1-20-552/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.märtsil Jõhvi 2020 kohtumajas Kriminaalasja number

1-20-552 (19740000142) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Tõlk Riina Palmi Kriminaalasi K.W süüdistus KarS § 20 lg 1 järgi

3

üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav

K.W , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, xxx, emakeel xxx, X, töökoht OÜ elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud 12.08.2014 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 7 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 31.07.2015 määrusega pöörati karistus täitmisele. Karistus on ära kantud

T

õkendit ei ole kohaldatud Kaitsja kokkuleppel Jüri Sakkart RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § § § § 312, § 306, 309 lg 1, 3, 311,

313, 315 319 lg 1, 2, kohus § , § 318 lg 1, §

O T S U S T A S:

K.W 320 lg 1

süüdi tunnistada KarS §

järgi.

Mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg KrMS § 414 alusel.

Välja mõista K.W-lt riigituludesse menetluskulud: 256,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses , osutatud õigusabi eest 876 eurot sundraha.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) 1132,80 kuu jooksul.

2

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: K.W-l SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida selgitus „ viitenumber ning 99920700014652 K.W

kriminaalmenetluse kulud“. 1-20-552

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva j

ooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 03.04.2020

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 27.03.2020.

Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti - kättesaadavusest ehk kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni 14.04.2020 juhul, kohtuotsuse peale.

Süüdistus

K.W on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema andis 08.11.2016 ajavahemikul 09.36 – 10.00 Ida prefektuuris toimunud ülekuulamise käigus, kus teda kuulati tunnistajana üle kriminaalmenetluse nr 16240100030 eeluurimisel ning hoiatati vastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, kokkuvõtlikult selliseid ütlusi, et ta ostis V. M. M. ilt narkootilisi aineid ning need ütlused süüstasid V. i. Kohtulikus menetluses kriminaalasja 1-17-

1148 raames üldmenetluses kuulati teda üle 12.12.2017 kella 13.00 – 13.40 ajal toimunud kohtuistungil Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas (Jõhvi Kooli 2a). Teda hoiatati vastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, kuid K.W andis diametraalselt vastupidiseid ja valeütlusi selles, et ta ei ole ostnud

ilt narkootilisi V. M. aineid ja need ütlused õigustasid V. i. M.

Seega süüdistatakse K.W KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses t

eadvalt vale ütluse andmine.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

Enne asjaolude tuvastamist ja analüüsimist peab kohus vajalikuks puudutada järgmisi

aspekte. Samas kriminaalasjas on sama kohtu koosseis, kohtunik Inna Kirsipuu, varasemalt tutvunud kogu tõenditega ja neid analüüsinud

seoses kohtumenetlusega kokkuleppemenetluses ( kohtuasi 1-19-10260). Kohtunik kinnitab, et enne käesolevasse võistlevasse protsessi astumist jõudnud on sama kohtunik sama kriminaalasja kokkuleppemenetluses je atud kuriteo toime järeldusele, et süüdistatav on süüdistuses kir ld

3

pannud, on selles süüdi ja prokuröri kokkuleppes taotletud karistus on kompromissina vastuvõetav ja ühtlasi vastab karistamise eesmärkidele. Kokkuleppemenetluse kohtuistungil loobus süüdistatav kokkuleppest, mis on absoluutne menetluslik takistus kokkuleppemenetluse süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks, seda ka siis, kui kohtunik on isiku süüdiolekus kindel. Kokkulepe oli kohtumäärusega tagastatud prokuratuuri seoses süüdistatava loobumisega. Pr nüüd okuratuur saatis kriminaalasja taas kohtusse, kuid üldmenetluses. KIS jagas sama kriminaalasja üldmenetluses taas kohtunik Inna Kirsipuule. Kohtunik esitas kohtu esimehele taandumistaotluse, mille argumente kohus siin ei korda. Kohtu esimees jättis taandumistaotluse rahuldamata põhjendusel, et kuna kokkuleppe tagastamise

määruses ei ole kohtunik kirjalikult analüüsinud tõendeid ja teinud järeldusi, ei ole alust arvata, et võib tekkida kahtlust kohtuniku erapooletuses. Kohtunik märgib, et olukord oli selgitatud menetlusosalistele eelistungil. Samas oli menetlusosalistele selgitatud, et kohtu esimehe seisukoht on ette teada. Taandust kohtuniku vastu esitatud ei olnud. Osalistele on ka selgitatud, et neil on õigus osutada taandamisalustele kohtuotsus apelleerimisel. e Arvestades ülaltoodut, püüab kohtunik käesolevas menetluses olla eriti hoolikas tõendite

analüüsimisel ja neile hinnangu andmisel, et välistada võimalikult maksimaalselt tekkida v ivaid kahtlusi kohtuniku erapooletuses. õ Seega annab k , ohus tõenditele ja asjaoludele hinnangu veel korra nüüd võistlevas protsessis, kontrollides

süüdistuse põhjendatust.

Nüüd analüüsib kohus esitatud tõendeid ja tuvastab nende alusel, milline tegu on toime pandud ja kas toimepanija on süüdistatav.

Kaitse

ei vaidlusta tõendeid ega kohtueelsel uurimise käigus tuvastatud asjaolusid. Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja selgitas, et kohtuistungil

gi V. V. M.i süüdistuses andis ta tõesti valeütlusi, väites, et ta ei ole korda M.ilt narkoaineid omandanud. Selle põhjuseks oli väär arusaam solidaarsusest. Kohtuniku küsimusele, et kohtueelsel uurimise käigus ülekuulamisel selgitas ta ütluste muutmist sellega, et ei soovinud, et tema ütluste alusel tunnistatakse inimene süüdi, vastas süüdistatav jaatavalt. Seega olid süüdistatava ütlused järjepidevad nii kohtueelse kui ka kohtumenetluses. Süüdistatava ütlused on elulise usutavad ja kohus peab neid usaldusväärseteks. lt

Süüdistatava ütlused leiavad kinnitust ka muude kohtule esitatud tõenditega: t 08.11.2016 nr 16240100030 unnistaja K.W ülekuulamisprotokoll kriminaalasjas , millest nähtub, et K.W omandas korduvalt V. M.ilt narkootilisi aineid; kohtuistungiprotokoll, millest nähtub, et enne ristküsitlust 12.12.2017 kriminaalasjas 1-17- 1148 kohtunik hoiatab tunnistaja K.W-d valeütluste andmise eest, mille kohta võetakse temalt allkiri. Kohtuistungil eitab K.W V. M.ilt narkoainete omandamist;

Käesoleva kriminaalasja arutamise käigus ei ole kohtule esitatud dokumenti ega selle skännitud või kinnitatud koopiat, millel oleks nähtav tunnistaja K.W allkiri hoiatuse kohta. Kohtunik kinnitab, et sellist dokumenti ei olnud ka varasemalt kokkuleppemenetluse korras kohtule esitatud kriminaalasja materjalides. Samas ei ole hoiatamise kohta allkirja võtmise ega andmise fakti vaidlustatud. Selle faktilise asjaolu tuvastamisel, et isik oli nõuetekohaselt vale ütluste andmise eest kohtu poolt hoiatatud, tugineb kohus 12.12.2017 kohtuistungi protokollile, kus vastav . märge on tehtud

Seega on tõendatud, et kohtulikus menetluses kriminaalasja 1-17-1148 raames üldmenetluses andis K.W – 12.12.2017 kella 13.00 13.40 ajal toimunud kohtuistungil Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas (Jõhvi Kooli 2a), et ta ei ole ostnud

V.

4

M.ilt narkootilisi aineid, olles kohtu poolt eelnevalt hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võeti temalt allkiri.

Tahtlus

KarS § 320 lg 1 näeb ette vastutuse muuhulgas tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest. Teadvalt vale ütluse andmine eeldab teo toimepanemist kavatsetult. KarS § 16 lg 2 alusel, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Süüdistatav teadis, milline on tõde V. e kohta, millest on ta andnud ütlusi M.i tegevus kohtueelse uurimise käigus. 12.12.2017 kohtuistungil ristküsitluses otsustas ta anda vale ütluse V. i õigustava versiooni. Süüdistatav seadis M. M. i tegevuse kohta, esitades V. eesmärgiks anda vale ütluse kohtuistungil ja kujutas endale ette, et vale ütluse kaudu saavutatakse V. M.i vastutusest vabanemist, vähemalt K.W-le teadaolevate asjaolude piirides. Seega leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime kavatsetult.

Süüdistatav on teo toimepanemises süüdi, sest ta on süüvõimeline KarS § 32 mõttes ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline, kui ta on süüdiv ja vähemalt 14- aastane ( KarS § 33).

Isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS § 2.peatüki 2.jao mõttes ei ole tuvastatud.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada eri- süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13).

Karistust kergendavaks asjaoluks arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Isik tunnistas oma tegu nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtumenetluses ja tema ütlustest on kohtu arvate s

s võimalik välja lugeda siira t hukkamõistmist oma teole.

5

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus KarS § järgi kvalifitseeritavas kuriteos on 320 lg 1 oluliselt alla keskmise. isi asjaolusid. Kohus arvestab järgm Tegemist on teise astme

õigusemõistmise vastu suunatud üheepisoodilise kuriteoga. Isik andis ristküsitluses vale ütluse asjaolude kohta, mis puudutasid tema enda ja V. M.i vahelist tegevust narkoaine ostumüügis. Seega hõlmas vale ütluse andmine V. M.i ja süüdistatava nö vahelisi asjaolusid. V. i kohtuasjas tehtud kohtuotsusest nähtub, et K.W M. kui narkoaine ostjaga seotud süüdistuse osa ei olnud süüdistuse valdav ega oluline osa, ostjaid oli veelgi.

Kohus ar

vestab süüdistatava isikut. Süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik. 2014. a karistati varavastase kuriteo eest vangistusega, mis jäeti kohaldamata tingimisi. Karistus pöörati 2015. a täitmisele ja 7 kuuline vangistus on reaalselt ära - kantud 2016. a. Karistusregistri kohaselt on isikul hulk väärteokaristusi. Kohus märgib, et KarRegS alusel tehtud kontroll näitab, et tegelikult kõik väärteokaristused on kustunud ja register näitab kehtivaks ka kustunuid karistusi. Kohus tuvastas, et i

sik on väärteokorras karistamata isik. Isikul on töökoht.

Kohus leiab, et isikut ei ole põhjendatud karistada rahalise karistusega. Kohus võtab arvesse järgmised asjaolud. Isik oli varasemalt karistatud samuti teise astme kuriteo toimepanemise eest vangistusega ja selle algul n kohaldamata jätmi e ja hilisem täitmisele pööramine ja ärakandmine ei olnud siiski piisav, et isik loobuks kindlalt ja lõplikult seadusevastasest käitumisest. Karistuse aluseks on eeskätt isiku süü suurus, süüdistatava isik ja tema eelmine elukäik ei saa olla karistuse määra valimisel prevaleeriva tähendusega. Samas, sellises olukorras ei saa kohtu arvates teha järeldust, et käesolev justkui eraldi seisev kuritegu on nüüd juhuslikku laadi, et tuleks kaaluda kergema karistuse liigi kohaldamist. Isik andis kohtueelsel uurimisel menetlejale V. i kriminaalasjas ilt M. ütlusi, et ta ostis V.M. narkoaineid korduvalt teatud ajavahemiku kestel, , et isik oli narkotarvitaja. mis tähendab Juhul, kui isik oleks narkokäitlemisest kindlalt ja täielikult eemaldunud, ei oleks tal detsembris 2017 tekkinud ahvatlust hakata V. it M. õigustama ja valetama kohtule, et ta ei ole V. narkoaineid ostnud. Tal ei tekiks M.ilt „solidaarsuse“ väljendamise mõtetki, kui ta oleks narkokäitlemisest tamisest) lõplikult loobunud. „Solidaarsuse“ väljendamine ( tarvi näitab seda, et vähemalt detsembris 2017, andes kohtule vale ütluse, pidas isik narko

müüjaga hea läbisaamise säilitamist endale vajalikuks. Võttes ülaltoodut arvesse, ei pea kohus põhjendatuks kohaldada rahalist laadi karistust. Asjaolu, et isikul on praegu töökoht ja seega sissetulekud ( mis on iseenesest positiivne ja annab aluse tõsiselt kaaluda rahalise karistuse valimist), ei saa olla määrav karistuse liigi valimisel.

Arvestad

es süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süü suurust, süüdistatava isikut, arvamusel, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega on kohus sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksemal määral. Arvestades ka kergendavat asjaolu, kahetsust, võib vangistuse määr olla minimaalne.

Arvestades ülaltoodud asjaolusid ja KarS § järgi ettenähtud karistuse määra 320 lg 1 kuni 3 aastat vangistust, keskmine on 1 aasta 6 kuud, leiab kohus, et karistuse ehk vangistuse põhjendatud määr on 1 kuu vangistust.

6

Kohus leiab, et sellise karistuse määra kohaldamisel osutatakse süüdistatavale piisavalt mõju, et edaspidi hoiduks ta uute süütegude toimepanemisest, samuti on õiguskord kaitstud - teise astme kuriteo toimepanemine on kohtulikult hukka õigusemõistmise vastu suunatud mõistetud ja toimepanijale on mõistetud süü suurusele ja süüdistatava isikule vastav karistus.

Nüüd kohus analüüsib, kas karistuse täitmisele pööramine on karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik. Seejuures on Riigikohus leidnud, et süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja määra valiku aluseks olevaid - asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. otsus nr 3-1-1-99-06 p 16, samuti 13. mai 2004. otsus nr 3-1-1-40- -1-1-11- 04 p 8, samuti 15. märtsi 2010. otsus nr 3 10 p 6.1 ja 18. aprilli 2011. otsus nr 3-1-1-18-11 p. 8.1, 8.2). Prokurör ja kaitsja mõlemad soovisid, et vangistus oleks mõistetud, kuid isik oleks sellest vabastatud tingimisi. Kohus ei nõustu taotlustega vabastada isik karistuse kandmisest. Seda järgmistel põhjendustel.

Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Isiku karistusest tingimisi vabastamine KarS § 73 või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis KarS §-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks.

Kohus märgib, et vangistuse kandmisest vabastamiseks peab kohus ära näitama süüteo toimepanemise asjaolude ja süüdlase isikut iseloomustava eripära, mis muudaks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.märtsi 2010 otsus nr 3-1-1-11-10 p 6.1, 20. veebruari 2007 otsus nr 3-1-1-99-06 p 16.3).

Kohus on teadlik Riigikohtu praktikast, et karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise asjaolude erinevust ei tohi tõlgendada liiga laialt, sest kõik need asjaolud ikka taandatavad kuriteo asjaoludele ja süüdistatava isikule. Samas on Riigikohus märkinud, et kohtupraktikas ei peaks olema aktsepteeritud olukord, kus karistuse kohaldamist ja karistusest vabastamist põhjendatakse samasuguse teo elementi iseloomustava lausega.

Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla

saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Kohtule ei ole prokuröri ega kaitsja poolt esitatud tõsiseltvõetavaid argumente, milline võiks olla see kuriteo toimepanemis ja süüdistatava isiku eripära, t t puudutavate asjaolude et vangistus tuleks jätta kohaldamata. Sellist eripära kohus ise ka ei näe.

7

Isiku valetamine kohtu esimese astme narkokuriteos on selline tegu, mis iseloomustab le isiku tõekspidamisi, tema hoiakut, tema ühiskonnas aktsepteeritud reeglitesse suhtumist. Ta ei valetanud tunnistajana kergemas väärteoasjas ega varavastases teise astme kuriteo kohtuasjas. Narkokuritegu on rahvatervisevastane,

narkokäitlejate vastutusele võtmine on ü äärmiselt oluline. Tunnistaja valetamine sellises kohtuasjas näitab tema hiskonna jaoks sügavat vastutustundetu müüja isiku kohta. st ja teatud tolerantsust narko

Nüüd kohus analüüsib järgmist. Kuritegu on toime pandud detsembr 2017 ehk rohkem kui 2 aastat tagasi. Peale seda ei is ole isik uusi süütegusid toime pannud. Käesoleval ajal on tal töökoht. Ei ole andmeid, et isik oleks jätkanud narkoainete tarvitamist. Kõik see kogumis annab aluse arvata, et isik on praegu sotsiaalses elus adekvaatne osaleja. Samas ei leia kohus, et nimetatud asjaolud oleksid oma loomult selline eripära, mille tõttu tuleks isiku vabastada niigi minimaalsest karistusest. See, et isik uusi süütegusid ei ole toime pannud, asus tööle ega tarvita narkoained, ei ole eripära, vaid inimese normaalne

käitumine. Need asjaolud on kohtu poolt tunnustatud ja kogumis süü suuruse ja muude süüdistatava isikut puudutavate asjaoludega andis kohtule aluse mõista isikule sisuliselt minimaalne karistus.

KRIMINAALMENETLUSE KULUD

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4, õigusabi eest määratud korras 9 on kuludeks kaitsjatasu , sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel.

Menetluskulud on kriminaalasj : as tekkinud järgmised 256,80 . eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest

Kohus on teinud süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise.

Teise astme kuriteo puhul on sundraha 876 rot. eu

KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata kohtukulude tkü tasumine 12 (kaheteis mne) kuu jooksul, sest reaalse vangistusega karistatud isiku puhul on sellise summa maksmine ühekordselt üle jõu.

K.W-lt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskulud: 256,80 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 876 eurot sundraha.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik