2-19-12541/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(7)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-12541

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2020, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Juri Gribovski hagi Enefit Kaevandused AS-i vastu

saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Enefit Kaevandused AS-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

11 451 eurot 33 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja):

Juri

Gribovski

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat

Roman Golovenko

Kostja (apellant): Enefit Kaevandused AS (registrikood

10032389), volitatud esindaja Eve Kangro

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsus muutmata.

2(7)

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja, Enefit

Kaevandused AS-i kanda.

4. Rahuldada Juri Gribovski taotlus apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

5. Määrata Enefit Kaevandused AS-i poolt Juri Gribovskile hüvitatavate

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suurusena kindlaks ning

mõista Enefit Kaevandused AS-ilt Juri Gribovski kasuks välja 120 eurot

(sh käibemaks).

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Enefit Kaevandused AS-il

tasuda Juri Gribovskile viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Juri Gribovski (hageja, töötaja) esitas 22. augustil 2019 Viru Maakohtule Enefit

Kaevandused AS-i (kostja, tööandja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 11

451 eurot 33 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XXXXX töölepingu nr XXXXX

(leping uus redaktsioon kehtis alates 1. juulist 2017), mille järgi töötas hageja kostja juures

allmaa-lukksepp elektriku ametikohal. Hageja oli 19. veebruarist 2016 tööandja

peausaldusisikuks.

Kostja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 30. novembrist 2017

töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel töötaja vastu usalduse kaotamise tõttu. Viru

Maakohus tuvastas 12. juuni 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3281, et kostja

ülesütlemisavaldus on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. Maakohtu otsus jõustus 27. märtsil

2019.

3(7)

Kostja esitas 1. aprillil 2019 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Hageja, tuginedes kostja poolt tehtud arvestusele,

on seisukohal, et tal on TLS § 108 esimese lause kohaselt perioodi 1. detsember 2017 kuni

31. märts 2019 eest kostjalt saamata jäänud töötasu 14 808 eurot 87 senti. TLS § 108 teise

lause kohaselt võib hüvitisest maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega omandanud. Seetõttu arvestab hageja hüvitisest maha eelpool märgitud

perioodil Jugrimont OÜ-st saadud töötasu 3357 eurot 54 senti. Hageja on seisukohal, et

väljamaksmisele kuuluva summa arvestuse tegemisel ei ole vaja maha arvestada Kaevurite

ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühingu (KESA) poolt ja Kohtla-Järve linn, Lehola tn 16

korteriühistu (korteriühistu) poolt tehtud väljamakseid. Tegemist ei ole hageja tööjõu

teistsuguse kasutamisega seotud tasudega. Hageja sai neid tasusid enne 30. novembrit

2017. Seega on hagejal jäänud kostjalt saamata töötasu 11 451 eurot 33 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja õigusabikulud hageja

kanda.

Hageja sai KESA juhtimis-kontrollorgani liikme lepingu alusel ajavahemiku detsember

2017 kuni mai 2018 eest tasu kokku 18 172 eurot 5 senti ning Jugrimont OÜ-st perioodil

juuni 2018 kuni jaanuar 2019 kokku 3357 eurot 54 senti. Kostja hinnangul tuleb

eelviidatud summad hageja saamata jäänud tasust maha arvestada. KESA juhatuse

liikmena ülesannete täitmist ei ole võimalik siduda ja seada sõltuvusse kaevanduse

töötajate usaldusisiku ülesannetega. Tegemist on põhimõtteliselt uue ning iseseisva

õigussuhtega.

TLS § 108 sätestatut ei tohi tõlgendada viisil, mis võimaldab õigusvastaselt töölepingu

ülesütlemisel sattuda töötajal soodsamasse olukorda, kui töölepingut ei oleks üles öeldud.

Töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral makstava hüvitise eesmärk on kindlustada

töötajale sissetulek ajaks, kui ta otsib uut tööd. Praegusel juhul oli kostjal mitu tuluallikat.

Seega on tööandjal õigus hüvitisest maha arvata tulu, mille töötaja on vahepeal saanud oma

tööjõu teistsuguse kasutamisega, nt töölepingu, töövõtulepingu või mõne muu teenuse

osutamise lepingu alusel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juhatuse liikme lepingu

olemus on sarnane käsunduslepinguga ning sellele kohalduvad käsunduslepingu kehtivust

reguleerivad sätted (Riigikohtu 8. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 33;

19. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 28). Kuna tööandjal on õigus

hüvitisest maha arvata igasugune tulu, mille töötaja on vahepeal saanud oma tööjõu

teistsuguse kasutamisega, arvestas kostja hageja saamata jäänud töötasust maha KESA ja

Jugrimont OÜ-ga sõlmitud lepingute alusel teenitud tulu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 11. novembri 2019 otsusega hagi ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 11 451 eurot 33 senti (bruto). Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 570

eurot ja välja mõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et ajavahemikul detsembrist 2017 kuni

märtsini 2019 kostja hagejale töötasu ei maksnud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas

4(7)

KESA-lt saadud juhatuse liikme tasu näol oli tegemist tööjõu teistsuguse kasutamisega

omandatud tuluna, mida kostja võis TLS §-s 108 sätestatud hüvitisest maha arvata.

Maakohus leidis, et kostja poolt hagejale töötasu maksmata jätmisega vähenes hageja

sissetulek võrreldes selle tuluga, mida hageja oleks saanud töösuhte jätkumise korral.

Sellega tekkis hagejale varaline kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 4 mõttes ehk jäi saamata tulu,

mida ta oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu

saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu (õigusvastast töösuhte ülesütlemist) ei

oleks toimunud. Maakohus märkis, et isegi kui nõustuda kostja seisukohaga, et KESA

poolt makstud tasu on käsitletav tööjõu teistsuguse kasutamisena, siis hageja sai KESA-lt

tasu kuni 31. maini 2018 ning maist 2018 kuni aprillini 2019 ei saanud kostja tasaarvestust

KESA-lt saadud tasuga teha.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on vääralt tõlgendanud TLS §-s 108 sätestatut ja jätnud tähelepanuta kostja

poolt esitatud seisukohad. Kostja hinnangul annab TLS § 108 tööandjale õiguse hüvitisest

maha arvata tulu, mille töötaja on vahepeal saanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega.

Kuna hageja teenitud tulu ületas kostja poolt makstavat tulu, siis juhindudes TLS § 108

teises lauses sätestatust, ei ole kostja kohustatud hagejale saamata jäänud töötasu hüvitama.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Hageja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Hageja arvates saab TLS § 108

kohaselt tööandja tasaarvestada üksnes need tasud, mida töötaja poleks saanud, kui töösuhe

ei oleks lõppenud. Hageja märgib alternatiivselt, et isegi kui nõustuda kostja väitega, et

KESA poolt tehtud maksed tuleb tasaarvestada hageja saamata jäänud töötasuga, siis see

tasaarvestamine on ajaliselt piiratud. Hageja sai KESA-lt tasusid kuni maini 2018. See

tähendab, et KESA poolt tehtud makseid ei ole võimalik tasaarvestada hageja saamata

jäänud töötasuga alates juunist 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna

alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1

p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid

üle korrata.

Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuste väidetele, mis enamuses kattuvad

kostja poolt maakohtu menetluses esitatud seisukohtadega.

7. Hageja nõuab kostjalt TLS § 108 alusel töölepingu õigusvastasest ülesütlemisest

kuni selle kehtiva ülesütlemiseni, s.o ajavahemiku alates 1. detsembrist 2017 kuni

31. märtsini 2019 eest saamata jäänud töötasu 11 451 eurot 33 senti.

5(7)

Kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine 30. novembril 2017 oli tühine.

Töölepingu õigusvastane ülesütlemine on tuvastatud Viru Maakohtu 12. juuni 2018

otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3281 (tl-d 22–29). Maakohtu menetluses ei ole pooled

vaielnud selle üle, et kostja ei maksnud hagejale töötasu ajavahemikul alates 2017. a

detsembrist kuni 2019. a märtsini (vt tl 93 pöördel) ning kostja ütles töölepingu kehtivalt

üles 1. aprillil 2019 (vt tl-d 35–36). Nende asjaolude üle ei vaidle pooled ka

apellatsioonimenetluses. Pooltel on vaidlus selle üle, kas töölepingu õigusvastase

ülesütlemise tõttu hagejale TLS § 108 alusel välja mõistetavast hüvitisest tuleb maha arvata

tasu, mida hageja sai KESA-lt samal perioodil, mille eest ta hüvitist nõuab. Pooled ei vaidle

enam selle üle, et korteriühistult saadud tasu ei kuulu hüvitisest mahaarvamisele.

8. TLS §-st 108 tuleneb, et kui töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel töösuhe jätkub,

on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib

maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud.

8.1.

Kui töölepingut ei ole kehtivalt üles ei öeldud, on töötajal TLS § 108

esimese lause kohaselt õigus saada hüvitist kaotatud töötasu eest kuni töölepingu

lõppemiseni (vt nt Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p

15). TLS § 108 eesmärgiks on hüvitada õigusvastase töölepingu ülesütlemise tõttu

töötajale tasu kogu aja eest, mil ta temast sõltumatutel põhjusel oli ilma töötasuta.

8.2.

Kostja on käesolevas asjas seisukohal, et tasu, mida hageja sai KESA-lt

samal perioodil, mille eest ta hüvitist nõuab, tuleb hüvitisest maha arvata. Järelikult

tuleb praeguses asjas anda hinnang, kas KESA-lt saadud tasu puhul on tööjõu

teistsuguse kasutamisega saadud tulu, mis tuleb hageja kasuks välja mõistetavast

hüvitisest TLS § 108 teise lause kohaselt maha arvata.

8.3.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et töötajale TLS § 108

alusel saamata jäänud tasu väljamõistmine kujutab endast kahju hüvitamist. Seega

tuleb

õigusvastase

ülesütlemise

tõttu

tööandjalt

saamata

jäänud

tasu

väljamõistmise üle otsustamisel lähtuda kahju hüvitamise reeglistikust (Riigikohtu

8. märtsi 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p 18). Järelikult tuleb tööandjalt

töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel TLS § 1 lg 3 ja VÕS §

1 lg 1 alusel kohaldada ka VÕS § 127 lg-t 5 ning § 139 ja § 140 (vt nt Riigikohtu

11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 15). Kahju hüvitamise

eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks tekitatud (VÕS § 127 lg 1).

Sellest järeldub, et hüvitatavast kahjust tuleb reeglina maha arvata igasugune kasu,

mida isik sai tulenevalt kahju tekitamisest (VÕS § 127 lg 5). Kahju hüvitamine ei

tohi viia isiku põhjendamatu rikastumiseni. Seega saab kostjalt hüvitise

väljamõistmine olla eesmärgipärane üksnes ulatuses, mis ei too kaasa hageja

põhjendamatut rikastumist.

8.4.

Seejuures ei nõustu ringkonnakohus kostja seisukohaga, et tööandjal on

õigus hüvitisest maha arvata igasugune tulu, mida on töötaja vahepeal saanud.

Olukorras, kus töötaja on juba enne töölepingu õigusvastast ülesütlemist saanud

töötasu teise tööandja juures või muud püsivat tulu oma tööjõu kasutamisest

(regulaarne tegevus käsunduslepingu alusel vms), tuleb selle tulu jätkuval saamisel

6(7)

arvestada, millises ulatuses ta sai tasu lepingu ülesütlemise tagajärjel ja millises

ulatuses sellest sõltumata.

8.5.

Ringkonnakohus lisab, et Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-85-11

lahendanud küsimust, kas avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 lg 1 alusel

teenistusest sunnitult puudutud aja eest välja mõistetava tasu arvutamisel on

lubatav arvesse võtta teistelt tööandjatelt saadud tasu aja eest, mil isik oli sunnitud

teenistusest eemal olema. ATS § 135 lg 1 kehtis kuni 1. jaanuarini 2012 järgmises

redaktsioonis: "Ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda

vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse

muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest." Kuivõrd Riigikohtu

hinnangul väljendab ATS § 135 lg-s 1 sätestatud põhimõtet ka TLS § 108

(Riigikohtu 8. märtsi 2012 otsus (täiendatud 19. märtsi 2012 otsusega) haldusasjas

nr 3-3-1-85-11, p 14), saab ringkonnakohtu arvates ka praeguses asjas analoogia

korras lähtuda Riigikohtu seisukohtadest ATS § 135 lg 1 tõlgendamise kohta.

Riigikohus leidis viidatud otseses, et olukorras, kus ametnik juba teenistussuhte

ajal sai töötasu töötamisest teise tööandja juures, tulu ettevõtlusest või muud

püsivat tulu oma tööjõu kasutamisest (regulaarne tegevus käsunduslepingu alusel

vms), tuleb selle tulu jätkuval saamisel arvestada, millises ulatuses ta sai neid

tasusid teenistusest vabastamise tagajärjel ja millises ulatuses sellest sõltumata.

(Riigikohtu 8. märtsi 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p 19.2).

8.6.

Praeguses asjas tuvastas maakohus õigesti, et hageja sai KESA-lt tasu juba

enne töölepingu õigusvastast ülesütlemist (tl 89) – alates 1. aprillist 2016.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jõudis seega õigele järeldusele, et kostja poolt

töötasu maksmata jätmisega hageja sissetulek vähenes võrreldes selle tuluga, mida

ta oleks saanud töösuhte jätkumise korral. Kokkuvõttes leidis maakohus

ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et hageja kasuks väljamõistetavast hüvitisest ei

kuulu TLS § 108 teise lause kohaselt KESAlt saadud tasu mahaarvamisele, ning

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud tasu 11 451 eurot 33 senti.

9. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsioonkaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

10.1. Hageja on esitanud 2. märtsil 2020 ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja. Nimekirjast nähtuvalt koosnevad kulud lepingulise esindaja kulust.

Esindaja on apellatsioonimenetluses teinud järgmisi toiminguid: kohtuotsuse ja

apellatsioonkaebusega tutvumine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine –

kokku 1 tund. Esindaja on osutanud õigusabi tunnitasuga 100 eurot (lisandub

käibemaks).

Ringkonnakohus märgib, et kuigi 2. märtsil 2020 esitatud menetluskulude nimekirjas on

kajastatud ka hageja maakohtu menetluses kantud kulud, määrab ringkonnakohus TsMS

§ 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks üksnes apellatsioonimenetluses kantud kulude rahalise

suuruse. Maakohtu menetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse on kindlaks

7(7)

määratud maakohus vaidlustaud otsuses ning kostja apellatsioonkaebuse põhjal puudub

alus maakohtu otsust vastavas osas muuta.

10.2. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta menetluskulud

kindlaks määrata koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitab hageja,

et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

10.3. Kostja ei ole hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude

nimekirja kohta seisukohta esitanud.

10.4. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise

lepingulise

esindaja

kulud

välja

põhjendatud

ja

vajalikus

ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus apellatsioonkaebuse menetlemisel

tekkinud kulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Arvestades asja mahtu ning

keerukust, on hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvad esindaja toimingud

olnud märgitud ulatuses apellatsioonimenetluses asjatundliku õigusteenuse

osutamiseks põhjendatud ja vajalikud.

Ringkonnakohtu hinnangul on ka hageja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 100 eurot

(käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

10.5. Eelmärgitut

arvestades

määrab

ringkonnakohus

hageja

apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 120 eurot (1 x 100

x 1,2) ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

10.6. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele

otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates

otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest