2-19-20469/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-20469

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. N. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1416,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn),

lepinguline

esindaja

Marjana

Šestel

(e-post:

menetlus@plusplus.ee)

Kostja: M. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx

x, xxxxx xxxxx xxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M. N.lt (N.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja

kostja vahel liitumislepingust (kliendinumber 8414279; arved: 01.03.2016 nr

2014798576, 01.04.2016 nr 2015024103 ja 01.06.2016 nr 2015515959) tulenev

võlgnevus summas 866,25 eurot (millest 641,70 eurot põhivõlgnevus, 30,00 eurot

sissenõudekulu, 181,92 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt

arvestatud ja hagiavalduse esitamise seisuga 20.12.2019 sissenõutavaks muutunud

viivis ning 12,63 eurot mentluse ajal 19.03.2020 (kaasa arvatud) seisuga täiendavalt

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista M. N.lt (N.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 20.03.2020

kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt

(otsuse tegemise seisuga 641,70 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta

kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele

lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk

0,0219% päevas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla summa.

4. TsMS § 162 lg 4 alusel jätta M. N. kanda hageja menetluskuludest riigilõiv osas,

mis vastab rahuldatud nõuete järgi arvutatud hagihinnale. Ülejäänud

menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

Tsiviilasi nr 2-19-20469

2 (8)

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 200,00 eurot (riigilõiv).

6. Mõista M. N.lt (N.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks vastavalt menetluskulude

jaotusele välja riigilõivu katteks 175,00 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. N. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale M. N.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.12.2019 Pärnu Maakohtusse hagi M. N. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 08.01.2020 määrusega jättis esitatud hagi

puuduste kõrvaldamiseks käiguta. 15.01.2020 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse.

Tsiviilasi nr 2-19-20469

3 (8)

23.01.2020 määrusega kohus võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega

04.02.2020 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega

loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 20.02.2020 ning kostjale vastamiseks antud

tähtaeg 14 päeva lõppes 05.03.2020 kell 24.00.

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga

8414279, mille alusel Elisa Eesti AS osutas kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ja kostja

kohustus nende eest tasuma.

Teenuse osutaja esitas kostjale järgmised arved:

- perioodil 01.-28.02.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.03.2016 arve nr 2014798576

summas 34,70 eurot, tasumise tähtaeg 18.03.2016. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas

0,02 eurot;

- perioodil 01.-31.03.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.04.2016 arve nr 2015024103

summas 93,45 eurot, tasumise tähtaeg 18.04.2016;

- perioodil 01.-31.05.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.06.2016 arve nr 2015515959

summas 513,57 eurot, tasumise tähtaeg 18.06.2016.

18.05.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale teatise lepingu lõpetamisest ja palus tasuda

võlasumma hiljemalt 25.05.2016. Kuna kostja võlgnevust nimetatud tähtajaks ei tasunud, ütles

Elisa Eesti AS lepingu üles 26.05.2016.

01.02.2018 Elisa Eesti AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

1) 641,70 eurot põhivõlgnevus: arvest nr 2014798576 summas 34,68 eurot, arvest nr

2015024103 summas 93,45 eurot ja arvest nr 2015515959 summas 513,57 eurot;

2) 581,19 eurot viivised arvutatud määraga 0,070% päevas: arvest nr 2014798576 tulenev viivis

perioodil 19.03.2016 kuni 20.12.2019 summas 33,31 eurot, arvest nr 2015024103 tulenev viivis

perioodil 19.04.2016 kuni 20.12.2019 summas 87,72 eurot ja arvest nr 2015515959 tulenev

viivis perioodil 19.06.2016 kuni 20.12.2019 summas 460,16 eurot;

3) 30,00 eurot sissenõudmiskulud.

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg

1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, § 158, § 159 lg 1, § 164 lg 1-2.

5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 200,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot (3,5 tundi, tunnihind 100

eurot, millele lisandub käibemaks). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa

käibemaksu maha arvestada. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-19-20469

4 (8)

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

8. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud

osaliselt.

Hageja nõue kostja vastu tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud telefoniteenustega

liitumislepingust kliendinumbriga 8414279. Hageja õiguseelneja on kostjale teenuseid

osutanud ning väljastatud kostjale perioodil 01. -2 8.02.2016 osutatud teenuste kasutamise eest

01.03.2016 arve nr 2014798576 summas 34,70 eurot, perioodil 01.-31.03.2016 osutatud

teenuste kasutamise eest 01.04.2016 arve nr 2015024103 summas 93,45 eurot ja perioodil 01.-

31.05.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.06.2016 arve nr 2015515959 summas 513,57

eurot. Kostja ei ole arveid tasunud, liitumisleping on üles öeldud.

Elisa Eesti AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest

tulenevat rahalist kohustust siiani täitnud.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja

liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt

ostetud kaupade eest tasu. Kostja on seda kohustust rikkunud.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10. Hageja on nõude omandanud sideteenuse osutajalt loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

11. VÕS § 113² lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000 eurot.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 641,70 euro ja

sissenõudmiskulu summas 30,00 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

12. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

Tsiviilasi nr 2-19-20469

5 (8)

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks määraga 0,070% päevas ei ole

põhjendatud. Kohus on 08.01.2020 hagiavalduse käiguta jätmise määruses juhtinud hageja

tähelepanu sellele, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine.

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole

sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges

määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku

suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18.

detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise

või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud

viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).

13. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud

viivisemäär 0,070% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära

rohkem kui 3 korda. VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev seadusjärgne viivise määr oli lepingu

27.02.2016 sõlmimise ja vaidlusaluste arvete väljastamise ajal 8,05% aastas (0,0220% päevas)

ja alates 01.07.2016 kuni siiani 8% aastas (0,02192% päevas). Seega vaidlusaluse võlgnevuse

perioodil tarbijakrediidilepingute puhul lubatud kolmekordne seadusjärgne viivisemäär aastas

oli lepingu sõlmimise ajal 24,15% aastas ja alates 01.07.2016 kuni otsuse tegemiseni 24,00%

aastas.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas viivise arvutamisel ümardada

kahe komani pärast koma viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise

arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Kuigi viivist arvutatakse igapäevaselt, ei ole

põhjendatud ümardada viivise aastamäära alusel tuletatud viivise päevamäära protsendiarvu,

vaid sendi täpsuseni (kahe komani pärast koma) tuleks ümardada viivisesummat.

Hageja ümardatud viivise päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%,

see ületab vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise perioodil kehtinud seadusjärgset viivise

aastamäära rohkem kui kolm korda (kolmekordne määr olnuks vastavalt 24,15% ja 24%).

Leping on sõlmitud tüüptingimustel, viivisemäär on muutunud lepingu osaks, kuid kostjal ei

ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole

kostjaga läbi arutatud. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, hageja näidatud määras lepingus

sisalduv viivise kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning

viivisemäära kokkulepe on seega tühine.

14. Kuna lepingus märgitud viivise määr on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude

osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. TsMS § 367 alusel kohus mõistab kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks

muutunud viivise kostjalt välja kindlas summas.

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivis on järgmine (arvestades arvete

tasumise tähtaegu ja summasid):

Tsiviilasi nr 2-19-20469

6 (8)

Põhivõlalt 34,68 eurot on perioodil 19.03.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.12.2019

(kaasa arvatud) oli viivisesumma 10,43 eurot.

Põhivõlalt 93,45 eurolt perioodil 19.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.12.2019 (kaasa

arvatud) oli viivisesumma 27,46 eurot.

Põhivõlalt 513,57 eurolt perioodil 19.06.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.12.2019 (kaasa

arvatud) oli viivisesumma 144,03 eurot.

Seega hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa on 181,92 eurot.

Hageja nõutud viivise summa sama perioodi eest oli 581,19 eurot, mis tähendab, et kohus

rahuldab hageja viivisenõude 31,30% ulatuses.

Täiendavalt on menetluse ajal (alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 21.12.2019

kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.t 19.03.2020 kaasa arvatud)) põhivõla kogusummalt 641,70

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis muutunud sissenõutavaks summas

12,63 eurot.

Kokku kostjalt summaliselt väljamõistetav viivis kohtuotsuse tegemise seisuga on seega 194,55

eurot. Alates 20.03.2020 kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina

põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni,

kuid piirab viivise kogusummat põhivõla summaga.

Kuna kohus mõistab viivise välja hageja taotletust väiksemas määras, on tegemist hagi osalise

rahuldamisega.

MENETLUSKULUD

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos

kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud

menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulude

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud

menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud

tema enda kanda.

Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu osas, milles hageja pidanuks

riigilõivu tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses

nõuded. Ülejäänud hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

17. Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 1416,84 eurot ja tasunud riigilõivu summas 200

eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt

hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejal on

õigus esitada nõudeid enda äranägemise järgi ja seega on esitatud nõudelt tasutud riigilõiv

põhjendatud ja vajalik menetluses kantud kulu.

18. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendamata ja jäävad täielikult hageja enda

kanda. Hageja on sama liitumislepingu alusel kohtule esitanud 28.08.2019 hagi nõudega mõista

kostjalt välja perioodil 01.-31.04.2016 kasutatud teenuste eest 01.05.2016 kostjale esitatud arve

nr 2015287615 tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus (tsiviilasi nr 2-19-12919). Selles

tsiviilasjas kohus 23.10.2019 tagaseljaotsusega rahuldas Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M.

Tsiviilasi nr 2-19-20469

7 (8)

N. vastu osaliselt ning määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks 267,00 eurot (s.h 75,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja

192,00 eurot lepingulise esindaja tasu katteks), mille mõistis M. N.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

Tsiviilasjas 2-19-12919 hagiavalduse esitamise ajaks olid hagejale loovutatud ka käesolevas

hagis esitatud nõuded (kõik nõuded kostja vastu loovutati hagejale ühe korraga 01.02.2018).

Kohus leiab, et hagejal ei olnud takistust esitada 2016.a veebruarikuu, märtsikuu ja maikuu

2016 teenuste arvetest tulenevad nõuded ühes hagiavalduses 2016.a aprillikuu teenuste arvest

tuleneva nõudega.

Arvete kohta eraldi hagide esitamisel ei kasutanud hageja oma menetlusõigusi heauskselt ja on

ise põhjendamatult suurendanud enda menetluskulusid. Hageja esitas ühest liitumislepingust

tuleneva nelja erineva kuu teenuse arvete võlgnevused kahes erinevas hagiavalduses. Mõlema

hagiavalduse eest tasus hageja riigilõivu, mille väljamõistmist taotles kostjalt. Lisaks taotleb

hageja kummaski hagiavalduses menetluskuluna mõista kostjalt välja lepingulise esindaja

kulud summas 420 eurot.

Hageja on erinevate arvete kohta mitme eraldi hagiavalduse vormistamise ja esitamisega

kunstlikult suurendanud menetluskulusid. Selline käitumine on vastuolus tsiviilkohtumenetluse

ökonoomsuse põhimõttega ning tsiviilsuhetes kehtiva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et õiguste teostamisel

ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel

viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS §

6 lg 1 kohustab võlausaldajat ja võlgnikku käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest

lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. VÕS § 7 lg-te

1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad

isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust

ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- ja kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.

TsMS § 200 lg 1 kohustab menetlusosalisi kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Ühest

lepingust tekkinud nõuete kohta mitme erineva hagiavalduse esitamine ja sellega kunstlikult

kulude suurendamine on menetlusõiguste kuritarvitamine. Hagiavalduse vormistamisel on

hageja kasutatud enda välja töötatud tüüpteksti, milles on vahetatud ainult nimesid, lepingute

ning arvete numbreid ja summasid. Kui hageja oleks kõigi nelja kuu arvest tulenevad nõuded

esitanud ühes hagiavalduses, oleks hagejal lepingulise esindaja kulusid tekkinud üksnes ühe

hagiavalduse koostamise eest. Lepingulise esindaja töömaht ja ajakulu ei suurene kordades, kui

ühe arve asemel hagiavaldusse märkida nelja arve numbrid ja summad. Kohus on 23.10.2019

kohtulahendiga tsiviilasjas 2-19-12919 hageja kasuks kostjalt välja mõistnud menetluskulud

summas 267,00 eurot (sealhulgas õigusabi kulud). Seetõttu kohus leiab, et praeguses asjas ei

ole lepingulise esindaja kulu põhjendatud ega vajalik.

19. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus

mõistab sellest kostjalt välja osa, mis vastab rahuldatud nõuetega hagiavalduse esitamisel

tasuda tulnud riigilõivu suurusele.

20.Kohus rahuldas hagi osaliselt ning rahuldatud nõuete järgi oleks tsiviilasja hind olnud 904,96

eurot (641,70 + 30,00 + 181,92 + 641,70*8%). Sellise hinnaga hagi esitamisel nõutav riigilõiv

riigilõivuseaduse § 59 g 1 ja lisa 1 kohaselt on 175 eurot. Selle summa kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja.

21. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

Tsiviilasi nr 2-19-20469

8 (8)

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

22. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning

uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1

ja § 317 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik