3-20-530/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-530 Haldusasi X kaebus kahju summas 10 000 euro hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X esitas 20.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles 10 000 euro hüvitamist, seoses tema piinamise, mõnitamise, diskrimineerimise ja laimamisega. Kaebaja selgitas, et pärast vabanemist Tallinna Vanglast tekkis tal Meremeest haiglas arstiga vastuvõtul konflikt, kuna arst käitus temaga ükskõikselt tegi talle haiget ja sõimas teda. Kui kaebaja valu tõttu läbivaatusest keeldus, kutsuti teine arst, kes tegi oma tööd väga professionaalselt. Pärast haiglast lahkumist luges kaebaja, et haigusloosse oli kirjutatud, et kaebaja tervisehädad olid põhjustatud alkoholist. Kaebaja hinnangul tekitati eelnevaga talle moraalset ja füüsilist kahju.

2. Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS § 121 lg-tes 1 ja 2. Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).

3. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

4. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul ei ole tegemist

2(2) avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Kaebusest tulenevalt soovib kaebaja kahju hüvitamist seoses arsti käitumisega läbivaatusel ning kaebaja haigusloosse märgituga. Kohus leiab, et kaebaja etteheited on seotud tervishoiuteenuse osutamisega. Võlaõigusseaduse § 758 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Seega soovib kaebaja kahju hüvitamist seoses eraõiguslikus mitte avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahjuga ning kaebaja nõue tuleb lahendada TsMS § 1 alusel maakohtus.

5. Eelnevast tulenevalt ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse, mistõttu tagastab kohus kaebajate kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee