3-19-386/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2020, Tartu

Haldusasja number

3-19-386

Haldusasi

Freezedry Technology OÜ kaebus Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 15.11.2018

otsuse nr 13-6/1127 ja 28.01.2019 vaideotsuse nr 13-

4/18/6-1 tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. mai 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Freezedry Technology OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Freezedry Technology OÜ

esindaja Mermi Kangur

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Siim Vellemaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta Freezedry Technology OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 31. mai 2019. a otsus muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. aprill 2020.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 31. jaanuari 2012. a otsusega

nr 13-6/226 määrati Freezedry Technology OÜ-le (endine ärinimi Papivabrik24 OÜ)

põllumajandusministri 22. detsembri 2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord" (määrus nr 119) alusel toetus 100 000 eurot Lääne-Virumaal, Simuna

alevikus Lai tänav 4 asuvale tootmishoonele laienduse ehitamiseks, et hakata seal tegelema

külmkuivatatud maitsetaimede, puuviljade ja taimse materjali tootmisega.

Toetus maksti välja täies ulatuses.

2. PRIA 15. novembri 2018. a otsusega nr 13-6/1127 tunnistati kehtetuks PRIA

31. jaanuari 2012. a otsus kaebajale toetuse määramise kohta ning nõuti tagasi välja makstud

toetus 99 999,91 eurot. Sama otsusega on jäetud rahuldamata Freezedry Technology OÜ

toetustaotlus nr 310011591247.

3. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA

15. novembri 2018. a otsuse nr 13-6/1127 tühistamiseks.

Kaebaja leidis, et toetuse saaja ei pea kasutama objekti ise täies ulatuses. Kaebaja ei ole esitanud

PRIA-le valeandmeid. Kahel firmal oli võimalik investeeringuobjekti ruume kasutada ning ka

Veterinaarametile anti sellest teada, et kaebaja ja Freesedry OÜ tegutsevad koos samades

ruumides, mistõttu ei ole kaebuse esitaja taotlenudki eraldi käitlemisluba. Kaebaja on kasutanud

ruume sihipäraselt ja tema tegevus vastab toetustaotluses märgitud eesmärkidele.

Jääb selgusetuks, miks vastustaja nõuab toetuse tagasi tervikuna. Lisaks on nõue toetusraha tagasi

maksta aegunud.

4. PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et kaebaja ei ole kasutanud investeeringuobjekti sihipäraselt, kuna seda kasutas

teine isik. Kaebaja ei ole investeeringuobjekti kasutanud taotluses märgitud eesmärgil

(külmkuivatatud maitsetaimede, puuviljade ja taimse materjali tootmine). Vastustaja hinnangul

oligi tegelikult mõeldud, et investeeringuobjekt kogu ulatuses antakse kasutada teisele isikule.

PRIA on hinnanud kahe taotleja (Freezedry Technology OÜ ja Freezedry OÜ) omavahelisi seoseid

ning on asunud seetõttu järeldusele, et toetus tuleb tagasi küsida Freezedry Technology OÜ-lt.

Investeeringuobjekti kasutusse andmine kolmandatele isikutele ei ole lubatud tegevus, seda peab

kasutama isik, kes toetuse on taotlenud. Alates 4. aprillist 2017 ei olnud investeeringuobjekt enam

kaebaja omandis.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. 31. mai 2019. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

6. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub PRIA 11. juuli 2018. a kontrollaruandest

nr 15-6/17/3-13, et toetuse saajad Freezedry OÜ ja Freezedry Technology OÜ, kes mõlemad on

saanud toetust investeeringute teostamiseks, tootmine asub ühes ja samas hoones Simunas Lai tn 4,

tegevus on seotud külmkuivatatud marjatoodetega.

Kaebaja omandas kinnistu seal asuva tootmishoonega ning vahetult pärast seda esitas PRIA-le

taotluse toetuse saamiseks, et laiendada tootmishoonet ja hakata tegelema külmkuivatusmeetodil

taimse materjali tootmisega.

Freezedry OÜ esitas 8. septembril 2010 PRIA-le taotluse sublimatsioon-külmkuivati,

külmkambrite jms soetamiseks toetuse saamiseks. Algselt Järvamaale kavandatud külmkuivatatud

marjade-seente tootmine sooviti üürilepingu alusel üle viia Lai tn 4 Simunas asuvasse

tootmishoonesse. Taotluse eesmärk oli remontida hoone ja soetada vajalikud seadmed, et toota

külmkuivatusmeetodil töödeldud seeni ja marju.

Kaebaja kavandas teha hoonele juurdeehitust. PRIA-le esitatud mitteeluruumi üürilepingu

kohaselt anti tootmishoone vana osa üürile Freezedry OÜ-le, kes näitas seda oma kavandatava

investeeringu asukohana. PRIA on maksnud välja toetuse selleks, et toetuse saaja ise kindlasti

kasutaks investeeringuobjekti sihipäraselt kogu järelevalveperioodil. Toetuse saaja pidi saama

tunnustuse ka Veterinaar- ja Toiduametilt, kuid selle tunnustuse saamine ei tõenda veel seda, et

kaebaja on tegelenud investeeringuobjektis (juurdeehitatud tootmishoones) taotluses märgitud

tegevusega.

7. Toetuse abil ehitanud juurdeehituse oli kaebaja kuni 3. aprillini 2017 andnud üürile

Freezedry OÜ-le. Juurdeehitusse rajatud tehnoloogilised lahendused nagu külmkambrid ja

vaakumkuivati on soetatud Freezedry OÜ poolt, seega on juurdeehitus kavandatudki selliselt, et

seda saaks kasutada Freezedry OÜ. Tootmishoone vana osa on olnud kasutusest väljas.

Lisaks on sama tegevuskoha vastustajale esitatud toetuse taotluses märkinud ka Rohug OÜ, kelle

tegevus on samuti seotud külmkuivatatud marjatoodete tootmisega.

8. Kui pärast üleminekutoetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, nõutakse

toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Toetusraha tagasinõudmise otsuse võib teha

kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates (ELÜPS § 111 lg 2).

Investeeringuobjekti sihipärase kasutamise 5-aastane kohustus algab toetuse viimase osa

väljamaksmisest. Kuivõrd kaebaja osas algatati täiendav kontroll juba enne investeeringuobjekti

sihipärast 5-aastast järelevalveperioodi, ei saa toetuse tagasinõudmise menetluse algatamine olla

mingil juhul aegunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et kiites toetuse heaks, andis vastustaja sellega nõusoleku

kahel firmal vaidlusaluseid ruume ühiselt kasutada. Ka Veterinaarametile anti teada sellest, et

firmad tegutsevad koos samades ruumides, seepärast hilisemalt kaebuse esitaja ei taotlenudki

eraldi käitlemisluba. Kogu perioodi vältel on neis ruumides toimunud taimse materjaliga

tegelemine ning kaebaja ei rikkunud toetuse kasutamise tingimusi ega esitanud toetuse taotlemisel

mitte ühtegi ebaõiget väidet, mis olid olulised toetuse saamiseks.

Kirjalikest tõenditest nähtub, et vanas majaosas asuvad Freezedry OÜ kompressorid,

veekogumisbassein, elektrikilbiruum, kontor, pakkeruum, puhkeruum, dušširuum, WC, pesuruum,

kaubalaadimisruum, jahvatamisruum ja puhaste pakendite ladu. Vana majaosa ei ole kasutusest

väljas, vaid seda on võimalik kasutada ja seda ka kasutatakse.

Kohus on jätnud analüüsimata ja hinnangu andmata veterinaarameti poolt Freezedry Technology

OÜ-le väljastatud käitlemisloale, millega kaebaja tõendas, et vastustaja oli enne toetuse andmist

kõikidest asjaoludest teadlik. Samuti ei ole kohus analüüsinud ehitusprojekti, millisest on täpselt

näha, et tootmishoone laiendamise projekti tellis kolmas isik - Freezedry OÜ, ning mille vastustaja

ka heaks kiitis.

Kohus jättis hinnangu andmata, kas tagantjärele kaebaja karistamine on heauskne õigusriigi

printsiipe järgiv teguviis.

10. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et investeeringuobjekti kasutas väidetava üürisuhte alusel järelevalveperioodi

algusest 22. mail 2013 kuni 3. aprillini 2017 oma tegevuses hoopis Freezedry OÜ ning alates

4. aprillist 2017 kuni järelevalveperioodi lõpuni (21. mail 2018) ei olnud investeeringuobjekt enam

kaebaja omandis, mistõttu ei saanud kaebaja ka siis objekti ise sihipäraselt kasutada. Kaebaja ei

ole seega ise (sh ka mitte samaaegselt Freezedry OÜ-ga) investeeringuobjekti hetkegi kasutanud,

nagu tal aga meetme määruse kohaselt selge kohustus lasus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

12. Apellatsioonimenetluses

on

jätkuvalt

vaidluse

all,

kas

kaebaja

on

kasutanud

investeeringutoetust sihipäraselt määruse nr 119 § 14 lg 2 p 1 mõttes, kui andis toetusega ehitatud

tootmishoone juurdeehituse vähemalt osaliselt üürile Freezedry OÜ-le ja hiljem võõrandas

kinnistu, millel hoone asub, samuti kas kaebaja on kunstlikult loonud tingimused toetuse

saamiseks. Ringkonnakohus selgitab esmalt investeeringuobjekti sihipärase kasutamise ja

eeskirjade rikkumisest tingitud toetuse tagasinõudmise ajalist ja esemelist ulatust (I), hindab

seejärel toetuse tagasinõudmise õiguspärasust (II) ning lahendab apellatsioonkaebuse (III).

I

13. Kaebaja taotles ning PRIA 31. jaanuari 2012. a otsusega nr 13 6/226 talle ka määrati

maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus. Toetuse täpsemad

tingimused on sätestatud määruses nr 119. Määrus nr 119 kehtestati Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 58 lg-e 5, § 59 lg-e 5 ja § 60 lg-e 4 kooskõlas

nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD)

antavate maaelu arengu toetuste kohta art 18 lg-e 4 alusel heaks kiidetud arengukavaga. Seega on

tegemist maaelu arengu toetusega, mida rahastas EAFRD.

14. Riigikohus

on

samuti

EAFRD

vahenditest

rahastatud

Leader-meetme

toetuse

tagasinõudmisega seoses Euroopa Kohtu asjas nr C-580/17 antud tõlgendusele tuginedes

selgitanud1 järgnevat.

Toetuse taotlemise ajal kehtinud nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa

Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta art 72 lg 1 sätestas, et ilma

et see piiraks asutamisvabadusega ja teenuste osutamisvabadusega seotud eeskirjade kohaldamist

asutamislepingu art-te 43 ja 49 tähenduses, peab liikmesriik tagama, et investeeringu puhul säilib

EAFRD panus, kui see investeering viie aasta jooksul alates korraldusasutuse otsusest vahendite

eraldamise kohta ei tee läbi olulist muutust, mis: a) mõjutab selle laadi või rakendamistingimusi

või annab alusetu eelise mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule organile; b) tuleneb kas

infrastruktuuriüksuse omandi laadi muutusest või tootliku tegevuse lakkamisest või

ümberpaigutamisest. Kuigi see määrus on tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu

arengu toetuste kohta art 88 esimese lõiguga kehtetuks, kohaldatakse määrust nr 1698/2005

jätkuvalt enne 1. jaanuari 2014 komisjoni poolt heaks kiidetud programmide alusel rakendatavate

tegevuste suhtes.

Just määruse nr 1698/2005 art 72, mitte riigisisene õigus, määrab ainsana kindlaks nimetatud

tegevuste kestvuse tingimused.

15. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas kohaldada õigust samast põhimõttest

lähtudes, kuna määrus nr 1698/2005 kohaldub ka kaebaja taotletud toetusele. Nimelt kuulub art 72

määruse V jaotisesse „Fondi panus“ ja reguleerib seega kõigi EAFRD panusega siseriiklike

toetuste tingimusi. Vastavalt on määruse 1698/2005 art 72 tingimused kaebajalt toetuse

tagasinõudmisel määravad ning vastuolu korral määruse nr 119 regulatsiooniga tuleb jätta viimase

asjakohased sätted kohaldamata ning lähtuda EAFRD panuse säilitamise (järelevalveperioodi)

tähtaja arvestamisel määruse nr 1698/2005 art 72 lg-st 1.

16. Kaevatavas otsuses on PRIA investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustuse alusena

viidanud määruse nr 119 § 14 lg 2 p-le 1, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud

investeeringuobjekti säilitama ja sihipäraselt kasutama vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA

poolt viimase toetuseosa väljamaksmisest, leides, et viieaastane kontrolliperiood algas viimase

toetuseosa väljamaksmisega 22. mail 2013 ja lõppes 21. mail 2018. Ringkonnakohus osutab, et

määrus nr 119 alates 6. juulist 2012 kehtivas redaktsioonis muutunud numeratsiooni tõttu vastab

varasema § 14 lg 2 p-le 1 sama paragrahvi viienda lõike esimene punkt. Kuna sätte sõnastus ei ole

muutunud, siis ei mõjuta see iseenesest asja lahendamist. Ringkonnakohus lähtub siiski määruse

nr 119 redaktsioonist, mis kehtis vaidlusaluse otsuse tegemise ajal (HMS § 54).

Erinevalt määrusest nr 119, tuleb määruse nr 1698/2005 art 72 järgi koostoimes tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 135 lg-ga 1 viieaastase järelevalveperioodi alguseks lugeda toetusetaotluse

1 Vt RKHK 3. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-15-1188.

rahuldamise otsuse tegemisele järgnev päev, s.o 1. veebruar 2012. Järelevalveperiood lõppes seega

31. jaanuaril 2017.

Määruse nr 119 § 14 lg 2 p 5 sätestab järelevalveperioodi hilisema lõppemise kui määruses

nr 1698/2005 ette nähtud. Vastavalt tuleb siseriiklik määrus jätta kohaldamata kontrolliperioodi

kestuse osas, kohaldades vahetult määruse nr 1698/2005 art 72 lg-t 1.

17. Kuigi PRIA on vaidlustatud otsuse andmisel määranud järelevalveperioodi ebaõigesti ei tulene

sellest vältimatult, et PRIA otsus tuleb tühistada. Kui kaebajale on etteheidetav eeskirjade

rikkumine ka määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 järgi määratud kontrolliperioodi jooksul, siis võib

toetuse tagasinõudmine siiski olla õigustatud. Riigikohus on märkinud, et hinnangu andmine

eeskirjade eiramise kohta on faktidel põhinev otsustus, mis kaalumist ei nõua2. Seega tuleb

tuvastada, kas kaebaja käitumine perioodil kuni 31. jaanuarini 2017 on kooskõlas toetuse

tingimustega.

18. EAFRD panuse säilitamise eelduste kohta sedastas Riigikohus, et määruse nr 1698/2005 art

72 lg 1 seob investeeringutega seotud tegevuse kestvuse nõude sellega, et investeering viie aasta

jooksul alates korraldusasutuse otsusest vahendite eraldamise kohta ei tee läbi olulist muutust.

Oluline on muutus juhul, kui see mõjutab investeeringu laadi või rakendamistingimusi või annab

alusetu eelise mõnele ettevõtjale või avalik-õiguslikule organile (p a), samuti juhul, kui muutus

tuleneb kas infrastruktuuriüksuse omandi laadi muutusest või tootliku tegevuse lakkamisest või

ümberpaigutamisest (p b). Kestvuse nõude rikkumiseks piisab ühe eeltoodud tingimuse

esinemisest (Euroopa Kohtu otsus asjas C-580/17, p-d 45-46), kuid muutus peab sätte

kohaldamisalasse kuulumiseks olema küllaltki märkimisväärne (samas, p 47).

