3-19-2357/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2020. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-2357 Haldusasi OÜ Boost kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 20.09.2019 otsuse nr 11.6-26/0464 ja 15.11.2019 vaideotsuse tühistamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustamiseks toetustaotluse uueks hindamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Boost, seaduslik esindaja Lemme Urb Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Margot Maisalu RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot.

3. Jätta poolte muud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Boost kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 20.09.2019 otsuse nr 11.6-26/0464 ja 15.11.2019 vaideotsuse tühistamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kohustamiseks toetustaotluse uueks hindamiseks ja uue otsuse tegemiseks.

Vastustaja teavitas kohut 25.02.2020, et on vaidlustatud 20.09.2019 otsuse nr 11.6-26/0464 kaebaja osas kehtetuks tunnistanud. Vastustaja teavitas kohut 16.03.2020 samuti, et on kaebaja suhtes teinud uue otsuse 26.02.2020.

2. Kohus selgitas kaebajale 17.03.2020 kohtunõudes menetluse lõpetamise tagajärgi, menetluse jätkamise võimalusi ning küsis kaebajalt menetluse lõpetamise kohta seisukohta.

Kaebaja avaldas 23.03.2020 kohtule nõusoleku menetluse lõpetamiseks ja kinnitas, et saab aru menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kaebaja taotles samuti kaebaja juhatuse liikme poolt kaebajale osutatud õigusabi hüvitamist.

3. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud. Algne haldusakt on kehtetuks tunnistatud ning kaebaja taotluse osas on tehtud uus otsus. Kohus leiab, et antud normi alusel menetluse lõpetamine on võimalik ka vaideotsuse osas, vaatamata sellele, et vastustaja ei ole vai-

2(2) deotsust kehtetuks tunnistanud, kuivõrd kaebajal ei ole HKMS § 45 lg 4 alusel võimalik iseseisvalt vaideotsust vaidlustada.

Kaebaja ei ole taotlenud HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kaebaja on samuti kohtule kinnitanud, et saab aru menetluse lõpetamise tagajärgedest (HKMS § 155 lg 1), eelkõige sellest, et tal ei ole uuesti võimalik sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2). Seega saab kohus tervikuna menetluse lõpetada.

4. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse, tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 4).

5. Kaebaja on taotlenud kaebaja juhatuse liikme poolt osutatud õigusabi hüvitamist. Kohus leiab, et tegemist ei ole HKMS § 103 lg 1 punktides 1 ega 3 nimetatud kuluga. Kaebaja juhatuse liige ei osalenud menetluses mitte volitatud esindajana (HKMS § 32 lg 1 p 5), vaid seadusliku esindajana. Seetõttu ei ole kohus ka otsustanud ka, kas kaebaja juhatuse liikmel on piisavaid teadmisi ja kogemusi, et menetluses osaleda. Äriregistri kohaselt on Lemme Urb kaebaja ainukeseks juhatuse liikmeks. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Juhatuse liige ei osuta äriühingut esindades ühingule õigusteenust, vaid see ongi juhatuse liikme ülesanne, sarnaselt suhetes maksuameti, kinnistusja registriosakonnaga või mistahes muu riigiametiga. Kohtule ei ole ka tõendatud, et kaebajal oleks tekkinud kohustus tekkinud kulu kaebaja juhatuse liikmele hüvitada väljapool tavalist juhatuse liikme tasu.

Eeltoodust tulevalt ei ole kaebajale tekkinud põhjendatud ega vajalikke menetluskulusid, mida oleks võimalik HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt välja mõista. Seega jäävad poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin