4-19-3959/35 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts Jõhvi 2020 kohtumajas Väärteoasja number 4-19-3959 ( ) 940018001032 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Ingrid Koddo Riina Palmi Väärteoasi kaebemenetluses

E.R , U.G ja Artselon

OÜ kaebus Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo

keskkonnakaitse vaneminspektor Steven Veelak 28.06.2019 otsusele väärteoasjas nr 940018001032 Menetlusalused isik

ud

Kaitsja E.R, isikukood XXX, elukoht xxx,

U.G, isikukood XXX, elukoht xxx,

Artselon OÜ, registrikood 11382453, asukoht xxx

Allan Valk, e-post:

allan.valk@jewelex.ee Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg Keskkonnainspektsiooni esindaja

Väino Vaidla 08.11.2019, 19.11.2019, 10.02.2020 RESOLUTSIOON VTMS § § 132 p 1,3, 133-135 kohus OTSUSTAS:

Rahuldada kaebus osaliselt Artselon OÜ süüdi tunnistamise osas. Lõpetada väärteomenetlus

940018001032 . Artselon OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel E.R-i ja U.G osas jätta Keskkonnainspektsiooni 28.06.2019 otsus muutmata.

Rahatrahv 1000 eurot tuleb

tasuda id E.R ja U.G Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxx SEB Pangas, viitenumber xxx 1 kuu jooksul

2 alates otsuse jõustumisest. selgitusse märkida Maksekorralduse menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number 940018001032.

VTMS § 23 alusel hüvitada le Arselon tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku OÜ- suurusega tasu summas 640 eurot riigieelarve vahendistest. Mõistetud menetluskulude hüvitis kanda OÜ Arselon arvelduskontole xxx.

Ülejäänud menetluskulud jätta E.R-i ja U.G kanda.

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

MENETLUSE KÄIK

31.05.2019 koostas Keskkonnainspektsiooni keskkonakaitse vaneminspektor Steven Veelak

väärteoprotokolli väärteoasjas nr 14.11.2018 hommikul püü 940018001032 selle fakti kohta, et

dis U.G isikute grupis koos E.R-iga Peipsi j -le ärvest Artselon OÜ

kuuluva kalapüügiloa JÕ 180102 alusel kohapüü õ vähemal

gi keeluajal m rraga t kaks kasti koha (

Sander cioperca lu ). Peale vähemalt kahe kasti keeluajal püütud koha pardale jätmist eemaldas üks

kaluritest, U.G i E.R , Peipsi xxx pardalt võ järvel kalalaeva GPS j stis seadme kalalaevale xxx. älgimisseadme ning tõ

Peale seda suundus kalalaeva juhtinud U.G koos E.R-iga kalalaevaga xxx, mil l puudus j le älgimisseade, sadamasse aadressile Lohusuu alevik, Järve tee 22.

U.G ega E.R ei esitanud Keskkonnainspektsioonile gilt püü sadamasse saabumise teadet. Sadamas alustas U.G

koos E.R-iga kalakastide sadamakaile tõstmist, kuid Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektoreid I Vit

ja R O nähes, töstis U.G koos E.R-iga kalakastid tagasi kalalaeva xxx pardale. U.G eiras keskkonnakaitseinspektor I Vi korduvalt vene keeles antud korraldust: ,,Seis, I K korduvalt vene keeles Keskkonnainspektsioon!” ja peainspektor antud korraldust ,,Seis, I Vi ja I Keskkonnainspektsioon!”. Olenemata keskkonnakaitseinspektorite

K k stis U.G koos E.R-iga orduvalt antud korraldustest, tõ

kalakastid tagasi kalalaeva xxx pardale ning suundus kalalaevaga, mida juhtis U.G

, tagasi järvele, takistades sellega järelevalve teostamist ja mille tagajärjel ei olnud v imalik kalalaeva xxx sadamasse saabumisel pardal olevaid kalakoguseid kontrollida. õ

P ) rikkus U.G üüdes 14.11.2018 koha (Sander lucioperca id ja E.R Artselon OÜ juhatuse liikmetena kalapüü (KPS) § 10 lg ille järgi on giseaduse -t 2, m keelatud püüda kala käesolevas seaduses võ kehtestatud õigusaktis võ õigusaktis i selle alusel i ELi võ u alusel sät õi püü õimalust eirates KPS § 49 i rahvusvahelise leping estatud keeluajal, -alal v giv

l igete 1 ja 2 alusel 17.10.2018 vastu v etud kiri nr 143,,2018. aasta õ õ maaeluministri käsk

kohapüügi peatamine Peipsi, Lämmi järvel” peatas koha üügi Peipsi järvel alates - ja Pihkva p 18.10.2018 kuni 31.12.2018.

3

Eemaldades mootoriga varustatud kalalaevalt xxx lgimisseadme ja kasutades gil GPS jä kalapüü

saagi sadamasse toomiseks kalalaeva, mil l puudus j lgimiss steem, rikkus U.G le ä ü id

ena ja E.R Artselon OÜ juhatuse liikmet KPS § 70 Ig 1, mule järgi

mootoriga varustatud kalalaev Peipsi, Lämmija Pihkva - järvel peab olema varustatud GPS

seadmete steemi seadmed), m le kaudu teabe saatmiseks ga (globaalse positsioneerimissü il

kasutatakse GPRS- ike 3

süsteemi ( ). KPS § 69 lõ General Packet Radio Service System ja § 70 l ike 2 alusel 27.08.2015 vastu v õ õetud Keskkonnaministri määruse nr 51 ,,Satelliitja GPS-

jäl ü gimiss steemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jä amise kohta” § 2 g 3 järgi ei tohi ä lgimisseadme ja selle kasut l j lgimisseadet kalalaeva pardalt eemaldada ning jälgimisseadme elektritoite toimimine ja andmete edastamine tuleb tagada kogu kalalaeva vees viibimise ajal. Jättes tegemata kutseliselt kalapüügilt naasmise teate, rikkusid U.G ka E.R

KPS § 61 õ

l ike 9 alusel vastu v giga seonduvate õetud määrust nr 155 ,,Kalapüü andmete esitamise kord” § 20 lg 1 p 1-4, mule järgi kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmija

Pihkva järvel toimuva üü kalap gi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püü õi gilt sadamasse v randa saabumist

järgrnised andmed: 1) selle kalap oa number, m le alusel p k toimus, ja andmeid edastava kaluri nim üügil il üü i; 2) sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne ko

ht; 3) puutud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa; 4) laeva pardanumber, kui püügil kasutatakse laeva.

Eirates keskkonnakaitseinspektorite korraldust seisma jäämiseks ning tõstes kalakasti kohaga tagasi kalalaeva xxx pardale ning lahkudes sadamast, takistas U.G ja E.R id Artselon OÜ juhatuse liikmetena Keskkonnainspektsioonil kalalaeva kontro ist, so llim riikliku järelevalve teostamist.

Selle teoga rikkus E.R ja

id U.G Artselon OÜ juhatuse liikmetena l

karistusseadustiku § 279 g 1, mis näeb ette vastutuse riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei v

õimaldanud järelevalve teostamist.

U.G ja p s keeluajal koha ja takistas riikliku E.R üüd id id järelevalve teostamist otsese tahtlusega. Artselon OÜ juhatuse liikmed on E.R ja U.G, kelledel on õigus

teha iseseisvaid otsuseid ja suunata Artselon OÜ, kui juriidilise isiku tahet. Artselon OÜ puhul määrab tahtluse E.R-i ja U.G tahtlus. U.G ja eemaldasid kalalaevalt xxx lgimisseadme ja E.R GPS jä

kasutas ilma j lgimisseadmeta kalalaeva keelu tud kala sadamasse toomiseks ning id ä ajal püü saabus sadamasse ilma eelteadet esitamata kavatsetult. id

Vastavalt kal g 1 p 1 kutselisel kalap gil, s ltumata sellest, kas kalalaeva apüügiseaduse § 71 l üü õ kasutatakse, loetakse kalap ) nr 1005/2008 üüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ artiklis 42 ja nõ u määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõ ukog ikes 1 nimetatud rikkumisi. Nõukogu määruse (EÜ õ õ ) nr 1005/2008 artikkel 42 l ike 1 punkt a kohaselt on t siseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt artiklis 3 keh atamata testatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, te ja reguleerimata kalapüügina. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt b järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata v giga tegelevaks, ku estust on leidnud, et laev õi reguleerimata kalapüü i tõ

on püü ja majandamismeetmeid eirates jätnud täitmata oma gipiirkonnas kehtivaid kaitsekohustuse registreerida ja kanda ette püü õ üü ki v i p giga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastavaid andmeid. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt d järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev

4 on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse ja majandamismeetmeid eirates püüdnud otseselt kalavarusid, - mille püük on keelatud. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt h järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse irates takistanud ametnikku täitmast - ja majandamismeetmeid e oma ametiülesandeid kaitse ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisel. -

Tulenevalt eeltoodust, püüdes keelatud ajal koha koha (Sander lucioperca), kasutades kalalaeva xxx, millelt eelnevalt oli eemaldatud GPS jälgimissüsteem ja seda kalalaeva kalapüügil kasutades,

jättes esitamata kutselise kalapüügi kohta püügilt naasmise teate ning takistanud ametnikke

täitmast oma tööülesandeid, panid U.G ja n E.R õukogu mää Ü õ ruse (E ) nr 1005/2008 artikkel 3 l ike 1 punktide b, d ja h kohaselt toime t

õsised rikkumised.

28.06.2019 tegi Keskkonnainspektsiooni nimel keskkonakaitse vaneminspektor Steven Veelak

väärteoasjas nr otsuse, milles pidas tõendatuks E.R-i 940018001032 poolt

Kalap -de 77 lg 2

üügiseaduse (KPS) § , 76 lg 1, 85 lg 1 ja KarS § 279 lg 1 järgi väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena § järgi rahatrahv 250 trahviühikut, s.o KPS 85 lg 1 i

1000 eurot, U.G poolt KPS §-de 77 lg 2, 76 lg 1, 85 lg 1 ja KarS § 279 lg 1

järgi väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena KPS § 85 lg 1 järgi rahatrahvi 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot, Artselon OÜ poolt KPS § de 76 lg 2, 85 lg 2 ja KarS § 279 lg 2 järgi - väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena KPS § 85 lg 2 järgi rahatrahvi 20 000 eurot.

16.07.2019 esitas kaitsja Allan Valk E.R-i, U.G ja Artselon OÜ kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale.

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ja lõpetada

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt teha uus otsus, millega mõista kergem karistus. Kaevatavast otsusest võib aru saada, et kuna E.R ning U.G on Artselon - OÜ gu juhatuse liikmed, vastutab ka Artselon OÜ nende poolt väidetavalt toime pandud tegude eest. Otsuses küll märgitakse (viitega karistusseadustiku §-il 14 lg 1), et juriidiline isik vastutab teatud juhtudel tema organi liikme poolt toime pandud tegude eest (kui need on ettevõtte huvides toime pandud), kuid milline pidi antud juhul olema Artselon OÜ gu huvi, otsuses välja ei tooda.

Lakooniliselt märgitakse vaid, et väidetavad teod on toime pandud ettevõtte igapäevase äritegevuse raames, olgugi, et E.R-i ja U.G tööandjaks on xxx, kus nad mõlemad kaluritena töötavad ning kelle jaoks kala püüavad.

Kui kalapüügiloa omanikuks ongi Artselon OÜ, ei tee see asjaolu seda ettevõtet veel selle loa

alusel kalapüüki teostanud teise ettevõtte kalurite väidetavate tegevuste eest vastutavaks, kuna

isegi juhul, kui füüsilised isikud oleksidki väärteoprotokollis märgitud tegudes süüdi, oleks

tegemist rikkumisega, mille nad panid toime kutseliste kaluritena enda ja/või teise ettevõtte huv -s tasu ei saa). ides (kusjuures juhatuse liikmetena nad Artselon OÜ Tegelikkuses ei saagi juhatuse liikmele omistada vastutust, mis ei ole omane juhatuse liikmena tegutsemisele s.t., et kala püüdmine ei nõua kalurilt ilmtingimata juhatuse liikme staatust.

Ka Riigikohus on lahendis 3-1-1-9-05 p. 9 leidnud, et “…nõudes, et tegu oleks toime pandud

juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. See tuleneb asjaolust, et

juriidilise isikuga ei ole seotud juriidilise isiku juhtivtöötajate või organi liikmete kogu tegevus, vaid ainult osa sellest. On ilmne, et teod, mis on toime pandud juhtivtöötaja või organi liikme(-te)

5

enda huvides, ei ole omistatavad juriidilisele isikule. Samas võivad juriidilise isiku huvid olla

kahtlemata laiemad kui üksnes varalise kasu saamine ning puudutada ka valdkondi, mis jäävad tema põhitegevusest (äriregistrisse kantud tegevusaladest) väljapoole. Järelikult tuleb küsimus, kas

tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, lahendada igal konkreetsel juhul lähtuvalt väärteoasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest.

Ehk siis peab üheselt nähtuma milline huvi oli juriidilisel isikul konkreetselt süüks pandava teo (rikkumise) toimepanemises. Eeltoodut arvestades, tuleks Artselon OÜ osas väärteomenetlus igal juhul lõpetada.

Kaebajad otsuses märgitud väärtegusid toime pannud pole.

Kaebajate poolt väidetavalt toimepandud rikkumised ei ole tõendatud ja toimikus olevate materjalide pinnalt ei ole võimalik otsuses toodud järeldusi teha.

Alustuseks peab nentima, et otsuses märgitud kala pole kaebajate valdusest avastatud, pole ka tuvastatud, et nad kala mingil ajahetkel püüdnud ja/või sellest mingil põhjusel vabanenud oleksid. Seega väide, et kalalaevas oli kaks kasti kala ja veel kohaga, on täiesti alusetu ning tõendamata.

Otsusest tulenevalt jääb ebaselgeks seegi, kes füüsilistest isikutest konkreetselt mingi teo siis väidetavalt toime pannud on. Leiame, et selliste umbmääraste väidete/eelduste alusel, nagu seda kaevatavas otsuses tehakse (et kala püüti hommikul, kes täpselt püüdis või mida tegi on konkretiseerimata; pole aru saada, kes

eemaldas jälgimisseadme) pole võimalik isikuid karistada. Tegelikult vastab tõele vaid see asjaolu, et E.R ja U.G koos S A ja D Eiga 14.11.2018 järvel käisid (kahe kalalaevaga) ning see asjaolu, et vahepeal käidi ühe laevaga kaldal, kuna oli vaja S

Artjušenkov kaldale tuua.

S A võetigi algsel järvele kaasa põhjusel, et ta aitab neid kalapüügil ning et mingil ajahetkel tuuakse ta kaldale, sest tal oli tarvis omi asju ajada. E.R ja U.G tõid kaldale ning võtsid kaldalt kaasa kalakastid, S milles oli jää.

Kastid panid eelneva kokkuleppe alusel valmis A P ja V K, kelle palume tunnistajatena üle

kuulata, sest nad võivad antud asjaolu kohta ütluseid anda. Samuti võivad nad vastupidiselt kohtuvälise menetleja väidetele kinnitada (et ühtegi teist alust järvel polnud), et ka nemad läksid 14.11.2018 oma laevaga järvele. Mis aga puutub GPS seadme eemaldamisesse ja teisele laevale paigaldamisesse, siis seda tegi D E juba järvel olles, märgates, et selle akut on tarvis laadida (teisel alusel oli olemas vastav seade ning generaator).

Kui E.R ja U.G vahepeal kaldale viima läksid, jäi GPS S A andur kahjuks teise laeva peale. Vahepeal kaldal käies ei esitatud püügilt naasmise teadet, sest kala ei oldud püütud ning eesmärk

kaladale minna seisnes selles, et viia ära , peale mida naasti järvele. Kaldal olles ei andnud S A meestele mitte keegi mitte ühtegi käsku s.h. „seis Keskkonnainspeksioon“.

Kokkuvõtvalt on selge, et ülaltoodut arvestades, pole käesoleva menetluse raames tõendatud kaebajate poolt väärtegude toimepanemine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäid kaebuse esitajad kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

6

Kaitsja poolt esitatud kolm fotot, mis on tehtud E.R-i poolt 7.11.2019, kust on näha 7.11.2019 seisuga Artselon OÜ kai ja OÜ

-le kuuluv mikrobuss /kaubik nr XXX.

E.R andis ütlusi, et 14.11.201 läksid nad järvele, et mõrrad välja

8 kella 6-7 ajal võtta. Sõitis koos U.G iga väikese paadiga ja D E XXX, suure paadiga XXX läks t tuli 50 minuti pärast. Nad arutasid mõrra lahti ja tirisid selle välja suuremale S A. Suur paa h paadile. OÜ Artselon tegeleb peamiselt transpordi veoga ja selle eest vastutab S A, kes pidi olema kaldal kell 8. Kokkuleppe kohaselt pidid V K ja A P jätma neile kella 8. kaile jääd. jäi suure

D

laevaga mõrda välja võtma ja tema läks vennaga koos kaldale, et viia ära ja võtta kaldalt jääd.

S K ja P Kai juures pani ta S sõitsid järvele oma paadiga. maha ja sõitsid tagasi mõrdasid välja võtma.

Samal päeval käisid nende juures piirivalvurid kontrollimas, pretensioone ei olnud. Kui nad

kaldale tagasi tulid, käis KKI kontrollimas dokumente, pretensioone ei olnud. KKI-d teavitati kaldale tulekust, kui võeti mõrrad välja. See võis olla kella 12 paiku. S A kaldale viies arvasid nad, et GPS on väiksel laeval olemas, aga kui läksid suurele laevale, said teada, et võttis selle maha. D D ütles, et kuna sellel tulukesed ei põlenud, otsustas ta selle laadima panna suurele laevale. E.R vastas kaitsja küsimustele, et kolmekesi väikesel laeval, et oleks kergem

olid mõrdasid harutada ja välja võtta. Alati lähevad nad ees väikese laevaga ja suurem laev leb pärast tu

järele. GPS seadet laadivad nad suurel laeval, seal on statsionaarne aku. Nad läksid kaldalt jääd võtma kala jaok tulid järvele alles kell 8 ja tõid jääd. Nad läksid järvele oma s, kuna Aleksandr ja V töölaevaga. Igal laeval on oma GPS seade. Ta töötab OÜs ja saab palka umbes XXX 500 eurot. Artselon OÜs ta palka ei saa, juhatuse liige on ilma tasuta. OÜ Artselon tegeleb transpordi vedude ja kala püügiga. Kala annavad sinna, kus on parem hind. Kui kalurid püüavad kala OÜ Artselon

lubadega, siis on kala oma. Hommikul tuli ta kai juurde jalgsi. Kai juures seisis OÜ Artselon mikrobuss, millega sõidavad S ja D. Kui nad S kaldale tõid, siis tema sellega ära ei sõitnud, buss jäi paigale. ( buss oli sel päeval samas kohas. Nende paat seisis fotol vasakul

ja seda ei oleks näha. Bussi tagant see vist ei paistnud. Kui nad kaldale tõid, siis kedagi ei näinu S d ja hüüdmist ei kuulnud.

E.R vastas kohtu küsimustele, et arvatavasti kuulub luba

XXX OÜ- Artselon, le täpselt ei mäleta. Ta võib kala püügiga tegeleda ka teise firma heaks. Buss kuulub OÜ- Artselon. le

E.R vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et 14.11.2018 oli

OÜ-l Artselon kalapüügiluba. Kalur . Sel päeval nad kala selle loa alusel ei iteks olid Aleksei, Aleksandr ja S A

püüdnud, võtsid mõrdasid välja. Mõrrad olid paigaldatud selle loa alusel. Kohapüük polnud siis lubatud.

U.G ja D Eiga andis ütlusi, et 14.11.2018 läks ta koos E.R-i väikesel laeval järvele mõrdasid lahti harutama. sõitis suure laeva neile järgi. Kui S A g

a XXX S tuli, oli neil juba üks mõrd lahti haru läks suurele tuli väikesele laevale. Nad tatud. E laevale ja S

viisid S - kaldale tagasi. Töö lõpetasid nad kella 11 12 ajal ja siis sõitsid nad suure laevaga koos E.R-i iga tagasi. VLP oli neil nööriga taga. ja D E D ei saanud juhtida suurt laeva, kuna tal pole lube. Kui neid oleks olnud vähem, oleks väikesel laeval olnud raskem töötada. Kui nad viisid S kaldale, kohatsid nad suudmes Kit ja Pi, kes näitasid, et jätsid 4 kasti jääd kaile. Nad võtsid kastid ja lasid enda kai juures välja. KKI töötaja ei näinud, hääli ei kuulnud. Läksid S id ta

tagasi järvele ja hakkasid suurele laevale mõrda tõmbama. Kala ei olnud.

Kaitsja näitab 7 fotot lk 35 vastas küsimustele, et -41 U.G ja

fotol nr 1 on Artseloni paat

i kaist eemale, kui nad S kaldale XXX nende kail. Fotol nr 2 tõukab Aleksei paat

tõid. Tema on paadi ninas. Fotol nr 3 on Aleksei. Fotol nr 4 on tema heledas mütsis ja läheb tahapoole, kus saab istuda. Ta hoiab kinni kastist, mille võtsid Ki ja Pi kailt. Fotol nr 5 kohendab kasti, kus on jää. Fotol nr 6 on nende paat ja jääkastid. Fotol nr 7 seisab ta taga osas ning kastid jääga.

7

U.G vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et sel päeval tegi tema PPAle interneti teel teate järvel käimise kohta. Enne tagasiviimist jõudsid nad lahti harutada 1 mõrra, S

lõdvestasid ankrud. 10 kohas oli vaja üles tõsta ja harutada. See oli väljatõstmiseks ette valmistatud. Mõrd tõstetakse suurele laevale, väike korjab vahel ankruid. Nad läksid kahekesi Sd kaldale viima, kuna oli vaja peale laadida kastid, mis kaaluvad 40 kg ja koos on seda kergem ka jää

teha. Enda kai juures nad kaste kaldale ei tõstnud. Teate sadamasse saabumise kohta tegi vist Aleksei.

Tunnistaja I V s R O ja P J andis ütlusi, et 14.11.2018 oli ta järelevalvereidil koo iga, kui võtsid

va ulevaid paate kontrollimiseks. Kalur annab randumise teate stu lossimisi ehk Peipsi järvelt t umbes tund enne randumist OK st ja tegevust Peipsil. Kella 7.30 s, Ekoflitis näevad laevade liikumi

ajal nägid, et Artjušenkovid on 2 laevaga järvel. Paar päeva varem oli piirivalvuritega juttu, et Artjušenkov laevade liikumises on midagi kahtlast. Ekoflitis on näha 2 märki koos, kuid radari ite

järgi sõidab 1 paat kalda poole. Nad otsustasid neid kontrollida. läks maha enne Avi jõe silda J

Lohusuu sadama lõunapoolsesse külge. Tema sõitis koos ga Rannapungerja poole ja jäid küla O

välisel teel seisma. Avi jõe äärde Must K pidi minema vee silla poolt jalgsi. Kell 8 teatas korrapidaja, et jälgimisseadmed jäid järvele aga paat tuli kaldale. P teatas raadiosaatjasse, et paat

tuleb 2 mehega ja kalakastid kalaga. I - hõikas 1 1,5 minuti pärast, et paat tuli Järve tee 22 sadamasse. Paadis oli 2 meest ja kastid kaladega. Kontrollis OKst, randumise teadet tehtud polnud. I oos O hõikas, et tulid ja tõstavad kala kaste kaldale. Ta sõitis k ga sadamasse. Paat seisis kai külje peal. Kail seisis tagurpidi buss. Nemad seisid bussi ees 2,3 m kaugusel. 1 kast oli kail, teist tõsteti. Neid märgates, hakkasid nad kiiresti kasti tagasi tõstma. Ta jooksis autost välja bussi poole ja sel hetkel ol d id mõlemad kasti pandud paati. Paadis olid Aleksei ja Aleksandr, nad sõitsid tagurpidi

järvele tagasi. Kastides oli koha, 4 kasti. Hindab koguseks kastis 38 40 kg. Hõikas vene keeles - „seisa! kalakaitse inspektor“, kuid nad ei teinud välja. hõikamist teisel kaldal. K kuulis nende

Tunnistaja vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et jõgi on kai juures 15-20 m lai. Sadamasse saabudes nägi seal vaid eid, neil olid kapuutusid peas. Artjušenkov Kui nad järvele tagasi sõitsid,

teatas ta sellest piirivalve korrapidajale. Ka I hõikas neile „Seis! Keskkonnainspektsioon“, nad pidid -6 m kaugusel ja I 10-15 m kaugusel. kuulma, mootor töötas vaikselt. Tema oli neist 5 Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et nägi paati täielikult ja ka kaste kai peal. Kai oli bussiga tasa. Ta ei seisnud bussi ees, auto oli natuke Peipsi pool servas. Kalurid tõmbasid kapuutusid pähe,

kui ta nendele poole jooksis. Fotodel nr 4 ja 7 pole kapuutse näha. Nad tahtsid kontrollida, et kalurid tulevad 1 laevaga kaldale ja jätavad GPS i järve - le. Telefon oli pandud filmima, kuid see ei filminud. Mustveest sõitis välja piirivalvelaev, kontrolliti aga kala paadis ei olnud. Piirivalvepaat sõitis Avi jõe suudmesse, kus oli hulgaliselt koha vees ja kajakas raidus neid. Nemad jõudsid sinna 45 minuti pärast ja nägid koha ja kajakaid. 4 kastis võis kokku olla 160 kg, 1 kala kaalub kuskil 1,4 kg. Sel päeval olid ka teised aluse järvel, kuid kaugemal. d

Tunnistaja vastas E.R-i küsimustele, et tema oli auto kõrvalistmel, kui nägi neid kaste tõstmas. Kaile viib otse tee, mille Peipsi poolel on mingi hoone ja teisel pool aed. Hoone ja aia vaheline ala on 2 auto laiune.

Tunnistaja R O andis ütlusi, et 14.11.2018 olid nad järelevalve reidil ja said info, et Lohusuu

sadamast on väljunud 2 kalalaeva ning hiljem liikus 1 laev sadama poole, kuid GPS seade jäi kokku teise laevaga. Lohusuus jäid teisele poole jõge J ja K, tema koos Viga oli autos. Kell 8.14

ütles raadio teel, et Lohusuu sadama poole tuleb paat 2 mehega. Minuti pärast teatas J K raadiosaatjas, et nad randusid Artseloni/Artjušenkovite sadamas. Nad sõitsid kohale, kai ja nende auto vahel seisis kaubikbuss, kai ääres toimetasid vennad Artjušenkov olid maha tõstmas id. Nad teist kalakasti, kui neid nägid, tõstsid mõlemad kalakastid paati tagasi ja sõitsid kiiresti mööda jõge

järve tagasi. andisd venekeelseid korraldusi seisma jääda, kuid nad ei peatunud. Ta oli V ja K

8

roolis, kuid nägi paati. Nägi 4 kasti, pealmistes oli näha koha kala. Paadis olid Aleksei ja U.G.

Tunnis J taja vastab kohtuvälise menetleja küsimustele, et oli muuli otsas, kus Avi jõgi suubub Peipsisse. Ta nägi sealt järvele ja jõkke sisenejaid. Kui nad sadamasse tulid, siis

kedagi teist seal polnud, pärast liikus seal keegi. Tunnistaja vastas kohtu küsimu , kuid sel päeval ta teda ei näinud. sele, et tunneb S A

Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et kasti tõstmist kaile nägi, kui sadamasse jõudsid.

Fotol nr 1 pole buss nii, nagu tol päeval. See oli kai otsa pool ja maa poolt paremal umbes 1 m, et saaks kastid peale panna. Sinna mahub kõrvuti 2 bussi. Tema parkis bussi ette. Tee sadamasse on 3-3,5 m lai, 2 sõidukit kõrvuti ei mahu. Kala nägi, kui paat tegi manöövri Peipsile. Ta läks kaile ning tema ja paadi vahemaa oli 15-20 m või rohkem. Kastid oli paadi äärest kõrgemal. Autost nägi kalakaste.

Tunnistaja I K

andis ütlusi, et alates 18.10.2018 oli koha püük keelatud. Novembri algul jäi kalalaevade jälgimissüteemis silma, et OÜ Artselon käis väljas 2 laevaga ning mingil hetkel olid

nende GPS andmed identsed. Tekkis kahtlus, et ühe laeva GPS pannakse teisele laevale.

14.11.2018 Vile ja otsustati hommikul nägi, et OÜ Artselon läks 2 laevaga järvele. Ta helistas minna Lohusuusse kontrollima ilma GPSita laevu. Kella 8 u sadamas Avi ajal läks ta Lohusu jõe kaldale Artseloni sadama vastaskaldale. J V ja O olid autoga läks muulile, kust on näha Peipsit.

Lohusuus. Kella 8.15 ajal andis J raadio teel teada, et Peipsilt tuleb Avi jõele mootorpaat 2 mehega. Siis nägi ta ise 2 meest, kes sõitsid Artseloni kai äärde. Mehed läksid paadi ninas olevate kastide juurde ja hakkasid neid kaile tõstma. Siis hakkasid mehed omavahel vene keeles suhtlema, et peab ära minema, inspektsioon. Üks jooksis rooli taha ja teine tõmbas paati tagasi 2 kasti kailt. I jooksis kaile ja paat sõitis tagurdades kaist 4 hüüdis vene keeles „seis KKI“. Ka -5 m kaugusele. I ! tema hõikas jõe piirilt „seis! KKI“ aga paat sõitis ära. Ta tegi ka mõned pildid paadi randumisest ja

ärasõidust, kuid need on hägused. Fotod esitas uurijal a nägi kastides koha, vähemalt kahes e. T

pealmises. Sadamasse tuli paadis 2 meest, keegi ei väljunud ja 2 meest sõitis ka tagasi. Kala nägi kastides, kui kaste hakati kaile tõstma ja kui nad ära sõitsid. Mehi teab nägupidi, nimesid ei tea. Uurijale andis ta tõendeid Ekoflitist ja kutseliste kalapüügiregistrist.

Tunnistaja vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et Eko üsteemis olid Artseloni flit s i kalalaevade GPS koordinaadid praktiliselt identsed, vahemaa mõni meeter. Seega tekkis kahtlus, et

GPS seadmed on ühel laeval. Kui ta nägi paati sadamasse tulemas, hakkas pildistama ja kohale jõudsi . Jõgi on seal 20 m lai. d ka V ja O

Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et i sadam on järve poolt enn Pi ja K e Artseloni oma. Tema

seda kohta ei n näi ud, kuna jäi võsa varju. GPS süsteemi punktid olid väga lähestikku ja 2 seadme

teekonnad kattusid. Selline jälg võib tekkida, kui laevad on üksteise taha kinnitatud. Enne

sadamasse tulekut läksid need jäljed lahku. Osad kasutavad teist laeva, et ankrud välja võtta ja mõrd suurega. See on tavaline. O ja V - olid järvel 40 50 minuti pärast, et vaadata, kas on surnud kala. Kala nägi kastides 15 m kauguselt, kui paat hakkas järvele tagasi sõitma. Kaluritel oli seljas

kummiülikond ja peas tumedad kapuutsid.

Kohus võttis a , mille kohselt on kahest fotost näha sja juurde kaitsja poolt esitatud 3 fotot kalalaeva GMA 132 liikumise teekond ja kellaeg. –

Tunnistaja M P oli Mustvee kordoni radarivaatleja. Hommikul kella 7.30 paiku andis ütlusi, et liikusid Rannapungerja sadamast järvele 2 alust ja radari järgi oli näha, et üks alus liigub kaldale aga KKI programm ei näidanud liikumist GPS järgi. Ta jälgis liikumist kuni randumiseni jõkke.

9

Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et jälgis paati, kuni see tuli jõeni, ei tea kas see läks ka

tagasi. 2 laeva väljusid vist Rannapungerjalt. GPSita alus tuli samasse kohta, kust olid väljunud 2 laeva.

Tunnistaja P J andis ütlusi, et 2018.a lõpus oli info, et kalurid käivad koha püüdmas. Novembri keskel sõitsid hommikul. Ta läks jalgsi muulile, kust märkas, et väike nad Lohusuusse kontrollima mootorpaat tuli sadama suunas ja andis sellest raadio teel teada kolleegidele. Heledas paadis oli 2

isikut. Paari minuti pärast sõitis paat tagasi järvele. Ta ei näinud ega kuulnud, et paat oleks

peatunud. See sõitis suurel kiirusel. Ta oli pika muuli keskel. Nägi sealt Lohusuu sadamat ja Kärbergi sadamat. Nurga tagant oli kuulda hääli ja mingi tegevus toimus.

Tunnistaja vastas kohtu küsimustele, et eemal järvel oli veel suuri paate ja 1 väiksem paat tuli pärastpoole. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustle, et paat oli tema vaateväljast väljas 2-5 minutit enne kui tagasi tuli. Ta kuulis inimeste hääli ja paat tuli tagasi. Fotol nr 2 on laeva XXX teekond Ecofleetis. Fotol 3 on skaala mis näitab laeva kiirust ja kellaaega. Kell 7.48 hakkas liikuma paat . XXX

Tunnistaja S A i KPS rikkumises, et laev oli ilma andis ütlusi, et 14.11.2018 süüdistati OÜ Atrselon

GPS-ita ja kalaga. Neil on selline rutiin, et poisid sõidavad varem välja. Nad sõitsid väikese

paadiga kella 7 paiku järvele. Aleksei ja Aleksandr koos iga olid järvel ja tema sõitis järgi D E umbes 10 minutit hiljem. Ta sõitis suure laevaga, et mõrd välja võtta. Kui nad olid ankrud lahti teinud, oli temal vaja tagasi kaldale tulla ning ta toodi väikese paadiga kaldale. Suur jäi järvele.

See oli peale kella 8. T D emaga koos sõitsid Aleksei ja Aleksandr. jäi suurde paati. Ta viidi

Lohusuu jõe sadamasse. Jõe suudmes kohtasid nad jättis neile jääd sadamasse, Pi oma laeval. P nad võtsid jää ja sõitsid 300 m edasi enda sadamasse, kus ta väljus. Nad ei näinud kedagi ei -400 jääd võttes ega ka sadamas. Jääd oli 4 kasti. Teised sõitsid tagasi tööd tegema. Tunnistaja vastas kohtuvälise esindaja küsimustele, et i kai on käänaku taga, 200 m kaugusel on P sadam ja veel 200 m on kai.

Tunnistaja D E andis ütlusi, et novembris 2018 palusid Artjušenkovid abi võrgud välja võtta. Ta

läks järvele väikeses paadis koos Aleksei ja Aleksandriga Lohusuu sadamast. jäi laeva S

kontrollima. See oli enne kella 7 hommikul. Nad harutasid Aleksei ja Aleksandiga järvel suurt võrku lahti ja võtsid ankrud lahti. tuli hiljem järgi suure laevaga, et mõrd välja tõmmata. Kala ei S olnud, kuna võrk oli kinni seotud. Tema ronis suurde paati ja S läks teiste juurde väikesesse. Nad sõitsid kaldale, et sealt midagi võtta. Tema võttis väikesest paadist aku ja pani selle laadima ning hakkas ankrunööre kuivama panema. Ta ei tea, kas teised nägid, et ta GPSi maha võttis.

Tunnistaja vastas kohtu küsimustele, et ei teadnud GPSi maha võttes, et väike paat läheb

sadamasse. Kui S ronis väikesesse paati, siis ütles, et lähevad kaldale. Tema kalurina ei tööta, aitab, kui palutakse. Sadamast väljudes juhtis paati Aleksei. Otsustas aku laadima panna, kuna oli

külm ja see hakkas vist tühjaks saama. Teisel laeval oli käivitumisel probleeme. Ühendas GPSi

akuga, mis asub mootoriosas. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et ta ei pakkunud panna GPSi tagasi. Väikesel laeval on GPS kinnises kapis ja seda pole pidevalt näha.

Tunnistaja vastas kohtuvälise menetleja küsimustele, et GPS oli tume, vilkuvate lampidega ning

juhtmed laadimiseks. Ta eemaldas selle koos akuga. Ta lülitas generaatori sisse ja ühendas aku klemmidega. Mootori osa on suures laevas all eraldi ruumis.

Tunnistaja A P a koos K

andis ütlusi, et 14.11.2018 käis t iga kalal. Nad väljusid Lohusuu sadamast

kella 8 ajal hommikul. Neil oli rauast paat XXX. Välja sõites nägid nad mööda jõge sõitmas Alekseid, Sd ja Aleksandrit. Nad sõitsid kalda poole. Muulil kedagi liikumas ei näinud. Eelmisel

10 päeval palus Aleksandr jätta talle jääd. Ta jättis 4 kasti jääd ja ütles talle seda jõe peal. Neil oli jääd vaja kala jaoks. Tema sai jääd . Vahel nad küsivad temalt jääd. Kastid olid tema omad. Fotol XXX

3 on näidatud jõgi ja tema paadi marsruut. Neid jooniseid saab laeva GPS andurite kaudu süsteemist. Selle fotot tegi tema ja saatis meiliga Alekseile.

Tunnistaja vastas kohtu küsimustele, et on väike laev 12 m pikk. 14.11.2018 käisid nad XXX

järvel üks kord. Ta unustas dokumendid kaldale ja tulid neile tagasi järgi, võtsid m ja läksid api tagasi, siis kohtasidki Artjušenkoveid. Teisel korral jõudsime järvele kuskil 20-30 minutit hiljem. 7.48 on teine aeg, mil väljusid sadamast.

Tunnistaja V K andis ütlusi, et 14.11.2018 käis ta iga kalal, võtsid mõrdasid. Nad läksid kella 8 P

paiku Lohusuu sadamast. Nad said kokku Artjušenkovite laevaga, kuid nemad olid järvele

minemas ja Artjušenkovid tulemas tagasi. rääkis hommikul jääst, mille nad pidid neile kaile P jätma. Jääd oli 4 kasti ja nad said selle nende kala punktist. Kaldal kedagi liikumas ei näinud. Tunnistaja vastas kohtu küsimustele, et töötab pidevalt koos el päeval käisid Piga laeval . S XXX nad järvel 1 kord. Sadamas tagasi ei käinud. Artjušenkovitel oli väike paat, laeva numbrit ei tea. Laev on neil samasugune. Nad nägid sel päeval Artjušenkoveid jõel. Roolis oli Aleksei, veel olid

seal Aleksandr ja S. Nad olid suure laevaga. Tulid sadamast jääd võtma. Väikest laeva ta sel päeval jõel või järvel ei näinud. GPS seadet kasutatakse järvel p alt, pannakse kajalood sisse, et nä idev ha, kus kala on.

Väljavõte jälgimissüsteemist Ecofleet (VT toimik lk 3) kalalaeva XXX GPS-seadme kohta 14.11.2018 kell 8.18.

Väljavõte kutselise kalapüügi registrist Artselon kuuluva kalapüügiloa nr OÜ-le XXX kohta;

väljavõte kaardirakenduseset Ecofleet kalalaevade ja

XXX XXX kohta; väljavõte kalateadete registrist (VT toimik lk 9-33).

Fotod (VT toimik lk 35-41) kalalaeva XXX Lohusuu sadamasse jõudmise kohta 14.11.2018 kell 8.16.

Skeem kalalaeva XXX liikumisest ja fotode tegemise kohast e Ecofleet kaardirakendusest, ; väljavõt väljavõte Peipsi kalateadete registrist; liiklusregistri väljavõte OÜ le kuuluvate sõidukite ja paatide - kohta (VT toimik lk 42-48).

Äriregistri väljavõte OÜ Artselon kohta (VT toimik lk 59).

Kohtuvälise menetleja poolt esit st väljavõtted 7 atus Ecofleet- -l lehel

KOHUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse , kohtuvälise menetleja ametniku ja d isikud, nede kaitsja tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus osaliselt. on põhjendatud

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS - § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

11 KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

U.G ja E.R-i süüdistus

Väärteoprotokolli kohaselt 14.11.2018 hommikul püüdis U.G isikute grupis

koos E.R-iga Peipsi järvest Artselon OÜ le kuuluva kalapüügiloa - XXX alusel

kohapüügi keeluajal mõrraga vähemalt kaks kasti koha (Sander lucioperca). U.G E.R Artselon OÜ Peale vähemalt kahe kasti

ja on juhatuse liikmed. keeluajal püütud koha pardale jätmist eemaldas üks kaluritest, U.G või E.R

, Peipsi järvel kalalaeva pardalt GPS jälgimisseadme ning tõstis seadme XXX kalalaevale . XXX

Peale seda suundus kalalaeva juhtinud U.G koos E.R-iga kalalaevaga

XXX, millel puudus jälgimisseade, sadamasse aadressile Lohusuu alevik, Järve tee 22.

U.G ega E.R ei esitanud Keskkonnainspektsioonile püügilt sadamasse saabumise teadet. Sadamas alustas U.G koos E.R-iga kalakastide sadamakaile tõstmist, kuid Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektoreid I Vit

ja R O nähes, töstis U.G koos E.R-iga kalakastid tagasi

kalalaeva XXX pardale. U.G eiras keskkonnakaitseinspektor I Vi korduvalt vene keeles antud korraldust: ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!” ja peainspektor I K korduvalt vene keeles antud korraldust ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!”. Olenemata keskkonnakaitseinspektorite I Vi ja I K korduvalt antud korraldustest, tõstis U.G koos E.R-iga

kalakastid tagasi kalalaeva XXX pardale ning suundus kalalaevaga, mida juhtis U.G

, tagasi järvele, takistades sellega järelevalve teostamist ja mille tagajärjel ei olnud võimalik kalalaeva XXX sadamasse saabumisel pardal olevaid kalakoguseid kontrollida.

Püüdes 14.11.2018 koha (Sander lucioperca) rikkusid U.G , E.R

Artselon OÜ kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lg t 2, mille järgi on keelatud püüda ja -

kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, alal või püügivõimalust eirates KPS § 49 -

lõigete 1 ja 2 alusel 17.10.2018 vastu võetud maaeluministri käskkiri nr 143,,2018. aasta

kohapüügi peatamine Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel” peatas koha püügi Peipsi järvel alates

- 18.10.2018 kuni 31.12.2018. (tegu on kvalifitseeritud 85 lg 1 . KPS § järgi)

Eemaldades mootoriga varustatud kalalaevalt

XXX GPS jälgimisseadme ja kasutades kalapüügil

saagi sadamasse toomiseks kalalaeva, millel puudus jälgimissüsteem, rikkusid U.G E.R Artselon OÜ KPS § 70 Ig 1, mule järgi mootoriga varustatud , ja

kalalaev Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS - -seadmetega (globaalse

positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS süsteemi - (General Packet Radio Service System). KPS § 69 lõike 3 ja § 70 lõike 2 alusel 27.08.2015 vastu

võetud Keskkonnaministri määruse nr 51 ,,Satelliitja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate

andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle

kasutamise kohta” § 2 lg 3 järgi ei tohi jälgimisseadet kalalaeva pardalt eemaldada ning

jälgimisseadme elektritoite toimimine ja andmete edastamine tuleb tagada kogu kalalaeva vees viibimise ajal 1

(tegu on kvalifitseeritud KPS § 76 lg järgi).

12

Jättes tegemata kutseliselt kalapüügilt naasmise teate, rikkusid U.G ja E.R

KPS § 61 lõike 9 alusel vastu võetud määrust nr 155 ,,Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” § 20 lg 1 p 1 4, mule järgi kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi - - ja

Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta esitatakse Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund

enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgrnised andmed:1) selle kalapüügiloa number, mille alusel püük toimus, ja andmeid edastava kaluri nimi;2) sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht;3) puutud kala hinnanguline kogus kilogrammides liikide kaupa;4) laeva pardanumber, kui püügil kasutatakse laeva (tegu on kvalifitseeritud KPS § 77 lg 2 järgi).

Eirates keskkonnakaitseinspektorite korraldust seisma jäämiseks ning tõstes kalakasti kohaga

tagasi kalalaeva

ja XXX pardale ning lahkudes sadamast, takistasid U.G

E.R Artselon OÜ juhatuse liikmetena Keskkonnainspektsioonil kalalaeva kontrollimist, so riikliku järelevalve teostamist.

Selle teoga rikkusid , ja U.G E.R

Artselon OÜ karistusseadustiku § 279 lg 1 s näeb ette vastutuse riikliku järelevalve takistamise eest sellisel , mi kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, ning KarS § 279 lg 2, kui sama teo pani toime juriidiline isik.

Menetlusaluste isikute

E.R-i ja U.G väärtegu on kvalifitseeritud KPS

§ 77 lg 2, 76 lg 1, 85 lg 1 ja KarS § 279 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku OÜ Artselon väärtegu on kvalifitseeritud KPS § 76 lg 2 ja KarS § 279

2, 85 lg lg 2

järgi.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või

puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral

süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu

juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest.

Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et E.R-i, U.G süü nendele esitatud süüdistuses on

tõendamist leidnud ning poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Ko nende hus leiab, et

kohtuistungil avaldatud ja uuritud tunnistajate I Vi, R O, I K, M P ja P Ji ütlused ning

dokumentaalsed tõendid on usaldusväärsed tõendid, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendite

kogumisel on järginud väärteomenetluse norme.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate I Vi, R O, I K, M P ja P Ji ütluste usaldusväärsuses. Tegemist on Kekskkonnainspektsiooni töötajatega, kes tegelesid oma igapäevase tööga ning kelle ülesandeks on ka järelevalve teostamine ja ebaseadusliku tegevuse tõkestamine. Tunnistajad ei ole isiklikes suhetes menetlusaluste isikutega,

13

nad on sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid ja said teada.

Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, ütlused , ütluste langevad omavahel kokku s ei ole vastuolu d ja need on

si kooskõlas dokumentaalsete tõenditega.

Tunnistaja I V , et R O ja P J i andis ütlusi 14.11.2018 oli ta järelevalvereidil koos iga, kui võtsid

vastu lossimisi ehk Peipsi järvelt tulevaid paate kontrollimiseks. Kalur annab randumise teate umbes tund enne randumist. OKs, Ecofleet näevad laevade liikumist ja tegevust Peipsil. Kella 7.30 ajal nägid, et Artjušenkovid on 2 laevaga järvel. on näha 2 märki koos, kuid radari järgi Ecofleetst sõidab 1 paat kalda poole. Nad otsustasid neid kontrollida läks maha enne Avi jõe silda Lohusuu . J sadama lõunapoolsesse külge. Tema sõitis koos ga Rannapungerja poole ja jäid küla välisel teel O

seisma. K pidi minema Avi jõe äärde Mustvee silla poolt jalgsi. Kell 8 teatas korrapidaja, et jälgimisseadmed jäid järvele aga paat tuli kaldale. P teatas raadiosaatjasse, et paat tuleb 2 mehega ja kalakastid kalaga. I - hõikas 1 1,5 minuti pärast, et paat tuli Järve tee 22 sadamasse. Paadis oli 2

meest ja kastid kaladega. Kontrollis OKst, randumise teadet tehtud polnud. I hõikas, et tulid ja

tõstavad kala kaste kaldale. Ta sõitis koos ga sadamasse. Paat seisis kai külje peal. Kail seisis O tagurpidi buss. Nemad seisid bussi ees 2,3 m kaugusel. 1 kast oli kail, teist tõsteti. Neid märgates,

hakkasid nad kiiresti kasti tagasi tõstma. Ta jooksis autost välja bussi poole ja sel hetkel olid

mõlemad kastid pandud paati. Paadis olid Aleksei ja Aleksandr, nad sõitsid tagurpidi järvele

tagasi. Kastides oli koha, 4 kasti. Hindab koguseks kastis 38-40 kg. Hõikas vene keeles „seisa! kalakaitse inspektor“, kuid nad ei teinud välja. kuulis nende hõikamist teisel kaldal. K Sadamasse saabudes nägi seal vaid Artjušenkoveid, neil olid kapuutusid peas. Kui nad järvele tagasi sõitsid,

teatas ta sellest piirivalve korrapidajale. Ka I hõikas neile „Seis! Keskkonnainspektsioon“, nad

pidid kuulma, mootor töötas vaikselt. Tema oli neist 5-6 m kaugusel ja I 10-15 m kaugusel. Mustveest sõitis välja piirivalvelaev, kontrolliti aga kala paadis ei olnud. Piirivalvepaat sõitis Avi jõe suudmesse, kus oli hulgaliselt koha vees ja kajakas raidus neid. Nemad jõudsid sinna 45 minuti pärast ja nägid koha ja kajakaid. 4 kastis võis kokku olla 160 kg, 1 kala kaalub kuskil 1,4 kg. Sel päeval olid ka teised alused järvel, kuid kaugemal.

Tunnistaja I V

ti koos kahe i ütlustest järeldub, et ta ise nägi Artjušenkovi sadamas paa meesterahvaga. Paat oli ilma GPS seadmeta, sest Ecofleeti süsteemi kohaselt pidi paat olema koos teise paadiga järvel. tundis need ära – paadis olid Aleksei ja U.G. Kui ta V I.

koos R Oga tuli autoga sadama juurde, I. V e oli 1 kast kalaga ja teist kasti nägi, et kail tõstetud parasjagu tagasi panema. V tõsteti. Arjušenkovid nägid inspektoreid ja hakkasid kasti kiiresti paati jooksis kai peale, kuid U.G tõmbas käiku ja nad sõitsid tagasi järvele tagurpidi.

Tunnistaja seletas, et, on kohaga, kokku oli 4 kasti ja olles kail, oli selgelt näha, et tegemist pealmises oli selgelt koha. Oma pikaajalisest praktikast -40 kg teab tunnistaja, et ühes kastis on 38 koha.

Samuti tunnistaja ütlustest tuleneb, et enne randumist ei esitanud Artjušenkovid randumise teatist. Peale selle hakkas ta vene keeles hõikama, et ta on kalakaitse inspektor ja kalurid peavad seisma jääma, kuid Artjušenkovi seda ei teinud ja sõitsid Peipsi järvel ka hõikas d e. I K oli vastaskaldal, K

„seis, keskkonnainspektsioon“. Tunnistaja on veendunud, et Artjušenkovi kuulsid tema käksu, d sest I K

, kes oli jõe teisel pool ja kauem kui Artjušenkovid, kuulis tema sõnu. Koha püük oli Peipsi

järvel keelatud juba 18.1 Tunnistaja ütlustest võib järeldada, et sõites sadamas ära, 0.2018. t

viskasid Artjušenkovid kala vette, sest piirvalvelaev kontrollis Artjušenkovi paati, kala seal ei olnud, kuid Avi jõe suudmes oli hulgaliselt koha vees ja kajakas raidus neid seal.

Tunnistaja R O andis I V oli auto roolis, siis iga sarnaseid ütlusi, erinevus seisab selles, et kuna ta jõudis ta kaile I.Vist natuke hiljem ja paat oli juba kaug (15-20 meetri kaugusel). Tunnistaja emal

14

ütlused on eluliselt usutavad kui auto jäi , sest tunnistaja I.V seletas, et seisma, kohe jooksis ta kaile, aga tunnistaja R.O seletas, et ta seiskas mootori ja samuti astus

kiiresti autost välja.

Tunnistaja R O ütlustest järeldub, et saabudes sadamasse nägi ta paa ja kasti tõstmis ti t. Kuna ta oli

roolis, siis I.V O s t paati. Paadis oli kaks väljus autost varem. Kui R. tuli kaile, nägi ta ära õitva meesterahva ve st ning tunnistaja tundis neid ära – nnad Aleksei ja U.G. Paadis nagi R.O ka 4 kasti, kahes pealmises kastis nägi ta kala – ja väidab, et mikrobuss koha. Tunnista seisis natuke vasakul pool ja saabudes sadamasse nägi ta hästi paati ja kastide tõstmist.

Kaitsja esitas kohtulikul uurimisel tõenditeks kolm fotot, mille abil soovis kinnitada, et I V ja R O ei saanud autost näha, mis toimub kai p Kaitsja väitel on eal, sest auto ja kai vahel seisis mikrobuss.

fotod tehtud Artjušenkovite poolt 7.11.2019. Kohus ei kahtle kaitsja poolt avaldatud tõendite

usaldusväärsuses ning möönab, et 7.11.2019 olukord sadamas on s

ama, mis on kajastatud antud fotodel. Kuid kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et fotod panevad kahtluse alla tunnistajate I Vi ja R O e. usaldusväärsus

Kolm fotot esitas kaitsja tunnistaja I V ja R O Kohtu hinnangul seletas

ile le ristküsitluse käigus. id

tunnistajad selgelt ja arusaadavalt, et 14.11.2018 ei olnud olukord täpselt sama – buss seisis

teistmoodi, kai oli 14.11.2018 laiem (fotodel on uus kai) ja kai oli tasa bussiga, paat oli bussi külgvaatest välja ning kõik oli ilusasti näha s

- paat ja meeste tegevus.

Kaitsja esitas tunnistaja Vile ka fotod, mis olid tehtud I K poolt (tl 35-41) I. . Kaitsja küsimustele

vastas tunnistaja ka kindlalt, et kui ta nägi Artjušenkovit, ei olnud nende peas kapuutse, nad tõmbasid kapuutsid pähe kui tunnistaja jooksis kai poole.

Peale selle asetab kaitsja tunnistajate ütlused kahtluse alla põhjusel, et KKI inspektorid, olles

kaldal, ei saanud füüsiliselt näha sõitvas paadis, mis on kastides. Kohus ei nõustu kaitsja

seisukohaga. Tunnistaja I.V seletas, et kui ta viibis juba kail, oli tema ja paadi vahel vahe 5-6 meetrit, tunnistaja R.O seletas, et kui ta tuli kaile, oli vahemaa 10-15 meetrit. Inspektorid seisid

kaldal ja asusid Ji poolt tehtud fotod paadist kõrgemal tasandil. Tunnistaja ütlusi kinnitavad P. (fotod nr 4, 5, 7). Fotodes on näha valge ajaga ja hea nähtavusega, fotodest 4,5 on , et tegemist oli näha ühe inimese jalad (tunnistajad väidavad, ad on kõrgemal

et need on inspektori I.Vi jalad) ja n tasemel kui paat ja paadis olevad kastid. Fotost nr 7 selg , samuti on ub ka, et on näha kasti sisu arusaadav, et inimese silmaga on rohkem, paremini ja selgemini näha toimunut kui tehtud fotodest.

Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitavad tunnistaja I K poolt tehtud fotod (tl 35-41). Foto nr st 2 (tl sja poolt esitatud fotode (foto nr 36) on näha, et mikrobuss seisab teistmoodi võrreles kait ga 1). Tunnistaja I K poolt tehtud fotol seisab buss rohkem vasakul pool ja seega on ruumi, et näha

paati ja kalurite tegevust. Samuti fotod (tl 35-41) kinnitavad tunnistaja ütlusi selle kohta, et

Artjušenkovid panid kapuutsid pähe, kui nägid jooksvaid inspektoreid, sest fotodest nähtub, et kastid on juba tagasi pandud paati.

Tunnistaja I K poolt tehtud fotod on halva kvaliteediga, kuid on siiski arusaadav, et kastid ei ole t kastides sisalduv meenutab rohkem ka

ühjad, ning la kui jääd.

Tunnista I V kirjeldas, kuidas seisis paat kai suhtes, kus kohas paadis olid mehed, nende tegevusi, riietust, tunnistaja lisas, et kui KKI auto tuli sadamasse, E.R ka nägid neid. Kohus leiab, et tunnistaja nii detailsed ütlused kinnitavad ütluste tõsidust.

15 Kaitsja etteheited tunnistajatele, et nad ei filminud ega pildistanud toimunut, on kohtu hinnangul

alusetud, sest on arusaadav, et sündmused toimusid kiiresti ning ka K inspektorid tegutsesid KI

kiiresti, et rikkujaid kinni pidada üritada või vähemalt näha toimunut, seega puudus nendel füüsiline võimalus filmi ks või pildistamiseks. mise

Tunnistaja I K andis kohtuistungil ütlusi, et alates 18.10.2018 oli koha püük keelatud. Novembri

algul jäi kalalaevade jälgimissüteemis silma, et OÜ Artselon käis väljas 2 laevaga ning mingil

hetkel olid nende GPS andmed identsed. Tekkis kahtlus, et ühe laeva GPS pannakse teisele

laevale. 14.11.2018 hommikul nägi tunnistaja, et OÜ Artselon läks 2 laevaga järvele. KKI

inspektorid otsustasid minna Lohusuusse kontrollima ilma GPSita laevu. Kella 8 ajal läks ta Lohusuu sadamas Avi jõe kaldale Artseloni sadama vastaskaldale. läks muulile, kust on näha J Peipsit. V ja O olid autoga Lohusuus. Kella 8.15 ajal andis J raadio teel teada, et Peipsilt tuleb Avi jõele mootorpaat 2 mehega. Siis nägi ta ise 2 meest, kes sõitsid Artseloni kai äärde. Mehed läksid paadi ninas olevate kastide juurde ja hakkasid neid kaile tõstma. Siis hakkasid mehed omavahel vene keeles suhtlema, et peab ära minema, inspektsioon. Üks jooksis rooli taha ja teine tõmbas paati tagasi 2 kasti kailt. I -5 m kaugusele. I jooksis kaile ja paat sõitis tagurdades kaist 4 hüüdis vene keeles „seis! KKI“. Ka tema hõikas jõe piirilt „seis! KKI“ aga paat sõitis ära. Tunnistaja tegi

ka mõned pildid paadi randumisest ja ärasõidust, kuid need on hägused. Fotod esitas uurijale,

fotodel KKI inspektoreid ei ole näha, ainult kahel on näha V. Ta nägi kastides koha, Vi jalad. vähemalt kahes pealmises. Sadamasse tuli paadis 2 meest, keegi ei väljunud ja 2 meest sõitis ka tagasi. Kala nägi kastides, kui kaste hakati kaile tõstma ja kui nad ära sõitsid. Mehi teab nägupidi,

nimesid ei te ofl a. Uurijale andis ta tõendeid Ec eetist ja kutseliste kalapüügiregistrist. Ecofleet

süsteemis olid Artseloni kalalaevade GPS koordinaadid praktiliselt identsed, vahemaa mõni meeter. Seega tekkis kahtlus, et GPS seaded on ühel laeval. Kui ta nägi paati sadamasse tulemas, hakkas pildistama ja kohale jõudsid ka Kala nägi kastides 15 m kauguselt, kui paat hakkas V ja O. järvele tagasi sõitma. Kaluritel oli seljas kummiülikond ja peas tumedad kapuutsid.

Tunnistaja I K i, mis oli ilma GPS seadmeta, sest ütlustest järeldub, et ta nägi Artjušenkovi paat

Ecofee olles ti süsteemi kohaselt pidi see paat olema järvel. Paadis olid kaks meesterahvat, kes

Artseloni sadamas, hakkasid kalakaste kaile tõstma. Kalurid nägid KKI inspektoreid, sest

tunnistaja kuulis, kuidas nad vene keeles rääkisid omavahel, et tuleb ära minna, inspektorid.

Kalurid panid kalakastid tagasi paati ja hakkasid ära sõit istaja ütlustest tuleneb, et ma. Tunn Artjušenkovid pidid kuulma i käsku – jääda I V seisma , KKI, sest ta ise viibis kaugemal kui paat ja hästi kuulis i sõnu. Tunnistaja ise ka andis käs ei täitnud ja sõitsid ära. V u seista, kuid kalurid seda Tunnistaja ise nägi vähemalt kahes pealmises kastis koha, samuti seletas, et sadamasse tuli paadist 2 meest ning nemad mõlemad läksidki tagasi järvele.

Tunnistaja I K I Vi ja R O ütlused on kooskõlas tunnistajate ütlustega ja tema poolt tehtud

fotodega ja väljatrükkidega Ecofleet süsteemist (tl 10 33). Tunnistaja ütlused on detai - lsed, ta kirjeldas kus paadis asusid kastid kalaga (paadi ninas), kalurite tegevust peale KKI inspektorite saabumist (üks jooksis rooli taha ja teine tõmbas paati tagasi 2 kasti kailt), samuti kalurite riietust.

Tunnistaja M P oli Mustvee kordoni radarivaatleja. Hommikul kella 7.30 paiku andis ütlusi, et liikusid Rannapungerja sadamast järvele 2 alust ja radari järgi oli näha, et üks alus liigub kaldale aga KKI programm ei näidanud liikumist GPS järgi. Ta jälgis liikumist kuni randumiseni jõkke.

Tunnistaja M P si, et nad otsustasid kontrollid ütlused kinnitavad teiste KKI tunnistajate ütlu a

Artjušenkovi alust, sest nendele saabus informatsioon ühe kahtlase laeva kohta, nad otsustasid

16 kontrollida ning varem saabunud informatsioon leidis kinnitust. Tunnistaja M P ütlused kinnitavad ka asjaolu, et Artjušenkovi paat tuli üksi sadamasse ilma GPS seadmeta.

Ülalnimetatud tunnistajate ütlusi kinnitavad Ecofleet st tehtud väljavõtted. 5.11.2018 ja 7.11.2018 -

(tl 10-29) kalalaevade ja

et laevade liikumisteekonnad XXX XXX tehtud väljavõttetest selgub,

tekitasid KKI töötajatel kahtlused, et peale mõrra nõudmist asetatakse ühe kalalaeva GPS seade

teise järvel oleva kalalaeva pardale ning ilma jälgimiseta kalalaev käib sadamas, ning hiljem

sadamas juba käinud kalalaev läheb jälle järvele, GPS seade pannakse tagasi, kalurid esitavad kalateadet ja mõlemad laevad saabuvad sadamasse. Analüüsides 5.ja 7.11.2018 Ecofleetist saadud informatsiooni, otsustasid KKI inspektorid kont

rollida OÜ Artseloni laevu.

14.11.2018 Ecofleet-st tehtud -33, 43-44) tuleneb, et 14.11.2018 kella 07.05 väljavõttetest (tl 30

ajal lahkub Lohusuu sadamast kalalaev

XXX XXX ja suundub Peipsi järvele. Kalalaev väljub sadamast kella 07.07 ajal ja suundub jär jõuab kell 07.22 mõrrani, siinjuures vele. Kalalaev

XXX liikus ta kiirusega 39 km/h ja sõiduaeg sadamast mõrrani 16 jõuab mõrra -17 min. Kalalaev

XXX juurde kell 07.49. Ajavahemikul 08.00-08.26 kalalaevade ja XXX teekonnad kattuvad. Kuna XXX

KKI töötajad andsid ütlusi, et antud ajavahemikul alus 656 käis OÜ Artselon sadamas, VLP- tuleneb, et laev VLP-656 liikus järvel ja Avi jõel ilma GPS seadmeta, ning see seade oli sel ajal

kalalaeval est XXX. 14.11.2018 kell 08.26 ei kattu enam mõlemate laevade teekonnad, mill järeldub, et GPS seade on tagasi pandud laevale XXX.

Peipsi kalateadete registrist (tl 45) tuleneb, et E.R esitas kell 10.04 kalateate, et mõlemad laevad jõuavad Peipsilt tagasi Lohusuu sadamasse kell 11.04, kala pardal ei ole.

Kutselise kalapüügi registri kohaselt (tl 9) oli püügiajal 16.04.2018 31.12.2018 OÜ Artselon - kalapüügi luba ja kaluriteks on märgitud , Aleksei, U.G. XXX S

Maantee -48) tuleneb, et laevad , ja kaubik omaniku ameti väljavõttest (tl 46 XXX XXX XXX ks OÜ Artselon.

Skeemist (tl 42) on näha Avijõgi ning märgitud KKI inspektorite auto liikumise ja parkimise koht, kaubiku parkimise koht, paadi XXX randumise koht, paadi sõidusuunad enne ja peale randumist, samuti koht, kust olid tehtud fotod.

E.R ja U.G ei vaidlusta, et käisid 14.11.2018 Lohusuu sadamas laevaga XXX, kus puudus GPS seade. Menetlusaluste isikute ütluste kohaselt ei teadnud nad, et laeval ei ole GPS-t, sest seadme pani teisele laevale laadima D E, kes ei teatanud neile sellest.

Ülejäänud süüdistuse osas ei tunnista menetlusalused isikud oma süüd. E.R ja

U.G andsid sarnaseid ütlusi, et 14.11.2018 läksid nad väikese paadiga XXX kolmekesi koos D.Eiga . Suure paadiga XXX S A hiljem. S A pidi olema kaldal kell järvele läks

08.00, seega S, Aleksei ja U.G läksid väikese paadiga XXX sadamasse selleks, et viia kaldale S A. Samuti oli nendel V Ki ja Aleksandr Piga kokkulepe, et kella 8 paiku

pidid nad

jätma neile kaile jääd. Nad võtsid kastid jääga ja lasid enda kai juures välja. KKI S töötajaid nad ei näinud, hääli ei kuulnud. Läksid tagasi järvele ja hakkasid suurele laevale mõrda tõmbama. Kala ei olnud.

S A ja D E andsid kohtuistungil Aleksei ja U.G-ga sarnaseid ütlusi.

17 Kohus loeb, et E.R-i ning tunnistajate S A ja D ja U.G ütlused Ei ütlused ei ole usaldusväärsed, sest nad on vastuolus teiste kogutud tõenditega - I Vi, R O, I K, M P ja P Ji ustega ning tunnistaja I K tehtud fotodega. Kohtu hinnangul annavad menetlusalused ütl isikud ja nimetatud tunnistajad

i Aleksandr ja E.R õigustavaid ütlus väärteo

toimepanemise eest vastutuse ja karistuse vältimise st pääsemise eesmärgil.

Tunnistajad (KKI

töö ühemõtteliselt seletasid, et järvelt paadiga tulid 2 meesterahva t ning mõlemad läksid tajad) s sama paadiga tagasi järvele.Tunnistajad nägid, et paadis 4 kasti ning vähemalt I V, R O ja I K oli

kahes nägid nad kala – tundsid kalurid ära – koha. I V R O ja nead olid vennad E.R

ja U.G. U.G püüdsid kalakaste Aleksei ja

kaile panna, kuid nägid KKI inspektoreid ning koos kalaga sõitsid ära, tagasi järvele. I V I K ja and k pidid seda kuulma, sest nii K kui ka V ke aga sid käs u seista ning Artjušenkovid kuulsid käs Artjušenkovid olid nö vahel jõel. Samuti nagu kohus juba märkis, I. V j K i a

K poolt tehtud fotode kohaselt paadis olevates kastides sisalduv meenutab rohkem kala kui jääd.

Peale selle ei ole menetlusalus i te isikute ütlused loogilised ja eluliselt usutavad. Ecofleet süsteem väljavõttest tuleneb, et kalalaev tuli mõrra juurde kell 07.49, aga Artjušenkovi XXX koos S A te

ütlustest tuleneb, et kella 08.00 paiku kaldal. Kohtul jääb arusaa oli S A vaja olla juba m uks, at mille jaoks S A sti üldse läks järvele, kui tal oli vaja nii kiire tagasi minna. Väikese paadiga läksid järvele kolm inimest ning loogilisem oleks, kui keegi neist läks järvele suure laevaga S A asemel. Samuti ei ole arusaadav, mille jaoks oli Artju le vaja 14.11.2018 šenkovite jääd, kui kala nendel ei olnud, ning kui kastides oli jää, miks Artjušenkovid ei jäänud seisma, nähes KKI inspektoreid vaid hakkasid kiiresti m

sadamast ära sõit a järvele.

Peale selle ei ole eluliselt usutav, et D.E, kes ei ole paadi omanik, ei ole OÜ Artseloni juhatuse liige ega kalur, omavoliliselt, teistele teadmata, võtab GPS seadme ühelt paadilt ja paneb teisele ning nähes, et Artjušenkovid väikese paadiga lähevad sadamasse – ei teavita neid, et paadil puudub

GPS. Arvestades, et D.Ei ütlused ei ole usutavad ja loogilised, loeb kohus ütlusi ebausaldusväärseteks ja leiab tuvastatuks, et GPS seadme eemaldasid paadist need, kes XXX tahtsid varjatult (Ecofleetvennad Aleksei ja ist mitte jälgitavalt) sõita järvelt sadamasse ja tagasi – U.G .

Kaitsja esitas kohtule asja materjalide liitmiseks 3 fotot ( ki ja 1 Google 2 GPS seadmetest väljatrük Maps-st väljatrükk), millest 2 on tehtud tunnistaja A Pi poolt tema laeval asuvast GPS seadmest,

kust on näha, et 14.11.2018 läks tema kalalaev sadamast Peipsi järvele. XXX Tunnistaja P.Ji

ütluste kohaselt on f näha, 14.11.2018 kell 07.41.03 asub Järve teel 41 otol nr 2 et laev XXX

Lohusuu alevikus, samuti on edasised teekonnad. Fotos

näha laeva t nr 3 nähtub, et laev XXX hakkas liikuma kell 07.48.15.

Fotol nr 1 on tunnistaja P.J 14.11.2018 asus tema, tunnistaja S A i poolt ristiga märgitud koht, kus

poolt märgitud linnukesega koht, kus asub Pi kai ja viirutatud sadama ala, tunnistaja Pi poolt märgitud sid Artjušenkovitega. nulliga koht, kus nad kohtu

Kohtuväline menetleja esitas kohtuliku uurimise lõppstaadiumis tõendiks Ecofleet-ist saadud

andmed 14.11.2018 kalalaeva XXX GPS seadme pinge kohta 4-l lehel ja 27.08.2019 kalalaeva XXX GPS seadme pinge kohta 3-l lehel. Kaitsja vaidles selle tõendi toimiku juurde lisamise vastu põhjusel, et see tõend ei olnud esitatud varem. Kohus võttis tõendi vastu, sest kaitseversioonist, et

laeva XXX E pani selle GPS seadme pinge 14.11.2018 läks tühjaks ja sellepärast tunnistaja D.

laadima teisele laevale, sai kohtuväline menetleja teada vaid kohtuliku uurimise käigus. Kohtu

hinnangul oleks õigem kaitseõiguste tagamiseks esitada antud tõendit vahetult peale

18

kaitseversiooni teada saamist, aga mitte lõpptõendina kohtuliku uurimise lõpus. Kohus andis menetlusalustele isikutele aega uue tõendiga tutvumiseks ja soovi korral ütluste andmiseks. Peale

tõendiga tutvumist ei soovinud menetlusalused isikud midagi lisada enda ütluste juurde. Kohus

leiab, et ei ole menetlusaluste isikute kaitseõigused rikutud.

Kohus leidis juba eelnevalt, et E.R-i, U.G, tunnistajate S A ja

D Ei ütlused ei ole usaldusväärsed, ning luges kohus tuvastatuks, et GPS seadme eemaldasid paadist

ole k XXX vennad Aleksei ja U.G. Seega ei ohtuvälise menetleja poolt esitatud uuel tõendil peamist tähtsust kohtu järelduste tegemist . Kuid kohus annab siiski esitatud el tõendile hinnangu ja leiab, et tõendiga on tuvastatud, et antud XXX GPS seadme aku 14.11.2018

sadamast väljumisel ja kuni kella 07.22 ei tühjenenud, sest seadme pinge oli püsivalt üle 12 V.

Näidiseks kalalaeva olnud GPS seade võimeline saatma ka XXX puhul,

ei ardikeskusele infot, kui GPS aku pinge langes 4,3 V-ni. Kohtuvälise menetleja poolt Ecofleetist esitatud andmed lükkavad menetlusalute isikute ja tunnistaja D E

i ütlused ümber. Tunnistajate A Pi ja V Ki ütlusi ei loe kohus usaldusväärseteks sündmuse kuupäeva osas. Kohus

leiab, et A P ja V K 14.11.2018 kalalaevaga XXX j käisid ärvel, kuid ei jätnud nad

Artjušenkovitele sel päeval jääd. Kohus möönab, et võis olla, et Artjušenkovid palusid jätta

nendele jääd ja kohtusid Avijõel liikumisel, kuid Aleksandr Pi ja V Kiga see ei toimunud

14.11.2018. Kuupäeva osas on ütlused vastuolus KKI töötajate ütlustega, mida loeb kohus

usaldusväärse amuti kahtleb kohus, et 1,5 aasta möödudes mäletavad täpselt teks. S A P ja V K kuupäeva, millal jätsid Artjušenkovitele jääd. Kohtu hinnangul pälvivad tähelepanu

V Ki ütlused, et kui nad jätsid kaile Artjušenkovitele jääd ning jõel kohtusid nendega, olid Aleksei, Aleksandr ja S A ses, nagu on kohtulikul uurimisel tuvastatud). Antud V K suures laevas (mitte väike i ütlustest järeldub, et tegemist – oli teise ajaga mitte 14.11.2018.

Peale selle A Pi ja V Ki ütlustes esinevad vastuolud osas, et A P seletas, et tol päeval käisid nad järvel 1 korral, kuid väljudes sadamast tuvastas ta, et unustas dokumendid kaldale, sellepärast tuli

minna tagasi kaldale, kus nad V K võtsid mapi ja läksid tagasi järvele. andis ütlusi, et väljudes

sadamast, nad tagasi ei käinud. Tunnistaja vastuolulised ütlused näitavad, et nad ei mäleta hästi sündmusi ja võivad kuupäev ajada segi i.

Arvestades ülaltoodut i ütlused kuupäeva osas , leiab kohus, et tunnistajate A Pi ja V K 14.11.2018 on

ekslikud, seega ei anna tunnistajate ütlused teavet tõendamiseseme asjaolude kohta.

Samuti ei lükka KKI töötajate ütlusi ümber

kaitsja poolt esitatud paadist GPS-st saadud XXX

andmed. A Pi ütluste kohaselt, väljudes sadamast, jõudsid järvele ja siis pidid tagasi tulema. Väljudes sadamast teisel korral, kohtusid nad Artjušenkovitega. Fotost nr 3 selgub, et 14.11.2018 alustas paat liikumist kell 07.48, tunnistaja A P seletas, et see on nende laeva teine väljumise aeg.

Kuid Ecofleet- XXX ja XXX teekonnad kattuva st tehtud väljavõtetest tuleneb, et kalalaevade d ajavahemikul 08.00 kuni 08.26. Sellest järeldub, et alles kell 08.00 hakks paat järvelt liikuma XXX

sadama suunas. Kohtu hinnangul antud foto kinnitab tunnistajate R O, I Vi ja I K ütluste usaldusväärsust, et kui nad nägid paati , oli see jõel üksi. S XXX iinjuures tunnistaja P.J, kes asus teistest lähemal Peipsi järvele, seletas, et eemal järvel oli veel suuri paate ja 1 väiksem paat tuli pärastpoole.

Ülaltoodu alusel loeb k 14.11.2018 hommikul püüdis U.G ohus tuvastatuks, et isikute grupis koos E.R-iga Peipsi järvest Artselon OÜ le kuuluva kalapüügiloa JÕ - XXX alusel kohapüügi keeluajal mõrraga vähemalt kaks kasti koha (Sander lucioperca). Aleksandr

19 Artjušenkov E.R Artselon OÜ Peale vä

ja on juhatuse liikmed. hemalt kahe kasti keeluajal püütud koha pardale jätmist eemaldas üks kaluritest, U.G või E.R

, Peipsi järvel kalalaeva pardalt GPS jälgimisseadme ning tõstis seadme XXX kalalaevale . XXX

Peale seda suundus kalalaeva juhtinud U.G koos E.R-iga kalalaevaga

XXX millel puudus jälgimisseade, sadamasse aadressile Lohusuu alevik, Järve tee 22.

U.G ega E.R ei esitanud Keskkonnainspektsioonile püügilt sadamasse saabumise teadet. Sadamas alustas U.G koos E.R-iga kalakastide sadamakaile tõstmist, kuid Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektoreid I Vit

ja R O nähes, tõstis U.G koos E.R-iga kalakastid tagasi

kalalaeva XXX pardale. U.G eiras keskkonnakaitseinspektor I Vi korduvalt vene keeles antud korraldust: ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!” ja peainspektor I K korduvalt vene keeles antud korraldust ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!”. Olenemata keskkonnakaitseinspektorite I Vi ja I K korduvalt antud korraldustest, tõstis U.G koos E.R-iga

kalakastid tagasi kalalaeva XXX pardale ning suundus kalalaevaga, mida juhtis U.G

, tagasi järvele, takistades sellega järelevalve teostamist ja mille tagajärjel ei olnud

võimalik kalalaeva XX sadamasse saabumisel pardal olevaid kalakoguseid kontrollida.

Kohus leiab, et Aleksandr ja E.R on väärtegude toimepanemisel täideviijad Kar

S § 21 lg 1,2 mõttes. KarS § 21 lg 1 kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut kasutades. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult

,

vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele.

Kohtupraktikas on täideviimise määratlemisel omaks võetud nn. funktsionaalne teovalitsemise teooria, mille kohaselt isikud tegutse valitseb vad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult

oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Seega on tähtis, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt on

kaastäideviimine ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. See tähendab, et kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu

oleks ta selle ise toime pannud, kuid see saab toimuda vaid juhul, kui isikutele etteheidetav

käitumine on ühine ja kooskõlastatud. Seega ei pea iga kaastäideviija süüteokoosseisu kõik

objektiivsed tunnused ise realiseerima, vaid oluline on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks

kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse

alusel. Nad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ning süütegu pannaK toime teadliku ja

soovitud koostegutsemisena. (RK lahend nr. 3-1-1-97-04). Teovalitsemise teooria tähenduses ei

ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo.

Küll aga on nõutav „ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste

kulgemise enda kontrolli all hoidmine“ Jär likult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani e väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja ehk siis sellel korral

valitsevad tegu mitu isikut omavahelise tööjaotusega. Teo valitsemine tähendabki teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemis

e oma kontrolli all hoidmist. Täideviija on toimuva keskne kuju, kes määrab, kuidas tegu toime panna. Täideviija on teo teostaja, osavõtjatest teo teostamine ehk teokstegemine otseselt ei sõltu.

20 Ehk siis käeoleva väärteoasja E.R ja U.G raames loeb kohus tuvastatuks, et

väärteod toime ühiselt ja kooskõlastatult – rikkusid kutselise kalapüügi panid

ga seotud andmete esitamise korda (KPS § 77 lg 2), rikkusid GPS või muu satelliitjälgimissüsteemi -

kaudu andmete korrd, laeval puudus GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem (KPS § 76 lg 1), püüdsid kala keelatud ajal (KPS § 85 lg 1), takistasid riiklik u järelevalve k t sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist.

E.R-ile ja U.G-le esit süüdistusest tuleneb, et „peale atud

vähemalt kahe kasti keeluajal püütud koha pardale jätmist eemaldas üks kaluritest, U.G

või E.R, Peipsi järvel kalalaeva pardalt GPS jälgimisseadme XXX

ning tõstis seadme kalalaevale “ Kohtulikul uurimisel ei ole küll täpselt tuvastatud, kes XXX .

vendadest eemaldas GPS- E.R i ja tõstis selle teisele kalalaevale. Kuid arvestades, et

ja U.G on väärteo toimepanemisel kaastäidevi

ijad, piisab kohtu hinnangul sellest endadest eemaldas padralt XXX GPS seadme. Sest iga , et on tuvastatud, et üks v kaastäideviija vastutab ka teise isiku poolt realiseeritu eest nii nagu oleks ta selle ise toime pannud, iga ei pea ise kaastäideviija süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused realiseerima, vaid oluline

on, et iga kaastäideviija süüteopanus oleks kausaalne süüteo toimepanemise suhtes ja nad tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

KPS § 76 lg 1 kohaselt või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu andmete esitamise korra GPS-

rikkumise eest, laeval nõutava GPS või muu satelliitjälgimissüsteemi puudumise või selle töö - häirimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Kalapüügiseaduse § järgi koosseisutüüb

76 lg ilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

KPS § 76 lg 1 või muu satelliitjälgimissüsteemi objektiivsed tunnused seisnevad kaluri poolt GPS- kaudu andmete esitamise korra rikkumises ava GPS- , laeval nõut või muu satelliitjälgimissüsteemi puudumis

es või selle töö häirimises.

Aleksandr ja E.R-ile esitatud süüdistuses on tehtud viited konkreetsetele normidele, millised on U.G ja E.R rikkusid.

U.G-le t tuleneb, et eemaldades ja E.R-ile esitatud süüdistuses

mootoriga varustatud kalalaevalt

lgimisseadme ja kasutades gil saagi XXX GPS jä kalapüü sadamasse toomiseks kalalaeva, mil l puudus j lgimiss steem, rikkus U.G ja le ä ü id E.R KPS § 70 Ig 1, mille järgi mootoriga varustatud kalalaev Peipsi, Lämmija

Pihkva -seadmete steemi järvel peab olema varustatud GPS ga (globaalse positsioneerimissü

seadmed), m le kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GP - il RS süsteemi (General Packet Radio

Service System). KPS § 69 lõ ja § 70 õ õ ike 3 l ike 2 alusel 27.08.2015 vastu v etud Keskkonnaministri määruse jäl ü nr 51 ,,Satelliitja GPS- gimiss steemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord nin lgimisseadme ja sell g nõuded jä e kasutamise kohta” § 2 g 3 järgi ei tohi ä laeva pardalt eemaldada ning jä l j lgimisseadet kala lgimisseadme elektritoite toimimine ja andmete edastamine tuleb tagada kogu kalalaeva vees viibimise ajal. Seega oma tegudega täitsid U.G ja E.R Kalapüügiseaduse § 76 lg la 1 objektiivse koosseisu. järgi

21

KPS § 77 lg 2 kohaselt kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Kalapüü § järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, giseaduse 77 lg lg 2 erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. KPS § 77 lg 2 utselise kalapüügiga seotud andmete objektiivsed tunnused seisnevad kaluri poolt k esitamise korra rikkumises.

Aleksandr ja E.R-ile esitatud süüdistuses on tehtud viited konkreetsetele normidele, millised on U.G ja E.R rikkusid.

Esitatud süüdistuse kohaselt, ättes tegemata kutseliselt kalapüü j gilt naasmise teate, rikkus id U.G

l ike 9 alusel vastu v ja E.R KPS § 61 õ õetud määrust nr

155 ,,Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” § e järgi kaluri 20 lg 1 p 1-4, mul

kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel üü - toimuva kalap gi kohta esitatakse

Kesk lt sadamasse v randa saabumist konnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügi õi

järgrnised andmed:1) selle kalapüügil üü oa number, m le alusel p il k toimus, ja andmeid edastava kaluri nim randa saabu nnanguline kogus i;2) sadamasse või mise aeg ja täpne koht;3) puutud kala hi kilogrammides liikide kaupa; gil kasutatakse laeva. 4) laeva pardanumber, kui püü Seega täitsid ja E.R Kalapüügiseaduse § 7 järgi U.G 7 lg lg 2

objektiivse koosseisu.

KPS § 85 lg 1 kohaselt kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi

rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Kalapüügiseaduse §

85 lg 1 erilise järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

KPS § 85 lg 1 alapüügi või veekogus kala objektiivsed tunnused seisnevad kaluri poolt k püügijärgse hoidmise keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise s

kala püüdmise kaaspüügi tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse s ületamises.

Aleksandr ja E.R-ile esitatud süüdistuses on tehtud viited konkreetsetele normidele, millised on U.G ja E.R rikkusid.

Esitatud süüdistusest tuleneb, et püüdes 14.11.2018 koha (Sander lucioperca) rikkus U.G id ja E.R kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lg-t 2, mille järgi on keelatud

püüda kala käesolevas seaduses võ kehtestatud õigusaktis võ õigusaktis võ i selle alusel i ELi i rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, õi püü õimalust eirates KPS § 49 -alal v giv

l igete 1 ja 2 alusel 17.10.2018 vastu v etud kiri nr 143,,2018. aasta õ õ maaeluministri käsk

kohapüügi peatamine Peipsi, Lämmi järvel” peatas koha üügi Peipsi järvel alates - ja Pihkva p 18.10.2018 kuni 31.12.2018. Seega oma tegudega täitsid U.G 85 ja E.R Kalapüügiseaduse § lg 1 objektiivse koosseisu. järgi

22 KarS § 279 lg 1 kohaselt (seisuga 14.11.2018) riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul,

mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

KarS § 279 lg 1 objektiivsed tunnused seisavad riikliku järelevalve takistamises sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Keskkonnainspektsiooni töötajad on avaliku võimu kandjad ning 14.11.2018 teostasid nad riiklikku järelevalvet kutseliste kalurite tegevuse üle Peipsi järvel.

KorS § 2 lg 4 defineerib riiklikku järelevalvet kui korrakaitseorgani tegevust eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada rikkumine.

Takistamine tähendab igasugust riikliku järelevalvega seotud õiguspärase toimingu teostamise takistamist.

Seega, eirates keskkonnakaitseinspektorite korraldust seisma jäämiseks ning tõstes kalakasti kohaga tagasi kalalaeva

XXX pardale ning lahkudes sadamast, takistasid U.G ja

E.R Keskkonnainspektsioonil kalalaeva kontrollimist, so riikliku järelevalve teostamist ning täitsid oma tegudega KarS § 279 järgi objektiivse tunnuse.

Vastavalt kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud rikkumisi.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 lõike 1 punkt a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata ka

lapüügina. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt b järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev

on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse smeetmeid eirates jätnud täitmata oma - ja majandami

kohustuse registreerida ja kanda ette püüki või püügiga seotud andmeid, sealhulgas laevaseiresüsteemide kaudu edastavaid andmeid. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt d järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse ja majandamismeetmeid eirates püüdnud otseselt kalavarusid, - mille püük on keelatud. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punkt h järgi peetakse kalalaeva ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügiga tegelevaks, kui tõestust on leidnud, et laev on püügipiirkonnas kehtivaid kaitse täitmast - ja majandamismeetmeid eirates takistanud ametnikku oma ametiülesandeid kaitse ja majandamismeetmete täitmise inspekteerimisel. -

Seega, püüdes keelatud ajal koha (Sander lucioperca), kasutades kalalaeva , millelt eelnevalt XXX

oli eemaldatud GPS jälgimissüsteem ja seda kalalaeva kalapüügil kasutades, jättes esitamata

kutselise kalapüügi kohta püügilt naasmise teate ning takistanud ametnikke täitmast oma

tööülesandeid, panid U.G ja E.R nõukogu määruse (EÜ) nr

1005/2008 artikkel 3 lõike 1 punktide b, d ja h kohaselt toime tõsised rikkumised.

23

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses on U.G ja E.R-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning

nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud KPS § 76 lg 1, § 77 lg 2, § 85 lg 1 järgi ning KarS § 279 lg 1 järgi ettenähtud väärte

gudena.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et U.G ja E.R panid toime väärteod KPS § 76 lg 1, § 77 lg 2, § 85 lg 1, KarS §

279 lg 1 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kogutud tõenditega on

tuvastatud, et U.G ja on pikaajalised kutselised kalurid, E.R

kes on hästi teadlikud tehtivast Kalapüügiseadusest ja sellega kaasnevatest normidest. Nende

tegevus oli sihikindel ja teadlik, eesmärgiga püüda koha selle püüdmise keeluajal, varjatult tuua see sadamasse, mille jaoks eemaldasid nad paadist GPS seadme ning ei esitanud teatist paadi XXX

kaldale naasmise kohta. Peale selle, olles teadlik enda rikkumistest, selleks, et kinni jääda

pidamata, vältida võimalikku vastutust ja karistust, teadlikult ei täitnud nad Keskkonnnaameti töötajate käsku, millega takistasid KKI ülesandeid teostada riiklikku järelevalvet.

Kohus ei nõustu Keskkonnainspektsiooni seisukohaga, et KPS § 76 lg s 1 sätestatud väärteo -

panid

kavatsetult, sest kohtu hinnangul, U.G ja E.R toime

väljudes 14.11.2018 Peipsi järvele, et olnud nad eelnevalt teadlikult, kas nende poolt pandud võrkudes on kala või ei ole, ning kas võis see olla koha. Kohtu hinnangul hakkasid nad sihikindlalt ja otsese tahtlusega tegut

sema juba siis, kui avastasid, et olid püüdnud koha.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peat

üki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et U.G ja E.R süüks arvatud KPS § 76 lg 1, § 77 lg 2, § 85 lg 1, KarS § on nendele 279 lg 1

järgi kvalifits väärte toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik eeritava te gude süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistus on määratud Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

Juriidilise isiku Artselon OÜ süüdistus

.

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud OÜ- Artselon, keda esindab juhatuse liige E.R le

KPS § 76 lg 2, § 85 lg 2, KarS § 279 lg 2 järgi selles, et ,

14.11.2018 hommikul

püüd Artselon OÜ juhatuse liikmed U.G E.R s id

ja Peipsi

järvest Artselon OÜ le kuuluva kalapüügiloa JÕ alusel kohapüügi keeluajal mõrraga - XXX

vähemalt kaks kasti koha (Sander lucioperca). Peale vähemalt kahe kasti keeluajal püütud koha

pardale jätmist eemaldas üks kaluritest, U.G või E.R , Peipsi järvel kalalaeva pardalt GPS jälgimisseadme ning tõstis seadme kalalaevale XXX XXX.

Peale seda suundus kalalaeva juhtinud U.G koos E.R-iga kalalaevaga , millel XXX puudus jälgimisseade, sadamasse aadressile Lohusuu alevik, Järve tee 22.

U.G ega E.R ei esitanud Keskkonnainspektsioonile püügilt

24 sadamasse saabumise teadet. Sadamas alustas U.G koos E.R-iga kalakastide sadamakaile tõstmist, kuid Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektoreid I Vit

ja R O nähes, tõstis U.G koos E.R-iga kalakastid tagasi

kalalaeva XXX pardale. U.G eiras keskkonnakaitseinspektor I Vi korduvalt vene keeles antud korraldust: ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!” ja peainspektor I K korduvalt vene keeles antud korraldust ,,Seis, Keskkonnainspektsioon!”. Olenemata keskkonnakaitseinspektorite I Vi ja I K korduvalt antud korraldustest, tõstis U.G koos E.R-iga

kalakastid tagasi kalalaeva XXX pardale ning suundus kalalaevaga, mida juhtis U.G

, tagasi järvele, takistades sellega järelevalve teostamist ja mille tagajärjel ei olnud v XXX sadamasse saabumisel pardal olevaid kalakoguseid kontrollida. õimalik kalalaeva

Püüdes 14.11.2018 koha (Sander lucioperca) rikkusid U.G , E.R

ja Artselon OÜ kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lg

-t 2, mille järgi on keelatud püüda

kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, alal või püügivõimalust eirates KPS § 49 -

lõigete 1 ja 2 alusel 17.10.2018 vastu võetud maaeluministri käskkiri nr 143,,2018. aasta

kohapüügi peatamine Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel” peatas koha püügi Peipsi järvel alates - 18.10.2018 kuni 31.12.2018 (tegu on kvalifitseeritud 85 lg 2 . KPS § järgi)

Kasutades mootoriga varustatud kalalaeva , millel puudus XXX jälgimissüsteem, rikkusid Artselon OÜ juhatuse liikmed U.G E.R § 70 lg 1, mille järgi mootoriga ,

varustatud kalalaev Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS - -seadmetega (globaalse positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-

süsteemi (General Packet Radio Service System). KPS § 69 lõike 3 ja § 70 lõike 2 alusel

27.08.2015 vastu võetud Keskkonnaministri määruse nr 51 ,,Satelliit jälgimissüsteemi - ja GPS-

kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded

jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta” § 2 lg 3 järgi ei tohi jälgimisseadet kalalaeva pardalt

eemaldada ning jälgimisseadme elektritoite toimimine ja andmete edastamine tuleb tagada kogu kalalaeva vees viibimise ajal (tegu on kvalifitseeritud

. KPS § 76 lg 2 järgi)

Mitte alludes keskkonnakaitseinspektori korraldusele seisma jäämiseks ning tõstes kalakasti kohaga tagasi kalalaeva pardale e, takistasid XXX ja sõites sama kalalaevaga tagasi Peipsi järvel Artselon OÜ juhatuse liikme U.G ja E.R d selle teoga riikliku järelevalve teostamist. Selle teoga rikkusid

Artselon OÜ juhatuse liikmed U.G ja E.R karistusseadustiku § 279 lg , mis näeb ette vastutuse riikliku järelevalve takistamise eest sellisel 2 kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, kui se e on toime pannud juriidiline isik. ll

28.06.2019 tehtud üldmenetluse otsuses on Artseloni OÜ väärteo lühikirjelduses Artseloni OÜ

tegu kvalifitseeritud KarS § 279 lg 1 järgi (otsuse lk 6), kui on kohtu hinnangul tegemist ilmse trükiveoga, mis kohus võib parandada esitatud süüdistuse raamidest väljumata, sest otsuse lk-l 8 on

OÜ Artseloni tegu kvalifitseeritud KarS § 279 lg 2 järgi ja menetlusalune isik, OÜ Artseloni

esindaja E.R oli teadlik, et OÜ Artselon süüdistatakse just KarS § 279 lg 2 järgi.

Kohus juba kontrollis süüteokoosseisu olemasolu ja leidis, et OÜ Artseloni juhatuse liikme

te E.R-i U.G KPS § 76 lg 1, § 85 lg 1, KarS § ja teod vastavad 279 lg 1 de s ja isikud

süüteokoosseisu le, on õigusvasta ed on selle toimepanemises süüdi.

25 KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Riigikohtu 08.03.2017 otsuses 3-1-1-84-16 on selgitatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise

isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või

pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid - ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui

mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-7-04, p 10; 2. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-88-12, p 7 ja 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-66-14, p 6).

Olles tuvastatud süüteotunnuste olemasolu vahetult tegutsenud füüsilise isiku käitumises, tuleb järgnevalt kontrollida nende kriteeriumide täidetust, mis võimaldavad füüsilise isiku toimepandud

süüteo omistamist juriidilisele isikule. Selleks on vaja, et süütegu oleks toime pandud juriidilise

isiku huvides. (KarS

kv).

Väärteoprotokollis ja väärteoasja otsuses on märgitud, et Artselon OÜ juhatuse liikmed on E.R ja U.G, kellel on õigus teha otsuseid ja suunata Artselon OÜ, kui juriidilise isiku tahet. E.R ja U.G naasid 14.11.2018 kutseliselt

püügilt Artselon OÜ , olles eelnevalt käinud Artselon OÜ le väljastatud -le kuuluva laeva XXX - kalapüügiloa JÕ 180102 alusel püügil olevate mõrdade juures. Väärteo lühikirjelduses kirjeldatud

teod panid E.R ja U.G toime juriidilise isiku igapäevase äritegevuse mistõttu kuulub vastutusele võtmisele Artselon OÜ juriidilise isikuna. raames,

Kohtuvälise menetleja toetas kohtuistungil väärteoprotokollis väljendatud seisukoha ja leidis, et Artselon OÜ l esinevad talle inkrimineeritud väärteotunnused ja teod olid toi - me pandud juriidilise isiku huvides.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et E.R ja U.G teostasid 14.11.2018 kalapüügi nö Artselon OÜ nimel, sest nad ise on OÜ juhatuse

liikmed, kasutasid kalalaevu, mis kuulus - -le id OÜ le, käisid järvel kala püüdmas Artselon OÜ väljastatud kalapüügiloa JÕ 180102 alusel, st nad tegutsesid juriidilise isiku tegevussfääris. Kuid ei

ole, kohtu hinnangul, arvestades väärtegude toimepanemise asjaolusid, kindlalt tuvastatud, et E.R ja U.G tegutsesid juriidilise isiku huvides.

Kohtu hinnangul tuleb võtta arvesse, et koha, mille nad tõid sadamasse, oli püütud keeluajal, seega

ei ole see kuidagi ametlikult (Artselon OÜ nimele) vormistatud – ei pannud vajalikud andmed Artselon OÜ päevikusse, ei ole fikseeritud kala liiki ja kogust jne. Kohtu arusaamise kohaselt, kui kala ei ole OÜ nimele ametlikult formistatud, on raskendatud ka kala OÜ nimelt võõrandada (nt müüa) selleks, et justnimelt juriidiline isik sa sellest kasu. Samuti ei ole ka välistatud, et aks

14.11.2018 püüdsid Artjušenkovid koha isiklikes huvides, sest püütud kala kogus ei olnud suur ning seda kogust oleks võimalik kasutada enda või kolmanda isikute kasuks – kas ise tarbida või

müüa, või anda üle kolmandatele isikutele tarbimiseks/müümiseks.

26 Juriidilise isiku karistamine on igal juhul välistatud, kui juriidilise organi liikmed tegutsesid küll

oma ametialaseid volitusi kasutades, kuid üksnes iseenda või juriidilise isiku suhtes kolmanda isiku huvides (KarS kv).

Ülaltoodu alusel, leiab kohus, et ei ole käesolevas väärteoasja kogutud piisavaid tõendeid selle kohta, et Artselon OÜ juhatuse liikmed E.R ja U.G

tegutsesid 14.11.2018 väärtegude toimepanemisel juriidilise isiku huvides.

Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 rahuldab kohus kaebuse juriidilise isiku

Artselon OÜ osas, kelle esindaja on E.R , tühistab Keskonnainspektsiooni

28.06.2019 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr juriidilise isiku vastutusele võtmise 940018001032 ja karistamise osas selles osas

ning lõpetab väärteomenetluse.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kohus nõustub kohtuvälise meneteljaga, et U.G ja E.R panid ühe teoga toime neljale süüteokoosseisule vastavad teod.

Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on

kantud ühisest tahtlusestvja on ajalis ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seatud, et - kogu

käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui kooseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Ideaalkogumi võivad

iseenesest moodustada ka järjestikku toimepandud süüteod, kuid tegemist on loomuliku elukäsitluse järgi ühtse käitumisega (KarS kv).

U.G ja E.R-i

teod on ruumiliselt, ajaliselt seotud ja pandud toime teineteise jär . Väärteod on toime pandud ajavahemikul alatest kella 08.00 kuni 08.26 el -ni,

Peipsi järvel ja Avijõel. õik teod on ühe eesmärgiga – keeluajal püütud koha K seotud

varjatult

sadamasse viimisega selle panemisega kaubikus . Kohtu hinnangul kujutavad U.G ja se

ja E.R-i osateod endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku

elukäsitluse järgi ühtset käitumist.

Kuna U.G ja E.R panid ühe teoga toime neljale süü siis tuleb mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette teokoosseisule vastava teo, neile raskeima karistuse. KPS § lg 2 näeb ett 00 trahviühikut ehk summas 77 e karistusena rahatrahvi kuni 3 1200 eurot. KPS § näeb ette karistusena rahatra hviühikut ehk summas 1200 eurot 76 lg 1 hvi kuni 300 tra . KPS § 85 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot.

27 KarS § 279 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot või

aresti.

Menetlusalused isikud kumbki karistatud U.G ja E.R on KPS § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 250 trahviühikut s.o 1000 eurot.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis

süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 06): „13.1 Klassikalise -1-1-43-

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja mõlemate menetlusaluste puhul (kohtuväline menetleja on iga menetlusaluse isiku kohta eraldi arvestas KarS § 56 lg s 1,2 ettenähtud - asjaolusid) on - 56, st karistuse kohaldamise alusele - isiku karistuse kohaldamisel õigesti osutanud KarS § le süüle, samuti on võetud arvesse kergendavate asjaolude puudumist ja raskendava asjaoluna teo – toimepanemise grupi poolt imepanemisel. ja isikute tahtlust väärtegude to

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu

lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Analüüsides U.G tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud

, et isik

pani toime kokku neli väärtegu mille eest määratud karistus KarS § 63 lg 1 alusel, et süüdlane ,

pani toime tahtlusega, kergendavad asjaolud puuduvad ja raskendava asjaoluks väärteod otsese ks

on väärtegude toimepanemine grupis. Kalapüügiseaduse järgi toimepandud väärteod on

kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et U.G

süü tase g nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus

on suur nin ega (sanktsiooni raskema ). Karistus st määrast veidi madalamas määras on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Asjaolu, et kohus ei nõustunud, et KPS § 76 lg 1 on toime pandud kavatsetult, ei vähenda isikute süüd ja ei ole aluseks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamiseks.

Analüüsides tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud E.R-i , et isik

pa , ni toime kokku neli väärtegu mille eest määratud karistus KarS § 63 lg 1 alusel, et süüdlane pani toime tahtlusega, kergendavad asjaolud puuduvad ja raskendava asjaoluks väärteod otsese ks

on väärtegude toimepanemine grupis. Kalapüügiseaduse järgi toimepandud väärteod on

kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et U.G

süü tase ning nõustub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus

on suur ega (sanktsiooni raskemast ). Karistus määrast veidi madalamas määras on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Asjaolu, et kohus ei nõustunud, et KPS § 76 lg 1 on toime pandud kavatsetult, ei vähenda isikute süüd ja ei ole aluseks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamiseks.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on

õiglane ja põhjendatud, rahatrahv 1000 eurot on piisav motiveerima menetlusaluseid isikuid

28

U.G edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning ja E.R määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetluskulud

Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse Artselon - . Taotluse menetluskulude hüvitamiseks OÜ le

kohaselt Artselon Artselon

OÜ kaitsja taotleb hüvitada tekkinud menetluskulud, mõistes OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja kokku 1920 eurot.

VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p s 1 nimetatud alusel

hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu. Väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel kohalduvad VTMS § 38 lg 1 tulenevalt ka kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud põhimõtted. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb

võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunni -15-9051 p 38) tasu mõistliku suurusega (RKKKo 1

Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu ja keerukust. (RKKo 3-1-1-32-15, p 9)

Kohus leiab, et kaitsja poolt on esitatud kõik vajalikud dokumendid menetluskulude tekkimise ja

suuruse kohta kohtueelsesja kohtumenetluses 16 tundi kokku 1920 eurot (keskmise – tunnihinnaga 120 eurot). Kohus leiab, et kulu suurus on ja kaitsja poolt . mõistlik põhjendatud

Kohus leiab, et osutatud õigusabi eest küsitud tasu suurus on õiglane ja proportsionaalne. Maak ku mahukusega ja asjassepuutuvad. ohtule esitatud dokumendid on mõistli Kohus nõustub kaitsja poolt väärteoasjas esitatud kaebuses toodud seisukohtadega. Kohus on seisukohal, et osutatud õigusabi oli vajalik.

Kuna kaebus oli kaitsja poolt esitatud kolme menetlusaluse isiku huvides ning kaitset teostati OÜ Artselon, kulu E.R-i ja U.G suhtes, siis tuleb tekkinud menetlus jagada kolmega -

, et välja selgitada OÜ le Artselon hüvitatava menetluskulu suurus. 1920:3=640.

Lähtudes VTMS § 23, 38 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 tuleb kohtumenetluse kuluna menetlusaluse isiku

riigilt 640 eurot. OÜ Artvelon kasuks välja mõista

KOHTU MEETMED

Menetlusaluste isiku esitatud kaebus tuleb osaliselt rahuldada. te

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Larissa Prokopenko