2-19-15400/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-15400

Tsiviilasi

XX avaldus täisealisele isikule YY-le eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15. novembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): YY (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike

Roosileht ja riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Imbi Seimar

Kohalik omavalitsus: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu), esindaja Tiiu Raid

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

1. Jätta

rahuldamata

YY

3. detsembri 2019

taotlus

täiendavate

tõendite

vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 15. novembri 2019 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta YY kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 3. oktoobril 2019 Harju Maakohtule avalduse YY-le (puudutatud isik

või eestkostetav) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avaldaja on puudutatud isiku

poeg. Avalduse kohaselt diagnoositi puudutatud isikul skisofreenia, mis on süveneva

iseloomuga. Puudutatud isik keeldub ravimeid võtmast, ei tunnista oma haigust, on kõige ja

kõigi vastu vaenulik ning paranoiline. Neil põhjustel on ta juba viibinud psühhiaatriakliinikus

tahtest olenematul ravil.

2. Psühhiaatri ML ekspertiisiakti kohaselt põeb puudutatud isik mõistega vaimuhaigus

hõlmatavat rasket kroonilise kuluga psüühikahäiret, skisoafektiivset häiret (Rahvusvaheliste

Haiguste Klassifikatsiooni (RHK) 10 järgi – F25). Haiguse tõttu on olulisel määral piiratud

tema võime oma tegudest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. Vaimne

seisund ei võimalda tal langetada keerukamaid otsuseid, teha iseseisvalt tehinguid, samuti

teostada valimisõigust. Puudutatud isikule on vajalik määrata eestkostja, aga vaimne seisund ei

võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas.

3. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et puudutatud isiku üle

tuleks eestkoste seada. Esindaja toetas avaldaja määramist puudutatud isiku eestkostjaks, kuna

teada ei ole seda välistavaid asjaolusid. Puudutatud isikule võiks jääda õigus teha pisitehinguid.

4. Tallinna linn (kohalik omavalitsus või eestkostja) leidis, et puudutatud isik vajab eestkoste

seadmist. Avaldaja on sobilik isik täitma puudutatud isiku eestkostja ülesandeid. Avaldaja

ülesanneteks võiks jääda puudutatud isiku elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste tagamine

ning esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel.

5. Puudutatud isik leidis ärakuulamisel, et eestkostjat ta ei vaja, sest tal on endal suured

meditsiinilised kogemused. Ärakuulamise ajal viibis puudutatud isik oma õe juures, sest

avaldajaga ta läbi ei saa, kuna avaldaja on tema suhtes vägivaldne. Puudutatud isiku väitel on

avaldajat kahel korral karistatud puudutatud isiku suhtes toime pannud vägivallategude eest.

Puudutatud isiku sõnul ei too avaldaja talle juua ja süüa ega osta ka korterit nagu ta on palunud.

6. Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et puudutatud isiku vaimne tervis on ammusest ajast

paigast ära. Puudutatud isik ei usalda avaldajat ega lase teda enda korterisse. Avaldaja ei ole

puudutatud isiku suhtes käitunud vägivaldselt, see on haigusest tingitud väljamõeldis. Avaldaja

on valmis olema eestkostja, kuid vastavate ülesannete täitmine on puudutatud isiku

vaenulikkuse tõttu raskendatud. Eestkostjaks võiks määrata kohaliku omavalitsuse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus rahuldas 15. novembri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ning

seadis puudutatud isikule kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras eestkostjaks kohaliku

omavalitsuse. Ühtlasi määras maakohus, et:

-

otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 15. novembril 2024;

-

tunnistab puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeb ta

hääleõiguse kaotanuks;

-

kuivõrd puudutatud isik ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid;

-

eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava

varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides, sh esindamine

kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema

vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi,

sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti puudutatud isiku esindamine

kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes;

3 (5)

-

eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja puudutatud

isiku vara kohta seisuga 15. november 2019. Nimekirjas tuleb esitada teave puudutatud

isiku varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada

koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada maakohtule ühe kuu

jooksul alates vaidlustatud määruse tegemisest;

-

eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja

muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. novembriks. Esimene

aruanne tuleb esitada 15. novembril 2020. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud

kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid;

-

eestkostja peab hoidma oma vara eraldi puudutatud isiku varast ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides;

-

eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad

eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud ja ekspertiisi kulud, mis jäid riigi kanda.

7.1. Maakohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teisele lausele,

perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-tele 1 ja 2 ning asus seisukohale, et puudutatud isik on

piiratud teovõimega isik, kellele tuleb määrata eestkostja.

7.2. Menetluses leidis tõendamist, et puudutatud isiku suhted avaldajaga on halvad ja ta ei

usalda avaldajat, vaid omistab talle väljamõeldud tegusid. Samas pole kedagi teist, kes oleks

avaldanud soovi hakata eestkostjaks. Kirjeldatud olukorras tuleb eestkostjaks määrata PKS

§ 205 lg 3 alusel kohalik omavalitsus.

7.3. Tulenevalt puudutatud isiku psüühilisest seisundist tuleb eestkostja ülesanneteks jätta

esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja

tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi,

sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti puudutatud isiku esindamine kõigis

õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Kuivõrd eestkoste seatakse puudutatud isiku kõigi

asjade ajamiseks, tuleb puudutatud isik tunnistada ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks

ja hääleõiguse kaotanuks. Puudutatud isik ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest.

7.4. Maakohus selgitas ka, et vastavalt PKS § 193 lg-tele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja

tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks

ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue

määrusega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub ta panna avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus tugines avaldaja paljasõnalistele ja eksitavatele väidetele. Avaldaja kinnitas,

et pole paar aastat puudutatud isikuga isiklikult suhelnud, kuid oskab ikkagi anda

seletusi tema tervise ja ravimite manustamise ning rahaga ümberkäimise kohta. Samuti

kujundas ekspert oma arvamuse peaasjalikult avaldaja väidetele tuginedes;

-

puudutatud isik ei vaja eestkostet, vaid soovib, et avaldaja teda külastaks ja vaataks üle

tema elamistingimused. Puudutatud isik soovib korteri vahetust, kuid avaldaja on

jätnud selle soovi tähelepanuta ja soovib vabaneda puudutatud isiku hooldamisest;

-

puudutatud isikule teostati 23. septembril 2019 kognitiivse funktsiooni uuring, mille

hinnangul on üldine vaimne võimekus vanusenormi keskmisel tasemel. Kokkuvõtvalt

vajab ta psühhoteraapiat, et parandada peresuhteid ja emotsioonide regulatsiooni.

4 (5)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale ja kohalikule

omavalitsusele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja kaebusele ei vastanud.

Kohalik omavalitsus märkis, et kuigi puudutatud isik vajab oma vaimse terviseseisundi tõttu

eestkostet, on tema suhtes täies ulatuses eestkoste teostamine võimatu. Puudutatud isikule tuleb

jätta pisitehingute tegemise õigus tema sissetuleku ulatuses kuus, et ta saaks soetada endale

elamiseks vajalikku esmatarbekaupa. Kuivõrd igasugune koostöö ja suhtlus puudutatud isikuga

puudub, siis ilma pisitehingute tegemise õiguseta tekiks olukord, kus kohalik omavalitsus võtab

puudutatud isikult juurdepääsu tema sissetulekutele ning puudutatud isik ei suuda ilma rahata

oma esmavajadusi rahuldada ja jääb abitusse olukorda.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 13. jaanuaril 2020.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1

ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad

puudutatud isiku kanda.

12. Puudutatud isik esitas koos määruskaebusega täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Nii

17. jaanuari 2019 kiri kui ka 23. septembri 2019 kognitiivse funktsiooni uuring on koostatud

asja arutamise ajal maakohtus. Puudutatud isik ei põhjendanud, miks ta ei saanud vastavaid

dokumente esitada maakohtule. Seetõttu jääb puudutatud isiku taotlus TsMS § 238 lg 1 p 2,

§ 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu

vaja tagastada, kuid kohus eemaldab need toimikust.

13. Maakohus põhjendas, miks tuleb puudutatud isikule seada eestkoste ja määrata eestkostjaks

kohalik omavalitsus. Maakohus tugines õigesti eksperdi arvamusele. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ja juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 6 ei korda

neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Eksperdi arvamusest nähtuvalt diagnoositi puudutatud isikul psühhiaatrilise uurimise

tulemusel segatüüpi skisoafektiivne häire (RHK-10-s kood F25.2), millele on iseloomulik püsiv

skisofreeniale omane defekt igapäevaeluga toimetulekus, episoodilised ägeda psühhoosi

episoodid, meeleolu ja tahteaktiivsuse kõikumised. Ekspertiisi teostamise ajal viibis puudutatud

isik haiglaravil psühhiaatriakliinikus ja tema psüühilises seisundis domineerisid paranoidsed

mõtted avaldaja suhtes, absurdsed mõtted enese kehalisest haigusest, mõttekäigu vormilised

häired, emotsionaalne inadekvaatsus ja vaenulikkus ümbritseva suhtes. Arvestades puudutatud

isikul esineva häire iseloomu, senist kulgu ja käesolevat seisundit vajab ta kõrvalist abi tema

tervist, elu ja juriidilist ning majandusliku heaolu puudutavates küsimustes.

Põhjendatud ei ole kohaliku omavalitsuse seisukoht, et puudutatud isikule peaks andma

pisitehingute tegemise õigus tema sissetuleku ulatuses kuus. Ekspert leidis, et puudutatud isik

vajab eestkostet tema igapäevase turvalise heaolu tagamiseks, sh otsustes ja tehingutes, mille

eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht mh tema varale.

15. Maakohus hindas tõendeid igakülgselt ja õigesti ning tegi oma siseveendumuse kohaselt

otsustuse (TsMS § 232 lg 1). Määruskaebuses pole märgitud, milliseid tõendeid hinnates oleks

kohtul olnud võimalik jõuda teistsugusele järeldusele. Taolisi tõendeid ei sisalda ka toimiku

materjalid. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et puudutatud

isik ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma igapäevaste toimingutega toime

tulema ning oma huve kaitsma.

5 (5)

16. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Nähtuvalt asja materjalidest rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuivõrd

riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebuse menetlemisel ei osalenud, puudub

vajadus tema tasu suuruse kindlaksmääramiseks.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 532 lg-st 1

tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalsel/

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm