2-19-13022/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada Peikko Eesti OÜ ja T V`i vahel 19.03.2020.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.2 Kostja T V tasub hiljemalt 30.05.2021.a.-ks 15 000 eurot osamaksetena vähemalt 200 eurot kuus. Esimene tasumine summas 200 eurot peab toimuma hiljemalt 10.05.2020.a ja viimane 30.04.2021.a.
Legislator headnote
AI generated2-19-13022/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Pooled lühendavad kokkuleppel ja TsMS § 64 lg 2 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale 1 (ühe) päevani määruse kättetoimetamisest arvates.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-19-13022
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht
25. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13022 Tsiviilasi Peikko Eesti OÜ hagi T V vastu võla ja viivise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Peikko Eesti OÜ (registrikood 11371797; asukoht Peterburi tee 56F, 11415 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-post teie.jurist@gmail.com) Kostja I: T V (isikukood xxx; elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Peikko Eesti OÜ ja T V`i vahel 19.03.2020.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1 Kostja T V tasub hagejale haginõude eest kokku 15 000 eurot.
1.2 Kostja T V tasub hiljemalt 30.05.2021.a.-ks 15 000 eurot osamaksetena vähemalt 200 eurot kuus. Esimene tasumine summas 200 eurot peab toimuma hiljemalt 10.05.2020.a ja viimane 30.04.2021.a.
1.3 Kostjal on õigus tasaarvestada hageja p.-s 1.2 nimetatud summad.
1.4 Rahaline kohustus, mida ei tasaarvestata täidetakse Kreedix OÜ arveldusarvele Swedbank’is nr. xxx.
1.5 Juhul kui kostja viivitab igakuise osamakse tasumisega rohkem kui 10 päeva, siis kogu tasumata võlgnevuse jääk muutub sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda kogu tasumata võlgnevuse kohest tasumist (kogu võlgnevus muutub sissenõutavaks).
1.6 Kokkuleppe p.-s 1.5 sätestatud rikkumise esinemisel on hagejal õigus esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostja varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.
2. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust summas 325 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele Swedbank’is nr. xxx.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-19-13022
4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-13022.
5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 1 (ühe) päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-13022, Peikko Eesti OÜ hagi T V`i vastu võla ja viivise nõudes.
2. Pooled on 19.03.2020.a allkirjastanud ja kohtule esitanud kompromissilepingu. Pooled paluvad kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled paluvad kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendada 1 (ühele) tööpäevale. Pooled paluvad kohtul kompromiss määrusega kinnitada ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-13022 lõpetada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
5. Pooled lühendavad kokkuleppel ja TsMS § 64 lg 2 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale 1 (ühe) päevani määruse kättetoimetamisest arvates.
6. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab,
2-19-13022
loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole menetluskulude kandmist kokku leppinud, seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8. Hageja on palunud hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 2 punktile 1. Seega tuleb hagejale tagastada vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 325 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele Swedbank’is nr. xxx.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik