2-18-5796/24 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-5796

Tsiviilasi

T. A. pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine, kohustustest vabastamise

menetluse alustamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: T. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxx xxxx x-xxxx, xxxxx, e-post xxx)

Pankrotihaldur: vandeadvokaat Kristo Teder (Maria

Mägi Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, Tallinn 10116, e-

post kristo.teder@mmab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada T. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist

raugemise tõttu.

2. T. A. pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuded ja nõuete osad, mille ulatuses

võlausaldajatel on raha saamata:

Jrk

nr

Võlausaldaja,

andmed

võlausaldajale

väljamaksete

tegemiseks

Tunnustatud

nõuded

(eurodes)

Saamata

osa

(eurodes)

Jaotis

1. Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa

(a/a EE131010010651314015)

30,60

30,60

0,84%

2. PlusPlus Baltic OÜ

(registrikood 12273105, a/a

EE117700771000857058)

2743,55

2743,55

75,73%

3. Intrum Debt Finance AG

(registrikood CH-020.3.020.910-7; a/a

EE952200221016123815, viitenumber

11133190229, Intrum Estonia AS)

44,83

44,83

1,24%

4. Julianus Inkasso OÜ

(registrikood 10686553; a/a

EE222200221015269783, viitenumber

705020712)

749,05

749,05

20,68%

5. Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu

(a/a EE652200221017187863)

54,6

54,6

1,51%

Tsiviilasi nr 2-18-5796

2 (5)

Kõik kokku

3622,63

100%

Võlgnik ühelegi nõudele vastuväiteid esitanud ei ole.

3. Vabastada Kristo Teder T. A. pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata T. A. pankrotihalduri Kristo Tederi töötasu suuruseks x eurot (sisaldab seaduses

ettenähtud makse, sh sotsiaalmaksu).

5. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku T. A. kanda.

6. Rahuldada T. A. menetlusabi taotlus ja TsMS § 183 lg 2 alusel anda talle pankrotihalduri tasu

ja kulude kandmiseks riigipoolset menetlusabi x eurot, ilma kohustuseta saadud menetlusabi riigile

hüvitada.

7. Pankrotihalduri tasu ja kulude katteks x eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse) maksta

menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest Kristo Tederile (arvelduskonto nr EExxx,

Swedbank).

8. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

9. Algatada menetlus võlgniku T. A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi.

Pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest viie aasta möödumist otsustab

kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik

on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid

arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).

9.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi:

Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul T. A.l on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või

muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75%

peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

9.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 173 järgi:

- Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei

ole, siis seda otsima.

- Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab T. A.d viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute

suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest.

- Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. T. A. peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama. Sissetulekust, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, võib T. A.

25% kasutada enda huvides (PankrS § 173 lg 4).

- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul T. A. ei pea võlausaldajatele välja

maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik T. A. kohustatud võlausaldajate jaoks

hoiustama poole.

9.3. Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik T. A. on kohustatud võlausaldajate jaoks

hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid. Maksed tuleb teha

määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades.

10. Kohus kohustab T. A.d esitama võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta

üks kord aastas, iga aasta 25. märtsiks, kohtule aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise

Tsiviilasi nr 2-18-5796

3 (5)

seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta,

võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade jms kohta). Esimene aruanne tuleb

esitada 25. märtsil 2021.

11. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib

määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.

MENETLUSE KÄIK, PANKROTIHALDURI ARUANNE

1. Pärnu Maakohtu 28.05.2018 määrusega kuulutati välja T. A. pankrot, pankrotihalduriks nimetati

vandeadvokaat Kristo Teder. Pankrotihaldur esitas 19.02.2020 kohtule aruande, milles palub

lõpetada T. A. pankrotimenetluse pärast pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot. Haldur teeb

ettepaneku algatada võlgniku T. A. suhtes kohustustest vabastamise menetlus ning määrata

võlgniku ennast usaldusisikuks.

Kohus 20.02.2020 määrusega kutsus isikuid üles tasuma hiljemalt 05.03.2020 kohtudeposiiti

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 2000 eurot. Keegi kohtudeposiiti midagi maksnud ei ole.

2. Pankrotihalduri aruande kohaselt T. A. pankrotivara puudus ja selle müügist ei ole raha

laekunud. Haldurile teadaolevalt võlgnik töötab, kuid töötasu jääb ulatusse, millele ei ole võimalik

pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Väljamaksed pankrotivarast

PankrS § 146 mõistes puuduvad. Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Pandiga

tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara

puudub. Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille

ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud on kokku 3622,63 eurot: Pärnu kohtutäitur Rannar

Liitmaa 30,60 eurot, PlusPlus Baltic OÜ 2743,55 eurot, Intrum Debt Finance AG 44,83 eurot,

Julianus Inkasso OÜ 749,05 eurot ja Paide kohtutäitur Heimo Vilipuu 54,6 eurot. Läbivaatamata

hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse. Kohtukulud antud menetluses

puuduvad. Vajalikud kulutused on haldur kandnud omavahenditest, mille osas haldur kulutusi

hüvitamist ei taotle. Antud menetluse puhul ei ole haldur tuvastanud muid asjaolusid, mida tuleks

lisaks juba esitatud andmetele täiendavalt välja tuua. Võlgnik ise on märkinud maksejõuetuse

tekkimise põhjustena kokkuvõtvalt valesid eluotsuseid, naiivsust, elukaaslaste liigset usaldamist

ja oskamatust ennast ära majandada. Pankrotihaldur nõustub jätkuvalt võlgniku poolt toodud

põhjendustega. Haldur palub lõpetada T. A. pankrotimenetlus peale pankroti välja kuulutamist

raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt

2000,00 eurot ning algatada võlgniku T. A. suhtes kohustustest vabastamise menetlus määrates T.

A. iseenda usaldusisikuks.

3. T. A. pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse raha laekunud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui

kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole

pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse

§ 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi

andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude

katmiseks igasugune vara, millest tulenevalt esinevad alused tasu määramiseks lähtudes PankrS §

65 lõikest 11. Pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud TsMS 183 lg 2

nimetatud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks. Puuduvad eeldused, et kulud kannaksid

asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Võlgniku nimel esitab vastava taotluse pankrotihaldur.

Eelnevast lähtudes palub haldur kohtul määrata pankrotihalduri Kristo Tederi tasu Kristo Tederi

kasuks x töötunni eest x eurot (arvestusega 1 tund = x eurot, koos sotsiaalmaksuga). Haldur palub

anda pankrotivõlgnikule T. A.le menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas x eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pankrotimenetluse lõpetamine

Tsiviilasi nr 2-18-5796

4 (5)

4. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 158

lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et

võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad

võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara

massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti

ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et T. A. pankrotimenetluse lõpetamine

PankrS § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus avaldab Ametlikes Teadaannetes

vastava sisuga teate. Kohus kinnitab pankrotihalduri aruande ning vabastab pankrotihalduri tema

kohustustest.

Pankrotimenetluse kulud

5. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 172 lg-st 2 ja PankrS § 150 lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku T. A.

kanda.

6. PankrS § 65 lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS

§ 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja

võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul

menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on praegusel

juhul tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on

x eurot, mis PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu

väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

7. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri

täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud töömaht x tundi selles asjas

põhjendatud ja vajalik. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, on haldur

teinud ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x eurot (seal hulgas sotsiaalmaks), s.o summa,

mille ulatuses on võimalik anda võlgnikule menetlusabi hüvitamiskohustuseta. Sellisel juhul

kujuneb halduri tunnitasuks x eurot, mis on väiksem pankrotihalduri maksimaalsest tunnitasust (x

eurot). Kohus leiab, et taotletud suuruses tasu on mõistlik ja asjaolusid arvestav, haldur on oma

töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot. Kuna pankrotihaldur

taotleb tasu väljamaksmist enda kui füüsilise isiku kontole, sisaldab summa kõiki seaduses

ettenähtud maksusid, sh sotsiaalmaksu. Seaduses ettenähtud juhtudel peab väljamakse tegija

maksud kinni pidama, mistõttu reaalselt väljamakstav summa võib maksude võrra olla väiksem.

8. PankrS § 65 lg 11 alusel haldur taotleb anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks.

TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast

ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri

tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla

suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas T. A. pankroti

välja PankrS § 171 lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest

vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha

deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud

nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel

kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi

pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas x eurot (sealhulgas sotsiaalmaks), ilma

kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas

Tsiviilasi nr 2-18-5796

5 (5)

menetlusabi riigile tagastama. Pankrotihalduri tasu tuleb riigituludest välja maksta pankrotihalduri

näidatud büroole.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

9. PankrS § 171 lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti

väljakuulutamist raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole

menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada PankrS §

171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise.

10. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva

seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 28.11.2018 nõuete kaitsmise koosolekule ükski

võlausaldaja ei ilmunud. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna

usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on selles asjas

põhjendatud. Kohtul ei ole praegu alust kahelda selles, et võlgnik T. A. on suuteline usaldusisiku

kohustusi ise täitma. Usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus

võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks

antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes PankrS § 172 lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku

määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

11. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast

oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist

peab võlgnik olema suuteline tõendama. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama

kohtule iga-aastaselt aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud

väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda

sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda

muutvatest asjaoludest. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik usaldusisiku

määramise vajalikkust täiendavalt hinnata.

12. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud

kohustusi (eelkõige kohustust teha või otsida tööd, millest saadav sissetulek võimaldaks teha

makseid võlausaldajatele), võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses

sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku

kohustustest vabastamata.

Kohus hoiatab T. A.d, et võlgniku kohustus tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või otsida

sellist tegevust tähendab kohustust teha kõik mõistlikult võimalik ja võlgnikust sõltuv, et reaalselt

oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ka juhul, kui isiku peamiseks või ainsaks

sissetulekuallikaks on pension ja riiklikud toetused, ei saa võlgnik eeldada, et ta vabastatakse

kohustustest, kui ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal näidanud üles head tahet ja

teinud enda poolt kõike, et võlausaldajate nõudeid täita.

PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses, on kohtul

asjaolusid arvestades võimalik võlgnik vabastada kohustustest ka kolme aasta järel.

Heli Käpp

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik