1-19-6148/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus, Rakvere kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. 2020, Rakvere märts Kriminaalasja number 1-19-6148 8259000379) (1 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Kriminaalasi

Prokurör

Süüdistatav Heli Väinaste

Enjar Malm

S.M-i (S.M) süüdistuses KarS § järgi

424 lg 1 üldmenetluses

Marge Voogma

S.M , isikukood XXX, xxxx, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, xxxx, kriminaalja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja vandeadvokaa

t Madis Mahlapuu määratud korras

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.M Kar

lg 1 j S § 424 ärgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § täitmisele, kui

73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi S.M

1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkusel ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab S.M-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 23.03.2020.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on S.M kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid (asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn) kasuks 470,64 (ne sada seitse li kümmend eurot ja

senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 78,44 eurot) eurot vandeadvokaat Madis Mahlapuu poolt määratud korras süüdistatava S.M-i kaitsjana osutatud õigusabi eest.

Välja mõista S.M-ilt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja kaitsjatasu üheksasada kaheksakümmend 984,96 ( neli eurot ja 96 senti) eurot.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada S.M tasuda menetluskulud kokku summas 1860,96 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 155,08 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „S.M , 99920700014160 1-19-6148,

menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poole Apellatsioon l õigus esitada apellatsioon.

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 23. 2020 (seega hiljemalt 07. aprilliks 2020). märtsist

SÜÜDISTUS

S.M on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 21.06.2018 kella 02.43 paiku xxxx juures m xxxx ootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARKM-0082 tuvastati S.M-i väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,14 mg/l kohta.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse S.M alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhiks. S.M rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis) ja § 69 lg 2 p 1 (juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid.

Seega S.M, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID

Süüdistata S.M v ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Enne seda juhtumit tuli ta päev varem xxxx Eestisse oma autoga xxxx. Sel päeval läks ta olid nad J (J M) juures xxxx, kus tarbisid alkoholi. Sinna a autoga xxxx. K om il

(K K) on ka xxxx. Autode vahe on selles, et temal on pikap, Kil ei ole. Xxxx tulid nad O K taksoga ära sellepärast, et alkohol sai otsa. Tema oma auto jäi xxxx Ji juurde. Mis aeg see täpselt võis olla, seda ta ei tea öelda, aga oli hämar ja pood oli kinni. Tal olid jalas lühikesed püksid ja seljas T särk. Tookord oli jahe ilm ja öö. Ta teadis, et tal on - d xxxx Ki autos kast õlut. i auto võti. läksid nad Nad jõid i autos õlut Tal on K Xxxx Ki maja juurde, xxxx. Oiga K

ja suitsetasid. Ta jõi täpselt nii palju, kui sisse mahtus, enne kui ta magama jäi. väitis talle O hiljem, et jõudis kell Üles tõusis ta seetõttu, et tal hakkas külm. a 1 ajal koju. Kast oli peaaegu tühi. Selleks, et näiteks 20 purki õlut kahe peale ära juua, läheb ikka paar kolm tunnikest. Tal käis peast läbi mõte, et võib olla kodus, aga ta ei saa ülesse minna, sest ta ei ole veel päris K

kaine, kuna neil oli kokkulepe, et ta sinna purjus peaga ei lähe. Siis ta otsustas auto käima panna, et sooja saada. Ta istus juhi kohal, rohkem kedagi autos ei olnud. Kui ta oli auto käivitanud, siis nägi ta taga politsei vilkureid, mis põlema pandi. Siis tuli politseitöötajast meesterahvas talle ukse juurde

ja küsis, et kuhu sõidame, mispeale tema vastas, et ei kuhugi.

Seejärel küsis meesterahvas, et kust tuleme, mispeale tema ütles ikkagi, et ei kusagilt.

Eelnevalt tema selle autoga ei sõitnud, lihtsalt käivitas seal samas, kus auto seisis. Seejärel küsis meesterahvas, kas ta on alkoholi tarvitanud, mispeale ta vastas jah. Tal paluti autost välja tulla puhumiseks. Ta läks autost välja ja puhus alkomeetrisse. Siis politseinikud hakkasid omavahel midagi arutama ja tema palus, et teda lastaks kongi sooja, mida ka tehti.

Seejärel tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. viidi teda Rakveresse Tal paluti dokumendile alla kirjutada ja öeldi, et tema tegevus auto roolis on peatatud, kuna ta oli joobes. Temalt ei võetud samal ööl mitte mingeid seletusi. , et mingi sõitmise teema tuleb Ta ei kujutanud ette

veel kuskilt jutuks, et keegi teda veel selles hakkab süüdistama. Seda, kas ta sõitis või ei sõitnud, tema käest ei küsitud. Tema isik tuvastati juhilubadega. Temalt võeti auto võtmed ja juhiload ära Rakvere politseijaoskonnas enne, kui ta läks tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Kui ta oli puhunud tõenduslikku alkomeetrisse, siis anti talle tagasi nii juhiload kui ka auto võtmed ja öeldi, et nad viivad ta tagasi xxxx. Samad politseinikud, mees ja naine, viisid ta xxxx magama minema, kuna oli auto kõrvale tagasi. Ta oli sunnitud tuppa külm. Tal on xxxx.

Xxxx talle pandud autojuhtimise keeld xxxx ja xxxx. on tal liialt kõrge, millega seoses on Keeld puudutab suuri autosid. Xxxx on alajahtumine ohtlik, kui ei ole kaasas tablette ja sa ei saa ise ennast kuidagi enam aidata. Politseisse kutsuti teda võis olla oktoobris 2018. Ta ootas karistust selle eest, et ta selle auto käima pani. Ta ei teadnud ka siis veel, et teda kahtlustatakse sõitmises. Tal ei ole enam alkoholiga probleeme. Politseinikust meesterahvaga on tal kunagi olnud kokkupuude vist perevägivallaga seoses. Ta leiab, et politseinikud valetavad, aga ta ei tea, mis põhjusel. Hetkel tal Eestis kehtivaid juhilubasid ei ole. 21.06.2 Eesti juhiload

018 oli tal kehtiv juhtimisõigus ja juhiload olemas. võeti temalt kiiruse ületamise eest ära Türgis 2019. aasta suvel. Neid pole tänaseni Eestisse saadetud.

Tunnistaja A S, kes töötab PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna , kinnitas kohtuistungil, et ning on politseis töötanud alates 1991. aastast

21.06.2018 oli ta tööl koos abipolitseinik K Õ öösel aga ning nad seisid xxxx bussipeatuse

parklas raamatukogu juures kuskil 50 meetri kauguselt liikumas , kui nägid mootorsõidukit,

mis tuli Rakvere poolt , s.o xxxx ja keeras peatänavalt tänavale. A S täpsustas, et

mootorsõiduk keeras peatänavalt bussipeatuse parklasse ja sealt otse juba läbi selle parkla xxxx maja juurde. Nad hakkasid kohe liikuma sellele mootorsõidukile järele ja pidasid selle kinni xxxx, xxxx

anda punase- . Nad jõudsid sellele sõidukile sinise vilkuriga märguande ja see jõudis sõita veel 30 juht auto seisma jättis. Sõiduk jäi tänava äärde, kus -50 meetrit sinna, kus

võib parkida. Nemad parkisid oma auto selle auto taha. Tegemist oli pistelise kontrolliga, mida nad tegid

liiklusjärelevalve käigus ning auto oli kuni kinnipidamiseni nende vaateväljas. Ta läks juhti kontrollima ja temaga tuli kaasa abipolitseinik. Juht avas kas akna või ukse ja oli kohe näha, et inimene on väga purjus olekus. Sellele viitasid ebaselge kõne, käitumine, liigutused, silmad. id nad kutsunud kiirabi Juht tervise üle ei kurtnud, sest vastasel juhul oleks kohale. Autos ei olnud peale juhi mitte kedagi. Istmete peal vedelesid tal alkoholijoogid. Juht esitas juhiloa. Tegemist oli sama isikuga, kes istub kohtupingis. Esimene väide oli, mis juht ütles, et miks nad teda kinni pidasid, et tema ei ole üldse autot juhtinud. Hiljem rääkis juht

, et tuli kuskilt garaažist, remontis autot, ei tahtnud autot sinna jätta, et tuli siis autoga koju. Nad toimetasid juhi politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal kriminaalne joove. to, mis oli juhi abikaasa oma

Au , jäi sinna samasse, sest juht ütles, et tema elab seal. Enne seda tuvastasid nad juhi joobe kohapeal ning tegemist oli sellise numbriga, mis viitas kriminaalsele joobele. Kõik dokumendid, mis puudutavad joobe tuvastamist, vormistas tema. Juhi palvel toimetasid nad ta koju tagasi xxxx A S , sinna, kuhu see auto jäi. jäi kindlalt selle juurde, et S.M juhtis mootorsõidukit.

Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et b abipolitseinikuna. 21.06 K Õ tööta .2018 oli ta tööl koos patrullpolitseinik A Sga. Nad teostasid liiklusjärelevalvet xxxx ja peatusid bussipeatuse parkla juures. Auto, mida nad kontrollima hakkasid, möödus neist , sõites mööda paremalt vasakule

peatänavat Sõidukit otsustasid nad kontrollida põhjusel, et selle xxxx korterelamu juurde.

sõiduviis oli kahtlane. Sõiduk ei möödunud oma sõidu trajektooris, vaid lõikas oma joont. Nad andsid sõidukile peatumismärguande (esmalt sinine vilkur ja siis sinine-punane vilkur) ja peatas Auto id sõiduki kell 02.43. Seda ta mäletab nii hästi, sest ta tavaliselt teeb märkmeid. oli kogu aeg nende vaateväljas. See oli 2005. aasta xxxx, mille registreerimisnumber oli xxxx. Nad läksid autost välja, A S tutvustas ennast ja palus juhi dokumente. Juht esitas juhiload, andmebaasist neid keegi ei kontrollinud. Kui nad sõiduki juures olid, siis tundsid alkoholilõhna juhilt. Juht viibis sõidukis üksinda ja juhiks oli S.M, kellele tunnistaja viitab kohtusaalis. Mingit arstiabi juht ei vajanud

, tervise üle ei kurtnud. S.M ütles, et tema tuli koju, et ei julgenud oma autot garaaži juurde jätta. Alkomeeter näitas juhi joobeks

1,15 mg/l. Algul S.M ei tunnistanud, et ta on alkoholi tarvitanud, aga hiljem tunnistas. Kui S.M autost välja tuli, siis ta eriti ei seisnud püsti. S.M tunnistas, et oli autot juhtinud, väites, et tuli garaažide juurest. Nad transportisid juhi jaoskonda täpsusalkomeetrisse puhuma. Seal tuvastas joobe . Kõik dokumendid ko A S ostati patrullpolitseiniku poolt. Auto jäi juhi elukoha juurde pargituna seisma, auto võtmed jäid juhi kätte.

Tunnistaja O K kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav S.M on tema sõber. O K

ütlustest nähtub, et eelneval päeval olid nad sõber J Mu juures, viimase kodus xxxx, kus grillisid ja võtsid napsu. Taksod käisid seal viina ja šašlõkki juurde toomas. Kõik nad peale J tarvitasid alkoholi. xxxx. J M Kuna naps sai otsa, siis Marek kutsus takso järele ja nad läksid u

juurest lahkusid nad , sest pood oli juba kinni ja sinna nad ei saanud. Marek enne keskööd

ütles, et tal on autos veel kast õlut. Kell võis olla 11 paiku, kui nad läksid eksnaise Ki

Ki autosse xxxx (kus elab K nd-poolteist -olla istusid seal autos, ) õlut jooma. Tu nad võib jõid õlut ja ajasid juttu, jalgsi koju. xxxx. siis Marek jäi magama ja tema läks Tema elab seal lähedal Seda, kas Marek peale tema lahkumist autoga sõitis või mitte, tema ei teadnud.

Tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav S.M on tema eksabikaasa. Arutatava sündmusega seoses märkis ta, et jõudis lapsega töölt koju võib olla kella 10.45 või -

11 paiku õhtul, sest käis Enne keskööd oli ta ig xxxx koristamas. al juhul kodus. Maja ette

parkima tema kunagi ei pääse, sest ta alles 2 aastat tagasi läks sinna elama ja seal olid paremad kohad kõik ära võetud. oma auto tänava äärde Tema parkis naabripoisi katkise auto taha otsaga oma maja ja xxxx poole. Katkis kanalisatsiooniluuk, e auto ja tema auto vahele jäi mis on sisse vajunud. Tema auto taga oli nõks tühja maad ja siis olid juba teise maja autod. Ta teab kindalt oma parkimiskohta. Tal on xxxx. Marek Autol il on selle auto kasutamise õigus.

on t Ta oli magamistoas, kui kuulis,

2 võti , Mareki käes on üks võti ja tema käes on teine võti. et Marek tuli öösel mingil ajal. Ta magas edasi ega tulnud toast välja. Uuesti läks ta oma auto juurde hommikul peale 7 või 7.15, kui läks tööle. Auto oli põhimõtteliselt nagu prügikast. Seda ei ole enne kunagi olnud.

Ukse esine oli paksult konisid täis. Ta tegi auto ukse võtmega lahti. mis S.M Sees ukse juures oli samuti tuhk. Kõrvalistuja pool põrandal oli õllekast, oli toonud ja sinna autosse tõstnud ning mis oli pealt lahti rebitud. Seal oli tühje õllepurke, kortsutatuid vedeles seal, 2 poolikut õllepurki olid püsti kõrvalistuja pool põrandal.

Seal autos oligi lihtsalt istutud, joodud ja suitsetatud. Ta korjas need kõik ära, valas maha tühjaks, sest hakkas sõitma. Selle autoga ei olnud öösel sõidetud, sest parkimiskoht oli täpselt sama. Ta teab, et Marek on xxxx ja viimane Ise ta ei näinud ega kuulnud midagi. il võtab tablette. Xxxx tuli Marek ikka oma autoga, milleks on ka xxxx. Marek viskas oma autost kõik asjad tema autosse ja läks ise väidetavalt oma autot kuskile parandama, või läks kuskile oma autoga. Sel ööl Mareki enda autot seal maja juures tema arust küll ei olnud. Kui ta tuli järgmisel päeval töölt koju, siis Marek oli juba kaine ja ta küsis, miks ta auto selline on, mispeale Marek ütles, et ta läheb teeb ise puhtaks. Siis Marek ütles, et ta jõi seal iga õlut ja O jäi tukkuma, kui tuli politsei.

K enduslikku irjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõ tähtsust:

- indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll 21.06.2018 (tl 1), millest protokolli koostamise koht on Rakvere linn nähtub, et Kreutzwaldi 5a. Indikaatorvahendi kasutamise koht: xxxx. Kontrollija: patrullpolitseinik A S. Kontrollile allutatud isik: S.M, isikukood XXX, elukoht: xxxx. Kontrollile allutatud isikule on selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda

indikaatorvahendiga kontrollimisest, tutvuda indikaatorvahendiga kontrollimise protokolliga selle koostamisel, teha protokolli avaldusi, vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda kontrollimist tõendusliku alkomeetriga või nõuda vereproovi uuringut, esitada vaie asutuse juhile või kaebus halduskohtule. Indikaatorvahendiga kontrollimisest keeldumise,

indikaatorvahendi positiivse näidu ja liiklusalase süüteo toimepanemise kahtluse korral tuvastatakse alkoholijoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga. /kontrollile allutatud isiku allkiri/ Kontrollija patrullpolitseinik A S kontrollis

21.06.2018 kell 02.47 indikaatorvahendit Alco-Quant 6020 nr A418748 kasutades S.M-i alkoholijoovet, indikaatorvahendi näit oli 1,15 mg/l. – Kontrolli tulemus positiivne.

Kontrollile allutatud isiku selgitused ja taotlused: puuduvad. Kontrollile allutatud isik ja kontrollija on protokolli allkirjastanud. Kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused: välimus –

– häiritud, kõne – silmade punetus, reaktsioonikiirus aeglane; aja-, isiku

ja kohataju selge, teadvusel

- jah, –

– jah, mälu: mäletab viimase 24 tunni sündmusi – koordinatsioon mine normaalne. Kontrollile allutatud isiku selgitused

– väga häiritud, käitu –

ja taotlused: puuduvad. Kontrollile allutatud isik, tunnistaja ja kontrollija on protokolli allkirjastanud.

-

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 21.06.2018 (tl 2), millest nähtub, et juhtimiselt kõrvaldamise koht on – xxxx. Politseiametniku ametikoht, eesja perekonnanimi patrullpolitseinik A S , elukoht xxxx juhtis 21.06.2018 . S.M, isikukood XXX sõidukit reg märgiga ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et xxxx xxxx

/kõrvaldamise põhjus/ alkoholilõhn juhi suust. S.M kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, alates 21.06.2018 kell

02.48 kuni kaineks saamiseni. /koostaja allkiri/ S.M on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud 21.06.2018, kinnitades seda oma allkirjaga.

- A S tuvastas kontrollitaval tõendusliku alkomeetri väljatrükk (tl 3), millest nähtub, et mõõtja S.M, isikukood XXX, 21.06.2018 ajavahemikul 03.11 03.17 tõendusliku -

alkomeetriga D seeria nr ARKM-0082 alkoholi sisalduse räger Alcotest 9510 EE väljahingatavas õhus 1,14 mg/l. Väljatrükil on mõõtja, kontrollitava ja tunnistaja allkirjad.

- - mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC 17/00204 (tl 4), millest nähtub, et tõenduslik alkome -0082 on taadeldud 29.12.2017. eter Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM - -08.00 olid patrullis A S ja patrullileht (tl 5), millest nähtub, et 20.06.2018 kell 20.00 K Õ (abipolitseinik). Kell 02.43 peetud kinni joobes juht S.M, isikukood XXX, sõiduk , näit 1,15 mg/l. xxxx

- xxxx väljavõte politsei andmebaasist (tl 6), millest nähtub, et mootorsõiduki reg märk xxxx omanik on K K

, kasutaja S.M. - aalasjas nr 1-19-6148 (tl 18- Maanteeameti vastus 14.02.2020 prokuröri teabenõudele krimin

19), millest nähtub: 1. Liiklusregistri andmetel S.M (isikukood XXX) kehtivat Eestis väljastatud juhtimisõigust tõendavat dokumenti hetkel ei ole. 2. Liiklusregistri andmetel S.M seisuga 21.06.2018 kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti ei olnud ning isikul oli juhtimisõigus „Peatunud“ olekus. 3. Liiklusregistri andmetel omas S.M mootorsõiduki juhtimisõigust ja Eestis väljastatud juhiluba nr xxxx, kehtivusega

12.04.2012 11.04.2022. Juhiluba nr xxxx tunnistati 15.09.2015 kehtetuks, kuna xxxx – ametiasutus teavitas Maanteeametit, et isik vahetas Eesti juhiloa Soome juhiloa vastu. Alates

16.12.2017 kell 02.56 on S.M liiklusseaduse § 124 lg 3 p 2 alusel peatunud. 4.

Maanteeamet ei oma andmeid kas S.M on ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus ja/või kehtiv juhiluba mõnes välisriigis.

- - politsei vastus päringule (tl 20 21), mille kohaselt Soome ametivõimud on edastanud informatsiooni, et isikul S.M ünd 06.09.1973 oli lubatud juhtida sõidukit , s ,

21.06.2018. Ta on Soome A BE CE kategooria juhiloa nr xxxx, kehtivusega 07.03.2018- 24.05.2023, omanik.

- Xxxx

(tl 12-17), Tervisekeskuse poolt väljastatud tõend S.M-i kohta koos tõlkega millest isikule on pandud diagnoos xxxx

- xxxx (xxxx nähtub, et . Raviletuleku põhjus ).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendu , et süüdistatava muse kohaselt, leiab

S.M-i süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud.

Käesolevas kriminaalasjas et süüdistatav S.M poleks olnud ei ole vaidlust selles, süüdistuses tähendatud ajal ja kohas alkoholijoobes, vaid vaidlus , aluseks küsimuseks on see

kas ta juhtis

2.43 paiku xxxx süüdistuses tähendatud ajal ja kohas, s.o 21.06.2018 kella 0 juures mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx.

Süüdistatav S.M temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ennast . S.M-i ütluste kohaselt tema mootorsõidukit ei juhtinud, vaid üksnes käivitas selle, et sooja saada. Kohus loeb S.M-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks politseiametnikest tunnistajate A S ja K Õa ütlustega, millised on kooskõlas asjas kogutud kirjalike tõenditega. Kohtu arvates ei ole nimetatud tunnistajatel, kes teostasid liiklusjärelevalvet, tehes oma tavapärast tööd, mingit põhjust anda S.M-ist alusetult süüstavaid ütlusi. S.M-i sõnul on tal kunagi olnud A Sga kokkupuude vist perevägivallaga seoses. Samas ei osanud S.M põhjendada seda, miks tema arvates politseinikud valetavad. Kohtu hinnangul riskiksid politseiametnikest tunnistajad teadvalt valeütluste andmisega oma ametikohaga, samuti sellega, et nad võivad saada kriminaalkorras karistada. Eriti raskelt võiks taoline olukord mõjuda le, kes töötab politseis juba 1991. A S

aastast. Asjaolu, et politseiametnikest tunnistajate ütlustes on teatavaid väikseid vasturääkivusi, ei vähenda nende usaldusväärsust, sest üheselt on tuvastatud see, et kumbki neist nägi mootorsõidukit liikumas, see oli kuni kinnipidamiseni nende vaateväljas ning nad mõlemad jäid kindlalt selle juurde, et mootorsõidukit juhtis S.M, kellel juba kohapeal tuvastati kriminaalne joove. Teatavaid väikseid vasturääkivusi tunnistajate K Õ A S ja a

ütlustes saab kohtu arvates põhjendada sellega, et abipolitseinikuna töötav K Õ tegi märk , kes teostab liiklusjärelevalvet igapäevaselt ei pruugi detailselt iga meid, kuid A S üksikut sündmust mäletada. Selles, et kriminaalasja kohtueelses menetluses jõudis menetleja hakata kahtlustatavat ja tunnistajaid üle kuulama alles enam kui 3 kuud hiljem, ei ole midagi tavapäratut ning see ei muuda tunnistajate K Õa ütlusi kuidagi ebausaldusväärseteks. A S ja

Tunnistajate O K ja K Ki ütlused ei kinnita ega lükka ümber S.M-i versiooni toimunust, et ta K K üksnes käivitas mootorsõiduki, kuid ei juhtinud seda. i väide, et selle autoga ei olnud öösel sõidetud, sest parkimiskoht oli täpselt sama, on kohtu hinnangul puhtalt oletuslik, sest ise ta ei näinud ega kuulnud midagi. ütlustega on tõendatud, et kell võis O K olla 11 paiku, kui nad S.M-iga läksid i autosse õlut jooma. Tund xxxx K K -poolteist nad võib olla istusid seal autos, jõid õlut ja ajasid juttu, siis S.M jäi magama ja tema -

läks jalgsi koju. Tema elab seal lähedal . S.M-i sõnul on xxxx O K talle hiljem väitnud, et jõudis kella 1 ajal koju. Seega oli eeltoodut arvestades S.M piisavalt aega, et magada, ülesse ärgata ja seejärel autoga ringi sõita, et hiljem tulla tagasi samasse kohta xxxx maja juurde.

S.M on öelnud seda, et tal oli K Kiga kokkulepe, et ta viimase juurde purjus peaga ei lähe. Sellega seoses ning arvestades S.M-i tervislikku seisundit, on kohtul tekkinud küsimus, miks S.M ei läinud i korterisse magama koheselt, kui ta öösel autos K K üles ärkas ja tundis, et tal on külm. Samas kui politseinikud peale Rakveres käimist S.M-i se

auto kõrvale tagasi viisid, läks ta xxxx maja juurde K Ki korterisse magama, ehkki ta oli endiselt alkoholijoobes. Ka nimetatud asjaolu tõendab kohtu arvates kaudselt seda, et peale öösel autos ülesse ärkamist S.M juhtis mootorsõidukit.

KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis on seega mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Antud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kuritegu on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega.

KarS § 27 sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdista S.M-i käitumises esinevad KarS § tava

424 lg

kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, järgi

õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et S.M juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. S.M tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 seeria nr ARKM-

0082 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,14 mg/l kohta.

KARISTUS

KarS § järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme liiklussüütegu

424 lg 1

, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

karistust kergendavad ja Süüdistatava S.M-i raskendavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks KarS-i eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Süüdistatav S.M-ist

at ei o karistusregistri andmetel krimin - le aal ja väärteokorras karistatud (tl 10 Arvestades eeltoodut ). ja

, mis ei ole keskmisest suurem, ei pea S.M-i süü suurust kohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega, vaid leiab, et teda tuleb karistada vangistusega ning on 1 aasta. , mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra KarS § 73 lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata.

Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 kohaselt määratakse katseajaks üks kuni viis aastat.

Arvestades kuriteo toimepanemise

asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3

sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui S.M ei pane 1 aasta 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor , õhu või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise - -

või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Sama §-i lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Sama § i lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel -

kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani.

KarS § 424 lg 3 sätestab, et kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Seega ei tulene lisakaristuse mõistmise kohustus otsesõnu seadusest ja selle kohaldamine ei ole kohtu kohustus, vaid tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. S.M ei ole Eestis mootorsõiduki juhtimisõigust ära võetud, vaid see on alates 16.12.2017 peatunud liiklusseaduse § 124 lg 3 p 2 alusel, kuna tal puudub kehtiv tervisetõend. Juhtimisõiguse peatumine ei tähenda aga juhtimisõiguse puudumist. S.M

on Soome A BE CE kategooria juhiloa nr xxxx, kehtivusega 07.03.2018-24.05.2023, omanik. Seega oli tal ka kuriteo toimepanemise ajal, s.o 21.06.2018 mootorsõiduki juhtimisõigus. Arvestades isiku süü suurust, sealhulgas asjaolu, et alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus ei olnud mitte piiripealne, millest algab kriminaalvastutus, vaid tunduvalt suurem, karistust kergendavate asjaolude puudumist, ei pea kohus üksnes põhikaristuse kohaldamist piisavaks, vaid leiab, et S.M-i suhtes tuleb

lisaks põhikaristusele kohaldada ka lisakaristust. Kuna kuriteo toimepanemise ja isiku süüdimõistmise vahele jääv S.M ajavahemik on suhteliselt pikk

ja on vahepealsel

ajal liikluses käitunud õiguskuulekalt, tuleb temalt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ettenähtud sanktsiooni minimaalsele määrale lähedases määras, milleks on 4 kuud

kasutab . Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest järelduks, et S.M mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning millest tulenevalt on tema suhtes antud lisakaristuse kohaldamine välistatud.

Lisaks - lisa põhi ja karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, §

179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskulu na välja mõista sundraha teise astme kuriteos de süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 120 eurot ja kohtumenetluses summas 864,96 eurot, s.o kaitsjatasu kokku summas 984,96 eurot. Arvestades menetluskulude kogusummat, milleks on 1860,96 eurot, võimaldab kohus S.M neid KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates tuleb kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt tasuda 155,08 eurot. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigi kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik