3-18-2324/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.03.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2324

Haldusasi

OÜ Vilde Maja kaebus nõudega kohustada Tallinna

linna esitama täiteasjas nr 026/2018/1749 täitemenetluse

lõpetamise avaldus ja keelama sunniraha rakendamine

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Vilde Maja, esindaja vandeadvokaat

Tarmo Friedenthal

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Meeli Malve

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.11.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

29.11.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-2324 muutmata.

2. Mõista Tallinna linnalt OÜ Vilde Maja kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 580

eurot (ilma käibemaksuta). Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.04.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-18-2324

2(6)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Vilde Maja on Tallinnas asuva E. Vilde tee 71 kinnistu omanik. Tallinna

Munitsipaalpolitsei Amet (TMPA) pani 26.06.2018 ettekirjutusega nr MPEK 18000087 OÜ-le

Vilde Maja järgmised E. Vilde tee 71 kinnistuga seotud kohustused: 1) koristada krundilt

jäätmed; 2) kinnitada metallist piirdeaia konstruktsioon;

3) kõrvaldada katuselt

varisemisohtlikud ja mädanenud lauad ning kruvid; 4) kõrvaldada aknaraamides olevad

purunenud aknaklaasid ja sulgeda aknad; 5) parandada hoone fassaad ja kõrvaldada grafiti; 6)

remonditööde ajaks piirata kinnistu ajutise piirdeaiaga ning paigaldada nähtavale kohale

infotahvel, millele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimise eest vastutava isiku nimi ja telefon,

tööde algus- ja lõpptähtaeg. Kohustused tuli täita 45 päeva jooksul ettekirjutuse

kättetoimetamisest arvates.

Ettekirjutuses sisaldus hoiatus rakendada ettekirjutuse mittetäitmise korral sunniraha: 1)

kinnistult jäätmete koristamata jätmisel 1000 eurot; 2) piirdeaia metallist konstruktsiooni

kinnitamata

jätmisel

1000

eurot;

3)

hoone

katusel

lahtise

laua

ja

kruvi

kõrvaldamata/kinnitamata jätmisel 1000 eurot; 4) hoone aknaraamides olevate purunenud

aknaklaaside kõrvaldamata jätmisel 1000 eurot; 5) hoone fassaadi parandamata ja grafiti

eemaldamata jätmisel 1500 eurot; 6) remonditööde ajaks kinnistu piirdeaiaga piiramata jätmisel

ning infotahvli paigaldamata jätmisel 1000 eurot.

2. OÜ Vilde Maja küsis 28.06.2018 e-kirjaga ettekirjutuse koostanud TMPA peainspektorilt

kohustuste kohta selgitust. TMPA ei vastanud sellele e-kirjale. OÜ Vilde Maja teavitas

peainspektorit 31.07.2018 e-kirjaga, et korrastas kinnistu oma äranägemist mööda.

3. TMPA peainspektor teostas 10.08.2018 järelkontrolli. Sama kuupäeva paikvaatluse

protokolli kohaselt olid ehitusjäätmed endiselt kinnistult ära viimata, grafiti eemaldamata ja

hoone fassaad korrastamata. Peainspektor koostas 16.08.2018 teatise selgitusega, et kui OÜ

Vilde Maja ei kõrvalda nimetatud puudusi 7 päeva jooksul arvates teatise kättesaamisest ega

anna menetlejale selle kohta tagasisidet, kohaldatakse sunniraha kokku 2500 eurot ning

materjalid suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. TMPA saatis teatise e-kirjaga

aadressile XXX.

4. TMPA peainspektor koostas 23.08.2018 TMPA registriosakonnale esildise, mille järgi

kontrolliti 23.08.2018 veel kord 26.06.2018 ettekirjutusega pandud kohustuste täitmist ja

tuvastati, et ehitusjäätmed on territooriumilt ära viimata ning eemaldamata on grafiti ja

korrastamata hoone fassaad. Esildise järgi tuleb kohaldada OÜ-le Vilde Maja sunniraha

jäätmete koristamata jätmise eest (1000 eurot) ning hoone fassaadi parandamata ja graffiti

eemaldamata jätmise eest (1500 eurot). Esildist ei saadetud OÜ-le Vilde Maja.

5. TMPA esitas 13.11.2018 kohtutäiturile avalduse OÜ-le Vilde Maja ettekirjutusega

määratud sunniraha 2500 eurot sissenõudmiseks. Tallinna kohtutäitur Mati Roodes edastas

23.11.2018 OÜ-le Vilde Maja täitmisteate täiteasjas nr 026/2018/1749 sunniraha

sissenõudmiseks. Teates oli täitedokumendiks märgitud TMPA 26.06.2018 ettekirjutus nr

MPEK 18000087.

3-18-2324

3(6)

6. OÜ Vilde Maja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 26.06.2018 ettekirjutuse nr MPEK

18000087 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks ning vastustaja kohustamiseks esitada

kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 026/2018/1749.

Kuna kaebaja oli ettekirjutuse täitnud, siis ei saanud tal tekkida sunniraha maksmise kohustust

(vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1).

Isegi kui kaebaja jättis ettekirjutuse täitmata, on sunniraha rakendamine õigusvastane, sest

kaebajat ei teavitatud sunniraha rakendamisest ja talle ei tagatud võimalust olla ära kuulatud.

Kaebaja pöördus 28.06.2018 TMPA poole ettekirjutusega pandud kohustuste kohta selgituste

saamiseks, kuid sellele ei vastatud. Vastustaja ei kutsunud kaebajat ka 10.08.2018

paikvaatlusele, kuigi kaebaja 28.06.2018 ja 31.07.2018 e-kirjade põhjal oli mõistetav, et poolte

arusaamad ettekirjutuse sisust (kohustuste ulatusest) on erinevad. TMPA ei ole tõendanud, et

16.08.2018 teatis on kaebajale edastatud ja kaebaja on selle kätte saanud. TMPA 23.08.2018

järelkontrolli kohta pole muid tõendeid peale TMPA ametniku esildise, millest pole aru saada,

kellele see on adresseeritud ja millised tõendid kinnitavad esildises toodud asjaolusid.

Teavitamiskohustuse rikkumise tõttu ei olnud kaebajal võimalust tasuda sunniraha

vabatahtlikult ilma täitemenetluse ja sellega kaasnevate kuludeta (vt haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 35 lg 1 p 2 ja § 40 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14).

7. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja ei täitnud kõiki 26.06.2018 ettekirjutusega pandud kohustusi tähtaegselt, sh 16.08.2018

teatisega täiendavalt antud tähtaja jooksul. Seega oli sunniraha rakendamine põhjendatud.

Väide kaebaja ära kuulamata jätmisest ei vasta tõele. Kaebajal oli korduvalt võimalik anda

seletusi enne 26.06.2018 ettekirjutuse tegemist. Kaebaja esindaja oli haldusmenetluse käigus

üleolev, ei andnud sisulisi selgitusi ja tema tegevusest saab järeldada, et ta ei olnud kinnistu

olukorraga kursis ega hoolinud sellest. TMPA saatis 16.08.2018 teatise samal kuupäeval

kaebaja ametlikule e-posti aadressile XXX. Menetleja 23.08.2018 esildis oli koostatud

vastustaja registriosakonnale täitemenetluse algatamiseks. Vastustaja ei pidanud kaasama

kaebajat ettekirjutuse täitmise kontrolli.

8. Tallinna Halduskohus keelas 29.11.2019 otsusega Tallinna linnal 26.06.2018

ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamise, kohustas Tallinna linna esitama täiteasjas nr

026/2018/1749 täitemenetluse lõpetamise avalduse ja mõistis vastustajalt kaebaja

menetluskulude katteks välja 950 eurot.

HMS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 40 lg-st 2 tulenevalt peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha

rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS §-s

15 sätestatud korras sissenõudmise alustamist. Selline teavitus annab isikule võimaluse esitada

sunniraha rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise

edasilükkamist, samuti võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus. Ühtlasi annab see

isikule sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmise ja

kohtutäituri tasuta (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 19). TMPA ei teavitanud

kaebajat sunniraha rakendamisest pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja (pikendatud TMPA

16.08.2018 teatisega) möödumist, kuid enne kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi

esitamist. Seega puudus kaebajal võimalus tasuda sunniraha ilma sissenõudmise ja kohtutäituri

tasuta, mistõttu rikub sunniraha rakendamine kaebaja õigusi. Sunniraha rakendamine tuleb

keelata ja kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-18-2324

4(6)

9. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta OÜ Vilde Maja kaebus rahuldamata.

Halduskohus jättis olulised faktilised asjaolud tähelepanuta. TMPA edastas kaebajale

05.02.2018 tähitud kirjaga kutse ilmuda menetleja juurde haldusmenetluse läbiviimiseks.

Väljastusteate järgi sai kaebaja kutse kätte 20.02.2018 ning samal päeval kinnitas kaebaja kutse

kättesaamist ka e-posti aadressilt XXX. Kuna kaebaja alustas vastustajaga suhtlemist e-posti

teel aadressilt XXX, pidas vastustaja õiguspäraseks jätkata kirjavahetust elektrooniliselt,

eeldades, et just seda aadressi kasutab kaebaja igapäevaselt. Kõik teised vastustaja kirjad peale

16.08.2018 teatise on kaebajale kohale jõudnud. Eelneva tõttu on usutav, et kaebaja lihtsalt eiras

16.08.2018 teatist.

16.08.2018 teatis põhines 10.08.2018 toimunud järelkontrolli käigus tuvastatud asjaoludel ja

kogutud tõenditel. Vastustaja andis 16.08.2018 kaebajale täiendava võimaluse ettekirjutusega

pandud kohustuste täitmiseks, kuid kaebaja ei võtnud selle aja jooksul kordagi vastustajaga

ühendust. Vastustaja on täitnud kõik sunniraha määramise eeldused (ATSS § 8). Vastustaja

esitas täiteavalduse alles 13.11.2018. ATSS-st ei tulene kohustust anda lisaks ettekirjutusele ja

hoiatusele veel mingit täitedokumendiks olevat haldusakti. Kaebajat teavitati sunniraha

rakendamisest 16.08.2018 teatega.

10. OÜ Vilde Maja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ja jäädes varasemate selgituste juurde.

Seaduse ja kohtupraktika järgi peab isikut teavitama sunniraha määramisest pärast ettekirjutuse

täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 alusel sissenõudmise alustamist.

Sellel, mis toimus enne ettekirjutuse tegemist, ei ole tähtsust. Vastustaja ei reageerinud kaebaja

28.06.2018 ja 31.07.2018 e-kirjadele. TMPA 16.08.2018 teatis ei ole käsitatav nõuetekohase

teavitamisena, sest sellega muudeti 26.06.2018 ettekirjutuse sisu ja anti kohustuste täitmiseks

uus tähtaeg. Lisaks ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja on 16.08.2018 teatise kätte saanud.

Seda ei saadetud kaebaja äriregistrisse märgitud aadressile, mis annaks aluse lugeda see HMS

§ 27 lg 2 p 3 alusel kaebajale kättetoimetatuks. Seega kannab kättetoimetamise riski vastustaja.

Vastustaja ei ole tõendanud teatise kättetoimetamist. Halduskohus on kaebaja teavitamise kohta

vastustajalt spetsiaalselt küsinud, seega ei saa halduskohtule ette heita uurimiskohustuse

rikkumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Vaidlus käib selle üle, kas TMPA võis rakendada kaebaja suhtes sunniraha selle eest, et

kaebaja jättis tähtaegselt täitmata kaks 26.06.2018 ettekirjutusega temale pandud kohustust: ei

koristanud kinnistu territooriumilt jäätmeid ning ei parandanud hoone fassaadi ega eemaldanud

sealt grafitit.

12. Kaebaja peab sunniraha rakendamist õigusvastaseks esiteks põhjusel, et ta täitis kõik

26.06.2018 ettekirjutusega pandud kohustused juba 31.07.2018, ning teiseks seetõttu, et ta jäeti

enne sunniraha rakendamisele pööramist ära kuulamata ning seetõttu ei olnud tal võimalik

tasuda sunniraha vabatahtlikult (kohtutäituri tasuta).

13. Halduskohus ei võtnud seisukohta, kas 26.06.2018 ettekirjutus oli tähtaegselt täidetud, kuid

leidis, et sunniraha rakendamine tuleb keelata ja vastustajat tuleb kohustada esitama

täitemenetluse avaldus ainuüksi põhjusel, et TMPA jättis kaebaja enne sunniraha sissenõudmise

alustamist ära kuulamata.

3-18-2324

5(6)

14. Sunniraha rakendamise üks sisulistest eeldustest on see, et ettekirjutuse adressaat on jätnud

ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitmata (ATSS § 2 lg 1, § 7 lg 1 p 3, § 8 lg 1).

15. Ringkonnakohtu hinnangul on see eeldus praegusel juhul täidetud. Kaebaja väitel täitis ta

kõik 26.06.2018 ettekirjutusega pandud kohustused 31.07.2018. TMPA 10.08.2018

järelkontrolli kohta koostatud paikvaatluse protokollist (tl 31) selgub aga, et kaks kohustust olid

endiselt täitmata. Protokolli järgi olid kinnistul 10.08.2018 seisuga puit- ja ehitusjäätmed (lauad,

paletid, telliskivid, plokid, plaadid) ning maja seina ääres olid klaasikillud, telliskivide tükid ja

hallid betoonitükid. Telliskivist vaheseintel olid mõned telliskivid lagunenud ja välja kukkunud.

Üksik telliskivist sein (suunaga E. Vilde tee 67 poole) oli pooleldi lagunenud ning seina otsas

oli metallist L-kujuline karkass, mis liikus vabalt, ja liikumisel kukkusid seinast maha

telliskivid. E. Vilde tee poolt vaadatuna oli hoone seinal näha grafitit. Protokolli märgitud

asjaolusid kinnitavad paikvaatluse käigus tehtud fotod (tl 51–56).

Kaebaja ei väida, et on E. Vilde tee 71 kinnistul pärast 31.07.2018 mingeid heakorratöid teinud

ning ei ole 10.08.2018 protokollis toodud asjaolude ümberlükkamiseks esitanud ka ühtki

tõendit. Kuna kaebaja ei vaidlustanud 26.06.2018 ettekirjutust ja see on kehtiv haldusakt, ei saa

praeguses asjas enam vaielda selle üle, kas ettekirjutusega pandud kohustused olid õiguspärased

(nt kas ehitusmaterjal oli kaebajale vajalik või oli tegemist ehitusjäätmetega).

16. TMPA peainspektor koostas 16.08.2018 teatise (tl 32), milles on märgitud järgmised

asjaolud: TMPA peainspektor koostas 26.06.2018 ettekirjutuse nr MPEK18000087, mille

täitmise tähtaeg oli 10.08.2018; kui OÜ Vilde Maja ei kõrvalda seitsme päeva jooksul alates

teatise kättesaamisest ettekirjutuses välja toodud puudusi ega anna menetlejale selle kohta

tagasisidet, kohaldatakse sunniraha (kinnistu territooriumilt jäätmete koristamata jätmise eest

1000 eurot ning hoone fassaadi parandamata ja grafiti eemaldamata jätmise eest 1500 eurot)

ning materjalid suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tehtud selle teatisega kaebajale kahe 26.06.2018 ettekirjutuse

esemeks oleva kohustuse osas uut ettekirjutust ega uut sunniraha määramise hoiatust. Teatises

on selgesõnaliselt viidatud 26.06.2018 ettekirjutusele ning sellega pandud kohustustele. TMPA

andis kaebajale 16.08.2018 teatisega täiendava tähtaja 26.06.2018 ettekirjutusega pandud

kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks (ATSS § 7 lg 3), kuid täiendava täitmistähtaja andmine ei

muuda ettekirjutuse algset tähtaega ega kõrvalda tagantjärele adressaadi kohustust täita

ettekirjutus selle tähtaja jooksul. Täiendav täitmistähtaeg on üksnes informatiivne teade selle

kohta, millistel tingimustel kavatseb asutus sunniraha sisse nõuda, kui ettekirjutust jätkuvalt

eiratakse (vt Riigikohtu 19.06.2019 otsus nr 3-17-1059, p 13). Uue tähtaja määramise tagajärg

on see, et TMPA ei tohtinud enne selle möödumist sunniraha rakendada (ATSS § 8 lg 3 p 3).

Kuna vastustaja pöördus kohtutäituri poole alles 13.11.2018, ei ole seda keeldu rikutud.

17. Riigikohtu suuniste kohaselt peab haldusorgan teavitama isikut sunniraha rakendamisest

pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne kohtutäituri poole pöördumist.

Teavitamise vormi ja üksikasjad määrab haldusorgan, kuid see peab tagama info reaalse

liikumise adressaadini, v.a seaduses sätestatud erandid. Teatest peab nähtuma rakendatava

sunniraha suurus. Teavitamise eesmärk on anda sunniraha adressaadile võimalus esitada oma

arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 2, nt ATSS § 8); taotleda sunniraha põhjendamist (HMS

§ 108 lg 1); taotleda põhjendatud taotluse alusel sunniraha rakendamise edasilükkamist (ATSS

§ 8 lg 2); tasuda sunniraha vabatahtlikult (sellisel juhul ei kaasne kohtutäituri tasu ega kulusid);

vaidlustada sunniraha rakendamine halduskohtus (22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 19).

18. Ringkonnakohtu hinnangul saab sunniraha rakendamisest teavitamisena käsitada TMPA

16.08.2018 teatist, mille peainspektor saatis e-posti aadressile XXX(tl 66–68). Puudub vaidlus,

3-18-2324

6(6)

et tegemist ei ole kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressiga. Kaebaja ei kinnitanud ka

16.08.2018 e-kirja kättesaamist. Seega HMS § 27 lg 2 järgi ei saa 16.08.2018 teatist lugeda

kaebajale kättetoimetatuks. Samas seadusest ega ka Riigikohtu viidatud lahendist ei tulenenud

TMPA-le kohustust 16.08.2018 teatist kaebajale kätte toimetada, vaid ta võis valida kaebaja

teavitamiseks ka mõne muu viisi, mis tagas info reaalse jõudmise kaebajani.

TMPA saatis 16.08.2018 teatise e-posti aadressile, mille vahendusel oli kaebaja ainuke juhatuse

liige MV varem korduvalt TMPA-ga 26.06.2018 ettekirjutusele eelnenud haldusmenetluses

suhelnud. Tõendid kinnitavad vastustaja seisukohta, et kaebaja asus kasutama e-posti aadressi

XXX omal algatusel pärast seda, kui TMPA oli 05.02.2018 saatnud kaebajale tähitud kirjaga

kutse ilmuda TMPA-sse heakorranõuete rikkumise kohta selgitusi andma. MV kinnitas kutse

kättesaamist muu hulgas 20.02.2018 e-kirjaga ja taotles uue seletuste andmise tähtaja määramist

(tl 29–31). 26.06.2018 ettekirjutus toimetati kaebajale samuti kätte e-posti aadressil XXX(tl 5p).

Kaebaja kasutas seda aadressi ka siis, kui küsis TMPA-lt 28.06.2018 ettekirjutuse kohta

selgitusi ja teavitas peainspektorit 31.07.2018 ettekirjutuse täitmisest (tl 5). Ringkonnakohus

leiab, et sellises olukorras võis TMPA eeldada, et kaebaja kasutab oma majandustegevuses e-

posti aadressi XXX ja sinna saadetud teave jõuab kõige efektiivsemal viisil kaebajani.

Seda, et teave ka tegelikult kaebajani jõudis, peab siiski tõendama TMPA. Praegusel juhul eitab

kaebaja 16.08.2018 e-kirja kättesaamist. Toimikust ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada,

et kaebaja oli 16.08.2018 teatisest teadlik. Kaebaja arvates oli ta 31.07.2018 kõik ettekirjutusega

pandud kohustused täitnud ning ta pöördus halduskohtusse alles siis, kui oli saanud

kohtutäiturilt täitmisteate. Kohtutäituriga suhtles kaebaja oma äriregistri järgse e-posti aadressi

XXX vahendusel (tl 6). Eelnevast tuleb järeldada, et kaebaja jäi enne sunniraha rakendamisele

pööramist nõuetekohaselt ära kuulamata.

19. Sunniraha rakendamine on kaalutlusotsus ja selle tegemisel tuleb arvestada

proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebaja ei ole kohtumenetluses välja toonud selliseid sisulisi

asjaolusid, mis annaks aluse pidada sunniraha rakendamist ebaproportsionaalseks. Küll aga

võttis kaebaja nõuetekohane ära kuulamata jätmine temalt võimaluse tasuda sunniraha

vabatahtlikult, st ilma kohtutäituri tasuta (vt täitmisteade tl 10).

20. Eelnevat arvestades tuleb jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

21. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109

lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude

nimekirja ja kuludokumentide esitamine. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastustaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja õigusabikulud on

580 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi 50 minutit, tunnihind 120 eurot). Kulude tekkimise kohta

on esitatud arve ja maksukorraldus. Asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades

on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista. Viivise väljamõistmist menetluskuludelt ei näe HKMS ette (vt Riigikohtu 06.06.2019

otsus nr 3-18-842, p 37).

(allkirjastatud digitaalselt)