Legislator Case Law & Legislation
3-20-135/19 AI generated

3-20-135/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-20-135/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada 12. märtsi 2020. a kohtumäärusega määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg (22. aprill 2020). Võtta vastu Xi avaldus kaebusest loobumiseks ja lõpetada haldusasja nr 3-20-135 menetlus.

Legislator headnote

AI generated

3-20-135/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tühistada 12. märtsi 2020. a kohtumäärusega määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg (22. aprill 2020). Võtta vastu Xi avaldus kaebusest loobumiseks ja lõpetada haldusasja nr 3-20-135 menetlus.

Keywords

AI generated
unreasonableness of expulsion hardship grounds sufficient access Roma asylum application Dublin transfer to Hungary reasonableness
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-135 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised

Menetlustoiming Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Tühistada 12. märtsi 2020. a kohtumäärusega määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg (22. aprill 2020).

2. Võtta vastu Xi avaldus kaebusest loobumiseks ja lõpetada haldusasja nr 3-20-135 menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5)

ASJAOLUD 1. Tartu Halduskohtu menetluses on Xi (kaebaja) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (haldusasi nr 3-20-135). Väidetav kahju on tekkinud kaebaja arvates seeläbi, et teda kui romade rahvastikurühma liiget on kohustatud vanglas töötama üldkoristustöödel. Eelnevalt on Tartu Vangla jätnud kaebaja kahju hüvitamise nõude 20. jaanuari 2020. a otsusega nr 1-13/241-2 rahuldamata. 2. Kohus määras 12. märtsi 2020. a määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste tõendite ja vastuväidete esitamiseks ning määras kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. 3. Kaebaja esitas 16. märtsil 2020 kohtule avalduse, milles väljendas oma rahulolematust Tartu Halduskohtu tegevusega. Samas märkis kaebaja, et soovib kohtuvaidlusest loobuda, ning taotleb makstud riigilõivu tagastamist.

2(2) Kohtule jäi esitatud avaldusest arusaamatuks, kas kaebaja soovib asja lahendava kohtuniku taandamist või kaebusest loobuda. Kohus andis kaebajale tähtaja, mille jooksul tuli kaebajal sõnaselgelt kinnitada, kas ta soovib esitada kohtuniku taandamise avaldust või kaebusest loobuda. Kohus selgitas samas määruses kaebajale kohtuniku taandamise ja kaebusest loobumise õiguslikku tähendust ning kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi, sh riigilõivu tagastamise tingimusi. Kaebaja kinnitas 18. märtsi 2020. a avalduses, et soovib kaebusest loobuda, märkides seejuures ka, et ei usalda Tartu Halduskohtu kohtunikke. 4. Vastustaja teatas 23. märtsi 2020. a avalduses, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest loobumisele ja sel alusel menetluse lõpetamisele. Tartu Vangla hinnangul ei kahjusta Xi avalduse rahuldamine kellegi õigusi. Tartu Vangla ei soovi kaebajalt menetluskulude väljamõistmist.

KOHTU SEISUKOHT 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 3). Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. Kohus selgitas 16. märtsi 2020. a määruses kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi, sh et menetluse lõpetamise korral puudub õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

6. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul põhjused kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks. Kuigi kaebaja on korduvalt märkinud, et tal puudub usaldus Tartu Halduskohtu (kohtunike) vastu, on ta eitanud soovi asja lahendavat kohtunikku taandada (18. märtsi 2020. a avaldus). Usalduse puudumine kohtu vastu ei ole iseenesest põhju, mis välistaks loobumise vastuvõtmise. HKMS § 2 lg-st 3 tulenevalt saab kohus asja lahendada üksnes kaebuses või muus seaduses sätestatud avalduses nõutud ulatuses ning oma menetlusõiguste käsutamise üle otsustab kaebaja ise. Kaebaja on tahet kaebusest loobuda kinnitanud kahes järjestikuses avalduses, sh pärast seda, kui kohus 16. märtsi 2020. a määruses kaebusest loobumise tagajärgi selgitas. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja avaldus kaebusest loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 alusel lõpetada. 7. Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud (HKMS § 108 lg 7). Kaebusest loobumise korral tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 30 eurot, mistõttu talle HKMS § 108 lg-st 7 tulenevalt riigilõivu ei tagastata ning ka see kulu jääb tema enda kanda. Vastustaja ei soovi kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ning tema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). 8. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe kohtunik