonimenetluses kahtluse alla seadnud. Viivise

nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Vaidlustatud otsuse ja poolte seisukohtade järgi on

ilmne, et viivise nõude rahuldamine sõltub üksnes põhinõuete edukusest. Pooled vaidlevad

lepingu, eelkõige muudatuse ja sellega muudetud lisa tõlgendamise üle. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu tõlgenduse ja põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Muudatuse p (1) kohaselt soovisid pooled alates 1. jaanuarist 2018 muuta lepingu lisa.

Täpsemalt leppisid nad muudatuse p-s (1.1) kokku lisa p 7.1 uue sõnastuse. Muudatuse p (2)

sisaldab poolte kokkulepet, et alates 1. jaanuarist 2018 on tühised kõik muud lepingu, selle

lisade ja/või muudatuste punktid, millega reguleeritakse vedaja kasutustasusid BoB, ettetellitud

müügi ja FS eest ning maksekohustusi seoses värske toidu jäätmetekkega, v.a sama muudatus

ise. Muudatuse p-s (3) leppisid pooled kokku, et kõik muud lepingu ja selle lisade tingimused

jäävad muutumatuks.

8.2. Maakohus tõlgendas lepingus, lisas ja muudatuses sisalduvaid kokkuleppeid tervikuna

nii, et muudatusega soovisid pooled üksnes täpsustada ja muuta kasutustasu määrasid ning

sõlmida kokkuleppe boonustasu maksmiseks teatavatel tingimustel. Selline järeldus on

kooskõlas VÕS § 29 lg-tega 1, 4 ja 5. Maakohus kohaldas neid sätteid õigesti, sest lähtus

lepingudokumentide sõnastusest ja mõistliku isiku arusaamast, samuti võttis arvesse poolte endi

varasemat tõlgendust ja käitumist ning lepingu eesmärki.

8.3. Põhjendatud ei ole hageja väide, et muudatusega lisa p 7.1 (e) lisamine tähendab ühtlasi

boonustasu arvestuses kogu 2018. aasta müügi arvestamist. Sellist järeldust ei saa teha

kõnealuse punkti sõnastuses kasutatud väljendist „kõigi müükide netomüük“ (ingl k net sales

of all sales), sest samas punktis sisaldub ka valem kogumüügi arvutamiseks. Maakohus tuvastas

õigesti, et valemi järgi tuleb liita BoB, FS, pardal teostatud ettetellimuste ja internetist tehtud

ettetellimuste käibed. Kuna poolte väited lepingu sellest osast arusaamise kohta on erinevad,

siis tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lähtuda mõistliku isiku arusaamast. Mõistlik isik eeldab, et kui

lepingus määratletud võrdlussumma arvutamiseks on esitatud valem, siis kohaldub see mõlema

võrdlusaasta kohta. Seega ei sisaldu kummagi aasta kohta lisa p 7.1 (e) järgi arvutatavas

summas hageja tehtud ettetellimuste summa.

8.4. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, milles avaldunuks poolte tahe muuta senist

tasuskeemi üldisemalt. Muudatuse p-st (2) ei saa teha järeldust, et varasemad kokkulepped

teenuste liigitamise kohta enam ei kehti. Eelkõige muudatuse ingliskeelsest tekstist on ilmne,

et alates 1. jaanuarist 2018 sooviti lõpetada varasemad kokkulepped tasumäärade kohta

(clauses […] regulating Carrier’s royalties). Koostoimes muudatuse teiste sätetega on selge,

et uued tasumäärad tulenevad muudetud lisast, aga teenuste liigituse osas juhindutakse

lepingust ja senisest tasuskeemist. Niisiis on õige maakohtu järeldus, et hageja poolt reisijatele

tellitud teenus ei ole lisa p 7.1 (a) kohane ettetellimus. Viidatud punkti sõnastuses on piisava

selgusega märgitud „ettetellimuste müük pardal“ (ingl k pre-order sales on board) ning

maakohus põhjendas kohaselt, miks ei saa sel viisil tähistatud käibega olla hõlmatud hageja

enda tehtud ettetellimused.

7 (7)

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

10. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 1859 euro hüvitamist, mis on tasu

10 t õigusteenuse eest tasumääraga 185,90 eurot/t (käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle).

Hageja ei esitanud taotlusele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik

ja põhjendatud ajakulu 5 t 54 min (sh kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 5 t ning

ringkonnakohtu määrusega tutvumine ja seisukohta esitamine nimekirjas märgitud aeg 54 min).

Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama

nagu maakohtus ja pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on

kohane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna

1096,81 eurot (= 5 t 54 min × 185,90). Rahuldamata jääb kostja taotlus 762,19 euro (= 1859 –

1096,81) hüvitamiseks. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm