4-10-344/54-10-344/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.märts 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-10-344 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Väärteoasi E.E kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemkonstaabli 16.01.2010.a. kiirmenetluse otsusele nr 10220092655880 Menetlusalune isik E.E (isikukood XXX; elukoht XXX) Kohtuväline menetleja Kirjalik menetlus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond (asukoht Ädala 4E, Tallinn) RESOLUTSIOON

Kaebus rahuldada.

Tühistada

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemkonstaabli 16.01.2010.a. kiirmenetluse otsus nr 10220092655880 osaliselt so karistuse osas.

Karistada E.Et liiklusseaduse § 74-1 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut so 3000 (kolm tuhat) krooni. Trahv tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumise ajaks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 10220092655880.

Käesolev kohtuotsus viivitamatult kätte toimetada kohtumenetluse pooltele – menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemkonstaabli 16.01.2010.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220092655880 on E.Et karistatud liiklusseaduse § 74-1 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut so 4800 krooni selle eest, et tema juhtis 16.01.2010.a kell 16.15 Võru-Räpina tee 29. kilomeetril suunaga Leevi poole mootorsõidukit Chrysler Stratus registrimärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Kaebaja nõue ja põhjendused

E.E on kohtule esitanud kaebuse, milles palub kergendada temale määratud karistust. Menetlusalune isik on seisukohal, et teda on karistatud liiga rangelt. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja jätnud tähelepanuta asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub igasugune sissetulek, mistõttu on ilmselgelt võimatu määratud summas trahvi tasuda.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja on kaebuse kohta esitanud kirjaliku seisukoha (tl 5), milles vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning otsuse muutmata. Küll nõustub kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamisega. Kaebajale määratud rahatrahvi summa suuruse otsustamisel on arvestatud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, teo ühiskonnaohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest vastava kategooria mootorsõiduki ohutu käitlemise võtteid mittetundva juhi suhtes. Mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki ohutu käitlemise võtteid tundmata võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi juhile endale ning lisaks ka paljudele kaasliiklejatele. Karistus määratakse lähtudes konkreetsest teost ning selle toimepanemise eest seadusega ette nähtud karistusest ning tuvastatud süüd kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Omakäeliselt antud ütlustes ei ole kaebaja väljendanud oma teo suhtes kahetsust, mis andnuks menetlejale signaali, et E.E on mõistnud oma teo olemust ja raskusastet ning mida menetleja oleks saanud käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Sündmuskohal antud ütlustes on kaebaja väitnud, et juhtis sõidukit töölt tuttava juurde, mistõttu on kaheldav tema väide sissetuleku puudumise osas. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning teo ühiskonnaohtlikkust, on igati põhjendatud E.E karistamine sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema rahatrahviga. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku edaspidine õigusrikkumistest hoidumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et E.E karistamine LS § 20 lg 1 nõuete rikkumise eest LS § 74-1 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses on põhjendatud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused

Kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus asja VTMS § 120 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

E.E kohtuvälise menetluse käigus antud ütluste kohaselt tema juhtis 16.01.2010.a. sõidukit Chrysler Stratus. Sõitis töölt tuttava juurde. Kinnipidamise aeg kell 16.30. Juhiluba hetkel puudub, kuid on tegemisel. Oma süüd ebaseaduslikult auto juhtimisel tunnistab. Tunnistaja XXX kohtuvälise menetluse käigus antud ütluste kohaselt teostas tema koos vanemkonstaabel XXXga 16.01.2010.a. kella 16.15 ajal liiklusjärelevalvet Põlva maakonnas Veriora vallas Võru-Räpina mnt 29-l kilomeetril. Üks sõiduk keeras kõrvalteele. Politseiametnikud otsustasid sellele sõidukile järgneda ja juhti kontrollida. Juht esitas kontrollimiseks vaid auto registreerimistunnistuse ja ütles, et tal juhtimisõigust ei ole. Täiendaval kontrollimisel selgus, et juhiks on E.E.

Uuritud tõendeid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja kohtuvälise menetluse käigus antud ütlusi) kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et E.E juhtis 16.01.2010.a umbes kella 16.15 ajal Võru-Räpina tee 29.-l kilomeetril mootorsõidukit Chrysler Stratus registrimärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Menetlusalune isik ei ole kohtuvälise menetluse käigus ega ka kohtule esitanud kaebuses eitanud asjaolu, et kaevatavas otsuses märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, kuid juhtimisõigus tal puudus. Menetlusaluse isiku ütlused on kattuvad ka tunnistaja ütlustega, mille kohaselt E.E peeti kinni pärast seda, kui ta 16.01.2010.a kella 16.15 Võru-Räpina tee 29.-l kilomeetril oli juhtinud mootorsõidukit ning kinnipidamisel selgus, et juhil juhtimisõigus puudub. Asjaolu, et kaevatavas otsuses on õiguserikkumise toimepanemise ajana märgitud kell 16.15 ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt peeti ta kinni kell 16.30, ei ole kohtu arvates sisuline vastuolu. Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et E.E juhitud sõidukit nähti esmalt liikumas Võru-Räpina maanteel, kust see pööras kõrvalteele. Seejärel politseiametnikud järgnesid sõidukile ja peatasid selle. On eluliselt usutav, et kulus mõningane aeg E.E juhitud sõidukile järgnemiseks ja selle peatamiseks.

Rikkudes sõidukijuhina tahtlikult liiklusseaduse § 20 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omav isik, on E.E toime pannud liiklusseaduse § 74-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Toimepandule on kaevatavas otsuses antud õige juriidiline hinnang. E.E süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et E.E süüd saab lugeda küllaltki suureks. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi. Kuid olukorras, kus seadusandja on andnud seaduse kohaldajale karistuse mõistmisel küllaltki suure valikuvõimaluse konkreetse karistusliigi ja - määra valikul, ei saa karistuse mõistmist põhjendada üksnes vajadusega ühiskonnale näidata, et iga rikkumine saab rangelt karistatud. Liiklusseaduse §-s 74-1 lg 1 sanktsioonis on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest. E.Et on karistatud rahatrahviga

Seoses E.E väitega, et tal puuduvad sissetulekud trahvi tasumiseks, märgib kohus järgmist. Kohtuväline menetleja on õigesti juhtinud tähelepanu vastuolule menetlusaluse isiku väidetes. E.E on küll kohtuvälise menetleja käigus oma ankeetandmetes kinnitanud, et on töötu, kuid samas süüteo toimepanemise kohta antud ütlustes on ta maininud, et sõitis töölt tuttava juurde. Selline ütlus viitab siiski teatud töiste sissetulekute olemasolule. Vastuoluliste andmete esitamine teeb ebausaldusväärseks E.E kaebuses esitatud väite sissetulekute puudumisest. Peale selle ei tähenda sissetuleku puudumine iseenesest võimatust trahvi tasuda. Isiku majanduslikku olukorra hindamisel tuleb vaadelda tema majanduslikku olukorda laiemalt sh milline vara talle kuulub (näiteks kinnistud, sõidukid, väärtpaberid jne, sh ka ühisvarana) ja millised varalised kohustused tal lasuvad, kas on tervisest või muust tulenevaid takistusi elatist teenida. E.E paljasõnaline väide sissetulekute puudumisest ei anna kohtu arvates küll rahatrahvi veelgi vähendada. Rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist ei ole menetlusalune isik kaebuses taotlenud.

Eeltoodu ja VTMS § 132 p 2 alusel kohus tühistab kaevatava otsuse osaliselt so E.Ele määratud karistuse osas ja karistab teda rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses so 3000 krooni.

Kuna tegemist on kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahviga, mille suurust kohus üksnes muudab, tuleb trahvi tasumiseks vajalikud pangakonto- ja viitenumbrid jätta samadeks, nagu need on kaevatavas otsuses. VTMS §-st 204 lg 3 tulenevalt tuleb trahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul so sisuliselt käesoleva otsuse jõustumise ajaks. VTMS §-st 199 lg 2 tulenevalt käesolev kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

Kohtunik Rita Kulberg