1-19-9968/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. 2020, Viljandi kohtumaja märts Kriminaalasja number 1-19-9968 (19284000396 ) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi X.W süü KarS § järgi

distuses 264 lg 1 p 3 kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav X.W (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx; karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Tartu Maakohtu 27.09.2017.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-17- 8589 karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud, mis suurendati isikule Tartu Maakohtu 02.02.2017.a. mõistetud karistusega ning liitkaristuseks määrati 9 kuud ja 27 päeva

vangistust, mis asendati 297 tunni üldkasuliku tööga. Karistus täidetud 08.08.2018 tõkend: ; ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada

(KarS)

X.W süüdi karistusseadustiku § 264 lg 1 p 3 järgi ja mõista talle karistuse 8 (kaheksa) vangistust ks kuud .

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. M katseaeg aasta 6 (kuus) kuud ning äärata X.W-le 1 (üks) mõistetud vangistust kuud ei pöörata täitmisele, kui X.W 8 (kaheksa) ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumis 75 lg-s kontrolli nõudei

d: 1)

elab kohtu määratud alalises elukohas – : xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 4 alusel võtab X.W endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet -

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla.

KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

2. Menetluskulud

e hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõist X.W-lt a kriminaalmenetluse kuludena sundraha 540 (viissada nelikümmend) riigi õigusabi tasu 81 (kaheksakümmend eurot ja üks) äärata kriminaalmenetluse kulud eurot 60 senti riigi kasuks. M 621 (kuussada kakskümmend üks järgmiselt: 1) alates ) ti eurot 60 senti tasumisele osi aasta jooksul 2020.a. aprillikuust igakuise menetluskulu osa eurot 80 senti 51 (viiskümmend üks) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 25. tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus X.W

sundraha summas 336 eurot riigi kan . da

3 Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konna- kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldus- äitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt X.W on toime pannud kuriteona looma suhtes lubamatu teo, mis on toimepandud julmal viisil 264 lg 3 p 1 , mis seisnes selles, et tema 10.10.2019.a KarS § järgi xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx kägistas surnuks X.X kassi Turbo es loomale

, põhjustad julmal viisil valu ja füüsilisi kannatusi.

Samuti süüdistatakse X.W-d selles, et tema suve lõpus 2019.a uputas ära kaks X.X kuuluvat kassipoega ning uputas viimasele kuuluva kass Pätu ja lõi pea otsast ära ning mattis kasside loomadele julmal viisil valu ja surnukehad sauna taha. Seega põhjustas X.W füüsilisi kannatusi.

Oma sellise tegevusega rikkus l X.W oomakaitseseaduse § 4 lg 1 nõuet, mille kohaselt looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole

tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud loomakaitseseaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed.

Kriminaalasja e s sõlmitud kokkulep Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 264 lg 1 p 3 järgi mõista KarS § 74 lg

ja karistuseks 8 kuud vangistust. 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui X.W ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku § ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on - käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. K alates kohtuotsuse arS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end tarvitamise häire

riikliku alkoholi

programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - -

Põhja Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla

- Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond -

Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Hai

gla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik

- Viru Haigla Tapa Tervisekeskus

- Kuressaare Haigla.

K alates kohtuotsuse arS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni

kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiits ini mää e transferri ramiseks).

Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. ähtudes KrMS § L -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasj u kvalifikat- a menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS

§ 264 lg 1 p 3 näeb ette süüdlase karistamise aristuse või kuni üheaastase rahalise k vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

5 Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdis X.W tatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 81,60 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus- tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid KrMS § 180 lg 3 - . kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

X.W on võtnud endale vabatahtliku kohustuse vereproovide andmiseks, mis võimaldab

kriminaalhooldajal kontrollida, et süüdimõistetu on muutnud oma alkoholi tarbimise harjumusi. Antud kohustusega kaasneb on X.W-le täiendav rahaline kohustus, mille tõttu

põhjendatud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmi KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha

ne. summas 336 eurot riigi kanda.

Kriminaalmenetluses on s 621,60 eurot üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku : sundraha 540 eurot ja 81,60 eurot.

riigi õigusabi tasu Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik