1-19-3936/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

23. märts 2020 Kohtuasja number 1-19-3936 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Mati Kartau Kohtuasi Eduard Hvalovski (isikukood 39907252265) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. veebruari 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Eduard Hvalovski kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Eduard Hvalovski kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Viru Maakohtu 31. mai 2019 otsusega tunnistati Eduard Hvalovski süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu 14. juuni 2016 otsusega E. Hvalovskile mõistetud vangistuse kandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks kujunes 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust. E. Hvalovski tunnistati süüdi ka KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 2 aasta

6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel jäeti E. Hvalovskile kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. E. Hvalovski karistusaeg algas 31. märtsil 2019 ja lõppeb 30. septembril 2021.

2. 3. veebruaril 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid E. Hvalovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.

3. Viru Maakohus jättis 20. veebruari 2020 määrusega E. Hvalovski vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. E. Hvalovski puhul eksisteerib suur risk, et ta paneb vabaduses toime uue kuriteo. Sellise veendumuse tekitavad järgmised asjaolud. E. Hvalovskil on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduvad

2(3) karistamised näitavad, et ta pole motiveeritud elama õiguskuulekat elu. Ka tarvitab süüdimõistetu narkootikume ja alkoholi. Tema pikemajalisel tarvitamiskogemusel on oluline osa uute kuritegude toimepanemise riskide jaatamisel. Nimelt on E. Hvalovski kuriteod sooritanud alkoholijoobes. Ka kriminaalhooldusel olles jätkas ta tarvitamist, samuti pani ta viimase kuriteo toime katseajal. Ehk nagu eelnevad karistused, ei avaldanud ka kriminaalhooldus E. Hvalovskile piisavat positiivset mõju. Oluline on seegi, et vangistuses on süüdimõistetul 30 kehtivat distsiplinaarkaristust valdavalt ebaviisaka käitumise ja korrarikkumiste eest. Tema suhtes on algatatud ka kriminaalmenetlus vanglavara süütamisega seoses. See tähendab, et E. Hvalovski ei ole vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Nimetatud tingimus ei ole

E. Hvalovski puhul täidetud. Positiivsed asjaolud – kindel elukoht, võimalus võtta end töötuna arvele Eesti Töötukassas ja vanglas läbiviidud vestlused kriminaalhooldusametnikuga – ei ole nii märkimisväärse tähendusega, et tooks kaasa E. Hvalovski ennetähtaegse vabastamise.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse E. Hvalovski kaitsja Lembit Nirgi, kes palub kohtumääruse tühistada ning vabastada kaitsealuse vangistusest ennetähtaegselt. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud positiivsed asjaolud ning süüdimõistetu pingutused ja head tulemused arvestamata. Positiivsed tegurid kaaluvad praegu üles mistahes negatiivse. E. Hvalovskil on võimalik registreerida end Eesti Töötukassas ja tal on vabaduses lähedased, kes on valmis teda vajadusel toetama. Maakohus järeldas põhjendamatult, et pere ja kriminaalhoolduse tugi olid süüdimõistetul ka varem, kuid neist ei piisanud kuritegude ärahoidmiseks. Olukord ja E. Hvalovski suhtumine nüüd ju oluliselt muutunud: keskkond, vanus, võimalike sotsiaalprogrammide mõju jne. Vastavalt Riigikohtu lahendi 3-1-1-12-17 p-le 19 on oluline, et KarS § 76 lg 5 näeb ette kriminaalhooldusosakonna järelevalve aitamaks isikul toime tulla raskustega, mis võivad tekkida tema vabadusse naasmisel.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus leiab üksmeelselt, et E. Hvalovski kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumäärus tühistada. Kohus on kaalunud

E. Hvalovski vabastamise seisukohalt tähendust omavat teavet kogumis, ei ole jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ka ebaõiget kaalu. Ka määruskaebuse väited ei osuta kaalutlusõiguse rikkumisele maakohtu poolt ega anna ka põhjust näha uue kuriteo toimepanemise ohtu E. Hvalovski vabastamiseks piisavalt väiksena.

7. Kohtumääruse põhistustest, mis on selged ja piisavad, nähtub veenvalt, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole võimalik, kuivõrd tema puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise risk piisavalt maandatud. Arvestades E. Hvalovski eelnevat elukäiku ja vangistusaegset käitumist on taoline järeldus ringkonnakohtu hinnangul ka vältimatu. Selgub ju, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt, tema suhtes on mitmes kriminaalasjas edutult kohaldatud käitumiskontrolli (s.o rikkus kontrolli tingimusi) ja

3(3) ta on sooritanud kuriteo katseajal. Ka vanglas olles ei ole E. Hvalovski suutnud käituda korrakohaselt. Tal on koguni 30 kehtivat distsiplinaarkaristust valdavalt ebaviisakuse ja korraldustele allumatuse eest. Süüdimõistetuga on läbi viidud vestlusi hoiakute muutmiseks, kuid järelduvalt tema arvukatest distsiplinaarkaristustest, on need jäänud tulemuseta. Veel on maakohus asjakohaselt pööranud tähelepanu sellele, et E. Hvalovski puhul tuleb uue kuriteo soodustegurit näha tema varasemas alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise harjumuses.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus E. Hvalovski kaitsja määruskaebuse Viru Maakohtu 20. veebruari 2020 määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

9. Kaitsja on määruskaebuse lõpus märkinud, et lisab kaebusele riigi õigusabi tasu taotluse. Vastavat taotlust ei ole ringkonnakohtule senini esitanud.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Mati Kartau