1-08-1966/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-1966

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17 märts 2010 a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-1966 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Tõlk Viivi Kalme

Regina Laiapea

Prokurör Evelin Merilaine Taotlus V.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu V.I

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Vabastada V.I (isikukood xxx) talle Harju Maakohtu

19.02.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-1966 mõistetud vangistuse kandmisest

tingimuslikult enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata V.I katseaja

pikkuseks 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada V.I täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks,

2 (3)

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 alusel määrata V.I-le katseajaks järgmised kohustused:

1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) nädala jooksul vabanemisest või töö

mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas;

2) hüvitada rahalisi nõudeid igakuiselt alates tööleasumisele järgnevast kuust

vähemalt 500 krooni kuus;

3) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

4) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalprogrammides;

5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja

eelneva nõusolekuta.

Määrus V.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu V.I karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

V.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.02.2008.a otsusega

kriminaalasjas nr 1-08-1966 KarS § 331 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 31.05.2002.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat 6 kuud 2 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 2 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.02.2008.a ja lõpeb 20.11.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 18.02.2010.a. 05.02.2010.a edastas Tartu Vangla

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 17.03.2010.a seisuga on V.I kandmata karistusaeg 8 kuud 3 päeva vangistust. V.I on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 22.04.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta

vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga;

2) 31.05.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 9 aastat

vabadusekaotust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta V.I tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et V.I tuleks vabastada enne tähtaega, kuna ta kannab karistust alates 2001. a suvest ja karistuse kandmise lõpp on juba novembris 2010. a. Ennetähtaegsel vabastamisel säilib kontroll selle üle, kuidas ta hakkab vabaduses käituma. Inimesel, kes nii

kaua vangistuses olnud, võivad tekkida vabaduses raskused, mida oleks kergem ületada kriminaalhooldaja toel. V.I-le tuleb määrata ka kohustused, mis maandaks seda ohtu, et isik paneb toime uusi kuritegusid.

V.I selgitab, et pika vangistuse ajal on ta teinud järeldused toimunust,

kuritegusid sooritades oli noor ja ei mõelnud tagajärgedele. Vabanedes asuks ta elama

vanemate juurde ja tal on võimalus ka firmas, kus isa töötab, koheselt tööd saada. Ta on

3 (3)

varem kriminaalhooldusel olnud ja siis kulges see probleemideta. Vangistuse ajal on ta osalenud erinevates programmides, õppinud ja töötanud.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

V.I on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

V.I viibib vangistuses alates 20.08.2001.a, s.o ligi üheksa aastat. Teda on

vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud (perioodil 2002-2004 15 korda).

Samuti on ta vangistuse ajal pannud 2006.a-l toime uue kuriteo, mille eest teda karistati

2008.a. Kuid viimati on teda viimase viie aasta jooksul distsiplinaarkorras karistatud ühel

korral ja on piirdutud noomitusega. Vangistuse ajal on V.I osalenud

erinevates programmides, õppinud ja töötanud. Eelnev näitab kohtu arvates, et V.I soov muutuda ei ole lihtsalt paljasõnaline, vaid ta on enda käitumisega ka näidanud muutusi paremuse poole. Kinnipeetaval on olemas toetav tugivõrgustik – vanemad, kellega on säilinud toetavad suhted. Vabanedes on tal võimalus tööle asuda. Kohtuistungil jäi mulje, et

kinnipeetaval on valmidus jätkata seaduskuuleka eluga ja tema plaanid on realistlikud. Kohtunik leiab, et kuigi V.I on karistatud korduvalt, muuhulgas esimese

astme kuritegude eest, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja

kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele

rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse (~ 8 kuud) täielik ärakandmine

kinnipidamiskohas. Arvestades V.I pikka vangistuses viibimise aega peaks

käitumiskontrollile allutamine võimaldama talle ühiskonda sulandumisel vajaliku abi

kriminaalhoolduse näol. Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus

vajalikuks määrata V.I-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele

katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb V.I KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist

mitte hiljem kui ühe kuu jooksul. Et stabiliseerida süüdimõistetu majanduslikku olukorda vähendades võlakoormat ja olemata sealjuures liiga koormavaks igapäevaelus, tuleb KarS § 75 lg 4 alusel panna V.I-le kohustus hüvitada igakuiselt rahalisi nõudeid 500 kr alates tööle asumisele järgnevast kuust. KarS § 75 lg 2 p 7 kohaselt peab kohus vajalikuks,

et kinnipeetav ei suhtleks katseajal kriminaalkorras karistatud isikutega ilma

kriminaalhooldusametniku eelneva loata. KarS 75 lg 2 p 8 järgi määrab kohus V.I-le kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja talle pakub.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, 432.

Kohtunik