4-19-5677/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2020, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5677 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Väärteoasi V.V teoasi LS 223 lg 1

väär § järgi Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgru 25.10.2019 pi III vanemväärteomenetleja A U otsus 3808 väärteoasjas nr: 2590,19,00 Kaebuse esitaja menetlusalune isik V.V Kohtumenetluse pooled

kaebuse esitaja/ netlusalune isik V.V

me

(isikukood XXX; elukoht xxxx; xxxx etöökoht ;

pos xxxx Politsei-

t: ) ning kohtuväline menetleja ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja A U Asja läbivaatamise kuupäev 30.01.2020 ja 20.02.2020, kohtuistungil L

õpposa

Jätta V.V kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood: 70008747, Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A U 25.10.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,003808, millega määr ’le LS § 223 lg 1 alusel ati V.V karistuseks rahatrahv 88 trahviühiku ulatuses, s.o 352 eurot, muutmata.

Määratud rahatrahv eurot tuleb tasuda hiljemalt 17.07.2020

Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE891010220034796011 SEB Pangas,

EE932200221023778606 Swedbankis või EE701700017001577198 Luminor Bankis. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195117911.

Jätta V.V poolt Meristo Õigusbüroo OÜ le tasutud õigusabikulud summas 180 - eurot tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Koht sitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool uotsuse peale on õigus e soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule

7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 12.03.2020). Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

27.03.2020, s.o otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlej okaadist esindajal. al või tema adv

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III avariipolitseinik A V koostas menetlusalusele isikule V.V-le 27.09.2019 väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,19,003808 selle kohta, et V.V xxxx mnt 15. km-l, xxxx (xxxx) 26.08.2019 kell 20.30 juhtides mootorsõidukit ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada inimesi ning teiste vara. Juht ristmikul eiras liiklusmärgi 222 „Peatu ja anna teed“ nõudeid, mille tulemusel sõitis ristmikule ette vasakult poolt lähenenud ja sõidueesõigust omavale jalgrattale. Põhjustades sellega tervisekahjustusega ja varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus ja varaline kahju tekitati jalgratturile T K (xxxx). Sellega rikkus menetlusalune isik V.V LS § 16 lg 1,2; § 57 lg 1; § 17 lg 1; § 56 lg 1 ja MKM määruse 22.02.11 nr 12 § 7 p 4 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik V.V vastulause. Tutvunud esitas 10.10.2019 väärteoprotokollile asja materjalidega, Nii on kannatanu, kelle leiab V.V, et tegemist on antud juhul segasüüga. nimi on protokollis korduvalt vale, kinnitanud, et nägi autot. Miks ta siis ei pidurdanud, vaid sõitis autole otsa, ääb arusaamatuks. Kuna antud asjas on asjaolud segased, keegi sündmust j

pealt ei näinud, siis on süüdi ka jalgrattur. V.V liiklusmärki 222 eiranud, selle kohta pole

puuduvad tõendid. Jalgrattur sõitis eeldatavalt üldse valel pool teed. Kuna asjaolud on segased, siis tuleks menetlus antud asjas lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A U 25.10.2019 otsusega väärteoasjas nr: 2590,19,003808 määrati V.V-le LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 88 trahviühiku ulatuses, s.o 352 eurot. Otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik V.V LS § 16 lg 1,2; § 57 lg 1; § 17 lg 1; § 56 lg 1 nõudeid. Väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku V.V ülekuulamise protokolliga 26.08.2019, tunnistaja T Ki ülekuulamise protokolliga 19.09.2019, teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (T K), vaatluse protokolliga. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime hooletusest ja ettevaatamatuse tõttu. Vastulauses esitatut ei arvestata otsuse tegemisel, kuna menetlusalune isik rikkus LM 222 „Peatu ja anna teed“ nõudeid, andmata teed sõidu õigust ees omavale jalgratturile.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. uhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust Antud j - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