Kui pärast üürile andmist jätkati investeeringuga seotud tegevuseks soetatud objekti kasutamist

samaks tegevuseks, mis oli ette nähtud toetustaotluses, ei ole aset leidnud tootliku tegevuse

lakkamist või ümberpaigutamist (samas p 49). Infrastruktuuriüksuse omandi laadi muutus saab

Euroopa Kohtu selgituse kohaselt seisneda selle õigusliku staatuse muutuses, mille alusel omanik

infrastruktuuriüksust omab - lepinguõigusliku suhte alusel kolmandale isikule kindlaks

ajavahemikuks kasutusõiguse andmine sellena käsitatav ei ole (samas, p 50).

Määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 p a kohta selgitas Euroopa Kohus, et enne kui järeldada, kas

oluline muutus esineb või mitte, on vaja kontrollida, kas asjasse puutuv muutus on andnud alusetu

eelise ja/või kas see on mõjutanud rakendamise olemust või tingimusi (samas p 53).3

19. Kaebajalt toetuse tagasinõudmisel on vastustaja leidnud, et kaebaja tegevus kontrolliperioodil

ei vastanud toetusetaotluses märgitud eesmärkidele. Ta ei soetanud äriplaani teostamiseks

vajalikku tehnoloogiat, iseseisva tootmistegevuse asemel pakuti abiteenuseid Freezedry OÜ-le,

kellele tootmishoone juurdeehitus üürile anti. Investeeringuobjekt on sisuliselt üks terviklik

äriprojekt, mille kunstliku jagamise tulemusel on erinevate, kuid hiljemalt 2016. aasta septembrist

ühtsele juhtimisele ja kontrollile allutatud toetusesaajatega saavutatud toetuse eesmärgi vastane

olukord, s.o meetme toetusesumma ülempiiri ületamine. Alates 4. aprillist 2017 ei ole kaebaja

enam investeeringuobjekti omanik. Kokkuvõtteks asus PRIA seisukohale, et kaebaja tekitas

toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, mistõttu määruse (EL) nr 1306/2013 art 60

järgi ei olnud alust kaebajale toetust määrata ning ELÜPS § 80 lg 2 p 1 ja § 79 lg 4 p 3 kohaselt

tuleb toetuse määramise otsus kehtetuks tunnistada.

Seega tugineb vastustaja asjaoludele, mille kohaselt on investeering teinud läbi olulise muutuse

nii määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 alapunkti a kui ka alapunkti b tähenduses või veelgi enam -

kaebaja ei ole investeeringuobjektil ise üldse alustanud toetuse taotlemisel eesmärgiks seatud

tegevusega. Kuna investeeringuobjekti omandi üleandmine on toimunud pärast järelevalve-

2 Vt RKHK 3. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-15-1188 (p 20).

3 Sealsamas (p 21).

perioodi lõppemist, siis ei olnud PRIA õigustatud selle asjaoluga arvestama toetuse

tagasinõudmise otsuse tegemisel. Seepärast kontrollib ringkonnakohus, kas alust on kaebajale

tehtud etteheitel, et kaebaja tegevus ei vastanud toetusetaotluses märgitud eesmärkidele, kaebaja

tegevus oligi selliselt kavandatud ning kas toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamine ja

toetuse kaebajalt tervikuna tagasinõudmine sellel põhjendusel on õiguspärane, kui omandi

üleandmise etteheide ära langeb.

II

20. Asjas ei ole vaidlust, et 2018. aastal viis PRIA kaebaja investeeringuobjektil läbi täiendava

kontrolli Freezedry OÜ ja kaebaja toetusetaotluste osas. Kontrolli tulemused on fikseeritud 11.

juuli 2018. a kontrolliaruandes nr 15-6/17/3-14.

Kontrolli tulemusel tuvastas vastustaja, et

-

Freezedry Technology OÜ omandas 2011. aastal Lai tn 4 Simunas asuva kinnistu koos seal

asuva tootmishoonega. Vahetult peale kinnistu omandamist esitas ettevõte PRIAle

toetustaotluse eesmärgiga ehitada tootmishoonele laiendus, kus plaanis alustada

külmkuivatusmeetodil taimse materjali tootmisega. Kaebaja äriplaanis on kirjeldatud

tootmiseks vajalikke seadmeid, mis kavatsetakse soetada, nt 10 m2 riiulipinnaga

külmkuivatussilinder, õunte koorija ja südamiku eemaldaja, tükeldus- ja viilutusmasin,

marjade sorteerija, pakkemasin, kaalud.

-

Kaebaja taotles ja talle määrati toetust 100 000 eurot, mis on määruse nr 119 § 6 lg-te 5–7

kohaselt toetuse maksimaalne suurus ühe ettevõtte, kontserni ning samas maakonnas

tegutsevate valitseva mõju kaudu seotud ettevõtete kohta programmiperioodi jooksul.

-

Koos toetustaotlusega esitas kaebaja PRIA-le tootmishoone laienduse eelprojekti, mille

seletuskirjas on märgitud tellijaks Freezedry OÜ (Suurkivi talu, Reinu küla, Tabivere vald,

Jõgevamaa, 49117, tel. +372 50 14 985, e-post: freezedryest@gmail.com). Samuti on

PRIAle esitatud joonistel märgitud tellijaks Freezedry OÜ.

-

27. märtsil 2013 investeeringute teostamise järgselt viis PRIA läbi investeeringute

kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastati, et kaebajal puudus hoone kasutusluba,

majandustegevuse registri registreering, Veterinaar- ja Toiduameti tunnustamise otsus ning

taotluses planeeritud arv töökohti.

-

5. oktoobriks 2016. aastal toimunud uue järelkontrolli käigus vastustajale esitatud 2013.

kuni 2016. aasta müügiarved on kõik esitatud Freezedry OÜ-le, v.a kaks 2014. aasta arvet

RHM Nord OÜ-le (kokku 1000 eurot). Freezedry OÜ-le esitatud arvetel on märgitud

teenuseks märgitud „Puuviljade, marjade, taimse materjali puhastamine, koorimine,

riivimine ja jahvatamine, maitsetaimede töötlemine“ (kõik 2013. ja 2014. aasta arved) või

„kommunaalteenused“ (üks arve 2015. ja 2016. aastal). Lisaks on 2015. aastal esitatud

arvel märgitud „Kasutusvalduse eest tasu periood 2018 detsember–2021 detsember“.

-

Kaebaja muutis tagantjärele nii 2013. kui ka 2014. aasta majandusaasta aruannet. Kui

algselt märgiti 2013. aasta aruandes, et kaebaja majandustegevus seisnes ja kogu müügitulu

saadi uue hoone üürimisest, siis muudetud aruande järgi on müügitulu allikaks marjade

puhastamine. Kui algselt märgiti 2014. aasta aruandes, et ca 2/3 müügitulust (müügitulu

kokku 13 450 eurot) saadi kinnisvara rentimisest ja ülejäänud marjade puhastamise teenuse

eest, siis muudetud aruande järgi oli marjade puhastamisest saadud tulu 12 450 eurot ja

tulu „teenuse“ eest 1000 eurot.

-

Kaebajal ei ole olnud kogu järelevalve perioodi jooksul põhivahendeid külmkuivatatud

maitsetaimede, puuviljade ja taimse materjali tootmiseks.

-

Kaebajal puudub alates 4. oktoobrist 2013 kehtiv Veterinaar- ja Toiduameti tunnustus, mis

on nõutav toiduainete käitlemisel. Pärast investeeringuobjekti valmimist sai ettevõte

tingimuslikud ja ajutised tunnustamise otsused. VTA ajutise tunnustamisotsuse alusel

maksis PRIA ka toetussumma välja. Seejärel, kui VTA oli keeldunud kaebaja

tunnustamisest, ettevõte enam tunnustamise otsuse saamiseks vajalikke samme ei astunud

ja rohkem tunnustamist ei taotlenud.

-

Freezedry OÜ taotles ja talle määrati toetust 4 690 210 krooni (299 759,06 EUR), mis on

ligilähedane maksimaalsele toetusele suurprojektile, samuti ligilähedane maksimaalne

toetusesumma (maksimaalne toetus 300 000 eurot) ühe taotleja kohta programmperioodil.

2013.–2016. aastal on ettevõttele laekunud müügitulu erinevatelt Eesti ja Euroopa Liidu

ettevõtetelt (Chaga OÜ, Stockmann AS, Kaubamaja AS, Põhjala Teetalu OÜ, Loodusvägi

OÜ, Kalev AS, Chocolala OÜ, Dr. Coy's Health Foods jne). Samuti on makseid laekunud

ka eraisikutelt, kes ostavad tooteid Freezedry OÜ veebipoest.

-

Kaebaja taotluse nr 310011591247 abil ellu viidud tootmishoone juurdeehitus ühes

tootmishoone vana osaga on täies mahus välja üüritud Freezedry OÜ-le. Freezedry OÜ

poolt toetustaotluse nr 310010510850 abil soetatud statsionaarsed investeeringuobjektid

(külmkambrid, vaakumkuivati) asuvad tootmishoone juurdeehituses.

-

Alates 2012. aasta maist kuni 2016. aasta septembri lõpuni oli kaebaja juhatuse liige ja

ainuosanik Aren Põder. 2016. aasta sügisel toimunud osanike ja juhatuse vahetuse käigus

sai Freezedry OÜ juhatuse liige ja ainuosanik Mermi Kangur ka kaebaja juhatuse liikmeks

ja ainuosanikuks. Aren Põder ning Mermi Kangur on õde-vend. Ka enne kaebaja

omandamist on Mermi Kangur ettevõtte nimel suhelnud PRIA-ga ja allkirjastanud

kontrollakte notariaalse volikirja alusel.

21. Kaebaja ei ole haldusmenetluses kontrollaktile vastuväiteid esitades ega hiljem

kohtumenetluses nendele kontrollaktis tuvastatud faktilistele asjaoludele vastu vaielnud. Seetõttu

ringkonnakohus neid täiendavalt ei kontrolli ega kogu täiendavaid tõendeid ning analüüsib neile

asjaoludele tuginedes, kas on põhjendatud vastustaja järeldus, et kaebaja ja Freezedry OÜ on

tegutsenud ühiselt Freezedry OÜ huvides ja kaebajal ei olegi olnud soovi iseseisvaks tootmiseks,

mistõttu kaebaja tegevus on käsitatav toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisena.

22. Erinevalt vastustajast leiab kaebaja, et ei ole toetuse taotlemisel esitanud ekslikke andmeid

ning toetuse määramisega andis vastustaja heakskiidu kahel ettevõttel ruumide ühiseks

kasutamiseks. Selles olukorras ei olnudki kaebajal vajalik VTA-lt tunnustamist taotleda. Toetuse

tingimuseks ei ole, et kaebaja pidi investeeringuobjekti täies ulatuses ise kasutama. Seega ei ole

kaebaja loonud kunstlikult tingimusi toetuse saamiseks.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

23. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna kaebaja suhtes lõppes viieaastane järelevalveperiood

31. jaanuaril 2017, siis 2018. aastal toimunud kohapealne kontroll leidis aset enam kui aasta pärast

järelevalveperioodi lõppu. See ei tingi aga kontrolli õigusvastasust ega toetuse tagasinõudmise

aegumist. Määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg 1 järgi liikmesriigid taotlevad iga eeskirjade

eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18

kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument

on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava

asutuse poolt kätte saadud. Toodud sättest ega siseriiklikust õigusest ei tulene, et vastustajal oleks

õigus ja kohustus teostada kontrolli taotleja poolt nõuete täitmise üle üksnes järelevalveperioodi

jooksul. Vastupidi, selline seisukoht on vastuolus kontrolli eesmärgiga, kuna välistaks sisuliselt

nõuete kontrolli järelevalveperioodi lõpus, sest järelevalveperiood ja kontrolliperiood langeksid

kokku, samas kui mõne toetusnõude täitmine selgubki alles järelevalveperioodi lõpus või isegi

pärast seda.

Toetuse tagasinõudmise õigust lõpetav tähtaeg on sätestatud ELÜPS § 111 lg 2 ls-s 2, mille

kohaselt toetusraha tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise

otsuse tegemise päevast arvates. Seda tähtaega ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel ületatud.

24. Ringkonnakohus jagab PRIA arusaama, et tootmiseks vajalike põhivahendite puudumine,

investeeringuobjekti projekti tellimine Freezedry OÜ poolt, investeeringuobjekti Freezedry OÜ-le

tervikuna üürileandmine, taimse materjali kuivkülmutamise valdkonnas tegutsemiseks nõutava

VTA tunnustuse ja majandustegevuse teatise esitamata jätmine, mitme aasta jooksul müügitulu

saamine üksnes Freezedry OÜ-lt, äriühingute osanike ja juhatuse liikmete sugulussidemed

osutavad sellele, et toetuse taotlemisel ei olnud kaebaja eesmärgiks äriplaanis kirjeldatud

tootmistegevuse arendamine, vaid Freezedry OÜ ettevõtte tegevusele kaasaaitamine.

25. Kaebaja vastuväidetest PRIA 11. juuli 2018. a kontrollaruandele (tl 40-45) ilmneb, et kaebaja

kinnitab investeeringuobjektina tootmishoone juurdeehituse kavandamist selliselt, et Freezedry

OÜ seadmed mahuksid hoonesse ja neid saaks tootmises kasutada ning, et Freezedry OÜ kasutas

hiljem hoonet täies ulatuses oma tegevuseks (tl 41).

Kaebaja selgitusel on tootmiseks vajalike investeeringute tegemata jäämise põhjuseks

tootmishoone juurdeehituse kallinemine, valmimise viibimine ja kohtuvaidlus ehitajaga. Kaebaja

lootis olukorda parandada Freezedry OÜ osanikult, Mermi Kangurilt, tuleva lisainvesteeringuga,

kuid see jäi teostamata. Siiski ilmestab kaebaja heauskset tegutsemist asjaolu, et tootmishoone

juurdeehituses oli piisavalt vaba pinda kaebaja tootmiseks vajalike seadmete paigutamiseks.

Kaebaja märgib, et raamatupidamises ei kajastu üüritulu Freezedry OÜ-lt, sest see oli ettemaksu

korras tasutud juba 2011. aastal. See oli vajalik tootmishoone soetamise finantseerimiseks. Samas

ei kajastu see väljamakse ka Freezedry OÜ bilansis, kuna selle näitamine oleks kaasa toonud

Freezedry OÜ omakapitali negatiivseks muutumise.

26. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad kaebaja selgitused hoopis seda, et juba tootmishoone

soetamisel ja toetuse taotlemisel tegutses kaebaja eelkõige Freezedry OÜ huvides. Majanduslikult

põhjendatuks ei saa pidada Freezedry OÜ poolt kaebajale tootmishoone ostu finantseerimist, mida

tegelikult vajas oma tootmistegevuse jaoks Freezedry OÜ ise. Juba ainuüksi kaebaja väide, et

Freezedry OÜ tegi kaebajale mitme aasta eest üüri ettemakse hoone soetamise finantseerimiseks

tingib järelduse, et Freezedry OÜ oli veendunud, et kaebaja taotleb toetuse ja rajab Freezedry OÜ

tootmistegevuseks sobiva juurdeehituse. Nii PRIA tuvastatud hoone tegelik kasutus kui kaebaja

selgitused näitavad, et kaebaja toetuse taotlemisel esitatud eesmärgil ja mahus soetatud suurusega

hoonet ega sellele kavandatud juurdeehitust ei vajanud. Kuna Freezedry OÜ-le oli juba määratud

investeeringutoetus maksimaalsele lähedases määras, siis ei saanud Freezedry OÜ ise taotleda

enam toetust tootmishoone juurdeehituse rajamiseks. Kaebaja selgitusel vajas ta oma tootmises

väiksemat külmkuivatussilindrit, mis sobib õrna toorme töötlemiseks. Seega oleks kaebaja

tootmise eesmärgiga kooskõlas olnud väiksem investeering hoonesse ja lisaks tootmiseks vajalike

seadmete soetamine. Valik oma vajadustele mittevastava tootmishoone juurdeehituse rajamise

kasuks ei ole kooskõlas kaebaja väitega, et toetuse taotlemisel peeti silmas äriplaani realiseerimist.

27. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et tootmishoone ehitamine võis kallineda ja ühes

ehitajaga tekkinud tsiviilõigusliku vaidlusega põhjustada kaebajale majanduslikke raskusi. Samas

ei muuda see olematuks asjaolu, et kaebaja tegevus toetuse kasutamisel on soodustanud eelkõige

Freezedry OÜ majandustegevust ning toetuse taotlemise asjaolud näitavad, et selliselt oligi

kaebaja oma tegevuse kavandanud.

Kaebaja kinnitusel on ka tootmishoone nn vana osa kasutuses ja seda kasutab Freezedry OÜ.

Hoone vana osa kasutamine Freezedry OÜ poolt ei kinnita aga mingil moel kaebaja enda

tootmistegevust ega seda, et kaebaja ei tegutsenud Freezedry OÜ huvides.

28. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga ka selles, et tuvastatud asjaolude pinnal ei saa üheselt

järeldada, et kaebaja oleks aastatel 2013 kuni 2016teinud Freezedry OÜ-le teenusena viimase

tootmises kasutatava toorme ettevalmistamise töid. Majandusaasta aruannete muutmine

tagantjärele, tootmiskulude puudumine ja arvete esitamine ka nendel kuudel, kui kaebajal töötaja

puudus, sunnivad kaebaja esitatud andmete õigsuses kahtlema. Kahtlusi ei kõrvalda kaebaja

selgitused tasuta saadud tooraine ega kokkulepete kohta Freezedry OÜ-ga arvete igakuiseks

esitamiseks. Samas on perioodilise tasu maksmine iseloomulik üürisuhetele. Isegi, kui kaebaja

tõepoolest osutas Freezedry OÜ-le teenust, ei muuda see ringkonnakohtu hinnangut kaebaja

kavatsustele toetuse taotlemisel ja selle kasutamisel. Olukorras, kus kaebaja ja Freezedry OÜ

osanikud ja juhatuse liikmete sugulussuhted lubasid äriühingute tegevuse ühist kavandamist, on

eluliselt usutav, et vajadusel võidi Freezedry OÜ tootmine väikeses osas korraldada kaebaja kaudu,

et näidata äriplaanis kirjeldatuga sarnase majandustegevuse olemasolu. Seetõttu ei ole sellel

küsimusel asjas määrava tähendust.

Kaebaja poolt toidu töötlemiseks nõutava tunnustuse taotlemata jätmine ning selgitus, et tunnus ei

olnudki vajalik, sest samas asukohas tegutseval Freezedry OÜ-l on tunnustus olemas, kinnitab, et

kaebaja ei olnud huvitatud iseseisvast tootmistegevusest ning nägi ise enda tegevust Freezedry OÜ

ettevõtte osana, s.o kahte äriühingut ühe majandusüksusena. Toiduseaduse § 6 lg-s 1 ning §-des 7

ja 8 nähakse toidukäitlejale teatamis- või loakohustus ette selgelt isikulise (ettevõtjale kehtiva)

nõudena, mitte tegevuskohaga seotud nõudena, mille täitmine annab õiguse kõigile samas kohas

tegutsevatele ettevõtjatele. Veendumust, et kaks äriühingut tegutsesid ühise majandusüksusena

süvendab veelgi kaebaja osa omandamine Freezedry OÜ osaniku poolt 2016. aastal. Siinkohal on

ekslik kaebaja arusaam, et toetuse määramisega vastustaja nõustus ning kiitis heaks kaebaja ja

Freezedry OÜ ühise tegutsemise samades ruumides. Nii määruse nr 1698/2005 art 72 lg-st 1,

määruse nr 1306/2013 art-st 60 kui siseriiklikust õigusest tuleneb üheselt, et vastutus toetuse

tingimuste täitmise kui kuritarvituste eest lasub toetuse taotlejal. Toetuse määramise ega muu

otsusega ei saa PRIA seadustada toetuse tingimuste rikkumist. Kui PRIA toetuse määramisel jätab

tähelepanuta toetuse tingimuste rikkumisele viitavad asjaolud, siis ei vabasta see toetuse taotlejat

kohustusest täita toetuse tingimusi ega PRIA-t kohustusest teostada järelevalvet toetuse

kasutamise üle ning rakendada sanktsioone rikkumise tuvastamisel.

29. Asjaolud kogumis on piisavad, et nõustuda PRIA-ga, et kaebaja on kunstlikult loonud

tingimused toetuse saamiseks ning juba toetuse taotlemisel ei olnudki tema eesmärgiks kasutada

investeeringuobjekti vähemalt olulises osas oma tootmistegevuseks ega seega saavutada toetuse

taotlemisel toodud eesmärki. Vastavalt esineb alus toetuse määramise otsuse kehtetuks

tunnistamiseks ELÜPS § 80 lg 2 p 1 ja § 79 lg 4 p 3 alusel koostoimes määruse nr 1306/2013

art-ga 60.

Toodud järeldust ei väära asjaolu, et vastustaja on kontrollaktis ja vaidlustatud otsuses tuginenud

ka OÜ-ga Rohug seotud asjaoludele, investeeringuobjekti omandi üleandmisele 2017. aastal ning

mitmetele asjaoludele, mis vastustaja hinnangul täiendavalt kinnitavad kaebaja ja Freezedry OÜ

vahelist seost ja tegutsemist ühisel eesmärgil. Isegi juhul, kui lugeda nende asjaolude kohta antud

kaebaja selgitused põhjendatuks ning jätta asjaolud arvestamata, vähendaks see üksnes vastustaja

järeldust kinnitavate faktide hulka, kuid ei kinnitaks toetuse heauskse taotlemise väidet ega

lükkaks ümber PRIA seisukohta toetuse saamiseks kunstlike tingimuste loomisest. Eespool toodud

alusel toetuse määramise tühistamine ja toetuse tagasinõudmine ei ole kaalutlusotsus. Sätte

kohaldamise aluse sedastamisel on PRIA-l kohustus toetus tagasi nõuda. Seetõttu olukorras, kus

ringkonnakohtu analüüsitud asjaolud ja põhjendused on piisavad toetuse tagasinõudmiseks ei

muuda vaidlustatud otsuse ülejäänud põhjenduste äralangemine otsuse õiguspärasust ega tingi

otsuse tühistamist kohtumenetluses.

30. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tulenevalt Euroopa Kohtu asjas C-580/17 väljendatud

seisukohtadest ei ole määruse nr 1698/2005 art 72 lg 1 mõttes iseenesest nõutav, et toetuse taotleja

kasutaks investeeringuobjekti ise. Samas ei tohi investeeringuobjekti kasutuse üleandmine tuua

kaasa olulist muutust toetuse kasutamisel. Viidatud sätte järgi on muutus oluline juhul, kui see

mõjutab investeeringu laadi või rakendamistingimusi või annab alusetu eelise mõnele ettevõtjale

või avalik-õiguslikule organile.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul pidada muutust oluliseks. Esmalt on oluline, et

tootmishoone juurdeehitus ei ole objekt, mille igasugune kasutamine oleks automaatselt käsitatav

toetuse eesmärgiga kooskõlas olevana. Seda ilmestab asjaolu, et investeeringuobjekti tervikuna

üürile andmine on vastuolus määruse nr 119 § 3 lg 2 p-ga 12, mille kohaselt ei saa toetust taotleda

kinnivaraalaseks tegevuseks. Teiseks ei ole kaebaja suutnud tõendada, et ta üldse oleks alustanud

toetuse taotlemisel eesmärgiks seatud tootmistegevusega. Kolmandaks ei ole selge seegi, kas

kaebaja üldse sai üüri investeeringuobjekti üürile andmise eest. Kui tootmishoone kasutamise eest

turutingimustele vastavat tasu ei makstud sai Freezedry OÜ sellega alusetu eelise. Neljandaks

võttis kaebaja toetuse taotlemisel kohustuse luua kolm töökohta ja arendada tootmistegevust

investeeringuobjektil.

Nende

eesmärkide

saavutamine

oleks

iseenesest

võimalik

ka

investeeringuobjekti teisele isikule kasutada andmise kaudu. Samas oli Freezedry OÜ-l endal juba

sarnane kohustus seoses talle määratud ja makstud investeeringutoetusega ning ta ei oleks saanud

seega samaaegselt täita kaebajale makstud toetusega taotletavat eesmärki. Viiendaks on kaebajale

makstud toetusega loodu kasutamine Freezdry OÜ majandustegevuse eesmärkide saavutamiseks

vastuolus investeeringutoetuse tingimustega, kuna koostoimes ületab kaebajale ja Freezedry OÜ-

le makstud toetus lubatud maksimummäära ja on vastuolus määruse nr 119 § 6 lg-tega 5-7, andes

Freezedry OÜ-le lubamatu eelise. Kuuendaks on kaebaja kavandanud oma tegevuse sellise

korraldamise juba toetuse taotlemisel, rikkudes toetuse nõudeid seega tahtlikult.

Tulenevalt määruse nr 1306/2013 art-st 56 teevad liikmesriigid maaelu arengu tegevustes või

programmides tuvastatud eeskirjade eiramise või hooletuse korral finantskohandusi, tühistades

vastava liidu rahastamise kas osaliselt või täielikult. Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud

eeskirjade eiramiste laadi ja tõsidust, samuti EAFRD rahalise kaotuse taset.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja rikkumise ulatust (andis investeeringuobjekti tervikuna teise

isiku kasutusse, mistõttu toetuse taotlemisel seatud eesmärgid jäid täielikult saavutamata ning teine

isik sai alusetu eelise) ning laadi (tahtlik määruse nr 119 § 14 lg 5 p 1 rikkumine) silmas pidades

ei saa toetuse tervikuna tagasinõudmist pidada ebaproportsionaalseks. Seega ei ole alust

vaidlustatud otsuse tühistamiseks isegi juhul, kui leida, et kaebaja ei ole loonud kunstlikult

tingimusi toetuse saamiseks.

III

31. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse

põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

32. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei

mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/