2-17-9023/98 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23.märtsil 2020

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-17-9023

Kohtuasi

K Mu hagi AS-i SEB Pank vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse ja diskrimineerimise tuvastamiseks ja mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 16 111,67 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: K M (isikukood xxxx, elukoht xxxx) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Senny Pello

Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht

Tornimäe

2,

Tallinn

15010;

e-post:

info@seb.ee)

lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja

advokaat Kaisa Margus

Kohtuistungi toimumise aeg

12. veebruar 2020

Resolutsioon

Jätta K Mu hagi AS-i SEB Pank vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse ja diskrimineerimise tuvastamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta K Mu kanda

Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõuded

1. K M (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas AS-i SEB Pank (edaspidi ka kostja või tööandja

või pank) vastu hagi paludes tuvastada hageja töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda, et

hageja tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud, tuvastada hageja diskrimineerimine ja

ahistamine ning mõista hagejale diskrimineerimise ja ahistamisega tekitatud kahju

hüvitamiseks välja hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.

Hagiavalduse asjaolud

2. Pooled sõlmisid 24.03.2014 töölepingu nr xxxx, mille kohaselt asus hageja tööle juristi

ametikohale alates 24.03.2014. Kostja esindaja M L-N pani hageja 10.05.2017 kohtumisel,

mille hageja salvestas valiku ette, kas ta lahkub töölt poolte kokkuleppel omal soovil või

koondatakse päeva pealt, kuna kostjale ei meeldinud hageja vastu tema eraelus esitatud

kohtuasi, meedikajastus ning see, et pinge taluvuse osas ei ole kostjal hagejaga ühised

arusaamad. Kostja sundis hagejat kahe töölepingu lõpetamise viisi vahel koheselt valima,

tööasjad üle andma, enda asjad kaasa võtma ning kostja juurest lahkuma. Kostjal ei olnud

hagejale tööalaselt etteheiteid ning ta väitis, et tal ei ole teist töökohta pakkuda. Hageja ei

olnud nõus kokkuleppel töölt lahkuma ja kostja andis talle 10.05.2017 töölepingu

ülesütlemisavalduse koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel. Kostja ei koondanud hageja

ametikohta ning tegelikult koondamissituatsiooni ei esinenud. Töölepingu ülesütlemise

põhjus oli kostja hinnang, et hageja eraelu ei sobi kostja nägemusega oma töötajate eraelust.

Väide, et kostjal ei olnud hagejale muud ametikohta pakkuda on vale, kuna hageja

koondamisele järgmisel päeval 11.05.2017, avaldas kostja ettevõttesiseses intranetis juura

haridusega ametikoha töökuulutuse. Lisaks avaldas kostja hagejale teadaolevalt 11.05.2017

intranetis avaldatud töökuulutuse 16.05.2017 CV-Online veebikeskkonnas otsides töötajat

Compliance Officer ametikohale, mille üheks nõudeks on soovitavalt õigusalane haridus.

3. Lisaks on kostja hagejat pikema aja jooksul eraelulistest asjaoludest tulenevalt

diskrimineerinud ja ahistanud ning selle tulemusel töölepingu ebaseaduslikult lõpetanud.

Olukord, kus kostja nõuab korduvalt hagejalt detailseid selgitusi eraeluliste asjaolude osas,

kus hageja on sunnitud eraeluliste otsuste tegemisel kostjat informeerima ning saama selliste

otsuste tegemiseks kostja heakskiidu, et oma töösuhte säilimine tagada, on ilmselgelt

lubamatul määral hageja eraellu sekkumine, diskrimineeriv ja ahistav ning kostjal puudub

sellise tegevuse osas igasugune õigustatud huvi. Hageja oli 03.12.2015 kuni 12.01.2016 V

OÜ nõukogu liige, millest teavitas vahetut ülemust O Kit ning esitas kirjaliku selgituse M L-

Nle. 13.01.2016, 15.01.2016 ja 26.01.2016 ilmusid artiklid hagejast, milles ei mainitud

kostjat. 20.01.2016 esitas V OÜ hageja ja M.S suhtes kuriteokaebuse politseisse, kus jäeti

01.02.2016 kuriteokoosseisu puudumise tõttu kriminaalmenetlus alustamata. Alates

11.01.2016 kuni 2016.a veebruarini oli hageja töösuhe väga pingeline, kuna M V helistas

kostjale ning tekitati suur paanika. Hagejat sunniti teavitama oma kõikidest eraelulistest

toimingutest, 2016.a ja 2017.a toimusid koosolekud, millel hageja korduvalt selgitas

detailselt kõiki asju juhtkonnale. Toimus pidev hageja hirmutamine ja survestamine. Kostja

keelas hagejal isegi xxxx nõukogu liikmena toimetamise, et kostja maine ei saaks kahjustada.

4. Eeltoodust tulenevalt põhjustas kostja hagejale tõsise terviserikke, mis väljendub selles, et tal

on diagnoositud depressioon, unehäired, pingepeavalud ja migreen, mis segavad igapäevast

elu väga tugevalt. Tervisliku seisundi tõttu ei ole hageja võimeline endale uut tööd otsima,

talle on määratud ravi, psühholoogiline ja psühhiaatriline nõustamine ja tuvastatud puue.

02.06.2017 edastas hageja kostjale kohtuvälise ettepaneku vaidluse lahendamiseks ja

tekitatud kahju hüvitamiseks, millega kostja ei nõustunud.

Kostja vastuväited

5. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Vastuväidete kohaselt

ütles kostja töölepingu üles seoses õigusdivisjonis töö ümberkorraldamisest tuleneva

koondamisega, millega kaasnes juristide arvu vähendamine ning nende poolt täidetavate

funktsioonide üleandmine teistele struktuuriüksustele. Ümberkorraldused algasid 2016.a

suvel, neid on järk-järgult ellu viidud ning tegemist oli Baltikumi ülese protsessiga, mis viidi

samaaegselt läbi Eestis, Lätis ja Leedus. Koondamine ei olnud seotud hageja isikuga ega

eraeluga, mida ei muuda kostja alternatiivne ettepanek lõpetada hageja soovi korral tööleping

poolte kokkuleppel. Kostja tegi hagejale sellekohase pakkumise heast tahtest arvates, et

kostja eelistaks koondamise asemel pigem töölepingu kokkuleppelist lõpetamist. Kuna

hageja seda ei soovinud ning võttes arvesse, et esines koondamissituatsioon, lõpetas kostja

hagejaga töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel, lähtudes objektiivsetest

kriteeriumidest. Kostjal ei olnud võimalik pakkuda hagejale teist sobivat ametikohta.

6. Kostja ei ole hagejat diskrimineerinud ega ahistanud. Hagejalt selgituste küsimine oli vajalik

eelkõige vältimaks võimalikku huvide konflikti ja seetõttu, et hageja tööväline tegevus leidis

kajastamist meedias, mistõttu esines oht, et ajakirjanduses mainitakse ära ka kostja kui

hageja tööandja või alusetult seostatakse hageja tegevust kostjaga, mis võib kahjustada kostja

mainet. Kostja ei sekkunud selgituste küsimisega põhjendamatult hageja eraellu. Kostja küsis

selgitusi ainult selliste asjaolude kohta, mille osas kostjal oli õigustatud huvi ja teemadel, mis

olid jõudnud avalikku meediasse. Kõik kostja töötajad olid ja on kohustatud teavitama kostjat

töövälistest kõrvaltegevustest, millega võib kaasneda huvide konflikt. Kõik kostja töötajad

on kohustatud oma vahetu juhiga eelnevalt kooskõlastama tegutsemise (eelkõige töötamise ja

teiste juriidiliste isikute juhtorganitesse kuulumise) väljaspool kostjat. Selline nõue on

sätestatud mitmetes kostja sisekorrareeglites, millest kõik kostja töötajad (sh hageja)

teadlikud on. Nõude eesmärk on ennetada ja maandada potentsiaalseid huvide konflikti

olukordi. Töötaja, kellel on tehingu suhtes isiklik huvi, ei tohi ükskõik millises funktsioonis

selles tehingus osaleda. Juhul kui kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine oli tühine, palus

kostja lõpetada menetlusosaliste vaheline tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel alates

11.05.2017.a.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 24.03.2014 töölepingu nr xxxx, mille alusel asus

hageja kostja juures tööle juristi ametikohal alates 24.03.2014, et kostja lõpetas 10.05.2017

hagejaga töölepingu koondamise tõttu ning et hageja on koondamishüvitise ja töölepingu

ülesütlemisest vähem etteteatamise aja eest hüvitised kätte saanud.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on tühine, sest koondamise olukorda

ei esinenud, kas tööleping lõpetati hagejaga eraelust tulenevatel põhjustel ning kas hagejat

diskrimineeriti.

9. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu

erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks

töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul

(koondamine). Eelnevast tuleneb, et tööandjal on õigus töötaja koondada ka töö

ümberkorraldamise tõttu ilma, et esineks töömahu või töötajate vajaduse vähenemine s.o

tööandja äritegevuse reorganiseerimise tõttu. Töölepingu seadus ei reguleeri töö

ümberkorraldamise põhjusi, sisu, ulatust vms, see on tööandja pädevuses. Kostjal on

äriühinguna õigus ja ka kohustus korraldada oma majandustegevust kõige otstarbekamal ja

kasumlikumal viisil. Äriühingu juhtimis- ja töökorralduslikud otsused teevad äriühingu

pädevad organid, mistõttu ei saa kohus anda hinnangut tööandja koondamisotsuste

otstarbekusele või vajalikkusele, vaid üksnes tuvastada, kas koondamine on tegelikkuses läbi

viidud ja kas see viidi läbi seadusega kooskõlas.

10. Kohtule esitatud teatega ja ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et kostja ütles hageja

töölepingu erakorraliselt üles töö ümberkorraldamisest tuleneva koondamise tõttu. Vastavalt

TLS § 95 lg 2 esimesele lausele peab tööandja ülesütlemist põhjendama ning vastavalt sama

lõigu kolmandale lausele peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Töölepingu 10.05.2017 ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on TLS § 95 lg 2 nõuded

täidetud, sest kostja põhjendas kirjalikult hagejaga töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS §

89 lg-ga 1 alusel seoses koondamisega (I kd lk 15).

11. 10.05.2017 hageja ja M L-N vahelise koosoleku salvestuse stenogrammiga on tõendatud, et

M L-N teatas 10.05.2017 hagejale, et temaga lõpetatakse tööleping selgitades, et tegemist on

koondamisega ning et hagejale makstakse seaduses ettenähtud hüvitised või hageja soovi

korral antakse talle võimalus lõpetada tööleping kokkuleppel ühes kolme kuu hüvitise

maksmisega. Samuti nähtub salvestuselt, et M L-N on põhjendanud ja selgitanud hagejale, et

ümber korraldatakse paljusid asju Balti üleselt, et protsessid on läbi mõeldud ja osakonna

tööd organiseerib O (I kd lk 10-14).

12. Samal päeval, 10.05.2017, ajaliselt hiljem toimunud juriidilise osakonna koosoleku

salvestuse stenogrammiga on tõendatud, et M L-N selgitas koosolekul hageja koondamist

täiendavalt sellega, et tema pidi plaani tegema, et vähendamise surve on olnud väga pikka

aega, et tööd tuleb teistel üle võtta ja edaspidi räägitakse sellest, mis edaspidi saab. Samuti

selgitas M L-N, et töölepingu lõpetamine ei ole kellegi poolt tellitud, et kostjale on olulised

töötajate töötulemused aga ka suhtumise pool ja olukord, et kostja töötajate nimed

ajakirjanduses ei kajastuks. (I kd lk 116).

13. Kuigi M L-N ja hageja vestlesid mõlemal 10.05.2017 toimunud koosolekul töölepingu

ülesütlemise kõrval ka teistel teemadel, ei saa antud tõenditest järeldada, et tööleping oleks

ülesöeldud muul alusel kui koondamine. Hagejale tehtud ettepanek lõpetada tööleping

kokkuleppel, ei tõenda koondamissituatsiooni puudumist ega töölepingu lõpetamist muul

alusel, vaid üksnes seda, et hagejale võimaldati soovi korral töölepingu lõpetamist

kokkuleppel. Stenogrammiga on tõendatud, et väited selle kohta, et töölepingu erakorraline

ülesütlemine on põhjustatud hageja eraelu tõttu, et koondamise plaan on vale ning hr.V on

tellinud hageja ülesütlemise jms, on esitanud hageja ise, mitte M L-N. Ühestki M L-N

vastusest hagejale ei tulene, et töölepingu lõpetamise aluseks oleksid puudused hageja töös

või eraelu puudutavad asjaolud. Seejuures nähtub stenogrammist, et vestluse juhtis muudele

teemadele nii küsimuste esitamise kui ka etteheidete tegemisega M L-Nle hageja. Arvesse

võtta tuleb ka asjaolu, et hageja helisalvestas koosolekud ilma, et ta oleks sellest M L-N või

teisi koosolekul osalejaid salvestamisest hoiatanud, mistõttu ei olnud M L-Nl kostja

esindajana põhjust tegelikku olukorda moonutada.

14. Tunnistaja G Ki, kes töötas kostja juures hagejaga samas osakonnas juristina, ütlustega on

tõendatud, et hagejaga lõpetati tööleping koondamise tõttu, millest teavitasid teisi juriste O K

ja M L-Ni, et kostja ei teavitanud neid koondamisplaanist, et hageja tööasjad jagati

kolleegide vahel ära ja kohtuasjad anti üle järelevalve divisjonile, et hageja asemele uut

juristi tööle ei võetud ning, et tunnistaja lahkus töölt pool aastat hiljem omal soovil (III kd lk

139-140).

15. Tunnistaja O Ki, kes töötas hagejaga töölepingu lõpetamise ajal kostja juures krediidisuhete

osakonna juhatajana ja oli hageja vahetuks juhiks, ütlustega on tõendatud, et hageja

koondamise otsuse tegid panga juhtkond ja õigusdivisjoni direktor; et tunnistaja teadis

koondamise plaanist, kuid tal polnud lubatud sellest rääkida ning temale oli antud ülesanne

ümber korraldada osakonna töö olukorras, kus tuleb kaotada 1-4 töökohta; et jaanuarikuus

küsiti tema käest arvamust, keda koondada ning hageja koondati, sest tal oli töökogemust

teistest vähem ja polnud sisse töötatud valdkonda; et pärast hageja ametikoha koondamist

anti tema tööülesanded teistele juristidele ja juristide tööülesanded korraldati mõnevõrra

ümber (III kd lk 140-141).

16. SEB AB Balti divisjoni õigusvaldkonna juhi T M 31.05.2016 e-kirjaga, teiste hulgas M L-

Nle, on tõendatud, et kostjalt nõuti õigusdivisjoni juristide arvu vähendamist selliselt, et

juristid tegeleksid ainult asjadega, mis vajavad õiguslikku ekspertiisi ja mitte

administratiivasjadega ning õigusdivisjoni jääks 10 juristi ametikohta, sealhulgas

õigusdivisioni juht ning kõik osakondade juhid ning muuta asjad, mida tehakse tõhusamaks

(II kd lk 16-17).

17. M L-N 19.01.2017 e-kirjaga SEB AB Balti divisjoni õigusvaldkonna juhile T Mi saadetud

kostja õigusdivisjoni efektiivsusplaaniga on tõendatud, et kostja alustas õigusdivisjoni

juristide arvu vähendamist kavandama 2016.aastal 2016-2017.aastaks plaani koostamisega,

kusjuures kostja plaan nägi ette krediidisuhete juriidilise osakonna juristide arvu

vähendamise olemasolevalt kaheksalt juristilt neljale juristile. Tõhususplaanist nähtub, et

2016.a on krediidisuhete juriidilisest osakonnast lahkunud üks töötaja, kelle asemele ei ole

uut töötajat võetud ning täitmata on investeerimisteenuste osakonna ametikoht (II kd lk 18,

19-20, 21-22).

18. Kostja juhatuse esimehe 24.05.2017 käskkirjaga nr 70 on tõendatud, et kostja õigusdivisjoni

krediidisuhete juriidilise osakonna töö korraldatakse ümber selliselt, et alates 5.06.2017

võtab kõrgendatud äririski divisjon krediidisuhete juriidiliselt osakonnalt üle SEB esindamise

kõigis krediidilepingutega seotud kohtu- ja täitemenetlustes. Seega on tõend kooskõlas nii

kostja vastuväidetega, tunnistajate O Ki ja G Ki ütlustega kui ka 2016.a kavandatud

koondamise plaanidega selle kohta, et juriidilise osakonna töö korraldati ümber ja, et hageja

poolt täidetud tööülesanded viidi osaliselt üle kostja teise struktuuriüksusesse (II kd lk 23).

Kostja 22.08.2019 õiendis antud kinnitusega panga õigusdivisjonis töötavate töötajate arvu

kohta on tõendatud, et krediidisuhete juriidilises osakonnas töötab 6 töötajat,

investeerimisteenuste juriidilises osakonnas 2 töötajat ja divisjoni direktori otsealluvuses 3

töötajat, millest saab järeldada, et kostja läbiviidud reorganiseerimine on püsiv ja tööd

tehakse väiksema arvuga juristidega kui enne reorganiseerimist ja hageja koondamist (II kd

lk 101).

19. 21.04.2017 koosoleku salvestusest ei nähtu, et M L-N ja hageja oleksid arutanud hagejaga

töölepingu erakorralist ülesütlemist, vaid hageja ja M L-N arutasid hageja algatusel

varasemal koosolekul toimunud hageja käitumist, mille pärast tuli hageja M L-N ees

vabandama. M L-N väljaütlemine selle kohta, et talle oli öeldud, et hageja leping tuleb

lõpetada, on kooskõlas maikuus toimunud töölepingu erakorralise ülesütlemise salvestusega,

kirjalike tõenditega reorganiseerimise kohta ning tunnistaja O Ki ütlustega selle kohta, et

hageja ametikoha koondamise plaan oli kostjal juba 2017 aasta alguses, millest aga ei

juristidele ega hagejale varem ei räägitud (I kd lk 117-123).

20. Kostja 13.12.2017 töökuulutus uue juristi leidmiseks krediidisuhete juriidilisse osakonda ei

tõenda koondamissituatsiooni puudumist maikuus 2017, vaid juristi otsimist krediidisuhete

osakonda detsembrikuus 2017 (I kd lk 163-164).

21. Eeltoodud tõenditega kogumis on kostja tõendanud oma vastuväiteid, et kostja juures esines

koondamissituatsioon ja vajadus töö ümberkorraldamiseks, et ühe või mitme juristi

ametikoha koondamine tulenes Baltikumiülesest juriidiliste osakondade koondamise

protsessist kulude vähendamise eesmärgil, oli pikka aega planeeritud, viidi läbi järk järgult

ning, et kostja korraldas faktiliselt ümber ehk reorganiseeris õigusdivisjoni töö. Seega oli

olemas alus hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel

seoses koondamisega, kuna töö ümberkorraldamise ja juristide ametikohtade vähendamise

tõttu ei olnud tööandjal enam anda hagejale töölepingus kokkulepitud tööd ja hageja

koondati objektiivsetel põhjustel.

22. Kohus on seisukohal, et koondamise töö ümberkorraldamise tõttu võib tööandja otsustada

mistahes ajahetkel või töö ümberkorraldamise etapil, sest TLS § 89 lg-st 1 ei tulene selles

osas tööandjale mittemingisuguseid piiranguid ega suuniseid. Tööandja ei ole kohustatud

töötajaid koondamissituatsioonist ette teavitama. Töötaja kaitseks on seadusandja sätestanud

TLS § 97 lg 2, mille kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest ette teatama töötajale,

kellega töösuhe on kestnud üks kuni viis aastat, vähemalt 30 kalendripäeva ja TLS § 100 lg 5,

kui tööandja nimetatud ülesütlemise tähtaega ei järgi. Teates ja ülesütlemisavalduses esile

toodud mitteetteteatamise eest hüvitise maksmise kohustuse on tööandja täitnud ja selle üle

vaidlus puudub.

23. Töölepingu ülesütlemise piirangud on sätestatud TLS §-des 92 – 94, töölepingu ülesütlemisel

koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus on sätestatud TLS § 89 lg-s 5 s.o töötajate esindajal ja

töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Hageja ei ole esile toonud, et talle antud sätted

laieneksid. Muid juhiseid töölepingu seadusest tööandjale ei tulene, järelikult on tööandja vaba

otsustama koondamise korral näitajate üle, millest tulenevalt ta oma valiku teeb. Tööandja

valiku õigust kinnitab Riigikohus ka 02.02.2012 otsuse nr 3-2-1-152-11 punktis 10: „Alates 1.

juulist 2009 kehtiv TLS § 89 ei sätesta töötajate võrdlemise kriteeriume. Seetõttu on tööandjal

pärast sama paragrahvi viiendas lõikes nimetatud eelisõigusega isikute väljaselgitamist õigus

vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte. Kolleegium leiab, et

TLS § 89 lg 5 annab tööandjale võimaluse lähtuda töötajate valikul lisaks töötaja tööoskustele

ka muudest asjaoludest, sh suhtlemisoskusest ja isikuomadustest.“ Kostja on põhjendanud ja

tunnistaja O Ki ütlustega on tõendatud, et hageja koondati, sest tal oli töökogemust teistest

vähem ja tema tööülesandeid sai hõlpsamalt üle anda teistele juristidele. Järelikult tugines

kostja töötajate vahel valiku tegemisel objektiivsetele näitajatele, mis on esitatud tõenditega

ka tõendatud. Eelviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt võis tööandja valiku tegemisel

hinnata lisaks tööoskustele või muudele põhjustele ka hageja isikuomadusi ja

suhtlemisoskust, järelikult ei ole seaduse ega kohtupraktikaga vastuolus ega ülesütlemise

tühisuse aluseks, kui kostja võttis lisaks objektiivsetele kriteeriumidele arvesse hageja poolt

esile toodud M L-N poolt koosolekutel välja öeldud hageja pingetaluvust või ka suhtumist.

24. TLS § 89 lg 3 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja

pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab

töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

25. Teatega töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks koondamise tõttu on tõendatud, et kostja

teavitas hagejat, et seisuga 10.05.2017 ei ole tööandjal talle pakkuda ametikohti, millele

hageja oma kvalifikatsiooni või oskuste poolest sobiks (I kd lk 15 pöördel).

26. Hageja on esile toonud, et eelnimetatu on vale, kuna tema koondamisele järgneval päeval

11.05.2017, avaldati kostja intranet süsteemis juura haridusega Compliance Officer’i

töökuulutus. Kostja väitel ei ole Compliance Officer õigusdivisjoni ametikoht, vaid kostja

Compliance osakonna ametikoht ja õigusdivisjon ja Compliance osakond on kaks

eraldiseisvat struktuuriüksust.

27. 11.05.2017 siseveebis ja 16.05.2017 avalikult avaldatud Compliance Officer’i töökuulutusest

nähtuvalt otsis kostja Compliance Officeri, nõutav oli kõrgharidus (bakalaureus) ja 2-5

aastane töökogemus. Kostja väited, et tegemist oli õigusdivisjonist erinevas struktuuriüksuses

oleva Compliance osakonna ametikohaga, kus töötavad isikud täidavad juristidest erinevaid

ülesandeid on tõendatud kuulutuste sisu ja Compliance Officeri ametijuhendiga (I kd lk 16,

78, 79-80, II kd lk 24).

28. Kohus on seisukohal, et TLS § 89 lõikest 3 tulenevalt on tööandjal kohustus pakkuda

koondatavale töötajale teist tööd, mis on koondamise päeval vaba. Kostja vastuväidete

kohaselt ei olnud antud ametikoht hageja koondamisel vaba, vaid vabanes alles 2017.a

juunikuus, mida tõendab asjaolu, et kuulutustest nähtuvalt hakati Compliance Officeri otsima

pärast hageja töölepingu erakorraliselt ülesütlemist ning sooviavalduste esitamise ajaks oli

24.05.2017. Et antud ametikoht ei olnud hageja koondamisel 10.05.2017 vaba, tõendab veel

endise Compliance Officer’i avaldus töölepingu ülesütlemiseks, millest nähtub, et endise

Compliance Officer’i tööleping oli kehtiv kuni 7.06.2017 (II kd lk 25). Hageja ei ole

tõendanud vastupidist. Väide, et kostja otsustas juba varem teha Compliance Officer’i

ametikohale konkursi, kuid teadlikult avaldas töökuulutuse üks päev pärast hageja

koondamist, on oletuslik ja tõendamata. Järelikult ei pidanud kostja pakkuma hagejale

Compliance Officeri tööd, kuna see ametikoht ei olnud 10.05.2017 vaba. TLS § 89 lg-st 3 ei

tulene nõuet, et kostja oleks pidanud hageja koondamisel arvestama sellega, kas tulevikus

võiks vabaneda ametikohti, mis võiksid olla sobilikud hagejale.

29. Kohus on seisukohal, et koondatava töötaja sobivust vabale töökohale s.t töötaja võimekust

pakutavaid tööülesandeid täita, hindab tööandja, mitte töötaja. Kostja on väitnud, et hageja ei

oleks Compliance Officeri ametikohale sobinud põhjendades, et kostja otsis spetsiifiliste

oskuste ja teadmistega isikut, mis on tõendatud nii eelpool viidatud kuulutuse kui ka

ametijuhendiga. Kui kostja arvates ei puutunud hageja, kui krediidi- ja tagatislepingutega

ning kohtuvaidlustega tegelev jurist tööalaselt kokku rahapesualaste küsimustega, tal ei olnud

töökogemust rahapesu valdkonnas ja kostja ei pidanud hageja osalemisi kostja

rahapesuteemalisel e-koolitusel piisavaks, siis oli see tema kui tööandja kaalutlusotsus.

Kostja väiteid hageja ebapiisava töökogemuse kohta tõendab hageja CV (I kd lk 125-127).

Hageja esitatud tõenditega kostja personaliosakonna sisesüsteemist läbiviidud e-koolituste jm

koolituste kohta, ei saa kostja kaalutlusotsuse tegemisel toodud põhjendusi ümber lükata,

kuivõrd kostja teadis hästi tema enda korraldatud koolituste ja nendel antud teadmiste taset

(II kd lk 59-60).

30. Kostja põhjendas, et kohustuse korraldada hagejale täiendusõpe selleks, et hageja oleks olnud

võimeline Compliance Officer’i ametiülesandeid täitma, välistas ajasurve, kuna ta tegutses

2017. aasta maikuus teadmisega, et jõustuvad uued rahapesualased nõuded, mida

Compliance Officer oleks pidanud koheselt valmis olema rakendama ning keda kostja ei

oleks pidanud väljaõpetama. Asjaolu, et kostja Compliance Officer’i ametikohale palgatud

isik ei vastanud kostja ootustele või et uute rahapesualaste nõuete kehtestamine lükati edasi,

ei saanud kostja 10.05.2017 seisuga ette näha. Tööandja tegevust ei saa lugeda tagantjärele

õigusvastaseks asjaolude tõttu, mida tal ei olnud võimalik hagejale teist tööd pakkumata

jätmisel ette näha. Seega oli kostja tegevus hagejale teise töö mittepakkumisel TLS § 89 lg 3

järgi õiguspärane.

31. Järelikult tuleb hagi nõudega tuvastada hageja töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda, et

hageja tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud jätta rahuldamata. Eeltoodu tõttu puudub

hagejal õigus saada töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitist TLS § 107 lg 2 ja 109

lg 1 alusel.

32. Hageja tõi esile, et kostja diskrimineeris teda töösuhte ajal ja esitas hüvitise nõude hagejale

diskrimineerimise ja ahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja mõista välja hüvitis kohtu

õiglasel äranägemisel.

33. VõrdKS § 8 lg 1 sätestab, et kohtu, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise voliniku poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud,

mille alusel võib eeldada, et toimunud on diskrimineerimine. Lõike 2 järgi peab isik, kelle

vastu on avaldus esitatud, menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise

põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise

omaksvõtuga.

34. VõrdKS § 1 lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest

rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse,

puude või seksuaalse sättumuse alusel. VõrdKS § 2 lg 2 p 2 sätestab, et isikute

diskrimineerimine nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse tõttu on keelatud töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse

nimetamisel

või

valimisel,

töötingimuste

kehtestamisel,

korralduste

andmisel,

töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist

vabastamisel.

35. VõrdKS § 3 lg-te 1-6 järgi tähendab võrdse kohtlemise põhimõte, et ei esine

diskrimineerimist käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel, et

diskrimineerimine on otsene, kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel

koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist

isikut samalaadses olukorras, otsene diskrimineerimine on ka ahistamine, mis on käesoleva

seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel isikule soovimatu käitumine, mille eesmärk või

tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava

või solvava õhkkonna loomine, diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte,

kriteerium või tava seab isikud käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel

teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või

taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on

asjakohased ja vajalikud, korraldust diskrimineerida isikuid ükskõik millise käesoleva

seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel peetakse diskrimineerimiseks,

diskrimineerivaks peetakse ka sellist tegevust, kui isikut koheldakse teistest halvemini või

talle kaasnevad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise

kohta või toetanud isikut, kes on esitanud sellise kaebuse.

36. TLS § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima

võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise

seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

37. Hagiavalduses tõi hageja esile, et ta oli 03.12.2015 kuni 12.01.2016 V OÜ nõukogu liige,

millest teavitas vahetut ülemust O Kit ning esitas kirjaliku selgituse M L-Nle. 13.01.2016,

15.01.2016 ja 26.01.2016 ilmusid temast artiklid ning 20.01.2016 esitas V OÜ hageja ja M.S

suhtes kuriteokaebuse politseisse, kus jäeti 01.02.2016 kuriteokoosseisu puudumise tõttu

kriminaalmenetlus alustamata. 2016.a ja 2017.a toimusid koosolekud, millel hageja korduvalt

selgitas detailselt kõiki asju juhtkonnale. Alates 11.01.2016 kuni 2016.a veebruarini oli

hageja töösuhe väga pingeline, kuna M V helistas kostjale ning tekitati suur paanika. Hageja

tõi hagiavalduses esile, et kostja diskrimineeris ja ahistas teda pikema aja jooksul eeltoodud

eraelulistest asjaoludest tulenevalt, kuna nõudis hagejalt õigustatud huvi omamata korduvalt

detailseid selgitusi eraeluliste asjaolude osas, hageja oli sunnitud eraeluliste otsuste tegemisel

kostjat informeerima ning saama selliste otsuste tegemiseks kostja heakskiidu ning lõpetas

selle tulemusel töölepingu ebaseaduslikult.

38. Kohus tuvastas eelpool, et kostjal oli 10.05.2017 õiguslik alus hagejaga sõlmitud töölepingu

ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel seoses koondamisega töö ümberkorraldamise tõttu ning,

et hageja ametikoha koondamine viidi reaalselt ellu. Samuti tuvastas kohus eelpool, et

töölepingu erakorraliselt ülesütlemine ei toimunud hageja eraeluliste sündmuste või

toimingute tõttu, mistõttu ei leidnud aset hageja diskrimineerimist VõrdKS § 2 lg 2 p 2 järgi.

39. Kostja õiendiga 22.08.2019 on tõendatud, et 2017.a koondati (tööleping lõpetati TLS § 89 lg

1 alusel) 14 töötajat nii, et töölepingu viimaseks päevaks oli koondamisteate kättesaamise

päev. Järelikult ei ole hagejat diskrimineeritud sellega, et teda oleks töölepingu lõpetamisel

ilma etteteatamistähtajata koondamisel koheldud teistest kostja töötajatest ebasoodsamalt. O

Ki koostatud tabel tööülesannete kohta on koostatud kõigi töötajate, mitte üksnes hageja

kohta, mille kohta on ta tunnistajana ka selgitusi andnud, et kohustust teha aruandeid M L-

Nle ei olnud, kirju oli võimalik sorteerida Outlooki abil ja selle järgi näha, kes kui palju teeb

ning ta koostas mitteformaalselt enda jaoks Exceli vormis tabeleid kõigi töötajate kohta, kui

oli vaja saada ülevaadet töökoormusest (III kd lk 102, 136, 140).

40. 10.05.2017 hageja ja M L-N vahelise koosoleku salvestuse stenogrammiga ja samal päeval

ajaliselt hiljem toimunud juriidilise osakonna koosoleku salvestuse stenogrammiga ei ole

tõendatud hageja väited, et kostja diskrimineeris ja ahistas teda või nõudis hagejalt õigustatud

huvi omamata korduvalt detailseid selgitusi eraeluliste asjaolude osas, kuna stenogrammidest

nähtuvalt käsitleti põhiliselt töösuhte lõpetamist koondamise tõttu, et töölepingu lõpetamine

ei ole kellegi poolt tellitud ja muud koondamisega seonduvat. M L-N selgitusi, et kostjale on

olulised töötajate töötulemuste kõrval ka suhtumise pool ja huvi, et kostja töötajate nimed

ajakirjanduses ei kajastuks, ei saa käsitleda hageja diskrimineerimisena ega eraellu

sekkumisenasest kostjal on õigustatud huvi oma mainet kaitsta. Samuti märkis kohus eelpool,

et eraelu puudutavad väited tõi hageja vestlusse ise, mitte M L-N. Ühestki M L-N selgitusest

ega vastusest hagejale ei saa kuidagi järeldada hageja alandamist, halvakspanu tema eraelu

puudutavatesse seikadesse ega muul moel diskrimineerimist (I kd lk 10-14, 116).

41. Tunnistaja O Ki ütlustega on tõendatud, et kostjal on palju sisekordi, protseduuri reegleid ja

ärieetika koodeks ning, et osa neist reguleeris ka tööväliseid tegevusi; et vahetu juhiga tuli

kooskõlastada tegevus teiste äriühingute juhatuses või sarnases juhtimisorganis; et tunnistaja

edastas need 2015.a osakonna inimestele, et töötajad teataksid, kui nad töötavad juhtivatel

kohtadel kuskil mujal; et pank soovis olla kindel, et tema töötajad pole seotud tehingutega

ning ei tekiks huvide konflikti. Samuti on tõendatud, et hageja ei küsinud nõusolekut

nõukogu liikmeks asumisel, tunnistaja sai sellest teada 13.01 hommikul, kui pidi hageja

kohta avalikustatama meedias artikleid ja uuris M L-Nja palvel hagejalt, mida avaldatakse

ning, et hageja selgitas seda e-kirjas. 2017.a päringu kohta selgitas tunnistaja, et ei küsinud

ametlikult selgitusi, vaid osales kohtumisel M ja hagejaga ning teemaks oli Eesti Ekspressis

artikli avaldamine, milles räägiti 2016.a võimalikust kriminaalhagist ja tsiviilhagist.

Tunnistaja ütlustega on tõendatud veel, et hageja teatas, et ta kuulus kiriku nõukokku ja

soovis liikmestaatust pikendada ning tunnistaja ei keelanud tal seal tegutseda, kuid hageja

pidi silmas pidama, et ta ei tekita sellega huvide konflikti (näit. laenu võtmine kostjalt),

millega hageja oli nõus. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta ei nõudnud hagejalt infot

erakonda kuulumise kohta ega palunud tal lahkuda erakonnast ning kui tunnistaja sai teada,

et hageja asus xxxx osakonna juhatusse, siis tunnistaja küsis, mis selle ametiga kaasneb ja

hageja vastas sellele (III kd lk 140).

42. Kohtule esitatud kostja töökorralduse reeglite, ärieetika koodeksi ja huvide konfliktide

juhtimise poliitika väljavõtetega on tõendatud, et need sätestasid töötaja kohustuse teavitada

kostjat teatud panga välistest tegevustest näit. organisatsioonide, ettevõtete juhtorganites

olemisest. Hagis ei ole esile toodud, et nõudmised oleksid kehtinud või neid oleks kohaldatud

üksnes hageja suhtes. Kostja väide, et reegleid rakendati kõigile kostja töötajatele, on

tõendatud O Ki ja kostja personali ja koolituse divisjoni e-kirjadega juhtidele ja töötajatele.

Järelikult ei ole hagejat võrreldes teiste töötajatega teabe nõudmise osas diskrimineeritud (I

kd lk 77, 89-90, II kd 29).

43. 13.01.2016 artikliga portaalis ehitusuudised.ee „Xxxx OÜ V juhtimisse“, 14.01.2016

artikliga portaalis tallinncity.postimees.ee „Xxxx“, 15.01.2016 artikliga portaalis DELFI

„Xxxx“, 26.01.2016 artikliga „Xxxx“; 19.04.2017 artikliga „Xxxx“ Eesti Ekspressis on

tõendatud, et seoses hageja tegevusega V OÜ nõukogus avaldati erinevaid meediakajastusi (I

kd lk 81-87).

44. Hageja ja O Ki 2016. aasta e-kirjadega ja M-L N 21.012017 e-kirjaga hagejale on tõendatud,

et kostja küsis seoses ajakirjanduses avaldatud informatsiooniga hagejalt tema tegevuse

kohta V OÜ nõukogu liikmena selgitusi 2016. aasta jaanuaris, hageja andis oma tegevusest ja

olukorrast ülevaate ning kostja küsis täpsustavalt, kas hageja viidatud hüpoteegid/

kohustused on seotud kostjaga, millele samuti hageja vastas. 31.03.2017 e-kirjast nähtub, et

hageja andis sama teabe kostjale uuesti, kuna kostja oli unustanud aasta varem toimunu.

Kostja on põhjendanud, et hagejalt selgituste küsimine oli vajalik eelkõige vältimaks

võimalikku huvide konflikti. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus töötaja suhtes oli

esitatud kuriteokaebus ja sellega seonduvalt tsiviilhagi, mida kajastas ka ajakirjandus, oli

põhjendatud, et kostja küsis hagejalt teavet ning sellega ei sekkunud kostja põhjendamatult

hageja eraellu. Kummastki e-kirjast ei nähtu hageja suhtes kohatut, alandavat, vaenulikku või

ähvardavat käitumist ega ahistamist võrdse kohtlemise seaduse tähenduses, vaid e-kirjad on

esitatud viisakas toonis ja sisaldavad üksnes asjakohaseid päringuid selgitamaks välja

võimalik huvide konflikt seoses hageja tööväliste tegevustega. Hagejalt selgituste küsimist

seoses hageja vastu esitatud kuriteokaebuse, tsiviilhagi ja meediakajastusega, ei saa käsitleda

diskrimineerimisena VõrdKS § 1 järgi ja hageja ei ole tõendanud, et teda oleks koheldud

selles osas teisiti, kui mõnda teist kostja töötajat samalaadses olukorras VõrdKS § 3 järgi (I

kd lk 88).

45. Kuna eelpool käsitletud sisekorrareeglite järgi olid kõik kostja töötajad kohustatud oma

vahetu juhiga eelnevalt kooskõlastama töötamise ja teiste juriidiliste isikute juhtorganitesse

kuulumise vms tegutsemise väljaspool kostjat ning hageja oli sellest teadlik, siis pidi kostja

olema teadlik hageja töövälistest tegevustest, mille puhul esines huvide konflikti tekkimise

oht. Järelikult vajas hageja kostja nõusolekut V OÜ nõukogu liikmeks, xxxx nõukogu

liikmeks, xxxx esimeheks olemiseks, kuna tegemist oli juhtorganitesse kuulumisega.

46. 2016.aasta detsembrikuu e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja küsis vahetult juhilt O

Kilt nõusolekut xxxx koguduse nõukogu liikmeks kandideerimiseks ning O K vastas, et xxxx

nõukogu liikmeks olek ei ole vastuolus kostja töökorralduse reeglitega, kuid selgitas, et

hageja ei peaks osalema selliste nõukogu otsuste tegemisel või ettevalmistamisel, mis

seonduvad kostjaga või puudutavad tehinguid, mille tõttu võib kostja saada negatiivset

meediakajastust. Eelnevast 2016 kirjavahetusest nähtuvalt ei keelatud hagejale xxxx

nõukogusse kuulumist (I kd lk 91). Sama tõendab xxxx koguduse xxxx M Le kohtule

esitatud tõend 12.12.2017. Tõendis on küll märgitud, et kostja keelas hagejal koguduse

õigusnõustamise laenulepingu sõlmimisel, kuid antud väide põhineb hagejalt, mitte kostjalt

saadud teabel, mida muud tõendid ei toeta (I kd lk 131 A). Seega on hageja väide

tõendamata, sest tõendab tõend vaid seda, mida hageja rääkis koguduse vaimulikule, mitte

seda, et kostja oleks keelanud hagejal kogudust nõustada. Järelikult ei diskrimineerinud

kostja hagejat teabe küsimisega ega tunginud põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt hageja

eraellu, sest päringu ulatus vastas kostja sisekorraeeskirjades kehtestatule. Hagejat ei ole

esile toonud, et teda oleks selles osas teistmoodi koheldud teistest kostja töötajatest.

47. Tunnistaja O Ki ütlustega ja 2017. aasta märtsikuu e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja

kuulumist xxxx ning xxxx esimeheks olemist, ei ole hagejale keelatud ning hageja pole

tõendanud vastupidist. 22.03.2017 e-kirjast nähtuvalt teavitas hageja O Kit, et ta on valitud

xxxx osakonna aseesimeheks (I kd lk 92). Kostja tänas hagejat teavituse eest ning küsis,

millised kohustused ja ülesanded aseesimehe positsiooniga kaasnevad, millele hageja ka

vastas. Eelnevaga on tõendatud, et kostja küsis üksnes sisekorrareeglitega vastavuses olevat

teavet, mis puudutas huvide konflikti vältimist. 22.03.2017 kirjavahetusest nähtuvalt ei ole

hageja vahetu juht hagejat mingil moel ebaviisakalt, alaväärselt, alandavalt vms moel

kohelnud ega põhjendamatult hageja eraelu puudutavat teavet küsinud. Seega ei ole tegemist

hageja diskrimineerimisega, vaid põhjendatud ja vajaliku teabe küsimisega. Hageja ei ole

ümber lükanud kostja väidet, et kõik kostja töötajad olid kohustatud teavitama kostjat

sellistest töövälistest kõrvaltegevustest, millega võis kaasneda huvide konflikt. Hageja ei ole

tõendanud oma väidet, et O K survestas teda 20.04.2017 kohtumisel xxxx lahkuma, O Ki

tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et kohtumine oli põhjustatud märtsikuu lõpul

toimunud koosoleku õhkkonnast M L-N juures eesmärgiga töörahu taastada. Järelikult ei ole

kostja hagejat seoses erakonda kuulumise ega erakonna juhtorganisse kuulumisega ega

võrreldes teiste töötajatega VõrdKS § 1 või 3 järgi diskrimineerinud.

48. Tunnistaja O Ki ütlustega on veel tõendatud, et kui üldine töökorraldus kostja juures oli kella

8:30-17:15-ni, siis oli võimalik teha erandeid, et tema üritas osakonnas hoida paindlikku

tööaega, et hageja palus paindlikku tööaega ja ta tuli tööle kella 07:00-ks. Järelikult tehti

hagejale tööajast kinnipidamisel soodustusi. Hageja ei ole seda ümber lükanud.

49. Kohtu hinnangul ei saa pidada diskrimineerimiseks ega ahistamiseks võrdse kohtlemise

seaduse mõttes, kui kostja töötaja M L-N avaldas oma arvamust hageja käitumise või

suhtumise üle või selle üle, kas hageja vestles A Puga või küsis hagejalt seoses A Puga

küsimusi, kuna ka tööandja töötajad võivad alluva käitumise suhtes oma arvamust või

pahameelt avaldada või küsimusi esitada. Asjaolu, et see olukord oleks tehtud hagejale

alandavaks,

ahistavaks

ja

diskrimineerivaks,

ei

saa

tõenditest

järeldada.

Menetlusdokumentide ja 21.04.2017 stenogrammi põhjal saab järeldada, et hagejale meeldis

kostja juures väga töötada, et ta tahtis, et töökeskkond ja õhkkond oleks rahulik ja sõbralik, et

ta ei tahtnud ise mingeid probleeme tekitada ja on seepärast M L-N ees oma käitumise pärast

vabandanud (I kd lk 117-123). Samuti esitas hageja kostja 11.12.2017 krediidisuhete

juriidilisse osakonda juristi töökuulutuse peale sooviavalduse kandideerimiseks (I kd tl 163-

165). Seega ei saa hageja suhtumise ja käitumise põhjal järeldada tema diskrimineerimist

kostja poolt. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et hageja diskrimineerimist

töösuhtes kostjaga ei ole TLS § 3 ja VõrdKS § 1 lg-s 1 sätestatu tähenduses toimunud.

50. Hageja on esitanud hüvitise nõude tuginedes VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2. VõrdKS § 24 lg-te 1

ja 2 kohaselt kui isiku õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, võib ta õigusi rikkunud

isikult nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras diskrimineerimise lõpetamist ning talle

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Isik, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud,

võib nõuda, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule makstaks talle rikkumisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.

51. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-167-16 punktis 14 märkinud, et:

„VõrdKS § 2 lg 3 sätestab, et see seadus ei välista võrdse kohtlemise nõudeid töösuhetes

sama seaduse § 1 lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel, eelkõige perekondlike kohustuste

täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse

kuulumise, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Kolleegium selgitab, et

VõrdKS § 2 lg 3 ei tähenda kahju hüvitamise iseseisvat alust. See tähendab, et selleks, et

töötaja saaks VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2 järgi

või AÜS § 19 lg 4 järgi nõuda tööandjalt kahju hüvitamist, peab võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumine kujutama endast töölepingu rikkumist, mis peab olema töötaja kahju põhjuseks

(VÕS § 127 lg 4) ning mittevabandatav (VÕS § 103), töötaja kahju peab olema hõlmatud

rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning see kahju peab olema

olnud tööandjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 137 lg 3)“.

52. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos).

53. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja poolne diskrimineerimine ja ahistamine kahjustasid

tema tervist. Hageja esitatud tervist puudutavatest tõenditest, alates 17.05.2017 perearsti

poole pöördumisest, nähtuvalt on ta viibinud haiguslehel alates 17.05.2017, ta on perearstile

ja psühhiaatritele kurtnud meeleolulangust, unehäireid, keskendumisraskusi, pisarate

käepärasust jm, hagejal on diagnoositud unehäired, meeleolu- ja ärevushäireid, depressiooni

erinevaid vorme, herpesviirusnakkus, äge atoopiline konjunktiviit, migreen ning talle on

määratud psühholoogiline nõustamine, määratud ravi, samuti määratud töövõime hindamine

ja määratud osaline töövõime ja puue (I kd lk 32-39, 42-44, 146-162, II kd lk 47-49, 68-75).

Anamneesidest nähtuvalt on hageja esile toonud eraelulised probleemid alates märtsist

2017.a ja töölt koondamise. Hagejal nii eraeluliste probleemide (hageja vastu kuriteokaebuse

ja tsiviilhagi esitamine, mille raames on arestitud ka hageja kinnisvara, kodulooma surm jne)

esinemise kui ka hageja töölt koondamise üle pooltel vaidlus puudub, kuid pooltel on vaidlus

põhjusliku seose üle kostja tegevuse ja hageja tervisega seotud probleemide vahel.

54. Haigustõenditest nähtuvalt pöördus hageja arstide ja muude asutuste poole esmakordselt

pärast kostjaga töösuhte lõppemist ning enne hagiavalduse esitamist või pärast seda. Kuna

kohus tuvastas eelpool, et kostja ei ole hagejat diskrimineerinud ega ahistanud ei töölepingu

ülesütlemisel koondamise tõttu ega enne seda töösuhte kestvuse ajal, siis puudub VÕS § 127

lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja halvenenud tervisliku seisundi

vahel. Järelikult on hageja kahjuhüvitise nõue VõrdKS § 24 lõike 2 alusel alusetu ja

põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

55. Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud tõendid (I kd lk 101-104) tõendamaks, et hageja

terviseprobleemid

ei

takistanud

tal

osalemast

kohaliku

omavalitsuse

volikogu

valimiskampaanias, kandideerides xxxx teise numbrina ja sotsiaalmeedia kontolt nähtuvad

hageja osalemised erinevatel meelelahutusüritustel – golf ja reisimised, kuna need ei oma

asja lahendamise seisukohalt tähtsust.

Menetluskulude jaotus

56. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.

57. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

58. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks asja läbivaatamise kulu ning TsMS § 143 kohaselt

on asja läbivaatamise kuluks tunnistajakulu. TsMS § 159 lg 1 järgi määrab tunnistajale

makstava tasu ja hüvitatavad kulud kohus.

59. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast

kohtuotsuse jõustumist, kuna kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks ei ole möödunud

TsMS § 160 lg 2 sätestatud tunnistajatele kulude hüvitamise nõue, mistõttu ei ole teada

menetlusosaliste kohtukulude täpne suurus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik