2-20-2193/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Ilona Põld

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2020, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2193

Tsiviilasi

Saue Vallavalitsuse avaldus S Si pärandvara pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja: Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430, e-

post: info@sauevald.ee);

Võlgnik: S S (isikukood xx, surnud xxx);

Ajutine

pankrotihaldur:

Maire

Arm

(e-post:

maire@mmab.ee).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada S S (isikukood xx, surnud) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Maire Arm’le ajutise halduri tasuks 855 eurot.

3. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Maire Arm’le ajutise halduri tasust 397 eurot,

mille lisandub käibemaks 79,40 eurot, riigi vahenditest ning tasuda hüvitatav summas

Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole xxx.

4. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

5. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

6. Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebe kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

10.02.2020. a esitas Saue Vallavalitsuse Harju Maakohtule avalduse S Si pärandvara pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus võttis 25.02.2020 pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

halduriks Maire Armi.

Ajutine haldur esitas 06.03.2020 aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete

täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud

võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku maksejõuetus on püsiva

iseloomuga, sest võlgnikul vara puudub, aga teadaolevaid kohustusi on summas 5 870,50 eurot.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes – pärandvara maksejõuetus

on ilmselt peamiselt tingitud võlgnikule üle jõu käivate laenukohustuste võtmisest ning

tasumata trahvidest, samuti kohustuste täitmiseks vajaliku vara ning piisava sissetuleku

puudumisest.

Laenukohustustest

tulenevad

kõrvalkohustused

raskendasid

võlgniku

majanduslikku olukorda veelgi. Võlgniku suhtes oli tema eluajal algatatud mitmeid

täitemenetlusi erinevate krediidiandjate poolt, mis võlgniku maksejõuetust üksnes süvendasid.

Võlgniku surmale eelnenud aastatel esines tehinguid võlgniku arvelduskontodel äärmiselt vähe.

Nähtuvad on üksnes sotsiaaltoetuste maksed ning väljamaksed Eesti Töötukassalt. Võlgniku

ainsateks sissetulekuteks oli igakuine sotsiaaltoetus ulatuses, mille arvelt tekkinud kohustusi

täita poleks olnud võimalik., ehk kasutades pankrotiseaduses ette nähtud kvalifikatsioone, siis

on selleks „muud põhjused“.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Vara tagasinõudmise ja

tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaoleva info põhjal puuduvad.

09.03.2020 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Avaldaja jäi esitatud

avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui

võlausaldajad

tasuvad

kohtu

deposiiti

pankrotimenetluse

raugemise

vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot.

Kohus määras 12.03.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 24.03.2020 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 1 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine haldur selgitas välja võlgniku vara. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit

kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul

vara puudub, aga teadaolevaid kohustusi on summas 5 870,50 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks

on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes – pärandvara maksejõuetus.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2

tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul

ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3

kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi

vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS

§ 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude deposiidina selleks

ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

Kohus määras 12.03.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 24.03.2020 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 1 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 7 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 712,50 eurot (arvestusega 1 h on 90

eurot), millele lisandub käibemaks 142,50 eurot, kokku 855 eurot. Kohus leiab, et ajutise

halduri tasu taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri

kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid ajutise halduri tasu katmiseks. Kohus mõistab ajutise

halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot kokku, so 476,40 eurot

välja riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. Hüvitatav summa tuleb kanda Maria Mägi

Advokaadibüroo pangakontole xxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik