4-19-6357/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2020.a. Tallinn

Väärteoasja number

4-19-6357

Kohtukoosseis

Kohtunik Meelis Eerik

Kohtuistungi sekretär

Annika Peld

Väärteoasi

Vaidlustatud lahend

Z.Z-i (Z.Z) väärteoasi LS § 224 lg 1 järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.12.2019

otsus väärteoasjas nr 2316,19,010004

Asja läbivaatamise kuupäev

12. märts 2020.a.

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Z.Z

Kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar

Kohtuvälise menetleja esindaja W.C

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest

Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.12.2019

otsusega väärteoasjas nr 2316,19,010004 karistati Z.Z-i liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 järgi selle eest,

et ta juhtis 14.11.2019 kell 02.47 Tallinnas, xxx juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,13mg, mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Selle otsuse peale esitas Z.Z (edaspidi kaebuse esitaja või menetlusalune isik) 19.12.2019 kaebuse

Harju Maakohtule, milles palub otsus tühistada väärteokoosseisu puudumise tõttu väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 järgi või alternatiivselt tühistada otsus osaliselt ja mõista karistuseks

rahatrahv või alternatiivselt lühendada juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuni või alternatiivselt lõpetada

väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 ja 3 järgi või alternatiivselt tühistada

otsus seoses väärteomenetlusõiguse järgimata jätmise tõttu. Menetluskulud palub kaebuse esitaja välja

mõista Eesti Vabariigilt.

Väärteokoosseis puudub seetõttu, et puudub väärteokoosseisu subjektiivne külg. Kaebuse esitaja poolt

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus miinimumilähedane. Seetõttu ei teadnud, pidanud ega saanud

kaebuse esitaja alkoholisisaldust väljahingatavas õhus ette näha. Samuti kasutas kaebuse esitaja

eelnevalt alkomeetrit, mille näit oli negatiivne. Seetõttu ei teadnud kaebuse esitaja süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist ega pidanudki seda ette nägema.

Karistus on ebaproportsionaalselt suur ega vasta süü suurusele. Alkoholisisaldus kaebuse esitaja poolt

väljahingatavas õhus oli miinimumilähedane, seetõttu polnud tema süü suur. Tegu ei pandud toime

tahtlikult. Maksimaalne karistus antud rikkumise eest on 6 kuud, kohtuväline menetleja on määranud

karistuseks 5 kuud, s.o ligilähedaselt maksimumkaristusele. Kaebuse esitajale on juhtimisõigus vajalik

tööülesannete täitmiseks. Juhtimisõiguseta kaotab kaebuse esitaja sissetuleku ja eluaseme. Vähetähtsa

rikkumise eest on see ebaproportsionaalne karistus. Seetõttu palub kaebuse esitaja kas karistus

vähendada 1 kuuni või asendada see rahatrahviga.

Väärteomenetlusõiguse rikkumine seisneb selles, et kaebuse esitaja soovis, et temal taotletakse

alkoholisisaldus veres vereproovi uuringuga. Seda kohtuväline menetleja ei teinud.

Kohtu seisukoht

Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud.

Menetlusnormi rikkumiseks ei pea kohus seda, et kaebuse esitajale ei teostatud lisaks tõenduslikule

alkomeetrile alkoholisisalduse määramist vereproovi kaudu. Menetlusaluse isiku ja tunnistate H.X-i ja

B.Q ütlused langevad faktilistes asjaoludes kokku – menetlusalune isik puhus sündmuskohal

indikaatorvahendisse, seejärel nõustus politseijaoskonnas puhuma tõenduslikku alkomeetrisse ning

pärast seda tulemust nõudis vereproovi tegemist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetleja

ei pidanud pärast tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamist joovet täiendavalt vereproovi võtmisega

tõendama. Tõendusliku alkomeetri näit on joobe tuvastamiseks piisav ja usaldusväärne tõend ning

täiendavaid tõendeid kohtuväline menetleja enam koguma ei pidanud. Kohus juhib tähelepanu, et

alkoholijoove on ajas muutuv ning menetleja kohustus on see tuvastada võimalikult kiiresti pärast

väärteo toimepanemist, s.o mootorsõiduki juhtimist. Enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist on

kaebuse esitajale tutvustatud korrakaitseseaduse § 38 õigusi ja ta on andnud selle kohta allkirja.

Muuhulgas on kaebuse esitajale tutvustatud, et tal oli õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga

alkoholijoobe tuvastamisest ning sel juhul oleks alkoholijoove tuvastatud kohustuslikus korras

vereproovi uuringuga. Seadus ei näe ette, et menetleja pidanuks pärast tõendusliku alkomeetriga joobe

tuvastamist seda tegema ka vereprooviga. Menetlusnormi rikkumisi kohus joobe tõendamisel ei

tuvastanud.

Kaebuse esitaja vaidlustab LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist.

LS § 224 lg 1 kohaselt „mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle

ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.“

Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus leiab, et käesoleva väärteokoosseisu objektiivsed tunnused on tõendamist leidnud.

Kaebuse esitaja ja tunnistajate ütlustega, samuti 14.11.2019 juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on

tuvastatud, et kaebuse esitaja juhtis 14.11.2019 Tallinnas, Tartu mnt-l sõiduautot. Kaebuse esitaja

joove on tõendamist leidnud tõendusliku alkomeetri tulemusega 0,13mg/l kohta. Ka kaebuse esitaja

ütluste järgi oli ta eelneval õhtul tarvitanud 4 kangemat õlut, enne mootorsõiduki juhtimisele asumist

puhus ta sõbra alkomeetrisse, mille näit oli 0,10 ümbruses. Tunnistajatena üle kuulatud

politseiametnike ütluste järgi peeti kaebuse esitaja kinni seetõttu, et nad nägid, kuidas taaruva olekuga

kaebuse esitaja läks autosse ja hakkas sellega sõitma. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et

kaebuse esitaja tarvitas enne mootorsõiduki juhtimisele asumist alkoholi ning pärast juhtimiselt

kõrvaldamist oli tema alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,13mg/l. Sellega on tõendamist leidnud

väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Kaebuse esitaja leiab, et tema käitumises puuduvad väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused, kuna ta

ei teadnud, et oli joobes. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu

on toime pandud hooletusega. Kohus leiab, et väärtegu on toime pandud vähemalt hooletusega, pigem

leiab kohus, et esineb kaudne tahtlus. Hooletusega pannakse tegu toime siis, kui teo toimepanija ei tea

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, s.o antud juhul joovet. Kohtu hingul pidi kaebuse esitaja

aga seda teadma. Kaebuse esitaja oli nimelt teadlik, et ta oli tarvitanud alkoholi. Selle teadmisega pidas

ta vajalikuks oma joovet kontrollida puhudes sõbra alkomeetrisse. Teel Pärnust Tallinnas puhus ta

alkomeetrisse kahel korral: Pärnus, mil näit jäi 0,10 ja 0,20 vahele ning Tallinnas, enne mootorsõiduki

juhtimisele asumist, mil näit oli 0,10 ümbruses. Seega näitas sõbra alkomeeter joovet. Seetõttu ei

saanud kaebuse esitaja mitte teada, et ta joobes ei ole. Ta pidanuks pidama vähemalt võimalikuks, et

on joobes, s.o tema käitumises esinesid kohtu hinnangul kaudse tahtluse tunnused. Kokkuvõtvalt leiab

kohus, et antud väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused igal juhul esinesid.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et kaebuse esitaja on temal inkrimineeritud väärteo toime pannud. Puuduvad menetlust

välistavad asjaolud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.“

Kohtuväline menetleja on märkinud, et puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Kohus sellega nõustub. Kohtus kahetses kaebuse esitaja toimepandut, samas eitas teo toimepanemist.

Kohtu hinnangul ei saa olla puhtsüdamlik kahetsus alternatiivne. Puhtsüdamlikult saab kahetseda vaid

tegu, millest isik ise saab aru, et on toime pannud. Korraga ei saa tegu eitada ja seda kahetseda. Kohus

leiab samuti, et vastutust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib ka seda, et puhtsüdamliku

kahetsuse sisu näitab isiku hilisem käitumine. Kui isik jätkab samade rikkumiste toimepanemist (nagu

antud juhul), ei ole kahetsust põhjust enam pidada puhtsüdamlikuks ega seetõttu ka vastutust

kergendavaks asjaoluks.

Kaebuse esitaja vaidlustab karistust. Kaebuse esitajat on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 5

kuuks. Kohtuväline menetleja on seda põhjendanud sellega, et tegemist on ühe raskeima liiklusalase

rikkumise ja enamohtliku väärteoga. Arvestatud on sellega, et kaebuse esitaja omab mh kehtivat

karistust KarS § 424 lg 1 kui LS § 224 lg 2 järgi. Väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tasumata.

Seega ei ole määratud karistused mõjutanud isikut liikluses seaduskuulekalt käituma ning ta jätkab

õiguserikkumiste toimepanemist. Selline käitumine näitab kaebuse esitaja üleolevat suhtumist

liiklusohutusse ja –reeglitesse ning hoolimatut suhtumist oma tegudesse nende toimepanemise ajal.

Kaebuse esitaja ei ole endale aru andnud, et osalemine liikluses tähendab ka vastutuse võtmist.

Kaebuse esitaja pidanuks teadma, et teda võidakse karistada juhtimisõiguse äravõtmisega ning et see

võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Kaebuse esitaja teod näitavad, et ta on liikluses ohtlik

nii iseendale kui teistele ning seega tuleb ta liiklusest kõrvaldada. Eripreventiivselt aitab

juhtimisõiguse äravõtmine kaebuse esitajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ja

kujundada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted. Samuti aitab see mõista, et lubatud alkoholipiirmäära

ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ning et vastava

keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg.

Üldpreventsiooni arvestades võib teadmine, et ohtlikud juhul kõrvaldatakse liiklusest suurendada ka

teiste liiklejate turvatunnet.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmist piisavalt põhjendanud ning kohus nende

põhjendustega nõustub. Karistuse muutmise aluseks ei ole see, et kaebuse esitajale karistus ei meeldi.

Samuti ei argumendiks töökoha olemasolu. Nagu kohtuväline menetleja on otsuses märkinud pidi

kaebuse esitajale selle rikkumise eest rakendatav sanktsioonivõimalus teada olema. Sellisesse olukorda

on kaebuse esitaja ennast ise asetanud. Lisaks sellele peaks professionaalne juht endale kehtestama

kõrgemad standardid kui tavajuht.

Kohtu hinnangul oli põhjendatud karistada kaebuse esitajat mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega. Kaebuse esitajat on varem karistatud liiklusalaste rikkumiste eest nii kriminaal- kui

väärteokorras. Rahatrahvid on tasumata, tingimisi mõistetud vangistus ei ole mõjunud. Käitumist

kaebuse esitaja parandanud ei ole. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kaebuse esitaja on

liikluses ohtlik ja tuleb liiklusest kõrvaldada.

Kuigi vastutust raskendavaid asjaolusid ei esine, on kohtuväline menetleja määranud karistuse üle

sanktsiooni keskmise. Kohus leiab, et selline karistus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Riigikohus

on märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab

vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis

annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate

õigusrikkumistega (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-26-03). Riigikohus lükkab ümber ka leviva arvamuse,

nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki,

mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Riigikohus rõhutab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

teenib eeskätte eripreventiivseid eesmärke ja see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid

rikkumise toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus

uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise vajalikkust (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-6-17). Samas lahendis märgib Riigikohus, et kui

isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida

rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni

keskmise määra vaatamata sellele, et tema süü on keskmine.

Kohus leiab, et antud juhul on kaebuse esitaja süü suur. Kaebuse esitaja püüab argumenteerida, et tema

joove oli miinimumi lähedal. Kohus sellega ei nõustu, sest fakt on see, et kaebuse esitaja juhtis

mootorsõidukit taaskord alkoholijoobes. Teda on varem karistatud kriminaalkorras, täiendavalt veel

väärteokorras. Mõistetud karistused pole oma mõju avaldanud. Jälle juhtis kaebuse esitaja

mootorsõidukit joobeseisundis. See teeb kohtu hinnangul tema süü suureks – mitmekordne

joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise fakt. Seetõttu oli kohtuväline menetleja kohtu hinnangul ka

õigustatud karistama kaebuse esitajat üle sanktsiooni keskmise määra.

Kohus leiab, et karistus on mõistetud õigesti.

Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis

puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

kohtunik