1-20-1837/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2020 Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1837 (20230300014) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Maive Aun Kohtuistungi tõlk Jelena Kremez Kriminaalasi L.E süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras). Abiprokurör Katrin Tron Süüdistatav L.E isikukood XXX, määratlemata kodakondsus, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, elukoht xxxx xxxx , keskharidus, töökoht . Varem kriminaalkorras karistatud, viimati 25.11.2015 Viru Maakohtu otsuse alusel KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta, mis jäeti KarS §

73 lg 1, 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, katseaja pikkuseks määrati 2 aastat ja 3 kuud.

Tõkendit ei kohaldatud. Kahtlustatavana kinni peetud alates 07.03.2020 kell 19.06. Kaitsja Aivar Ennok RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256 1, § 256 5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – - - 238, § 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s:

1. KarS Süüdi tunnistada L.E § 424 lg 2 järgi ja karistada vangistusega

1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. L.E-l tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta pikkune vangistus.

3. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et L.E kannab talle mõistetud ja kandmisele kuuluvast vangistusest koheselt ära 1 (ühe) kuu pikkuse vangistuse.

Ülejäänud osa mõistetud karistusest, so 11 (üheteistkümne) kuu pikkune vangistus, jätta tingimisi kohaldamata 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul, kui L.E ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab katseajal kohtuotsuse p-des 4-6 nimetatud

kontrollnõudeid ja kohustusi.

4. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada L.E järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 2 kohus määrab, et L.E on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 6. L.E on Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 8 kohus määrab, et käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis.

7. Määrata L.E

katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada L.E-le määratud 2 (kahe) aasta ja 3

(kolme) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.03.2020.

9. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada L.E eelvangistus 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja lugeda osaliselt täitmisele pööratud karistuse alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamine 07.03.2020.

10. Kohaldada L.E suhtes tõkendit vahistamine, mis tühistada otsuse jõustumisel või koheselt täitmisele pööratud osavangistuse ärakandmisel.

11. Välja mõista L.E-lt sundraha 438,00 eurot ja kaitsjatasu 64,80 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 502,80 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega vähemalt 41,90 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e toimikus. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, - suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

12. Asitõendid: - Mootorsõiduk ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri xxxx r/n xxxx, mis asub Politseiparklas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas, tagastada kohtuotsuse jõustumisel sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul arvates otsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniteate saamisel on motiveeritud kohtuotsus e-toimikus kättesaadav 27.03.2020 alates kella 15.00-st.

Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates motoveeritud otsuse avalikustamisest.

Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse kohtumääruse alusel apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

Esitatud süüdistus: L.E, olles 25.11.2015 karistatud Viru Maakohtu poolt KarS § 424 jä rgi, uuesti, st korduvalt ja tahtlikult juhtis 07.03.2020. a. kella 19:06 paiku Harjumaal, Tallinnas, Sõle tänav xxxx xxxx xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove juures mootorsõidukit registreerimismärgiga 1,24 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,12 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega L.E pani

toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid:

- kahtlustatava

L.E ütlused (tlk.4);

- isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk.7);

- tunnistaja R R -17); ütlused (tlk.5

- endusliku alkomeetri kasutamise protokoll ( k. 19-20); tõ tl

- karistusregistri teade ( k.23); tl

- kohtuotsus ( k.24-26); tl - k.27). õiend (tl

Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on L.E-le süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistust kergendava asjaoluna nägi prokurör süüdistatava poolset süü tunnistamist ja kahetsust, raskendavad asjaolud prokuröri arvates puuduvad.

Prokurör taotles L.E üdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja karistamist 1 aasta sü ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida tuleb

. L.E KrMS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra poolt kandmisele kuuluvast vangistusest palus prokurör KarS § 74 lg 1, 2 alusel koheselt täitmisele pöörata ülejäänud, s.o 11 kuu pikku jätta

1 kuu pikkune vangistus ning ne vangistus täitmisele pööramata juhul, kui L.E ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning

. täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi Prokurör leidis, et L.E-le tuleb panna katseajaks

8 alusel lisakohustused mitte KarS § 75 lg 2 p 2,

tarvitada alkoholi ja osaleda sotsoaalprogrammis. Täitmisele pööratud osavangistuse alguseks palus prokurör lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 07.03.2020.

Süüdistatava seisukoht: L.E tunnistas kohtuistungil oma süüd ning avaldas kahetsust. Süüdistatav selgitas, et on pere ainukene toitja, tema ülalpidamisel on naine ja 4-kuune laps. Tal on olemas töökoht, tööandja on mõistlik ning seega on tal võimalik teha üldkasulikku tööd. Oma v es sõnas lisas L.E iimas , et talle antaks

käitus halvasti ning soovib, et võimalus olla koos perega.

Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud ning tõendid lubatavad. Kaitsja märkis, et t sama kuriteo eest karistatud, kuid see oli 2015-ndal aastal. Kaitsja ema kaitsealust on küll varem viitas samuti, et L.E puhul on karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus. Kaitsja ei nõustunud prokuröri karistusettepanekuga ja leidis, et kaitsealusele mõistetav vangistus tuleks asendada täies ulatuses ühiskondlikult kasuliku tööga – L.E-l on ülal pidada naine ja väike laps.

Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kohus, , asub ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid seisukohale, et L.E süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS §

424 lg 2

järgi.

Süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja jäi kohtueelses menetluses L.E

antud ütluste juurde. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas süüdustatav ennast süüdi ja selgitas, et ta juhtis 07.03.2020 mooto xxxx, r/n xxxx, olles joobeseisundis. Tarvitatud alkoholi koguse rsõidukit osas märkis L.E , et jõudis ajavahemikul kella

18.00 juua 5 purki õlut.

12.00- Süüdistatava ütluste järgi seisis tema sõiduk Sitsi tänaval, kuid see oli vaja viia Sõle tänavale, autoga sõitmist alustas ta kell 19.00. Kui oli umbes 5 minutit sõitnud, siis andis politseipatrull talle peatumismärguande. Ta peatas sõiduki Sõle tänaval, kus tal paluti esitada dokumendid ning puhuda alkomeetrisse. Tal tuvastati joove 1.12 mg/l. ahetseb toimepandut (tlk. 1- Süüdistatav nentis, et ta k 4).

Tunnistaja R R selgitas (tlk. 15-17), et ta oli 07.03.2020 koos abipolitseinik A M N, kellega nad tööl peatasid kella 19:06 ajal Tallinnas, Sõle tn. 23 sõi . Sõidukil ei olnud juures duauto xxxx r/n xxxx

liiklusregistri päringu järgi läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning sõiduki vastutajal kasutajal oli taastamata . Tunnistaja selgitas, et nad p juhtimisõigus eatasid sõiduki Sõle tn.23 sünnitusmaja parklas, juhiga suheldes n viimasel koordinatsiooniprobleeme ning tundsid alkoholi ärkasid lõhna. Kontrolli käigus selgus, et autot juhtis L.E , kellel nad tuvastasid indikaatorvahendiga alkoholijoobe 1,59 mg/l. Juht toimetati menetlustoiminguteks Kesklinna politseijaoskonda, kus tema lõplikuks alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus fikseeriti 1,12 mg/l.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tlk.18) nähtub, et 07.03.2020 kasutati L.E Jakvolevi suhtes taadeldud indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus (nr.A418885), mille näit oli positiivne. Indikaatorvahend lõplik näit oli 1,59 mg/l. Samuti kontrolliti L.E joovet tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest (9510EE), mille lugem oli 1,24 mg/l (laiendmääramatus 0,12 mg/l) ning lõplik mõõtetulemus 1,12 mg/l.

Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (tlk.19-20) nähtub, et 07.03.2020 esines

L.E-l silmade punetus, tema reaktsioon selle kiirus ja kõne olid aeglased, koordinatsioon kohati väga häiritud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et L.E-le ette heidetav tegu, so sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ehk alkoholijoobes, on tõendatud. Sündmust tunnistab süüdistatav ise, tunnistaja on kirjeldanud sõiduki peatamist tinginud asjaolusid, esmamuljet juhist ja süüdistatavaga läbi viidud menetlustoiminguid. Süüdistataval tuvastatud joobeaste on fikseeritud tõendusliku alkomeetriga, mõõtetulemust ei ole vaidlustatud. Lisaks on indikaatorvahendi kasutamise protokolli pöördel süüdistatavaga vahetult kokku puutunud politseiametnikud kirjeldanud L.E-l esinenud väliseid joobetunnuseid. Toimikus on L.E karistusregistri õiend, süüdistataval on kehtiv karistus KarS § 424 järgi. Seega on tema tegu õigesti kvalifitseeritud KarS §

424 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse korduvalt mootorsõiduki juhti mise eest joobeseisundis. Kohus leiab, et L.E pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta tarvitas alkoholi pool päeva ja teadis seega enne rooli minemist, et ta pole kaine.

Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni 4 aasta pikkune vangistus.

Kohtu hinnangul tuleb L.E kahetsust arvestada asjas kergendava asjaoluna: kohtule paistis isiku kahetsus siiras. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

L.E kohus, et see on keskmisest suurem. Arvestada tuleb süü suuruse osas märgib asjaoluga, et L.E juhtis joobes, ei olnud nn mootorsõidukit alkoholi tuvastatud näit kriminaalse joobe miinimumi suurem. Samuti on teda varasemalt samalaadse lähedane, vaid oluliselt teo eest juba kriminaalkorras karistatud (vt. tlk.23-24). Süü suuruse hindamisel ei saa kohus mööda vaadata sellest, et sõiduk, mida L.E juhtis, ei olnud läbinud kohustusliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli, samuti puudus süüdistataval kehtiv juhtimisõigus, so süüdistatav ei oleks tohtinud sõidukit juhtida ka kaine peaga. Kahetsusväärne on see, et süüdistatav on sõidukist rääkinud kui oma sõidukist ning ta on selle vastutav kasutaja.

Kohus märg kuna KarS § 424 lg 2 puhul ei näe seadus ib, et ette kergemat karistusliiki, s.o rahalist karistust, siis pikemalt selle karistusliigi sobivuse osas pole pasklik peatuda. Norm näeb ette karistuseks kuni 4 aasta pikkuse vangistuse, KarS § 424 lg 4 p 1 järgi ei jäeta mõistetavat vangistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Käesoleval juhul nõustub kohus prokuröri loogikaga selles, et L.E süü suurust silmas pidades on karistuse eesmärgid täidetavad šokivangistusega. L.E-l tuvastatud joove oli suur, indikaatorvahendi kasutamise protokollil kajastuvate kirjeldustele tuginevalt võib järeldada, et süüdistatav oli peatamise hetkel ebaadekvaatne. Süüdistatav sõitis ja ta peeti kinni kohas, kus igapäevaselt liigub rohkem inimesi, s.o haigla läheduses. Vaatamata sellele, et tegemist oli laupäevase päevaga, oli risk selleks, et süüdistatav põhjustab liiklusõnnetuse, kohtu hinnangul väga suur. Kohus on juba eelnevalt käsitlenud sõiduki tehnonõuetele vastavuse ja süüdistatava juhtimisõiguse küsimust.

Kohtu hinnangul vastab L.E süü suurusele ja karistuse eesmärkidele 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, millest kohesele kandmisele kuuluvaks vangistuseks tuleb lugeda 1 kuu. Ülejäänud osas on KarS § 74 sätteid arvestades otstarbekas jätta vangistus täitmisele pööramata.