3. 12.11.2019 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku V.V kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,19,003808. Tutvunud asja materjalidega, leiab V.V, et tegemist on antud juhul segasüüga. Nii on kannatanu, kelle nimi on protokollis korduvalt vale, kinnitanud, et nägi autot. Miks ta siis ei pidurdanud, vaid sõitis autole otsa, jääb arusaamatuks. Kuna antud asjas on asjaolud segased, keegi sündmust pealt ei näinud, siis on süüdi ka jalgrattur. V.V pole liiklusmärki 222 eiranud, selle kohta puuduvad tõendid. Jalgrattur sõitis eeldatavalt üldse valel pool teed. Otsuses puuduvad süüd kinnitavad tõendid. Kuna asjaolud on segased, siis tuleks menetlus antud asjas lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega.

4. 10.12.2019 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule vastuskirja kaebusele, milles märgi vanemväärteomenetleja takse, et A U, koostades otsust

väärteoasjas 2590,19,003808, kontrollis ja hindas väärteoasjas kogutud tõendeid ning asus seisukohale, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust väl - istavaid asjaolusid. Samuti ei kuulu väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 223 -s 1 lg sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete - -

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut , arestiga või , s.o 1200 eurot sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Antud juhul sai sõiduki liikumise tagajärjel varalise , seega Liiklusseaduse § ja tervisekahjustuse T K

2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas. LS § 16. Liikleja kohustused

(1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

(2) Liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. LS § 57. Sõitmine reguleerimata ristmikul

(1) Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistaja ütlustega kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. LS § 17. Tee andmise üldised kohustused

(1) Liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. LS § 56. Ristmiku ületamise üldnõuded

(1) Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma

jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel.

Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. V.V pani LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest. V.V süüdistuses LS § 223 lg 1 järgi on täidetud ka subjektiivne koosseis. Liiklusturvalisus algab teadlikust, tähelepanelikust ja targast käitumisest liikluses. KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Hoolsusetu käitumine tähendab seda, et isik ei tegutse üldises suhtluses või konkreetses tegevusvaldkonnas vajaliku hoolsusega.

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud

sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt.

Kohtuväli seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, ne menetleja on

õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § sätestatud -s 30 alustel.

Tuginedes eeltoodule, palus kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,19,003808 muutmata ja V.V

kaebus rahuldamata.

Vajadusel on

kohtuväline menetleja nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

MENETLUS KOHTUS

5. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 30.01.2020 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik V.V

kohtule esitatud kaebuse juurde.

Menetlusalune isik V.V märkis kohtuistungil, et ta ei saa aru, kust kohast jalgrattur tuli. i Ta jä selle juurde, et tema ei sõitnud jalgratturile otsa, vaid jalgrattur sõitis talle otsa. Tema oli juba üle tee, kui see õnnetus juhtus. See sündmus leidis aset augusti lõpus, võis olla

26.08.2019 kell 20.30. Tema juhtis mootorsõidukit xxxx xxxx ja tuli kodust. Neil on majapidamised ühel pool teed ja teisel pool teed, vahe on kuskil 300 meetrit. Ta sõidab seda teed päevas võib tuttav. Kokkupõrke koht oli -olla 10, vahel rohkemgi korda. See tee on talle teisel pool teed. Ta pidi ületama kõrvalteelt peatee, pidi ületama xxxx maantee. See on selline ristmik, kust on võimalik nelja suunda minna. Tema sõitis mööda Temale jäi xxxx poole. arusaamatuks, kust poolt jalgrattur tuli. S eal on Stop märk, tema peatus enne Stop märki ja veendus, et vasakult ja paremalt ei ole kedagi tulemas, kedagi ei tulnud, misjärel ta sõitis üle ristmiku ja õnnetus juhtus. paremalt tulla sellepärast, et ta tuli tema auto Jalgrattur ei saanud

vasakusse tiiba. Sellest saab järeldada, et i vasakult poolt. Talle jääb jalgrattur ikkagi tul

arusaamatuks, kas jalgrattur tõesti tuli valel pool teed. Kui jalgrattur oleks tulnud Rakvere poolt ja sõitnud nii nagu ette nähtud on , paremal pool, siis oleksid nad olnud keset teed, aga k Politsei oli kohal, kui see ratas seal maas oli. Aga skeemi okkupõrke koht oli teisel pool teed.

koostamise ajaks oli ratas posti najale Ratas oli risti tema autoga ära korjatud ja tõstetud. teisel pool teed. Ta pidurdas selle peale am midagi mustaks. Ta nii , et ei näinud en , kõik läks ehmatas ja siis pidurdas. Siis veeres, kaks korda nagu veeres. Jalgrattur ta nägi, kui jalgrattur sõitis tema autole esimesse rattasse ja tuli sinna kapoti peale. Tal jäid uksed lahti, ta jooksis vaatama, aga jalgrattur oli paar meetrit tema autost eemal. Rattal olid 2 traadist korvi, mis olid deformeerunud. Ratas nagu oli terve isegi, ei olnud kõver. Väärteotunnuste puudumise tõttu või otstarbekusega ta loodab lõpetatakse. , et see menetlus

6. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 20.02.2020 toimunud kohtuistungil kinnitas tunnistaja T K, et t xxxx poole omas suunas paremal pool valge joone taga. a sõitis jalgrattaga Temal oli peatee. j veel Ta õudis sinna risti ja jõudis mõelda, et kuhu ta tuleb ja siis käis see pauk. Eks ta peaga arvatavasti lendas sinna aknasse. Järgmine moment, mida ta mäletab, oli see, et ta oli xxxx pool tee peal kõhuli. Tal oli nii hirmus valu, veri jooksis. Ta ütles, et kutsu mulle kiirabi, kuid a kust sa tulid ja kust sa tulid, ma sind utojuht tuli välja ja ainult karjus, et ei Autojuht ei olnud suuteline kiirabi kutsuma. Siis jooksis sealt majast , näinud. üks tüdruk kes

kutsus kiirabi ja ütles oma õele, et anna oma kampsun, surus tal haava kinni, sest tal tuli peast nii hirmsasti verd. Politsei tuli vist juba kiirabi kutse peal e. Politsei jõudis enne sinna kui 26.08.2019

kiirabi. See sündmus leidis aset kella 8.30 ajal õhtul, oli esmaspäeva õhtu. Ta käis igal õhtul sõitmas teeb väikse ringi ära, läheb välja ja siis . Ta xxxx xxxx poolt keerab tagasi xxxx. Ta tegi oma igapäevast ringi. Alati sõitis ta selle valge joone taga paremal pool kätt. Oli valge aeg. Tal oli seljas valge fliis, tumedad lühikesed püksid, croksid olid jalas. Jalgrattal on helkurid küljes ja dünamo isegi põles põlema, ühes . Tuli on ees ja taga hakkab ka on need kõik. Tal endal ei olnud võimalik mitte midagi teha, et seda liiklusõnnetust vältida.

Tal ei olnud kuskile minna. teeb stoppi, siis ei saa ju Seal on Stop märk, aga kui inimene

nihukest hoogu alla. T K

12 meetrit teisele poole. i väitel lendas ta kuskil Sellepärast oligi ratas teisel pool teed, et talle sõideti otsa ja ta lendas koos rattaga teisele poole. Ta nägi, et auto tuleb ja mõtles, et autojuht peab kinni. Vaatevälja ei seganud mitte miski. Ta ei saanud ju seda ette näha, et sõidetakse otsa. Ta ei oska öelda, kui suur tema kiirus võis olla jalgrattaga sõites. Kui kiiresti ta ikka sõidab. Ta ei näinud, kuidas ratas peale kokkupõrget jäi. Kui ta seal kõhuli maas oli, siis nägi ainult, et auto esiakna klaas oli puru. n absurd, et ta sõitis

ta See o

vasakul pool teed. Ta sõidab kogu aeg õigel pool. Ta oli haiglas 3 4 päeva peale õnnetust. -

Jalgratas seisab keldris, sõita sellega enam ei saa. Ratas on kaheksas ja raam on kõveras. Kindlustus käis vaatas üle selle ratta. Ta ei ole siiani puutunudki jalgratast, ta nii kardab, ei julgegi enam kuskil sõita. Ta ei saa magada tänu sellele, mis on olnud.

7. Menetlusalune isik märkis kohtuvaidluses, et talle jääb ikkagi arusaamatuks, kust jalgrattur tuli, miks ratas oli teisel pool teed, kui jalgrattur ütleb, et ta tuli õigel pool ja nägi autot. Miks jalgrattur siis ei teinud midagi selleks, et ära hoida seda õnnetust. Tema tegi endast kõik, mida oleks pidanud tegema tee ületusel. Jalgratturit ei olnud paremal pool tee servas, ta oleks seda näinud. Ta tegi kõik endast olenevalt ja õnnetus juhtus teisel pool teed, kui tema klaas pimedaks. läks

8. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuvaidluses kohtule kirjalikult esitatud seisukoha juurde ning palus kohtul jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,19,003808 muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, menetluskulud kaebuse esitaja kanda. jätta

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata -

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab l leja juhinduma reguleerija iik

märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

LS § 17 lg 1 sätestab, et liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.

LS § 56 lg 1 kohaselt peab ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama juht ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

LS § 57 lg 1 sätestab, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt - -

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-

10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

10. LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi - -

poolt liiklusnõuete , kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või rikkumine

ettevaatamatusest tervisekahjustus. Käesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et menetlusalune isik V.V 26.08.2019 kell 20.30 xxxx, xxxx xxxx, eiras ristmikul juhtides mootorsõidukit registreerimismärgiga liiklusmärgi 222 „Peatu ja anna teed“ nõudeid, mille tulemusel sõitis ristmikule ette vasakult poolt lähenenud ja sõidueesõigust omavale jalgrattale õhjustade , p s sellega tervisekahjustusega

ja varalise k kus tervisekahjustus ja varaline kahju tekitati ahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, jalgratturile T Kile.

Kohus loeb menetlusaluse isiku V.V AS süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks Rakvere Haigla teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sinna juurde kuuluva skeemi ja fototabeli ning liiklusõnnetuse tega tunnistaja ja menetlusaluse isiku

kohtuistungil antud ütlustega.

Kohus nõustub menetlus kaebuses tooduga, et väärteoprotokollis on aluse isiku V.V

tunnistaja nimi korduvalt valesti kirjutatud, sest T Ki asemel on kirjutatud T K. Samas on väärteoprotokollis mõeldud t ja ära on toodud tema ikkagi T Ki isikukood, milleks on xxxx.

Tunnistaja T Ki kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tema sõitis 26.08.2019 kell 20.30 jalgrattaga xxxx poole omas suunas paremal pool valge joone taga. T K ning i ütlustega

sündmuskoha vaatlusprot on tõendatud, et okolli juurde kuuluva fototabeliga (tl 21) tema jalgratturina , s.o xxxx maanteed. liikus mööda peateed

Menetlusaluse isiku V.V 26.08.2019 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et kell 20.30 juhtis tema ukit xxxx mootorsõid registreerimismärgiga tuli kõrvalteelt ja xxxx.

Ta

pidi ületama Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvast peatee, s.o xxxx maantee.

fototabeli (tl 22), kus on vaade st sündmuskohale ) sõidusuunast nähtub xxxx (xxxx , , et

nim

etatud sõiduki sõidusuunal enne ristmikku on liiklusmärk „Peatu ja anna teed“.

Sellega on tõendatud, et menetlusalune isik oli kohustatud oma sõiduki peatama ning veenduma, et ta annab teed peateel liiklejatele.

Menetlusaluse isiku V.V t nagu oleks jalgrattur liikunud valel pool teed, ei väide

kinnita ükski teine tõend, samas V.V järeldab seda, aga ise seda ei näinud. Isegi juhul, kui see nii oleks olnud, sätestab LS § 57 lg 1, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

AS Rakvere Haigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 19) nähtub, et 26.08.2019 kell 20.30 juhtus liiklusõnnetus, milles sai kannatada xxxx. kilomeetril

jalgrattur T K. Kannatanu seisund: par. poole roiete hulgimurrud, pea piirkonna lahtised haavad, par. sääre põrutus. Vigastuste raskusaste: raske. Ravi määratlus: statsi onaarne. Sellega on tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis T Kil tervisekahjustus.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist, sinna juurde kuuluvast liiklusõnnetuse skeemist ja fototabelitest (tl 20- idutee laiusega 8,7 25) nähtub, et sündmuskohaks on sirge teelõik, sõ meetrit. Sõidutee ristub vasakult ja paremalt poolt kõrvalteega. Ristmik reguleeritud liiklusmärkidega. Sõiduteest vasakul pool teepeenral esiosaga Rakvere suunas ja vasakul küljel heledat värvi jalgratas. Sõiduteest vasakul esiosaga poole seisab sõiduauto xxxx xxxx (xxxx xxxx V.V ). Sõiduki esiosast poole ca 4 meetrit keset teed verekahtlane määrdumine. poolt juhitud sõidukil deformeerunud vasakpoolne esitiib, purunenud esiklaas. T Ki poolt juhitud jalgratta xxxx esines kerge deformatsioon. l Sellega on tõendatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel

tekitati T K varaline kahju. ile

Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik

V.V realiseeris LS § sätestatud väärteo -s 223 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

M kes b peab andma teed peateel liiklejatele ootorsõidukijuht, lähene ristmikule kõrvalteelt,

või veenduma, et peateel ei lähene ristmikule ühtegi sõidueesõigust omavat liiklejat. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik pidanud nägema, et peateel liigub jalgrattur, kes omab sõidueesõigust ning kellele ta oli kohustatud teed andma.

Kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt pani V.V väärteo toime hooletusest, realiseerides sellega ka LS § s 223 lg 1 sätestatud väärteo - subjektiivse koosseisu tunnused.

11. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et

LS

enetlusalune § 223 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud m isik V.V .

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud V.V käitumises puuduvad.

LS § näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

223 lg 1

juhtimisõiguse äravõtmise kuni Karistusregistri õiendist (tl 26) nähtuvalt pole kuue kuuni. V.V

3 lg 1 alusel karistusregistrisse kantud. Kohtuväline menetleja määras LS § 22

V.V-le karistuseks rahatrahvi 88 trahviühiku ulatuses, s.o 352 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Määratud rahatrahv 352 eurot tunduva lt

tuleb tal kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt tasuda hiljemalt 17.07.2020. Kohus leiab, et

V.V-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga Kohtuväline õigustatult . menetleja on kohtu arvates oma otsuses jätnud arvestamata V.V väärteoprotokollile esitatud vastulauses väite, poolt toodud

millele tuginetakse ka kaebuses, nagu tegemist ol . eks antud juhul olnud segasüüga Kõike eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnagul

V.V suhtes põhjendatud lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p , § 133 jätab kohus V.V -st 1 -135

kaebuse rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- A U ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja 25.10.2019 otsuse väärteoasjas nr: 2590,19,003808, millega määrati V.V-le LS § 223 lg 1 alusel karistusek V.V s rahatrahv 88 trahviühiku ulatuses, s.o 352 eurot, muutmata.

poolt Meristo Õigusbüroo OÜ le tasutud õigusabikulud summas 180 eurot jäävad tema - enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik