4-20-532/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse kuupäev 04. märts 2020

Väärteoasja number 4-20-532

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Väärteoasi Arvo Loigu (Loik) väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 04. märts 2020, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Arvo Loik ning kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Aulis Vahula

Lõpposa

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

Tunnistada ARVO LOIK (isikukood 35603180238, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, ei tööta, xxxx, väärteokorras 3 korral karistatud, rahatrahv tasumata) süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning karistuseks mõista arest 13 (kolmteist) päeva.

VTMS § 205 lg 2 kohaselt saadab maakohus süüdlasele Arvo Loigule määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase Arvo Loigu arestimajja saabumise aeg.

VTMS § 205 lg 4 kohaselt, kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist.

VTMS § 38, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Arvo Loigult menetluskuluna ekspertiisitasu 14 (neliteist) eurot riigituludesse.

Arvo Loigul tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700011859 ning selgitus: „Arvo Loik, 4-20-532, ekspertiisitasu.“ Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 26.03.2020.

Asjaolud ja menetluse käik

10.02.2020 saabusid Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast VTMS § 84 alusel materjalid väärteoasjas nr: 2590,19,004916 Arvo Loigu (Loik) kohta.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III väärteomenetleja R K koostas 16.01.2020 menetlusalusele isikule Arvo Loigule väärteoasjas nr: 2590,19,004916 väärteoprotokolli (tl 3) selle kohta, et Arvo Loik 02.11.2019 kell 05.54 xxxx juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,89+/-0,05 mg. Alkoholisisaldus veres tuvastatud EKEI uuringuga nr 1606T. Sellega rikkus Arvo Loik LS §

69 lg 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi.

Menetlusalune isik Arvo Loik tunnistas 04.03.2020 toimunud kohtuistungil ennast süüdi talle esitatud süüdistuses. Arvo Loigu ütlustest nähtub, et ta läks hommikul naist tööle viima. Ta peeti kinni xxxx poe parklas ja pandi puhuma, aparaat näitas 0,43. See võis olla enne kella 6 hommikul, sest kella 6-ks pidi ta naise tööle viima. See oli novembrikuus, võis olla 02.11.2019. Arvo Loigu sõnul hakkas ta õhtul kella 4-5 ajal õlut jooma, oli 2-liitrine pudel. Ta oli kindel, et hommikul ei saa enam näidata. Enam sellist asja ei juhtu, sest nüüd ta muretses endale aparaadi, mis on tal kogu aeg kaasas. Varem ta ei teadnud, kust seda aparaati saab. Kui ta on võtnud, siis enne ta autovõtmeid ei võta, vaid puhub 2 korda igaks juhuks. Kui mõlemad korrad on nullis, siis ta alles võtab võtmed. Ta ei keeldunud tõenduslikku alkomeetrisse puhumisest. Temalt küsiti, kas ta tahab xxxx vereproovi andma minna, mispeale ta ütles, et pole kunagi käinud, et võib korra ära käia. Vereproov saadeti ekspertiisi. Ta juhtis elukaaslasele K R kuuluvat mopeedautot. Ta on saanud aresti ja ühel korral on rahatrahvi saanud. Arvo Loik palus määrata talle rahatrahv ja koostada maksegraafik. Ta ei saanud varasemat rahatrahvi tasuda, sest mingit paberit ei tulnud. Talle öeldi, et saadetakse koju, aga paberit ei tulnud, nüüd alles kohtutäituri kaudu tuli see paber. Ta ei ole nõus minema aresti kandma. Tal on 83-aastane voodihaige ema, ta peab käima poes ja kütma iga päev. Ema on vaja perearsti juurde viia. Ta on ema hooldaja. Arvo Loik lubas, et jätab alkoholi tarvitamise ka maha. Liikumisega on tal ka raskusi. Tal on selgroo vigastus, alumine selgroolüli on katki. Iga päev on seljavalud. Ta ei jõua ema juurde jalgsi minna, nii pikk maa on edasi-tagasi. Muidu ta iga päev ei sõida. Kui ta kandis aresti, siis hoolitses ema eest õde, kuid nüüd õde enam ei ela siin.

Kohtuvälise menetleja esindaja Aulis Vahula leidis 04.03.2020 toimunud kohtuistungil, et teo toimepanemine on tõendamist leidnud. Menetlusalune isik ise ka tunnistab oma süüd ja kirjeldab, et eelmisel õhtul jõi 2-liitrise õlle ja hommikul vara ärgates arvas, et võib sõidukit juhtida. Kontrollides selgus, et ta on alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Menetlusalune isik peab ise tegema järeldused, et olles sellises seisundis, lisaks igasugused meditsiinilised probleemid ja ka tuginedes vanusele, et alkohol ei lähe nii lihtsalt organismist välja. Tal on olnud ka varasemaid rikkumisi. Sellest hoolimata asus ta ikkagi sõidukit juhtima, kuna oli vaja elukaaslane tööle viia. Teda on varasemalt karistatud 3 korral ja viimased rikkumised on pandud toime ühel aastal. Teda on karistatud arestiga ja ka rahatrahviga, mis on tasumata. Menetlusalune isik näitas kohtutäituri kirja, kus tema vastu on nõudeid juba 1200 eurot. Sellest tulenevalt leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et rahatrahvi määramine ikkagi ei ole otstarbekas. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusalusele isikule karistuseks aresti ning tulenevalt isikust leidis, et see võiks olla 15 päeva.

Kohtuotsuse põhjendused

Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

Menetlusaluse isiku Arvo Loigu süü temale esitatud süüdistuses loeb kohus tõendatuks: − indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 02.11.2019 (tl 9); − joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga 02.11.2019 ja EKEI uuringuaktiga nr 1606T 08.11.2019 (tl 10); − sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 02.11.2019 (tl 8); − menetlusaluse isiku Arvo Loigu enda kohtuistungil antud ütlustega.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 9) nähtub, et 02.11.2019 kell 05.54 allutati xxxx kontrollile Arvo Loik ning kasutades indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 plus nr A418738, mille järgmise kontrollimise kuupäev on 12.12.2019, tuvastati Arvo Loigu väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,43 mg/l. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 10) on tõendatud, et Arvo Loigult AS-s xxxx 02.11.2019 kell 06.27 analüüsiks võetud vereproovist tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt uuringuaktiga nr 1606T 08.11.2019 etanoolisisaldus 0,89+/-0,05 mg/g.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 8) nähtub, et Arvo Loik juhtis 02.11.2019 sõidukit MICROCAR M.GO reg märgiga 378A ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et /kõrvaldamise põhjus/ - alkoholilõhn juhi suust. Patrullpolitseinik G K otsustas kõrvaldada Arvo Loigu sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, alates 02.11.2019 kell 06.00 kuni aluse äralangemiseni.

Menetlusalune isik Arvo Loik tunnistas ennast kohtuistungil antud ütlustes väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises täielikult süüdi.

Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik Arvo Loik pani toime LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo ning süütegu on seega kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud.

Lisaks eelnimetatud väärteo objektiivsele koosseisule, on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Arvo Loik oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral varahommikul mootorsõidukit juhtima asudes, olles eelneval õhtul tarvitanud 2 liitrit õlut, ette nägema, et alkoholisisaldus tema veres või väljahingatavas õhus võib olla üle lubatud piirmäära. Seega pani ta LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Arvo Loigu käitumises puuduvad.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Arvo Loik.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele isikule aresti kuni kolmkümmend päeva.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku Arvo Loigu karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri õiendist (tl 16) nähtuvalt on Arvo Loigul 3 kehtivat väärteokaristust, millised karistused kõik on talle määratud LS § 224 lg 2 alusel. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 16.05.2018 otsusega karistati teda

LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 231 trahviühiku ulatuses, s.o 924 eurot. Rahatrahv on tasumata. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 02.07.2019 otsusega karistati teda LS § 224 lg 2 järgi 7 päevase arestiga. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 05.09.2019 otsusega karistati teda LS § 224 lg 2 järgi 10 päevase arestiga (väärtegu oli toime pandud 04.09.2019). Seega pani Arvo Loik uue analoogse väärteo toime juba vähem kui 2 kuud hiljem, s.o 02.11.2019. Lisaks sellele väärib märkimist, et Arvo Loigul on ka 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Menetlusalune isik Arvo Loik taotles kohtuistungil, et talle mõistetaks karistuseks rahatrahv, kuna tal on vaja hooldada oma 83- aastast voodihaiget ema. Samas on Arvo Loigul varasemalt kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tasumata ning ema eest hoolitsemise vajadus ei ole takistanud tal väärtegude toimepanemist. Kohus asub seisukohale, et kuna varasemad väärteokaristused LS § 224 lg 2 järgi ei ole avaldanud Arvo Loigule positiivset eripreventiivset mõju ning pole hoidnud ära uute analoogsete väärtegude toimepanemist, siis ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi mõistmine temale, vaid teda tuleb karistada arestiga. Kohus mõistab Arvo Loigule karistuseks aresti 13 päeva, mis on veidi väiksem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. Nimetatud karistuse mõistmisega on kohtu hinnangul täidetud nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid.

Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik Arvo Loik LS § 224 lg 2 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks arest 13 päeva. VTMS § 38, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuulub Arvo Loigult menetluskuluna välja mõistmisele ekspertiisitasu 14 eurot riigituludesse, milline kuulub tasumisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

04.03.2020 kohtuotsus 4-20-532 jõustus 23.06.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Rosar referent