40 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-1610

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.märtsil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-1610 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Ave Arnim Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattsik Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.03.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

V.U,

isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

V.U tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.03.2008 kohtuotsusega KarS § 209 lg 1, §

345 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mis jäeti kohaldamata tingimuslikult,

määrates katseajaks 3 aastat. Süüdimõistetu pidi järgima KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati kohustuseks hüvitada katseaja jooksul AS-le Hansapank kuriteoga tekitatud kahju summas 111 597,72 krooni igakuiste maksetena 3099 krooni, s.o 3 aasta jooksul. Kohtuotsus jõustus 19.03.2008.

2(4)

Harju Maakohtu 11.08.2009 kohtumäärusega pöörati Viru Maakohtu 03.03.2008 kohtuotsusega

mõistetud ärakandmata karistus 11 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja algus 06.08.2009. Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2009 kohtumäärusega jäeti muutmata Harju Maakohtu 11.08.2009 määrus, millega KarS § 74 lg 4 alusel pöörati täitmisele V.U-le Harju Maakohtu 03.03.2008 otsusega mõistetud ja seni osaliselt ärakandmata karistus 11 kuud 28 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 07.09.2009.

Karistuse kandmise algus 06.08.2009 ja lõpp 03.08.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.02.2010.

Kinnipidamisasutusest V.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, mis on hetkel kehtiv. Vabanemisel asub kinnipeetav elama elukaaslase A D juurde aadressil xxx. Enne vangistust töötas

ettevõttes xxx, kuid viimasel ajal ei töötanud perekonnas tekkinud probleemide tõttu. Katseaja

jooksul ei suutnud kinnipeetav ametlikku töökohta leida. Isikul on esinenud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Kriminaalhooldusel viibides kuritarvitas isik alkoholi, seetõttu oli tal korduvalt

probleeme registreerimisaegadest kinnipidamisega. Vabanemise järgselt puudub kinnipeetaval

garanteeritud töökoht, seega puudub vabaduses ka stabiilne sissetulek hakkamasaamiseks. Kuna

kinnipeetava suhtes on hetkel kaalumisel tema paigutamine avavangla osakonda karistuse

kandmise jätkamiseks, siis Viru Vangla leiab, et kinnipeetaval oleks otstarbekas tööharjumuse

tekitamiseks viibida karistuse kandmise lõpuni avavangla osakonnas, mis võimaldaks temal

kohaneda eluks vabaduses. Tõenäosus korduva kuriteo toimepanemiseks 2 aasta jooksul 47%,

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35% ja seksuaalkuriteo

toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Viru Vangla ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. V.U on korduvalt kriminaalkorras

karistatud. Ta on allutatud käitumiskontrollile. Käesoleval hetkel viibib kinnipeetav vanglas tingimisi vangistuse täitmisele pööramise tõttu, kuna rikkus katseajal kriminaalhoolduse nõudeid.

Vabanemise järgselt puudub V.U garanteeritud töökoht, seega puudub ka stabiilne sissetulek.

V.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale

võimalikku vabanemist asub ta elama elukaaslase juurde xxx ( või xxx) xxx, kes teda toetab. Annab lubaduse edaspidi kriminaalhoolduse kontrollnõudeid hoolikalt järgida ja täita.

Kaitsja leidis, et isiku ennetähtaegseks vabastamiseks takistusi ei ole.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Süüdimõistetu on olnud kriminaalhooldusele määratud ja karistus on kohtumäärusega täitmisele pööratud. Katseaeg kulges probleemselt. Süüdimõistetu ei tulnud kohustustega toime, ei heastanud kannatanule kuriteoga tekitatud kahju.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja

arvamused, leiab, et V.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

3(4) KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on 9 korral kohtulikult karistatud, vangistuses viibib 4 korda. Varasemalt on isikut

1 korral tingimisi enne tähtaega vabastatud. Isikut on kahel korral karistatud tingimusliku

karistusega, viimane tingimuslik karistus on pööratud täitmisele. Katseaeg kulges probleemselt. Harju Maakohtu 17.09.2008 määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra. Sama kohtu 28.11.2008

määrusega kuulutati V.U tagaotsitavaks ja kohaldati tema suhtes vahistamist. Harju Maakohtu 12.02.2009 määrusega kohustati V.U pöörduma peale vabanemist viivitamatult kriminaalhooldusosakonda ja loeti karistusest kantuks vahi all viibitud aeg 2 päeva Sama kohtu

11.08.2009 määrusega pöörati Harju Maakohtu 03.03.2008 otsusega mõistetud ja seni osaliselt

ärakandmata karistus 11 kuud 28 päeva täitmisele. Katseajal rikkus V.U

kontrollnõudeid -ei ilmunud registreerimisele ja kohustust- tasuda igakuiselt 3099 krooni Swedbanki kasuks.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-10) on näha, et V.U on 12 korral

karistatud väärteokorras, nendest 4 korral Liiklusseaduse ja 2 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused V.U puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal ühel korral karistatud

distsiplinaarkorras, karistus kehtiv. 05.01.2010 karistati noomitusega, kuna ei teavitanud vanglateenistust kambris olevast esemest, mis ei ole niivõrd tõsine rikkumine.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Viru Vangla töötanud ega sotsiaalprogrammides osalenud ei ole.

V.U on isikuttõendav dokument Välismaalase pass kehtivusega 12.06.2010.

Vabanedes on V.U kindel elukoht elukaaslase, A D juures aadressil xxx xxx. Vabanedes ei ole V.U kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kinnipeetava toetav sotsiaalne võrgustik on väike, V.U ainsaks lähedaseks isikuks on A D. Alkohol ja maksmata rahalised nõuded võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele

asunud. Arvestades V.U poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid

karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole

suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja viimane tingimuslik karistust on pööratud täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta V.U-le piisavalt mõju.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

4(4)

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

V.U temale Harju Maakohtu 03.03.2008 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu