3-20-476/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-476 Määruse kuupäev

25. märts 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses liftide olemasolu ja kasutamise võimalustega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.

2. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 12. märtsil 2020 kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses sellega, et vangla meditsiiniosakonnas ei olnud lifti ning et senini ei ole lifti E-hoones seal, kus kaebaja seda soovib. Samuti ei ole lifti A- hoones või kui A-hoones ka on lift olemas, siis ei võimaldata kaebajal seda kasutada. Kaebaja põhjendab, et ametnike jaoks on E-hoones ja S-hoones liftid, mille kasutamiseks omab luba ka kaebaja. Meditsiiniosakonnas lifti ei olnud, mistõttu oli kaebajal keeruline meditsiiniosakonda külastada. Kaebaja on korduvalt vangla poole seoses liftide puudumisega pöördunud. Meditsiiniosakonda paigaldati lõpuks lift, aga E-hoonesse ja A-hoonesse mitte. Vangla väidab, et A-hoones on lift olemas, kuid kaebaja ei ole saanud seda kasutada. Seetõttu ei saanud kaebaja kasutada raamatukogu, kaebajal olid seetõttu probleeme programmidega ning kursuste, psühholoogide ja sotsiaaltöötajate külastamisega. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

2. Tartu Halduskohus palus 18. märtsi 2020. a kohtunõudega Tartu Vanglal selgitada, kas ja millisest ajast on kaebaja nimetatud vangla hoonetes liftid ja kas kaebaja saab neid kasutada. Samuti palus kohus teatada, kas kaebaja on läbinud seoses kaebuses kirjeldatud asjaoludega

3-20-476

kohustusliku kohtueelse menetluse kohustamisvõi hüvitamisnõudes, ning esitada kaebusega seonduvad kaebaja viimati esitatud avaldused ja vangla vastused.

3. Tartu Vangla esitas kohtule 23. märtsil 2020 vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et vangla avamisest alates on liftid E-hoone põhjaja lõunatiivas, S-hoones ja A-hoones. 2019. aasta lõpus lisandus lift E-hoone meditsiiniosakonda. Kaebajal on olnud võimalik kasutada olemasolevaid lifte tulenevalt tema näidustusest. Samas, A-hoones paiknev lift asub hoone osas, kus on ainult ametnike tööruumid. Kaebaja ei ole läbinud kaebuse asjaoludega seoses kohustuslikku kohtueelset menetlust kohustamisvõi hüvitamisnõudes. Kaebaja on esitanud 27. veebruaril 2020 vanglale pöördumise, mis liigitati vaideks, kuid sellele ei ole veel vastatud. Vangla esitas kohtule kaebaja 25. septembri 2019. a märgukirja, milles kaebaja leiab, et jalutusaedikute ja -väljakute aia asemel peaks ehitama A-hoonesse lifti. Samuti esitas vangla kohtule Tartu Vangla 21. oktoobri 2019. a vastuse märgukirjale nr 2-3/2442-2 ning kaebaja

27. veebruari 2020. a vaide, milles kaebaja mainib A-hoones ja E-hoones liftide puudumist ning milles märgib, et esitas Tartu Vangla 21. oktoobri 2019. a vastusele nr 2-3/2442-2 vastuväite, kuid ei ole sellele vastust saanud ning soovib teada, kus vastus on.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud.

5. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse, mis seisneb selles, et vangla E-hoones asuvas meditsiiniosakonnas ei olnud kuni 2019. aastani lifti. Kaebajal ei ole põhjendatud huvi eelkirjeldatud tuvastamisnõude esitamiseks. Põhjendatud huviks võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 15). Kohtule ei nähtu asjaolusid arvestades tuvastamiskaebuse esitamise vajadust rehabiliteerival eesmärgil, mistõttu sellel alusel tuvastamisnõude esitamine ei ole võimalik. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika), kuid kuna meditsiiniosakonda on lift juba paigaldatud ning seda võimaldatakse kaebajal kasutada, on ka preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel ei ole kaebaja soov veenduda vangla tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28).

6. Lisaks palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks selle, et senini ei ole lifti E-hoones seal, kus kaebaja seda soovib, samuti ei ole lifti A-hoones või kui A-hoones on lift olemas, siis ei võimaldata kaebajal seda kasutada. Kohus saab aru, et kaebaja eesmärgiks on täiendavate liftide paigaldamine või olemasolevate liftide kasutamise võimaldamine. Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine ei aita kaebajal oma eesmärki saavutada. Vanglal puuduks kaebaja tuvastamiskaebuse rahuldamisel endiselt kohustus lifte paigaldada või neid kaebajal kasutada võimaldada. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid kui tuvastamiskaebuse esitamine. Kaebajal on võimalik pöörduda vangla

3-20-476

poole vastava taotlusega ning pärast vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitada kohustamiskaebus halduskohtule. Käesolevalt ei ole kaebaja kohustamisnõudes kohtueelset menetlust läbinud. Kuigi kaebaja on Tartu Vanglale esitanud 27. veebruaril 2020 vaide, milles mainib A-hoones ja E-hoones liftide puudumist, ei hõlma vaie nõudeid hoonetesse liftide paigaldamiseks või olemasolevate liftide kasutamise võimaldamiseks. Ühtlasi, vaide peamiseks eesmärgiks on saada vastus Tartu Vangla 21. oktoobri 2019. a vastuse nr 2-3/2442-2 peale esitatud vastuväitele. Samuti ei olnud vangla kaebaja vaiet 23. märtsi 2020. a seisuga veel lahendanud ning arvatavasti ei ole seda lahendatud ka tänaseks, arvestades, et vaide lahendamise tähtaeg on VangS § 11 lg-st 7 lähtudes

30. märts 2020.

7. Kaebaja esitatud nõuete osas ei saa HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt tuletada kaebeõigust ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Kaebajal on võimalik vanglale esitada kahju hüvitamise taotlus ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt VangS § 11 lg-le 8 hüvitamiskaebus halduskohtule. Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ning hiljem kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu Juri Kolesnikovi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider