2-17-121949/64 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-121949

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ hagi

V.K. vastu 2900 euro saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

2900 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Advokaadibüroo

Tarmo

Pilv

ja

Partnerid

OÜ

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. märts 2020

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja

Partnerid OÜ (registrikood 12348292), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja

(kostja):

V.K.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Karin Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2019 otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muuta

kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ

kanda.

3. Välja mõista AdvokaadibürooTarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt V.K. kasuks menetluskulud

ringkonnakohtus 840 eurot.

4. Kohustada Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-d tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt 840 eurot V.K.le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ (hageja) esitas 4. oktoobril 2017 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.K.lt (kostjalt) 2900 euro väljamõistmiseks.

Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohus 24. oktoobril 2017 maksekäsu kiirmenetluse

ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 27. novembril 2017 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista

kostjalt enda kasuks välja 2900 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22. detsembril 2016 töölepingu, mille alusel asus kostja

hageja juurde tööle jurist-assistendi ametikohale. 16. veebruari 2017 hommikul andis hageja

esindaja vandeadvokaat T. Pilv kostjale korralduse skaneerida hageja kliendi dokumendid ja saata

need koheselt e-postiga kliendile, et viimane saaks dokumendid edastada määratud ajaks (sama

tööpäeva lõpuks) Riia kohtule. Kostja ei skaneerinud dokumente ega edastanud neid kliendi

e-postile, vaid korraldas dokumentide saatmise Riiga paberkandjal. Ta andis dokumendid

kolleegile, kes sõitis Riiga Tartust kl 19 väljuva bussiga. Buss saabus Riiga kl 23 ning hageja klient

ei jõudnud seetõttu dokumente vormistada ega kohtule tööpäeva lõpuks esitada. Klient kaotas

võimaluse tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ning loobus seetõttu hagejale kahe arve tasumisest

(kokku 2900 eurot). Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 29. märtsil 2017.

Kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi ning on tekitanud hagejale kahju. Hageja

tugines töölepingu seaduse (TLS) §-le 72, § 74 lg-le 1, § 78 lg-le 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 127 lg-le 4.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ta oma tööülesandeid rikkunud. Kostja

ei ole 16. veebruari 2017 hommikul T. Pilvega kokku puutunud. Kostjale andis korralduse juba

skaneeritud dokumentide edastamiseks kliendile M.K.. Selle korralduse kostja täitis.

Kostja ei skaneerinud dokumente ega saa seega vastutada dokumentide skaneerimise võimalike

puuduste eest. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kostjale

etteheidetava rikkumise ja hageja kahju vahel. Töölepingu lõpetamisel on hageja kinnitanud, et

tal puuduvad töölepingust tulenevad pretensioonid ja nõuded.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 21. oktoobri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2239 eurot 20 senti ja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitatud tööleping allkirjastatud, seega ei saa

kirjaliku töölepingu sõlmimist jaatada. Samas ei vaidle pooled selle üles, et kostja töötas hageja

juures alates 23. detsembrist 2016 kuni 29. märtsini 2017 jurist - assistendi ametikohal. TLS § 4

lg 2 teise lause kohaselt oli hageja ja kostja vahel nimetatud ajavahemikul seega kehtiv tööleping.

Maakohus leidis, et tunnistajate M.K. ja T.M. ütlused T. Pilvelt kostjale korralduse andmise kohta

on vastuolulised. Ei ole eluliselt usutav, et T. Pilv andis kl 8 -9 vahel Tartus kostjale korralduse ja

oli kl 10 Tallinnas koolitusel. Hageja esindaja on M.K. ülekuulamisel sellele vastuolule

reageerinud, märkides, et koolitus algas kl 12. Samas nähtub hiljem ärakuulatud T.M.

ütlustest, et koolitus algas ikkagi kl 10. Tunnistajad ega hageja, kelle esindaja ka ise koolitusel

käis, ei ole esile toonud, et koolitusele oleks jõutud hilinemisega.

Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt jõudis tema 16. veebruari 2017 hommikul tööle kl 9

paiku, T. Pilv ega T.M. sel päeval büroos ei olnud. Kostja väitel ei andnud T. Pilv talle korraldust.

Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud 16. veebruari 2017 hommikul kostjale korralduse andmine

kliendi dokumentide skaneerimiseks ja nende saatmiseks e-postiga hageja kliendile, et viimane

saaks need edastada sama tööpäeva lõpuks Riia kohtule.

Maakohtu arvates ei ole alust kahelda kostja vande all antud ütlustes, et ta ei pidanud dokumente

skaneerima, vaid pidi need üksnes e-postiga edastama. Kostja on vande all kinnitanud, et ta on

selle ülesande täitnud. Hageja esitatud e-kirjade väljavõtete põhjal ei saa järeldada, et kostja ei ole

dokumente e-postiga Läti Vabariiki saatnud. E-kirjade väljavõtted kajastavad üksnes neid kirju,

mille saamist või edastamist on hageja soovinud kohtule näidata, ent mitte kõiki kirju, mis hageja

e-postile tegelikult saabusid või mis sealt välja saadeti.

Tunnistajate ütlustest nähtub, et kostja ei saatnud dokumente e-postiga Läti Vabariiki. Samas on

tunnistajate ütlused kostjale korralduse andmise osas vastuolulised ning hageja ei ole esitanud

kohtule ka muid tõendeid, millest võiks järeldada, et kostja ei oleks dokumente e-postiga Läti

Vabariiki saatnud. Hageja esitatud tõendid ei lükka seega ümber kostja vande all antud ütlusi, et

M.K. palus tal edastada juba arvutisse skaneeritud dokumendid, mida kostja tegi.

Kostja ütluse kohaselt ei kontrollinud ta temale edastamiseks antud dokumentide sisu ega

skaneeringu terviklikkust. Asja materjalidest (sh tunnistajate ütlustest) ei nähtu, et kostja

tööülesannete hulka oleks kuulunud lätikeelsete tõlgete tegemine või teiste töötajate tööülesannete

täitmise üle kontrolli teostamine. Selliste kohustuste täitmine ei tulene ka kostja töö iseloomust.

Seda, et kostja ei kontrollinud talle edastamiseks antud dokumentide sisu ega ka seda, kas

dokumendid olid terviklikult skaneeritud, ei saa pidada töölepingu rikkumiseks.

Tunnistajate ja kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt toimetas dokumentide originaalid

I. Svarpstina-Pilvele K. Rauk. Kostja on vande all korralduse andmist K. Raugile dokumentide

viimiseks eitanud. Tunnistajad ei ole näinud, et kostja oleks palunud K. Raugil seda teha. Seega ei

saa lugeda tõendatuks, et kostja on rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi sellega, et ta

korraldas originaaldokumentide Riiga toimetamiseks nende I. Svarpstina-Pilvele edastamise.

Hageja on töölepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 4 kinnitanud, et tal puuduvad töölepingu alusel

kostja vastu igasugused pretensioonid ja nõuded. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt sai hageja

dokumentide edastamisega seotud probleemidest teada samal päeval, s.o 16. veebruaril 2017.

Hageja antud kinnitus kinnitab koostoimes muude tõenditega kohtu järeldust, et kostja ei ole

rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus meelevaldselt tõlgendanud

tunnistajate ütlusi. Tunnistajad ei eksinud väitega, et koolitus algas kl 10. Koolituse ajakavast

tulenevalt algas selle esimene pool kl 10 ja teine pool pärast kohvipausi kl 12. Hageja esindaja ei

ole väitnud, et ta oleks läinud koolitusele selle algusajaks. Seda, et koolitusele algusasjaks ei

mindud, ei ole hageja pidanud vajalikuks põhjendama hakata. Tähtis on see, et hageja esindaja

andis kl 9 paiku kostjale korralduse ning seejärel asus koos T.M.ga teele Tallinna poole

koolitusele, kuhu jõuti täpselt kl 12-ks koolituse teiseks poolajaks.

Lisaks sellele, et maakohus on tunnistajate ütlustes ebaõigesti tuvastanud vastuolu, on ta lugenud

alusetult nende ülejäänud ütlused korralduse andmise osas ebausaldusväärseks. Täpse kellaja

mittemäletamine rohkem kui kaks aastat tagasi toimunud sündmuste osas on inimlik.

Praegusel juhul on kohtul muuhulgas võimalik nõuda teleoperaatorilt välja kostja, T. Pilv ja

T.M. logifailid, millest on võimalik tuvastada, et 16. veebruaril 2017 kl 9 paiku viibisid nad ühiselt

Tartus sama telemasti läheduses ning kl 12 viibisid T. Pilv ja T.M. juba Tallinna telemasti

läheduses.

Maakohus on tuvastanud, et ei ole tõendatud, et keegi oleks kostjal palunud dokumente füüsiliselt

Riiga toimetada. Seega saab sellest vaid järeldada, et kostja on tegutsenud omavoliliselt ehk teinud

TLS § 15 lg 2 p 1 mõttes tööd, mille osas tal puudus hagejaga kokkulepe.

Maakohtu seisukoht hageja kinnituse kohta on kummastav. Tsiviilasjas nr 2-17-16826 tehtud

otsuses on maakohus leidnud sama kokkuleppe kohta, et see on tühine. Meelevaldne on maakohtu

seisukoht, nagu näitaks sellise kokkuleppe sõlmimine, et hageja teadis ka ise, et kostja ei ole

töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Nagu tuleneb viidatud tsiviilasja otsusest, oli sellise

kokkuleppe eesmärk tasaarvestada just praeguse tsiviilasja aluseks olev hageja nõue kostja vastu

kostja töötasu nõudega hageja vastu.

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2019 otsuse resolutsioon tuleb jätta

muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).

8. Asja materjalide kohaselt oli poolte vahel 22.12.2016 kuni 29.03.2017 töösuhe. Hageja väite

kohaselt rikkus kostja töölepingust tulenevat kohustust ning selle rikkumise tulemusena tekkis

hagejal kahju summas 2900 eurot. Kostja rikkumine seisnes selles, et ta jättis täitmata hageja

esindaja vandeadvokaat T. Pilve poolt 16. veebruari 2017 hommikul antud korralduse skaneerida

hageja kliendi dokumendid ja saata need koheselt e-postiga kliendile.

Kostja vastuväite kohaselt ei andnud hageja esindaja vandeadvokaat T. Pilv talle 16. veebruari

2017 hommikul korraldust skaneerida hageja kliendi dokumendid ja saata need koheselt e-postiga

kliendile, vaid juba skaneeritud dokumentide edastamiseks Läti vabariigis asuvale kliendile andis

korralduse M.K. ning selle korralduse ka kostja täitis, s.o ta edastas e-postiga kliendile skaneeritud

dokumendid.

9. Lähtudes kostja vastuväitest saab asuda seisukohale, et talle töösuhte raames antud korralduse

kohaselt pidi ta saatma 16. veebruaril 2017 hageja Läti Vabariigis asuvale kliendile e-postiga

dokumendid. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas vastava korralduse andis

vandeadvokaat T. Pilv või M.K., sest kostja ei vaidle vastu, et talle korraldus dokumentide

saatmiseks e-posti teel anti. Samuti ei oma tähtsust see, kas kostja pidi ise dokumendid skaneerima

või sai ta edastamiseks juba skaneeritud dokumendid, sest antud juhul on poolte vahel eelkõige

vaidlus selles, et kostja ei edastanud üldse 16. veebruaril 2017 hageja Läti Vabariigis asuvale

kliendile e-postiga dokumente.

Eeltoodu alusel ei ole vaidluse lahendamiseks vajalik tuvastada 16. veebruaril 2017 Tallinnas

toimunud koolituse alguskellaaega ning seda, mis kellaajal lahkusid T. Pilv ja T.M. Tartust, et

osaleda Tallinnas toimunud koolitusel.

10. Seega tunnistajate T.M. ja M.K. ütlused, mis on antud seoses 16. veebruaril 2017 Tallinnas

toimunud koolitusega, ei ole asjakohased, s.o nende alusel ei ole võimalik tuvastada, kas kostja

rikkus talle töösuhte raames antud korraldust või mitte.

Siinkohal ringkonnakohus märgib, et arusaamatu ja ka asjakohatu on hageja apellatsioonkaebuses

esitatud väide, et maakohtul oli võimalik nõuda teleoperaatorilt välja kostja, T. Pilve ja T.M.

logifailid, millest on võimalik tuvastada nende viibimine 16. veebruaril 2017 kella 9.00 paiku

Tartus sama telemasti läheduses ning kella 12.00 ajal T. Pilve ja T.M. viibimine Tallinna telemasti

läheduses.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt

töölepingut tuleneva kohustuse rikkumist (s.o talle antud korralduse mittetäitmist) ning ükski

apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Hageja poolt maakohtule esitatud e-kirjade väljatrükkidest (I kd tl 164-184) ei saa ringkonnakohtu

arvates järeldada, et kostja ei täitnud talle antud korraldust ning ei saatnud 16. veebruaril 2017

hageja Läti Vabariigis asuvale kliendile e-postiga skaneeritud dokumendid. Tegemist on hageja

e-posti aadressilt saadetud ja sinna saabunud e-kirjade sisu väljavõtetega, mitte hageja e-posti

aadressilt saadetud ja sinna saabunud kirjade logi väljavõttega. Hageja esitatud e-kirjade

väljavõtted kajastavad üksnes neid kirju, mille saamist või edastamist on hageja soovinud kohtule

näidata, kuid mitte kõiki kirju, mis hageja e-postile tegelikult saabusid või mis sealt välja saadeti.

Seda, kas kostja saatis (või ei saatnud) 16. veebruaril 2017 hageja Läti Vabariigis asuvale kliendile

e-postiga skaneeritud dokumendid, ei ole võimalik tõendada tunnistajate ütlustega, sest kuna on

tegemist e-kirjaga, siis peaks selle saatmine või mittesaatmine nähtuma vaidlusaluse päeva kogu

e-kirjavahetuse väljatrükist (s.o e-posti aadressilt saadetud ja sinna saabunud kirjade logi

väljavõttest), kuid hageja ei ole seda esitanud.

12. Hageja seisukoha kohaselt on maakohus tuvastanud, et keegi ei palunud kostjal dokumente

füüsiliselt Riiga toimetada ning seetõttu saab järeldada, et kostja on tegutsenud omavoliliselt.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole see, et kostja oleks

korraldanud

originaaldokumentide

Inese

Svarpstina-Pilvele

edastamise

nende

Riiga

toimetamiseks. Isegi kui möönda, et kostja korraldas originaaldokumentide Inese Svarpstina-

Pilvele edastamise nende Riiga toimetamiseks, ei toonud selline kostja tegevus kaasa hagejal kahju

tekkimise. Hageja väidetav kahju tekkis tema väitel seetõttu, et kostja jättis 16. veebruaril 2017

saatmata hageja Läti Vabariigis asuvale kliendile e-postiga skaneeritud dokumendid ning seetõttu

keeldus klient kahe arve, summas 2900 eurot, maksmisest. Kahju tekkimise alusena ei ole hageja

viidanud asjaolule, et originaaldokumendid edastati Inese Svarpstina-Pilvele nende Riiga

toimetamiseks.

13. Kuna hageja ei ole tõendanud kostja poolt töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist (s.o talle

antud korralduse mittetäitmist), siis on välistatud kostja vastutus hagejale väidetavalt tekkinud

kahju eest ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et töölepingu lõpetamise lepingu p-s 4 märgitud

kinnitus, et lepingupooltel puuduvad üksteise suhtes igasugused pretensioonid ja nõuded

töölepingu ja muudel alustel (I kd tl 50) ei välista tööandja nõuet töötaja vastu töölepingu

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (TLS § 74 lg 1 ja 2). Samas kuna kostja ei ole

töölepingut rikkunud, siis puudub hagejal TLS § 74 lg-test 1 ja 2 tulenev nõue kostja vastu.

Seetõttu ei hinda ringkonnakohus, kas hagejal üldse tekkis kahju ja kui suures ulatuses.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud ringkonnakohtus kokku

2100 eurot (koos käibemaksuga; menetluskulude nimekirjas märgitud 1932 eurot, millele lisandub

kohtuistungil esindamise tasu 168 eurot (1 h x 140 eurot/ h x 1,2)). Hageja on kostja

menetluskuludele vastu vaielnud ning leidnud, et need on ülepaisutatud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (140 eurot, millele

lisandub käibemaks) on mõistliku suurusega. Hageja viidatud Riigikohtu praktika puudutab

2013. aastal põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasu suurust. 2020. aastal võib asuda

seisukohale, et ka 140 euro suurune tunnitasu, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja

vajalik.

Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga selles, et kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses

põhjendatud ega vajalikud. Maakohtus esindas kostjat vandeadvokaat Tõnu Mets ja

ringkonnakohtus vandeadvokaadi abi Karin Ploom. Kuigi menetlusosalisel on õigus esindajat igas

menetlusetapis vahetada, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vahetamise tõttu tekkinud

täiendavate menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmine. Ringkonnakohus peab vajalikuks

märkida, et tegemist ei olnud keerulise õigusliku vaidlusega, vaid eelkõige tõendite hindamise

vaidlusega. Nii maa- kui ringkonnakohtus vaidlesid pooled samade asjaolude üle (eelkõige selle

üle, kas kostja sai hageja seaduslikult esindajalt vastava töökorralduse). Ringkonnakohtus uusi

asjaolusid ega õiguslikke käsitlusi ei esitatud. Võrdluseks tuleb märkida, et hageja esindaja ajakulu

ringkonnakohtus oli kokku 6 tundi. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kostja esindaja

põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus on 5 tundi. See hõlmab apellatsioonkaebusega tutvumist,

vastuse koostamist kui ka kohtuistungiks ettevalmistamist ja sellel esindamist. Kostja põhjendatud

ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus on seega 840 eurot (5 h x 140 eur/h x 1,2). See summa

tuleb hagejalt välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et hagejal tuleb tasuda

väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson