1-19-9147/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märts 2020, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-9147 (18259000401)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Prokurör

Anu Toluk

Kriminaalasi

Oleg Balõtšev süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Oleg Balõtšev, isikukood 37705245218, elukoht xxxx;

xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht – OÜ S, xxxx; varem

kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud

1-l korral; tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (määratud korras)

RESOLUTSIOON:

Tunnistada Oleg Balõtšev süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud

vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et

Oleg Balõtšev ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

Lugeda Oleg Balõtševile määratud katseaja alguseks 05.03.2020.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Oleg Balõtševilt menetluskuluna

sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Oleg Balõtševilt menetluskuluna kaitsjatasu summas

860,40 eurot (kaheksasada kuuskümmend eurot 40 senti) riigituludesse vandeadvokaadi abi

Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Oleg Balõtševil kriminaalmenetluse

kulud kokku summas 1736,40 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse

jõustumisest igakuiselt vähemalt 144,70 eurot.

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004,

Swedbank

EE502200221014193355

või

Luminor

Bank

EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700010889 ning selgitusega: „Oleg Balõtšev,

1-19-9147, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta 2 CD-d salvestistega kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 12.03.2020. Apellatsiooniteate esitamisel on

kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 26.03.2020. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 13.04.2020.

Süüdistus

Oleg Balõtševi süüdistatakse selles, et tema 03.06.2018 kella 13:50 paiku xxxx asuvas xxxxs

lõi rusikatega ühe korra A Ht rindu, millest kannatanu tundis valu ja tekkis verevalum, samuti

lõi jalaga A Ht vastu jalga, millest kannatanu tundis valu.

Sellega Oleg Balõtšev pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise so kuriteo KarS § 121 lg 1 järgi.

Tõendid ja kohtu põhjendused

1. Kannatanu A H kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta viibis 03.06.2018 peale lõunat

xxxx elukaaslase M Mi lapse sünnipäeval. Järsku tuli xxxxi sisse M Mi lapse isa Oleg Balõtšev,

kes tuli tema juurde ning ründas teda füüsiliselt - kätega, rusikatega, jalgadega. Ta ei mäleta

mitu korda Oleg Balõtšev täpselt sel hetkel rusikatega lõi ning ei mäleta sedagi, kuhu täpselt

see rusikatega löök teda tabas, kuid on täiesti kindel, et Oleg Balõtšev lõi teda rusikatega.

Rusikalöögi hetkel ta valu ei tundnud, kuna ilmselt oli tal adrenaliinitase nii kõrge, kuid pärast

tundis õlapiirkonnas valu, valutas mingi kolm-neli päeva ning pärast oli verevalum

õlapiirkonnas. KrMS § 289 lg 1 alusel määras kohus süüdistatava kaitsja taotlusel avaldada

kannatanu A H poolt 04.06.2018 tunnistajana kohtueelses menetluses antud alljärgneva ütluse:

„Kätega ta mulle pihta ei saanud, kuna õnnestus kõrvale põigata“. Kannatanu kohtus antud

ütluste kohaselt talle algul tunduski, et ei saanud kätega pihta, kuid see tunne oli vale, sest

hiljem oli verevalum õla peal, mis oli nagu tunnistus sellest, et sai pihta (kd I, tl 36). Jalalööki

jala pihta oli koheselt tunda, see oli väga tugev löök jala pihta. Tal oli sellest löögist valus ja

hiljem tuli vasakule säärele verevalum. Tema Oleg Balõtševi vastu ei löönud. Peale lööke võttis

ta ähvardava poosi, siis Oleg Balõtšev lahkus. Lapsed olid neist umbes 5-10 meetri kaugusel

ning ta nägi, et osad lapsed nutsid, olid šokeeritud. Peale intsidenti, kui Oleg Balõtšev oli

ruumist lahkunud, läksid nad välja. Väljas oli politsei, kes viis Oleg Balõtševi ära ning ta läks

ruumi tagasi. (kd I, tl 33p-37p)

2. Tunnistaja M Mi ütlustest nähtub, et ta oli 03.06.2018 lõunaajal xxxx oma tütre sünnipäeval.

Oleg Balõtsevi, kes on tema endine elukaaslane ja laste isa, ei olnud sünnipäevale kutsutud.

Enne xxxxsse sisenemist üritas Oleg Balõtšev sisse tulla klaasuste kaudu, kuid uksed olid kinni

ning siis tuli Oleg Balõtšev ringiga teist kaudu sisse. Ta võttis instinktiivselt oma telefoni, et

seda filmida. Oleg Balõtšev karjus sisse tulles A Hle, et kao siit minema, et see on tema lapse

sünnipäev. Järeldab, et Oleg Balõtševi sõnad olid mõeldud A Hle, sest Oleg Balõtšev tuli

vihaselt ja agressiivselt A H poole. Siis olid Oleg Balõtševil rusikad käes ja Oleg Balõtšev läks

A Hle kallale. Nägi, et Oleg Balõtševil käed käisid. A H kaitses ennast, tal olid käed kaitseks

ette pandud. Mäletab, et Oleg Balõtševi käed tabasid kindlasti A Ht ja hiljem oli A Hl suur

sinikas käe ja rinna vahel (viitab õlapiirkonnale). KrMS § 289 lg 1 alusel määras kohus

süüdistatava kaitsja taotlusel avaldada tunnistaja M Mi poolt 04.06.2018 kohtueelses

menetluses antud alljärgneva ütluse: „Kas Oleg Aele pihta sai, ma ei näinud“. M M põhjendas

kohtus, et ta nägi löömist, kuid ei julgenud eeluurimisel välja öelda, kas A H ka pihta sai. Kui

ta aga nägi pärast sinikat A H õla peal, siis oli ta kindel, et kontakt oli (kd I, tl 13). Oleg Balõtšev

lõi A Ht jalaga ka, kuid kuhu, seda ta öelda ei oska. Intsident kestis võib-olla 5-10 sekundit,

misjärel läks ta õde neile vahele. Intsidenti nägid pealt ka lapsed, sest tema poeg oli kohe seal

samas ning teised lapsed olid natukene eemal. Vahetult pärast intsidenti helistas ta politseisse.

Xxxxst väljas omavahelise vestluse käigus küsis ta Oleg Balõtševilt, et miks ta nii teeb, et tuleb

lapse sünnipäeval teisele inimesele kallale. Oleg Balõtsev vastas talle, et ta pidi seda tegema ja

lisas, et hea, et tal nuga kaasas ei olnud, et üks õige mees teebki nii. Omavaheline vestlus on tal

olemas ka video peal, mille ta telefoniga filmis. Politsei saabudes tuli ka A H õue politseiga

vestlema ning tema läks siis saali tagasi külaliste juurde. Täpsustab, et mingi 5 päeva hiljem

nägi ta sinikat A H õla peal. Lisab, et Oleg Balõtševil olid seljas lühikesed suvepüksid ja

lühikese varrukatega T-särk ning. (tl 37p-40p)

3. Süüdistatav Oleg Balõtšev ennast kohtus süüdi ei tunnistanud. Tema kohtuistungil antud

ütlustest nähtub, et 03.06.2018 läks ta xxxxsse sisse, nägi A Ht ja siis korraks nagu keeras ära,

sest kaks päeva enne seda poeg ütles talle, et see joodik jälle peksab teda. Ta vaatas eemal,

samal ajal A H provotseeris (väljendas tema vastu ebatsensuurseid sõnu) ning siis ta lükkas

kätega A H endast eemale. Siis A H tõstis rusikad püsti nagu hakkaks teda ründama ja ta kaitses

ennast. Üksteisele said nad võib-olla pihta ainult vastu käsi. A H väitel lõi ta vasta säärt talle,

kuid tal oli lihtsalt tasakaalu kaotus ja ta jalg tõusis üles. Seal ei olnud mingit löömist ega

olnudki plaanis minna lööma. Ei löönud käega ega jalaga. Ta ei teadnudki, et A H seal on.

Konflikt kestis tõesti mõned kümned sekundid ja ta läks sealt minema. Välja läks ta sellepärast,

et sugulased hakkasid tulema ning mingi hetk tuli ka M M välja. Väidab, et M M ei näinud kui

nad Aega seal rüselesid. (kd I, tl 42p-45)

4. Xxxx edastatud turvakaamera salvestisest, mille on pikkus 42 minutit 48 sekundit (kd II, tl

1), nähtub, et 10. minuti 31. sekundil siseneb xxxx maneeži valge T-särgiga meesterahvas, kes

liigub otse laua suunas oleva sinise kleidiga naisterahva ja roosa T-särgiga meesterahva poole.

Valge T-särgiga meesterahvas teeb kõnealuste isikute poole liikudes mõlema käega

käeliigutusi. Videosalvestise 10. minuti ja 43. sekundil hoiab naisterahva juures seisev roosa T-

särgiga meesterahvas käsi puusadel. Samal ajal paneb valge T-särgiga meesterahvas oma

vasaku käe hoovõtuks taha poole ning lööb vasaku käega (käsi rusikas) roosa T-särgiga

meesterahvale rindkeresse ning samal ajal üritab roosa T-särgiga meesterahvas ennast käsi ette

pannes kaitsta. Valge T-särgiga meesterahvas läheb korraks eemale. Pisut hiljem lööb valge T-

särgiga meesterahvas oma parema jalaga roosa T-särgiga meesterahvast vastu jalga. Seejärel

ilmub vaatevälja naisterahvas, kes läheb meesterahvaid lahutama. Peale seda valge T-särgiga

meesterahvas väljub xxxx maneežist ning roosa T-särgiga meesterahva juures olnud sinises

kleidis naisterahvas teeb telefonikõne.

5. Tunnistaja M Mi poolt edastatud salvestisest (kd II, tl 5), mille pikkus on 2 minutit ja 47

sekundit ning mille lindistas M M enda mobiiltelefoniga, on kuulda M Mi ja Oleg Balõtševi

vahelist vestlust peale intsidenti. Alates 1 minuti 41 sekundist on kuulda, kuidas M M ütleb

Oleg Balõtševile, et sa lähed lapse sünnipäeval kallale teisele inimesele. Oleg Balõtšev vastas

selle peale, et hea et mul nuga kaasas ei olnud. Oleg Balõtšev ütleb veel M M, et sa ei kujuta

ette mis viha mul on selle inimese kes mu lapsi on peksnud, ma lihtsalt pidin seda tegema, üks

õige mees teebki niimoodi.

6. Kohus uuris kohtuistungil veel järgmisi dokumentaalseid tõendeid:

- asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 2-3), milles kirjeldatakse xxxx pärinevatelt videofailidelt

nähtuvaid sündmusi;

- Xxxx edastatud turvakaamera salvestised xxxx koridorist ja xxxx sissekäigust (kd II, tl 1);

- Viru

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokuröri

Elle

Karm

01.09.2017

koostatud

kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus (kd II, tl 4), millest nähtuvalt lõpetati

Oleg Balõtševi suhtes kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 16259000856 ning Oleg

Balõtševi kohustati osalema sotsiaalprogrammis;

- asitõendi vaatlusprotokoll (kd II, tl 6-7), milles kirjeldatakse M Mi poolt lindistatud enda ja

Oleg Balõtševi vahelist vestlust, mille ta saatis politsei menetlejale oma ülekuulamise

juurde;

- 03.02.2020 koostatud karistusregistri väljavõte (kd II, tl 8), millest nähtub, et Oleg Balõtševi

ei ole kriminaalkorras karistatud, kuid ta omab kehtivat väärteokaristust 03.06.2018 LS §

224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest;

- maksukohuslaste registri 11.11.2019 päringu vastus (kd II, tl 9), millest nähtuvalt oli Oleg

Balõtševil 2017. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast

tulumaksu mahaarvamist 1445 eurot;

- teatis Oleg Balõtševi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (kd II, tl 10).

7. Kohus on jõudnud kõiki tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et Oleg Balõtšev lõi

03.06.2018 Rakvere Xxxxs kanntanule A Hle rusikaga ühe korra õlapiirkonda ning jalaga vastu

A H jalga. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine

Oleg Balõtševi tegevuses on tõendatud eelkõige Xxxx turvakaamera salvestisega (kd II, lk 1),

mis kinnitab aset leidnud sündmusi Xxxx maneežis. Süüdistatava ütluste kohaselt A H

provotseeris teda ja hakkas ründama, tema vaid kaitses ennast. Kohus ei pea neid Oleg Balõtševi

ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseiks, sest salvestiselt on näha kuidas Oleg Balõtšev

vahetult peale ruumi sisenemist liigub kätega liigutusi tehes otse A H poole ning kohale jõudes

mitte ei lükka teda kahe käega nagu väidab süüdistatav, vaid võtab hoogu oma vasaku käega,

mis on rusikas ja lööb selle rusikaga A Ht kehasse. Samuti on salvestiselt näha kuidas Oleg

Balõtšev peale korraks eemale tõmbumist uuesti A Ht jalaga vastu A H jalga lööb. Lisaks Xxxx

turvakaamera salvestisele loeb kohus kehalise väärkohtlemise objektiivse süüteokoosseisu

Oleg Balõtševi tegevuses tõendatuks kannatanu A H ja tunnistaja M Mi üksikasjalike ütlustega

juhtunu kohta. Kui kohtueelses menetluses M M ütles, et ta ei näinud kas Oleg sai Aele pihta,

siis kohtus selgitas, et ta nägi löömist, kuid ei julgenud eeluurimisel välja öelda, kas A H ka

pihta sai. Kui ta nägi pärast sinikat A H õla peal, siis oli ta kindel, et kontakt oli (kd I, tl 13). A

H ütles kohtueelses menetluses, et Oleg Balõtšev talle kätega pihta ei saanud ning kanntanu

kinnitas ka kohtus, et talle algul tunduski, et ei saanud kätega pihta, kuid see tunne oli vale, sest

hiljem oli verevalum õla peal, mis oli nagu tunnistus sellest, et sai pihta (kd I, tl 36). Kohus

loeb kannatanu ja tunnistaja ütlusi usaldusväärseiks, sest mõlema ütlused kattuvad Xxxx

edastatud turvakaamera salvestiselt nähtuga. Samuti on A H ja M M veevalt ja arusaadavalt

selgitanud erinevates menetlusstaadiumides ütlustes esinenud vastuolusid. Süüdistuses on

märgitud ebatäpselt, et Oleg Balõtšev lõi A Ht rusikatega ühe korra rindu. Kohtuistungil on

tõendamist leidnud, et Oleg Balõtšev tegi selle löögi rusikaga, mitte rusikatega. Asjaosalised

on erinevalt kirjeldanud kohta, kuhu rusikalöök A Ht tabas. Süüdistuses märgitakse lööki rindu,

A H räägib tabamusest õlapiirkonnas, M M räägib sinikast käe ja rinna vahel õlapiirkonnas.

Kohus ei näe nendes erinevustes olulist vastuolu, arvestades videosalvestisel nähtut, loeb kohus

tõendatuks löögi ülakehasse.

8. KarS §-s 121 sätestatud objektiivne koosseis eeldab kannatanule füüsilise valu tekitamist.

A H ütlustest nähtub, et peale lööke tundis ta valu nii õlapiirkonnas kui ka jalal (säärel).

Objektiivse kõrvalseisja vaatevinklist on täisealise meesterahva rusikalöök õlapiirkonda ja

tugev jalalöök vastu jalga hinnatav valutekitavatena. Xxxx turvakaamera salvestiselt lööke

hinnates, puudub kohtul samuti alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna valu

tundmine salvestises nähtuvate löökide puhul tunduks reaalne ka keskmisele mõistlikule

kõrvalseisjale. Kannatanu sõnul tekkis talle löökide tagajärjel säärele ja õlapiirkonda

verevalumid. Tõsi, käesoleval juhul verevalumeid ei fikseeritud, kuid ka kohtu hinnangul on

eluliselt usutav, et selliste löökide tagajärjel võivad verevalumid tekkida.

9. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik

pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt

möönab seda. Kannatanule rusikaga kehasse ja jalaga vastu säärt lüües sai Oleg Balõtšev aru,

et realiseerib sellega kehalise väärkohtlemise süüteokoosseisu ja tahtis või vähemalt möönas

kehavigastuse ja valu tekitamist ning pani süüteo toime seega vähemalt otsese tahtlusega.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et A H oleks olnud kunagi vägivaldne Oleg

Balõtševi poja suhtes, mis oleks võinud olla põhjuseks Oleg Balõtševi poolt A H ründamiseks.

10. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Oleg Balõtšev on toime pannud KarS § 121 lg 1 teise

alternatiivi järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, millega on tekitatud

valu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad.

Karistus

11. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest

nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavad asjaolud süüdistatava Oleg Balõtševi käitumises puuduvad, kuid tema

puhul tuleb karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 13 kohaselt pidada süüteo

toimepanemist täisealise poolt alaealise juuresolekul. Süüdistatava suhtes on 01.09.2017

lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetlus süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mille

tulemusena pandi talle kohustus osaleda sotsiaalprogrammis (kd II, tl 4), kuid juba 03.06.2018

pani Oleg Balõtšev otsese tahtlusega toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oleg Balõtševi puhul ei ole rahalise karistusega võimalik

karistuse eesmärke saavutada.

Arvestades käesoleva kuriteo tehiolusid (süüteoga raskeid tagajärgi ei kaasnenud ning

kannatanule kahju ei tekkinud), Oleg Balõtševi süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et Oleg

Balõtsevi on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega sanktsiooni

keskmisest määrast madalama vangistusega ning kohus mõistab Oleg Balõtševile KarS § 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust. Kohus

peab võimalikuks kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi

kohaldamata. Kohus ei pea vajalikuks Oleg Balõtševi käitumiskontrollile allutamist, kuna Oleg

Balõtšev pani süüteo toime varem kriminaalkorras karistamata isikuna ning kohtule teadaolevat

on isik ka käesoleva ajani ennast õiguskuulekalt ülal pidanud. Samuti tuleb tõdeda, et

käesolevaks ajaks on kuriteost möödunud juba üle 1 aasta 6 kuu. Kohtu hinnangul on 1 aasta 6

kuu pikkune katseaeg vajalik ja piisav, et motiveerida süüdistatavat edaspidi hoiduma

kuritegude toimepanemisest.

Asitõendid

12. Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks toimiku juures asuvad 2 CD-d (kd II, tl 1 ja 5),

mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Menetluskulud

13. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on Oleg Balõtševi menetluskuludeks KrMS § 179 lg

1 sätestatud sundraha, milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Heiki

Kuninga poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 210 eurot ning

kohtumenetluses osutatud õigusabi eest summas 650,40 eurot, seega kokku summas 860,40

eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule

ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Arvestades Oleg Balõtševil rahalisi kohustusi võib menetluskulude kokku

summas 1736,40 eurot tasumine ühe maksena olla raskendatud, mistõttu kohus peab

põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse

jõustumisest igakuiselt vähemalt 144,70 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2020 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 5. märtsi 2020 otsus

muutmata ning Oleg Balõtševi kaitsja Heiki Kuninga apellatsioon rahuldamata.

Riigikohtu 26.06.2020 kohtumäärusega jäeti Oleg Balõtševi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki

Kuninga kassatsioon menetlusse võtmata.

05.03.2020 kohtuotsus 1-19-9147 jõustus 26. juunil 2020 Riigikohtu kohtumäärusega.