2-16-12373/94 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-12373

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2020, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Jelena-Angelina Loori hagi Korteriühistu XXXXXX

vastu 18 186 euro 32 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. augusti 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Jelena-Angelina Loori apellatsioonkaebus

Korteriühistu XXXXXX vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Jelena-Angelina Loori apellatsioonkaebusel 15 538 eurot

60 senti

Korteriühistu XXXXXX vastuapellatsioonkaebusel 0

eurot

Hageja:

Jelena-Angelina

Loor

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Deniss

Matvejev

Kostja:

Korteriühistu

XXXXXX

(registrikood

XXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat

Roman

Golovenko

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: If P&C

Insurance AS (registrikood 10100168), volitatud esindaja

Paul Paas

Menetluse liik

kirjalik menetlus

1(10)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 23. augusti 2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes

otsuse põhjendusi.

2. Jätta

Jelena-Angelina

Loori

apellatsioonkaebus

ning

Korteriühistu

XXXXXX vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud

menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Vabastada hageja Jelena-Angelina Loor apellatsioonkaebuselt tasumisele

kuuluva riigilõivu 700 eurot (mille tasumisest kostja oli Tartu

Ringkonnakohtu 5. novembri 2019 määruse alusel apellatsioonkaebuse

esitamisel vabastatud) riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jelena-Angelina Loor (endise perekonnanimega XX; hageja) esitas 15. augustil 2016

Viru Maakohtule hagi Korteriühistu XXXXXX (kostja; korteriühistu) vastu, milles palus,

arvestades 17. aprilli 2017 täpsustusi, kostjalt välja mõista 18 186 eurot 32 senti.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja on XX aadressil XX asuvas majas korteri nr X asuva korteri (korter) omanik. 15.

jaanuaril 2014 toimus XXXXXXXX elamu (elamu) pööningul tulekahju. Tulekahju ja

Päästeameti tegevus tekitas korterile olulise materiaalse kahju. Tulekahju kustutusvesi

sattus seinavahedesse ning korter ujutati üle. Vesi kahjustas korteris olevaid lagesid,

põrandaid, juhtmestikku ning tapeedid tulid seintelt lahti. Hageja oli sunnitud vahetama

korteris olevad põrandad, panema uue tapeedi ning krohvima laed. Samuti tuli eemaldada

lagedelt ja seintelt maha kooruv krohv. Kahju tagajärjena tekkisid korterisse vaatamata

selle tuulutamisele ja kütmisele seintele hallitus ja seen, mis tuli samuti eemaldada.

2(10)

Kostja on süüdi hageja varale tekkinud kahjus. Tulekahju tekkis maja pööningul kostja

tegevusetuse ja hooletu käitumise tõttu. Kostja juhatuse liikme Vladimir Komarovi sõnul

läksid teadmata isikud elamu pööningule ja süütasid seal lõkke. Hageja hinnangul oleks

kostja pidanud tagama, et kõrvalistel isikutel ei ole võimalik elamu pööningule pääseda.

Samuti oleks kostja pidanud tagama, et pööningul ei oleks lõkke süütamiseks vajalikku

materjali.

Pööningut, kus tulekahju algas, ei saa pidada ühegi korteriomandi reaalosa juurde

kuuluvaks. See on maja üheks mõtteliseks osaks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

tekitatud kahju hüvitamist. Hageja kahju suuruseks on 18 186 eurot 32 senti, milles

sisalduvad korteri remonditööd ja hallituse ning seene eemaldamine.

Hageja märgib, et Ehituskonsult Grupp OÜ teostas korteris ülevaatuse, kuid see toimus

kuu pärast tulekahju. Samuti ei selgu aktist, kuidas ekspert jõudis tehtud järeldustele.

Aktsiaseltsi (AS) Vant koostatud arvestusest jääb arusaamatuks, mille alusel see koostati.

Selles kajastatud hüvitise suurus ei sisalda kõiki reaalseid kulusid, mis on vajalikud korteri

taastamiseks, sh tööjõukulusid. Kostja on hüvitise suurust alusetult vähendatud.

2. Kostja vaidles hagile vastu, alternatiivselt palus kostja rahuldada hagi 2647 euro 72

sendi ulatuses. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 15. jaanuaril 2014 toimus elamu pööningul tulekahju, mille

käigus põlesid pööningu ja katuse vahelae puitkonstruktsioonid. Samas ei ole kostja ennast

kunagi kahju tekitamises süüdi tunnistanud. Kostjale ei ole teada, millistel põhjustel

tulekahju tekkis ning et ta oleks mingit kohustust rikkunud, mis viis kahju tekkimiseni.

Pööning oli lukustatud. Tulekahju kustutamisel kasutatud vesi tekitas kahju alumistele

korteritele, s.o korteritele nr X X ja X.

Kostja ja If P&C Insurance AS-i (kolmas isik) vahel oli sõlmitud kindlustusleping. Pärast

avariijuhtumit pöördus kostja kolmanda isiku poole, kes tellis Ehituskonsult Grupp OÜ-lt

ehitusekspertiisi ja AS-ilt Vant hinnapakkumise remonditööde teostamiseks. AS-i Vant

poolt koostatud hinnapakkumise alusel on korteri nr X remondi maksumus seoses

kahjujuhtumiga 2647 eurot 72 senti.

Ehituskonsult Grupp OÜ akti kohaselt ei olnud võimalik hinnata korteri kahjustusi, kuna

selles ei ole pikemat aega remonti tehtud. Korteri ülevaatuse käigus tuvastati, et paljudes

ruumides esineb konstruktsiooni mõranemist, mis ei ole tulekahju tagajärjena tekkinud,

vaid olid nähtaval juba pikemat aega. Samas koridoris ja WC-s tuleb laed ja viimistluse

parandused teostada, kuna tulekahju kustutamisel imbus vesi konstruktsioonide kaudu

nendesse kohtadesse. Osaühingu NARVA ELAMUVALDUS poolt koostatud akti

kohaselt ei olnud hageja korteris elektrijuhtmestik rikutud ning selle vahetamine ei ole

vajalik.

Hageja korteris elab O.K. (XX), kellele tehti pakkumine kahju 2647 eurot 72 senti

hüvitamiseks. O.K. keeldus pakkumise vastuvõtmisest.

Hageja kahju hüvitamise nõue 17 652 eurot 20 senti on põhjendamata ja tõendamata.

Hageja peab tõendama, millises seisus oli temale kuuluv korter enne 15. jaanuarit 2014 ja

millises suuruses kahju talle 15. jaanuaril 2014 toimunud tulekahju tagajärjel tekkis. Kahju

suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada asja kulumist ja amortisatsiooni. Kostja ei pea

3(10)

hüvitama hagejale uute materjalide ja detailide hinda. Juhul kui kahjustatud isik laseb teha

tarbetult kalli remondi, tuleb kahjuhüvitise suurust vähendada.

3. Kotja poolel kaasatud kolmas isik palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostjale ei kuulu ühtegi korterit elumajas, kostja ei ole

korteriomanik. Praeguses asjas peaksid olema kostjateks kõik korteriomanikud.

Kolmanda isiku arvates on hageja väide selle kohta, et kostja jättis pööningu luugi

lukustamata, oletuslik ja tõendamata. Korteriühistul ei ole kohustust valvata pööningu

lukustust. Samuti on tõendamata hageja väide, et kostja tegevusetuse tõttu oli pööningul

lõkke tegemiseks vajalikke materjale.

Kolmas isik lisab, et kahjustatud korterite ülevaatuse teostanud Ehituskonsult Grupp OÜ

tuvastas muu hulgas, et veekahjustused korteris nr 5 olid ka nendes kohtades, kus tulekahju

polnud kustutatud ehk need pidid olema seal juba enne tulekahju.

MENETLUSE KÄIK

4. Viru Maakohus jättis 22. juuni 2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1772 eurot 44

senti.

Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled nii kahju tekkimise asjaolude kui ka kahju

suuruse üle. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja on oma süüd tunnistanud ja et ta

seetõttu kahju tekkimise eest vastutab. Kostja ei ole menetluse käigus hagi asjaolusid

omaks võtnud. Asjaolu, et kostja on teinud ettepaneku kompromissi saavutamiseks ja

tekkinud kahju hüvitamiseks, ei tähenda seda, et kostja on ennast süüdi tunnistanud ja peab

kahju tekitamise eest vastutama.

5. Hageja esitas 24. juulil 2017 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

6. Kostja ja kolmas isik palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kolmas isik maakohtu otsuse tühistada

ja jätta hagi läbi vaatamata.

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 22. märtsi 2018 otsusega maakohtu 22. juuni 2017

otsuse, rahuldas apellatsioonkaebuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leidis, et asja ei ole nõuetekohasel viisil arutatud ega kindlaks tehtud hagi

aluseks olevaid asjaolusid, sh menetlusosaliste vastastikuseid õigussuhteid ja neist

tulenevaid kohustusi. Maakohus ei ole selgitanud asjakohasel viisil tõendamiskoormuse

jaotust. Seega ei ole asja arutatud ammendavalt ning täidetud ei ole tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-st 392 tulenevad eelmenetluse ülesanded. Ringkonnakohtu hinnangul

võis see kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise. Maakohtu otsus oli ringkonnakohtu

hinnangul ka olulisel määral põhjendamata (TsMS § 436 lg 1).

Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus õigussuhte kvalifitseerimise kohustuse sisuliselt

täitmata. Lisaks asus maakohus väärale seisukohale, et hageja ei sisustanud kostjal

4(10)

tuleohutuse tagamisega seotud kohustuse olemasolu ning kostja poolt selle kohustuse

rikkumist. Ringkonnakohus leidis, et korterelamu pööningul tuleohutuse tagamine on

korteriühistu üldiseks ülesandeks. Ebamõistlik on mõtteviis, kus korteriühistu olemasolul

tuleks siiski igal korteriomanikul individuaalselt tegeleda mh pööningu korrashoiu ja

tuleohutuse küsimustega.

Praeguses asjas ei ole vaidluse all 15. jaanuaril 2014 korterelamu pööningul tulekahju

toimumise fakt, kuid selgunud ei ole tulekahju tekkepõhjused. Kostja juhatuse liige on vaid

oletanud, et tundmatud isikud tungisid maja pööningule ja süütasid seal lõkke.

Ringkonnakohus leidis, et kostjal tekkis niisuguses olukorras tõendamiskoormis

tõendamaks, mida on korterelamus tehtud tuleohutuse tagamiseks.

Ringkonnakohus märkis, et kostja seisukohad vastutust puudutavas osas on olnud

vastuolulised. Praegusel juhul järeldub asja materjalidest, et kolmas isik kui

kindlustusandja hüvitas põhjendatuks peetud kahjusummad teistele tulekahju kustutamise

tagajärjel veekahjustusi saanud korterite omanikele ning oli valmis hüvitama ka hageja

korterile tekkinud kahju summas 2647 eurot 72 senti. Eelduslikult olid seega nii kolmas

isik kui kostja seisukohal, et kostjal kui kindlustusvõtjal tuleks kahju kannatanud ühistu

liikmetele kahju hüvitada.

Asja uuel läbivaatamisel tuli ringkonnakohtu arvates esmalt välja selgitada, kas kostjale

on alust ette heita tegevusetust korterelamus tuleohutuse tagamisel. Selleks tuli eelduslikult

taotleda Päästeameti hinnangut tuleohutuse korraldusele korterelamus. Tähtsust omab

eelkõige see, missugune oli tuleohutusalane olukord jaanuaris 2014. Selle väljaselgitamisel

saab arvesse võtta ka käesoleva tsiviilasja materjale, mh kostja juhatuse liikme seisukohti,

et kõrvalistel isikutel oli pööningule vaba juurdepääs. Samas viitab kostja vastutusele

tekkinud kahju eest asjaolu, et kolmas isik on vastutuskindlustuse lepingu alusel pidanud

põhjendatuks hüvitada tulekahju kustutamise tagajärjel tekkinud veekahjustused.

Vaidluse all on hagejale tekkinud kahju suurus ja selle tõendatus. Kui asja uuel

läbivaatamisel leiab kinnitust, et kostjat tuleb pidada kahju eest vastutavaks, siis peab

maakohus hindama hinnata asjas esitatud tõendeid kahju suuruse kohta.

MAAKOHTU LAHEND

8. Viru Maakohus rahuldas 23. augusti 2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 2647 eurot 72 senti. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 15. jaanuaril 2014 toimus

elamu pööningul tulekahju, mille kustutamise käigus sai veekahjustusi kolm korterit, sh

hageja korter nr 5. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja ja kolmanda isiku vahel on

sõlmitud kindlustusleping.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, kas kostja vastutab

kahju tekkimise eest ning kas ja millises ulatuses on kostja kohustatud kahju hüvitama.

Esmalt andis maakohus hinnangu pooltevahelisele suhtele, leides, et hageja ja kostja vahel

on korteriühistu liikme ja korteriühistu vaheline suhe. Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud

korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 tuleneva võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja

5(10)

hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Seega

on hagi praegusel juhul esitatud õige kostja vastu.

Järgmiseks käsitles maakohus küsimust, kas kostja on teinud endast kõik oleneva, et ära

hoida kahju (tulekahju) ning kas kostja vastutab kahju tekkimise eest. Maakohtu hinnangul

on korteriühistu üheks kohustuseks muuhulgas kontrollida pööningule viivaid luuke või

uksi, et olla kindel ohutuse tagamises. Maakohus, arvestades tunnistajate ütlusi ja

Päästeameti selgitusi, järeldas, et üks sissepääs pööningule oli lukustamata. Maakohus

järeldas sellest, et kostja on rikkunud oma kohustust tegevusetusega, kuna ei taganud

2014. a alguses pööningutele viivate luukide ja uste lukustust. Seetõttu oli kolmandatel

isikutel võimalus viibida elamu pööningul.

Kostja käitumise (tegevusetus) ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, mistõttu esineb

hagejal õigus kahju hüvitamisele. Kui kostja oleks taganud pööningu luugi lukustuse, siis

ei oleks sinna saanud siseneda kõrvalised isikud. Päästeameti poolt on tuvastatud, et

tulekolde kohal oli hulk suitsukonisid ning söestunud ülerõivaid. See kinnitab, et tulekahju

tekkimise ajal (vahetult enne tulekahju tekkimist) viibisid pööningul tuvastamata isikud,

kelle hooletu suitsetamise tagajärjel tekkis tulekahju. Kui kõrvalisi isikuid ei oleks

pööningul olnud, siis ei oleks saanud ka tulekahju tekkida.

Lõpuks lahendas maakohus küsimuse, millises ulatuses tuleb kostjal hüvitada hagejale

tekkinud kahju. Maakohus leidis, et kahju tõendamise kohustus on hagejal. Maakohus

nõustus kolmanda isiku selgitustega, et kahju suurust saab hinnata vahetult pärast

sündmust. Hageja on aga esitanud tõendid, kus kahju suurust on hinnatud rohkem kui aasta

pärast sündmust. Hageja esitatud Osaühingu Kesk LOG & EKSPED korteri remondi

avariitööde eelarvest ei selgu mh see, millistes korteri ruumides on vaja töid teha. Samuti

ei nähtu hageja esitatud eelarvetest, kas kahjustused on tekkinud tulekahju tagajärjel või

mitte. Samas on kostja korraldanud korteri ülevaatuse 7. veebruaril 2014. Kostja poolt

esitatud aktist nähtub, et korteris on ka teisi kahjustusi, mis ei tulene tulekahju

likvideerimisest. Maakohus leidis, et kõige tõenäolisem kahju suuruse hinnang tuleneb

Ehituskonsult Grupp OÜ poolt läbi viidud ekspertiisist ning AS-i Vant poolt esitatud

eelarvest. Seetõttu rahuldas maakohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja kahju

2647 eurot 72 senti.

Maakohus möönis, et hageja korteris võibki olla hageja poolt näidatud ulatuses vajalike

remonttööde tegemine, mis läheb maksma üle 18 000 euro. Praegusel juhul on aga

tõendatud, et hageja korteris oli pikemat aega remont tegemata. Sellises korteris esineb

kohti, mida tuleb parandada, viimistleda ja uuega asendada. Kahju hüvitamise eesmärk ei

ole aga kohustust rikkunud poole karistamine, vaid eelneva olukorra taastamine.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas 23. septembril 2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja 18 186 eurot 32 senti. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Maakohus on kahju suuruse hindamisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning

rikkunud selgitamiskohustust. Kohtu seisukohad kahju hindamise osas on üllatuslikud.

6(10)

Seejuures ei ole otsusest võimalik aru saada, millised on menetlusosaliste ja millised kohtu

enda seisukohad.

Maakohus ei selgitanud, milliseid asjaolusid tuleb menetlusosalistel tõendada, sh seoses

kahju suuruse kindlakstegemisega. Kui kohus tuvastas, et hageja poolt esitatud eelarve on

tehtud rohkem kui aasta pärast tulekahju toimumist, siis oleks kohus pidanud välja

selgitama, miks kulus eelarve koostamiseks nii kaua aega. Samuti oleks kohus pidanud

tuvastama, millistel asjaoludel olid hageja ja kostja eelarved koostatud. Hageja selgitas

kostja poolt esitatud eelarve kohta korduvalt, et keegi ei tulnud tema korterisse kahju

suuruse ja remonttööde mahu kindlaksmääramiseks ja ta ei olnud mitu kuud teadlik, et

selline eelarve on koostatud. Hageja lisab, et AS-i Vant poolt koostatud eelarvel puudub

igasugune allkiri ja koostamise kuupäev. Seejuures ei ole selge, mida hindas Ehituskonsult

Grupp OÜ ja AS Vant, kuna AS-i Vant poolt koostatud eelarve on koostatud varem kui

Ehituskonsult Grupp OÜ poolt antud hinnang kahju kohta.

10. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning rahuldada vastuapellatsioonkaebus.

12. Kostja esitas 22. novembril 2019 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning teha asjas uus

otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja jätta 85,44 %

menetluskuludest hageja kanda.

Maakohus rahuldas hageja esitatud nõude 14,56 % ulatuses, st jättis hagi rahuldamata

85,44 % ulatuses. Seetõttu oleks maakohus pidanud jätma TsMS § 163 lg 2 alusel kõik

menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt 85,44 % ulatuses. Kostja lisab, et hageja on

ise loobunud kahjuhüvitise 2647 euro 72 sendi vastuvõtmisest. Kostja arvates on selline

olukord äärmiselt ebaõiglane, kus poolele tekitatakse kulutusi sellise hagi menetlemisega,

mille raames hagi rahuldatakse summas, mis oli hagejale pakutud enne menetluse

alustamist.

13. Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1

p-ga 21 tuleb menetluskulude jaotust puudutavas osas muuta otsuse põhjendusi. Nii

apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata.

15. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Apellatsioonimenetluse esemeks on hageja nõue osaliselt.

Maakohus on rahuldanud hagi osaliselt ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja 2647 eurot

72 senti, jättes ülejäänud osas hagi rahuldamata.

Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti

rahuldamata. Kostja on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud otsuse

üksnes

7(10)

menetluskulude jaotuse osas (täpsemalt osas, milles kostja kulud jäeti tema enda kanda).

Eelnevat arvestades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas,

milles maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2647 eurot 72 senti.

Jõustunud osas on maakohtu otsus menetlusosalistele siduv (TsMS § 457 lg 1).

16. Hageja

nõude

rahuldamata

jätmist

puudutavas

osas

ei

anna

hageja

apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib

maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks

neid korrata. Vastusena hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

lühidalt järgmist.

16.1. Maakohus on kooskõlas ringkonnakohtu poolt 22. märtsi 2018 otsuses antud

juhtistega asja lahendamisel kontrollinud, kas kostjat tuleb pidada kahju eest vastutavaks,

ning hinnanud asjas esitatud tõendeid kahju suuruse kohta. Maakohus on tõendeid, sh

kahju suuruse kohta esitatud tõendeid, hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2.

Apellatsioonkaebuses väidetud tõendite hindamist puudutavate menetlusõiguse normide

olulisi

rikkumisi

ringkonnakohus

asja

materjalide

põhjal

ei

tuvastanud.

Apellatsioonkaebusest järelduvalt hageja küll ei nõustu maakohtu poolt tõenditest tehtud

järeldustega, kuid see ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kui kohus ei ole

eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või

teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

16.2. Maakohus on kahju suuruse tuvastamisel oma järeldusi otsuses TsMS § 436 ja §

442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Iseenesest võib nõustuda hagejaga selles, et

maakohus on otsuse põhjendustes refereerinud ebavajalikult suures ulatuses poolte

seisukohti ja väiteid. Siiski on ka maakohtu enda seisukohad ringkonnakohtu arvates

otsuses kokkuvõttes eristatavad ning maakohtu põhjenduskäik jälgitav. Tõendite

hindamise tulemusel on maakohus andnud kahju suuruse tuvastamisel kõige suurema

tõendusliku kaalu OÜ Ehituskonsult Grupp hinnapakkumise analüüsile (I kd, tl-d 55–57)

ning AS-i Vant (I kd, tl 58, tõlge tl 59) esitatud eelarvele. Apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust teha teistsuguseid järeldusi.

16.3. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt puudub AS Vant eelarvel

AS-i Vant esindaja ja koostaja allkiri, eelarve on kinnitamata ning eelarvel koostamise aeg

on ebaselge. Samuti väidab hageja (apellatsioonkaebuse p-s 15), et keegi ei tulnud tema

korterisse kahju suuruse ja remonttööde mahu kindlaksmääramiseks ja hageja ei teadnud

mitme kuu vältel, et kostja on remonttööde eelarve koostanud. Viidatud vastuväited on

hageja esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses ning ringkonnakohtu hinnangul

puuduvad TsMS §-s 652 sätestatud alused, mis võimaldaksid asuda apellatsioonkaebuse

lahendamisel tuvastama nende väidetega seotud asjaolusid.

Lisaks on need hageja uued väited tõendamata ja väheveenvad. Kostja on vastuses

apellatsioonkaebusele põhjendatult märkinud, Ehituskonsult Grupp OÜ hinnapakkumise

analüüsist nähtuvalt on osa fotodest tehtud hageja korteris (fotod nr 7, 9, 10; I kd, tl 57

pöördel). Seega ei ole usutav hageja väide, et keegi ei tulnud tema korterisse kahju suuruse

ja remonttööde mahu kindlaksmääramiseks.

8(10)

16.4. Selgitamiskohustust ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul rikkunud. TsMS §

230 lg-st 1 lähtudes pidi hageja tõendama oma väiteid tekkinud kahju suuruse kohta.

Hageja enda poolt viidatud kohtupraktikast (Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-41-15, p 19) järeldub, et kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub

muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad

menetluses advokaadid. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega

nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole

esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga väitega, nagu olnuks pooltel vaidlus ka nõude

õigusliku aluse üle. Selle üle ei saanud vähemalt asja teistkordsel läbivaatamisel

maakohtus vaidlust olla, mh olid maakohtule kohustuslikud ringkonnakohtu 22. märtsi

2018 otsuses esitatud seisukohad (TsMS § 658 lg 2). Maakohtul ei olnud kohustust

hagejale selgitada, kas tema poolt esitatud tõenditest piisab hagi täielikuks rahuldamiseks.

Seda möönab kaebuses ka hageja ise.

Lisaks ei selgu apellatsioonkaebusest, miks oli selgitamiskohustuse väidetav rikkumine

praegusel juhul menetlusnormi oluline rikkumine (mis tingiks otsuse tühistamise).

17. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus rahuldada ka vastuapellatsioonkaebust.

Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb menetluskulude jaotust puudutavas osas siiski

täiendada.

17.1. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1

järgi üldjuhul võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus erinevalt eelmärgitust jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 2 järgi tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei

nõustunud.

17.2. Maakohus on jätnud TsMS § 163 lg-le 1 viidates menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus ei ole sellist otsustust sisuliselt põhjendanud. Ringkonnakohus märgib esmalt, et

menetluskulude jaotamine TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 alusel on kohtu diskretsiooni- ehk

kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa. Siiski peab

kohus selle kaalutlusotsustuse tegemisel kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka

põhjendama (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15).

Otsuse põhjendustest peaks selguma eelkõige see, miks on valitud kulude jaotamise viis

kohtu hinnangul õiglane.

17.3. Käesolevas asjas rahuldas maakohus hageja nõudest proportsionaalselt väikese osa

(u 15%). Sellises olukorras ei peaks kostja üldjuhul kandma tervikuna ise enda

menetluskulusid. Praegusel juhul on kostja kulude tema enda kanda jätmine

ringkonnakohtu arvates siiski põhjendatud, kuna vaidlusküsimuses kostja vastutuse osas

on kohtud hagejaga nõustunud ning pidanud võimalikuks hagi (osaliselt) rahuldada. Hagi

osalise rahuldamata jätmise on tinginud asjaolu, et hageja ei ole suutnud tõendada enda

poolt väidetud kahju ulatust. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja küll nõustunud hagejal

tekkinud kahju suurusega osas, mis ei ületa 2647 eurot 72 senti, kuid sisuliselt puudutab

9(10)

see üksnes kostja alternatiivseid vastuväiteid. Primaarselt on kostja olnud menetluses

läbivalt seisukohal, et ta ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Sellel seisukohal on kostja

veel ka 26. novembril 2019 esitatud vastuses hageja apellatsioonkaebusele (p 2.2). Kostja

ei ole 2647 euro 72 sendi ulatuses hagi õigeks võtnud (TsMS § 440).

17.4. TsMS § 163 lg 2 kohaldamata jätmist ei saa ringkonnakohtu arvates pidada

käesolevas asjas menetlusnormi rikkumiseks. Nagu eespool märgitud, on selle sätte

kohaldamine kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa.

17.5. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt määratud kulude

jaotust muuta.

18. Kuivõrd apellatsioonkaebust ega vastuapellatsioonkaebust ei rahuldata, peab

ringkonnakohus ülalmärgitut arvestades põhjendatuks jätta ka poolte kaebuste

menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellest

lähtudes jäävad iseseisva nõudeta kolmanda isiku kulud samuti tema enda kanda (TsMS

§ 167 lg 2).

19. Esitatud menetluskulude jaotusest lähtudes puudub vajadus kulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

20. Ringkonnakohtu 5. novembri 2019 määrusega on hageja vabastatud riigilõivu

summas 700 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel (III kd, tl-d 49–50). Kuivõrd

ringkonnakohus hagi apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ei rahulda, tuleks

nimetatud menetluskulu hagejalt TsMS § 190 lg 2 ja lg 4 esimese lause alusel riigi kasuks

välja mõista. Samas kontrollis ringkonnakohus menetlusabi andmisel hageja

majanduslikku olukorda ning tuvastas, et apellatsioonkaebuse esitamise seisuga puudus

hagejal vara, mille arvelt apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda. Ringkonnakohtule ei ole

teada, et hageja majanduslik olukord on praeguseks hetkeks oluliselt paranenud. Seetõttu

peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel kõnealuse

menetluskulu riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest

10(10)