1-19-5051/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 24. 2020. a märts Kriminaalasja number 1-19-5051 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Veronika Romanenkova Taotlus Erakorraline ettekanne M.M-i kohta Süüdimõistetu M.M
Legislator headnote
AI generated1-19-5051/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 16.01.2020. a esitas kriminaalhooldusametnik M.M-i suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga Erakorralise ettekande pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele.
Full text
Kriminaalasi nr 1-19-5051
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 24. 2020. a märts Kriminaalasja number 1-19-5051 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Veronika Romanenkova Taotlus Erakorraline ettekanne M.M-i kohta Süüdimõistetu M.M
Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
RESOLUTSIOON 1. 20.06.2019. a otsusega M.M-ile KarS § 74 lg 4 alusel pikendada Tartu Maakohtu määratud katseaega ) kuu võrra, s.o kuni
3 (kolme 20.09.2020. a.
2. M.M-i osalema KarS § 75 lg 4 alusel kohustada alkoholi tarvitamise häire programmis
„Kainem ja tervem Eesti“.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 20.06.2019. a otsusega tunnistati M.M
199 lg 2 p 9 - süüdi KarS § § 25
lg 1, 2
4 kuud vangistust. järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel
arvesta M.M-i eelvangistuses viibitud aeg, s. . M.M-i ti o 2 päeva karistusaja hulka kandmata karistuseks loeti 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 3 alusel jä
, eti M.M-i ärakandmata karistus täitmisele pööramata
1-aastase katseajaga. Kohtuotsus 06.07.2019. a. jõustus
16.01.2020. a esitas kriminaalhooldusametnik M.M-i suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga Erakorralise ettekande pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele.
kohaselt rikkus M.M 16.12.2019. a registreerimiskohustust. M.M selgitas registreerimisele mitte ilmumist asjaoluga, et viibis arestimajas (kainenemas). Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmane registreerimine M.M-iga 24.07.2019. a. Seisuga 16.01.2019. a on kokku toimunud 7 registreerimist. Teisele registreerimisele, s.o 14.08.2019. a ei tulnud M.M kohale. Ametnikule saabus
Politseija Piirivalveameti poolt informatsioon selle kohta, et M.M viibis Tartu arestikambris kainenemisel 08.08.2019. a, 14.08.2019. a ja 15.08.2019. a. Ametnik koostas uue kutse ning hooldusalune tuli registreerimisele 30.08.2019. a. Hooldusalune kirjutas kirjaliku selgituse, miks ta ei ilmunud 14.08.2019. a registreerimisele, kus kinnitas, et oli alkoholijoobes ja kaotas telefoni ära. Ametnik tegi M.M-ile esimese kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldaja tutvustas hooldusalusele alkoholisõltuvusprobleemiga tegelevaid asutusi ja andis M.M-ile Kainem ja tervem Eesti „ “ programmi kontaktandmed ning lühitutvustuse paberkandjal. M.M ei olnud 30.08.2019. a motiveeritud programmis osalema, kuna leidis, et peab oma sõltuvusprobleemidega ise toime tulema ja abi kindlasti ei saa. Ametnik julgustas hooldusalust järele mõelda ja käia siiski esmasel hindamisel.
Järgmine registreerimine sai planeeritud 05.09.2019. a. Hooldusalune ei täitnud registreerimiskohustust ega teavitanud sellest ametnikku. 06.09.2019. a hommikul M.M helistas ametnikule ning oli mures, et ei tulnud kohale eelnev päev. Lepiti kokku, et tuleb registreerimisele 06.09.2019. a kell 10.00. Ametnik ei pidanud seda rikkumiseks. Toimunud registreerimise käigus vestles ametnik uuesti isikuga alkoholi liigtarvitamise probleemist ning selle lahendamise võimalustest. 16.09.2019. a ja 15.10.2019. a täitis hooldusalune registreerimiskohust, kuid selles vahemikus saabus ametnikule uus teade selle kohta, et M.M viibis 12.10.2019. a Tartu arestikambris kainenemisel. 15.10.2019. a kirjutas hooldusalune kirjaliku selgituse, kus tunnistab enda alkoholi liigtarvitamist ning on nõus pöörduma alkoholiravile.
Peale seda viibis hooldusalune arestikambris kainenemisel 07.11.2019. a, 13.11.2019. a ja 19.11.2019. a ja ei tulnud järjekordselt ametniku juurde registreerimisele. 29.11.2019. a kirjutas M.M kirjaliku selgituse, mille kohaselt ta ei mäleta, kas oli arestimajas kainenemisel või mitte. Registreerimisele ei ilmunud, kuna oli registreerimisaja paberi ära kaotanud ning leidis selle alles 19.11.2019. a. 16.12.2019. a ei tulnud hooldusalune uuesti registreerimisele ega teavitanud sellest ametniku.
Ametnikule saabus teade, et hooldusalune oli järjekordselt arestikambris kainenemisel 15.12.2019. a ja 19.12.2019. a. Ametnik koostas uue kutse registreerimisele tulemiseks, mille alusel tuli M.M registreerimisele 08.01.2020. a. M.M-i selgituste kohaselt ei tulnud ta kohale, kuna viibis arestimajas kainenemas. Lisaks viitas M.M alkoholisõltuvusele ja lubas
hakata käima alkoholiravil. M.M-i sõnul on ta juba ravi järjekorras. 03.01.2020. a edastas ametnik SA Tartu Ülikooli Kliinikumile päringu, et saada kinnitust, kas M.M on käinud seoses alkoholi liigtarvitamisega vastuvõtul. 08.01.2020. a saadud vastuse kohaselt on M.M pöördunud Ü Kliinikum psühhiaatriakliinikusse SA Tartu likoooli ambulatoorsele vaimse tervise õe vastuvõtule 22.10.2019. a. M.M-ile tutvustati programmi
„Kainem ja tervem Eesti“ ta läbis „Esmase hindamise“ teenuse. Patsiendi ja motivatsioon probleemiga tegelemiseks: (10-palli skaalal)- 6 palli. Patsient hindas oma suutlikkust alkoholi tarvitamise vähendamiseks/loobumiseks: (10-palli skaalal)- 4 palli. Patsiendil kriitika oma seisundi suhtes Tulemus (20 ja enam) nõrk. AUDIT test 25 –
– võimalik sõltuvus. Patsient pöördus uuesti vaimse tervise õe vastuvõtule: 06.11.2019.
a., 03.12.2019. a. Tagasi kutsutud
ambulatoorsele vastuvõtule jaanuaris 2020. a. Patsiendile helistatud 20.12.2019. a. ja
03.01.2020. ravile. Patsient ei vastanud a., et kutsuda sõltuvusravi osakonda statsionaarsele telefonile.
Võetud järjekorrast ära.
16.01.2020. a kontrollitud karistusregistri väljavõtet, mille kohaselt ei ole käitumiskontrolli jooksul isiku suhtes fikseeritud uusi õigusrikkumisi. Karistusregistri kohaselt on viimane fikseeritud väärtegu sooritatud KarS § 218 lg 1 rikkumine. 21.04.2019. a
Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku M.M-ile . mõistetud karistus täitmisele pöörata Kohus arutas erakorralist ettekannet 23.01.2020. a kohtuistung . il Kohus lükkas arutamise edasi, kohustades M.M-i minema ravile.
17.03.2020. a kohus kriminaalhooldusametnikult andmeid vahepealse kirjaga küsis kriminaalhoolduse kulgemise ja kriminaalhooldaja taotluste kohta.
20.03.2020. a saabus kohtule kriminaalhooldusametniku vastus, millest M.M nähtuvalt täitis
korrektselt registreerimiskohustust Kainem ja 10.02.2020. a. Andis teada, et läheb „ tervem Eesti xxxxxxxxxxxxx “ programmi raames psühhiaater vastuvõtule 17.03.2020. a kell
10.30. Järgmine registreerimine oli planeeritud 17.03.2020. a kell 12.00. Seoses riigis kehtestatud eriolukorraga toimuvad registreerimiskohustuste täitmised telefoni teel. Sellest tulenevalt 16.03.2020. a viidi registreerimine M.M-iga telefoni teel. M.M teavitas, et 17.03.2020. a planeeritud psühhiaatri vastuvõtt jäeti hetkel ära, kuid väidetavalt käis ta „Kainem ja tervem Eesti “ raames vaimse tervise õe korduval vastuvõtul, haiglaravi hetkel planeeritud ei ole.
Kriminaalhooldusametnik edastas 17.03.2020. a SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatrikliinikule päringu, et saada kinnitust hooldusaluse M.M-i sõnadele, et ta jätkab „ “ Kainem ja tervem Eesti programmis osalemisega. Seisuga 20.03.2020. a ei ole kliinikum ametniku päringule veel vastanud ega telefonile vastanud. Seega puudub ametnikul kinnitus sellele, kas M.M on külastanud „ “ Kainem ja tervem Eesti programmi raames erialaspetsialiste peale eelmist kohtuistungit.
Perioodil jaanuar 2020 kuni 20.03.2020. a on M.M viibinud Tartu arestikambris kainenemisel kaks korda, 26.02.2020. a ja 28.02.2020. a. Registreerimiskohustuse täitmise rikkumisi fikseeritud ei ole.
Eeltoodust tulenevalt loobub kriminaalhooldusametnik M.M-ile mõistetud karistuse t teeb ettepaneku kohustada M.M-i osalema riiklikus äitmisele pööramise ettepanekust ja alkoholiraviprogrammis Kainem ja tervem Eesti . Kuna M.M on korduvalt rikkunud „ “ registreerimiskohustust, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada M.M-i katseaega 3. s.o kuni 20.09.2020. a. kuu võrra,
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus katseaja pikendamiseks ja lisakohustuse määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada
. KarS § 74 lg 4 sätestab, et süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt lg-s KarS 75 §
2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 4 sätestab, et kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS §
75 lgustustena kinnitada. s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need koh
Kohtu hinnangul on tuvastatud, et M.M on 16.12.2019. a rikkunud taaskord registreerimiskohustust. M.M-i selgitusi arvestades puudusid rikkumise toimepanemiseks mõjuvad põhjused. Vaatamata sellele, et M.M on taaskord rikkunud registreerimiskohustust (eelnevalt tehtud rikkumiste tõttu kokku 2 kirjalikku leiab kohus, et käesoleval ajal on põhjendatud hoiatust),
jätkata kriminaalhooldust ning anda M.M-ile veelkordne võimalus tõestada, et ta on suuteline kohtu poolt määratud kohustusi täitma korrektselt ja nõuetekohaselt. Kohtule esitatud materjalist nähtuvalt on peamiseks probleemiks tema alkoholisõltuvus. Sellest M.M-i
tulenevalt on M.M rikkunud ka talle määratud nõudeid ja kohustusi. Seega edukaks krimina M.M alhoolduse läbiviimiseks on äärmiselt oluline, et lõpetaks alkoholi
tarvitamise ja osaleks „Kainem ja tervem Eesti“ programmis. Käesoleval ajal on M.M jätkanud eelnimetatud programmis osalemist ja täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek Jaan M.M-ile määratud katseaja pikendamiseks ja alkoholiraviprogrammis Kainem ja lisakohustuse määramiseks osaleda „ tervem Eesti Kohtu hinnangul on katseaja pikendamine 3. kuu igati “ on põhjendatud. võrra põhjendatud saaks oma käitumisega näidata, et ta on . See on piisav aeg selleks, et M.M suuteline kohtu poolt määratud nõudeid ja kohustusi korrektselt täitma. Raina Pärn Kohtunik