Koh

tu hinnangul võib L.E allutamine kriminaalhooldaja järelevalvele ning kontrollile avaldada positiivse

ltimatu katseajaks t mõju. Samuti on L.E puhul vä lisakohustust amine K e määr arS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel. Alkoholi tarbivale ja teiskordselt selle mõju all rooli istuvale inimesele võib mõjuda distsiplineerivalt keeld mitte tarvitada katseajal alkoholi, samuti osaleda sotsiaalprogrammis. Katseaja pikkuse osas ib kohus, et paraku on ka joobes märg juhtimine selline kuritegu, mille uuesti toimepanemise tõenäosus on üpris suur. Hoidmaks ära uut sarnast kuritegu peab inimene muutma oma tarbimis- Katseaeg ja käitumisharjumusi ning hoiakuid. ei saa seetõttu olla minimaalne vaid järelevalve peab olema mõnevõrra pikem.

Kohus leiab, et L.E suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu arvates on uute kuritegude toime panemise oht L.E puhul k vaatamata eelmisele karistusele eskmisest kõrgem: samaliigilise teo eest asus süüdistatav uuesti sõiduki rooli, olles alkoholijoobes Süüdistatav on . oma käitumisega näidanud, et alkoholi tarvitades ei suuda ta teadvustada endale, et tuleb mootorsõiduki juhtimisest hoiduda.

Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:

1. Süüdi tunnistada L.E KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2.

he) aasta Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. L.E-l tuleb ära kanda 1 (ü pikkune vangistus.

3. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et L.E kannab talle mõistetud ja kandmisele kuuluvast vangistusest koheselt ära 1 (ühe) kuu pikkuse vangistuse. Ülejäänud osa mõistetud karistusest, so 11 (üheteistkümne) kuu pikkune vangistus, jätta tingimisi kohaldamata 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul, kui L.E ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab katseajal kohtuotsuse p d kontrollnõ -des 4-6 nimetatu udeid ja kohustusi. 4.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada L.E järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - xxxx; elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: - ooldusosakonda registreerimisele; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalh

- allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 2 kohus määrab, et L.E on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

6. Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 8 kohus määrab, et L.E on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalprogrammis.

7. Määrata L.E katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

8. KarS § 78 p 1 alusel arvestada L.E-le määratud 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.03.2020.

9. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada L.E eelvangistus 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja lugeda osaliselt täitmisele pööratud karistuse alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamine 07.03.2020.

10. Kohaldada L.E suhtes tõkendit vahistamine, mis tühistada otsuse jõustumisel või koheselt täitmisele pööratud osavangistuse ärakandmisel.

Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.

KrMS § 175 lg 1 p 4 , 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 1 t 1,5 kuupalga alammäära ehk 876

79 lg 1 p 2 kohasel ,00 eurot.

KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS §

179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd L.E nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra.

L.E-le sja on esitanud taotlusi 64,80 EUR riigi on kaitsja määratud riigi poolt; kait õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.

KrMS § 180 lg kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätte kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas puudub nii osaline kui ka täiesulatuses menetluskulude riigi kanda . jätmise alus. L.E on täisealine ja sissetulekut omav isik

Samas leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud maksimaalne menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, samuti seda, et isik kannab 1 kuulist reaalset vangistust ning tema ülalpidamisel on väike laps, on kohtukulude kohene tasumine raskendatud. Selle kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

Eeltoodu alusel tuleb L.E-lt sundraha 438,00 eurot ja kaitsjatasu 64,80 välja mõista eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 502,80 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates

12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega vähemalt 41,90 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimikus. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid:

Kriminaalasja juurde on asitõendiks võetud mootorsõiduk xxxx r/n xxxx, mis asub Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri parklas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas.

Kuivõrd L.E karistus on kohtu hinnangul eripreventiivset eesmärki igakülgselt täitev ning süüteo vahendi konfiskeerimise vajadus puudub, siis tuleb sõiduauto KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel seega kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule või vastutavale kasutajale.

/allkirjastatud digitaalselt/