2-19-20610/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-20610

Tsiviilasi

XX avaldus Tallinna kohtutäitur Kersti Seisleri

21.11.2019

ja

13.12.2019

otsuste

tühistamiseks

täiteasjas nr 011/2018/364

Menetlusosalised

Avaldaja

–

XX

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik – kohtutäitur Kersti Seisler (asukoht

Tartu mnt 16B, Tallinn)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. jaanuari 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 6.

jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-20610 muutmata.

2. Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad kulud XX kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 696 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 01.03.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-2128 (Kuusalu valla

hagi XX (edaspidi ka avaldaja või võlgnik) vastu valduse rikkumise kõrvaldamise ja

edasise valduse rikkumise ärahoidmise nõudes) Kuusalu valla 28.02.2018 hagi tagamise

taotluse ning kohustas hagi tagamise korras XX kõrvaldama temale kuuluval Rätsepa

kinnistul asukohaga Harjumaa, Kuusalu vald, Pudisoo küla (registriosa nr 7536202) asuvalt

2-19-20610

2(7)

Kuusalu valla teeregistris olevalt Kaldaaluse teelt nr 3530356 mistahes takistused (ketid,

sõidukid jms), mis takistavad kasutamast Kaldaaluse teed sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks

XX kinnistu ulatuses ning keelas XX takistada edaspidi nimetatud tee kasutamist

sõidukitega või jalgsi temale kuuluval Rätsepa kinnistul kuni tsiviilasjas nr 2-18-2128

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

2. Kohtutäitur Kersti Seisler koostas 11.11.2019 XX-le kohtumääruse täitmisele kohustamise

teate, milles selgitas, et XX-l on võimalus täita Harju Maakohtu 01.03.2018 määrus nr 2-

18-2128 vabatahtlikult kuni 13.11.2019 kella 10.30-ni, eemaldades Kaldaaluse teelt nr

3530356 mistahes takistused. Teate kohaselt on XX-l kohustus

Kaldaaluse teele paigutatud maast veidi kõrgem puitlatt eemaldada selliselt, et jalakäijatel ja

sõidukitel

oleks võimalik teelõigu läbimine (mh ka suurematel sõidukitel,

sh

operatiivsõidukitel) ilma põhjendamatute viivitusteta. Lisaks tuleb XX-l eemaldada väravate

juurde paigutatud keelumärk kirjaga „Läbipääsu ei ole!“ ning ümbersõidule suunav liiklusmärk,

mis on liiklejatele eksitavad ning maakohtu määruse resolutsiooni p 2 järgi XX-le keelatud.

Teates selgitati, et viidatud tähtajaks kohtumääruse täitmata jätmise korral võimaldab

kohtutäitur teha toimingu takistuste kõrvaldamiseks võlgniku kulul. Teade sisaldas sunniraha

hoiatust, mille kohaselt teates viidatud kohustuse mittetäitmisel hiljemalt 13.11.2019 kell 10.30

määrab kohtutäitur XX-le sunniraha 500 eurot. XX kinnitas kohtutäituri kohtumääruse

täitmisele kohustamise teate ja sunniraha hoiatuse kättesaamist e-posti teel 11.11.2019 kell

12.10.

3. Kohtutäitur määras 21.11.2019 otsusega täiteasjas nr 011/2018/364 XX-le sunniraha 500

eurot, mis tuli tasuda 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Otsuse kohaselt

nähtub sissenõudja 20.11.2019 fotodelt Kaldaaluse tee takistamine selle läbimiseks.

Otsuses sisaldus korduv sunniraha hoiatus, kuivõrd võlgnik on rikkunud täitedokumendis

sisalduvat kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda. Sunniraha hoiatuse

kohaselt tuleb maakohtu määruses sätestatud kohustus täita viivitamatult, kuid mitte hiljem

kui 22.11.2019 kell 12.00 ning kohustuse viidatud kuupäevaks mittetäitmisel määrab

kohtutäitur XX-le korduva sunniraha 1000 eurot.

4. XX esitas 21.11.2019 kohtutäiturile kaebuse 21.11.2019 sunniraha määramise otsuse peale,

mille kohtutäitur jättis 13.12.2019 otsusega rahuldamata. Kohtutäitur kohustas võlgnikku

kõrvaldama füüsilised takistused Kaldaaluse teelõigu läbimisel Rätsepa kinnistu ulatuses

hiljemalt 18.12.2019 kell 10.00.

5. XX esitas 22.12.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtutäituri

21.11.2019 ja 13.12.2019 otsuste tühistamist täiteasjas nr 011/2018/364.

Sunniraha määramine ei ole põhjendatud. Sunniraha määramise eeldused ei ole täidetud, sest

avaldaja eemaldas enne tähtaega (juba 11.11.2019 kell 10.30) puitlati ning maakohtu määrus ei

keela avaldajal märkide paigaldamist oma aia külge. TMS § 183 kohaldamiseks puudus alus,

kuna avaldajal ei ole kohustust asendamatu toimingu tegemiseks. Kohtutäitur saaks ise või

kolmanda isiku kaasabil kohtulahendi täita. Kohtutäitur saab TMS § 182 lg 1 alusel lubada

sissenõudjal teha toimingud võlgniku kulul. Avaldaja on varem märkinud, et ta on võimaldanud

sissenõudjale läbipääsuks kasutada erateed 3 m laiuses. Kui see ei ole piisav, oleks pidanud

sissenõudja taotlema kohtumääruse muutmist. Avaldaja värava laius on 3,17 m. Selliselt on

avaldaja täitnud kohtumäärust ega ole takistanud läbipääsu. Avaldajale ei saa ette heita auto

parkimist vaidlusalusel teel, kuna seda on teinud ka kohtutäitur. Kohtutäituril ei ole õigust

kohustada avaldajat teed hooldama, sest sellist kohustust ei tulene kohtumäärusest.

2-19-20610

3(7)

Määruses on viidatud Kuusalu valla teeregistrile. Kuusalu vallal ei ole teeregistrit, seda peab

Maanteeamet. Kuna Kuusalu vallal ei ole teeregistrit ja 01.03.2018 määrusel ei ole lisa, milles

oleks määratud Rätsepa kinnistut läbiva tee asukoht, siis ei ole teada tee täpne asukoht, laius ja

pikkus ning sunniraha määramine ei ole õigustatud.

6. Harju Maakohus võttis 06.01.2020 määrusega nr 2-19-20610 kaebuse menetlusse

(resolutsiooni p 1), jättis TMS §-de 217 ja 218 ning TsMS § 423 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 alusel

läbi vaatamata kaebuse kohtutäituri 13.12.2019 otsusele osas, mis ei puuduta kohtutäituri

21.11.2019 otsusele esitatud kaebuse lahendamist ((kohtutäituri 13.12.2019 otsuse

resolutsiooni p-d 2 ja 3) resolutsiooni p 2), jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri

13.12.2019 otsusele 21.11.2019 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise osas

(resolutsiooni p 3), jättis menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni p 4).

Kohus jättis tähelepanuta avaldaja etteheited 01.03.2018 hagi tagamise määruse sõnastuse

kohta, kuna käesolevas asjas ei saa kaevata hagi tagamise määruse peale.

Kohus nõustus kohtutäituri 13.12.2019 otsuse põhjendustega neid kordamata. Avaldaja

põhjendus teeregistri pidaja kohta ei mõjuta kaevatud otsuste kehtivust – avaldaja ei ole

tuginenud sellele, et temale pole teada, millise konkreetse teelõigu kasutamise takistuste

kõrvaldamist temalt nõutakse. Avaldusele on lisatud teeregistri andmete väljavõte, milles

vaidlusalune teelõik on kaardil tähistatud. Kohtutäitur on õigesti lükanud ümber avaldaja

seisukohad sunniraha kohaldamise lubamatusest käesolevas asjas, tuginedes Riigikohtu

06.06.2018 määrusele tsiviilasjas 2-17-8643 (p 20.4). Avaldaja põhjendus tee kasutamist

takistanud puitlati kõrvaldamise kohta ei mõjuta sunniraha kohaldamise lubatavust.

Kohtutäituri 11.11.2019 sunniraha hoiatusest ja 21.11.2019 otsusest nähtuvalt ei olnud see

ainus takistus, mille kõrvaldamist avaldajalt nõuti. Hagi tagamise määrusest tulenevalt ei ole

avaldajal õigus teha mingisuguseid takistusi vaidlusaluse tee kasutamiseks.

Kohtutäitur on põhjendatult nõudnud teelõigu kasutamisest hoiduvate tähiste kõrvaldamist.

Selliste tähiste olemasolu on vastuolus hagi tagamise määrusega kehtestatud keeluga. On

mõeldamatu ja ebavajalik nimetada tee kasutamise takistamise keelamisel ära kõik eluliselt

mõeldavad takistused. Avaldaja pole väitnud, et sunniraha kohaldamise aluseks olnud

konkreetsete takistuste probleemsus oli tema jaoks üllatuslik.

Avaldaja põhjendus, mille kohaselt kohtutäituri auto peatumine vaidlusalusel teelõigul võttis

kõigilt kohustuse hagi tagamise määruse täitmiseks, on ebaloogiline ja alusetu. Pole alust

arvata, et kohtutäitur oleks tahtlikult takistanud tee kasutamist.

Kohtutäitur on põhjendatult jätnud rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 21.11.2019

otsusele. Nimetatud otsuse ja sellele esitatud kaebust lahendanud otsuse (13.12.2019 otsuse p

1) tühistamiseks puudub alus.

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause järgi avaldaja kanda ning otsustas

määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s

2 sätestatud korras.

7. XX esitas maakohtu määruse peale 21.01.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus võttis

04.03.2020 määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

2-19-20610

4(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. XX palub määruskaebuses tühistada Harju Maakohtu 06.01.2020 määrus ja rahuldada

uue määrusega kaebus ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Avaldaja jääb esialgses kaebuses toodu juurde. Avaldaja ei ole rikkunud 01.03.2018 määrust.

Täitemenetluse alustamisel tuleb kohtutäituril kontrollida, kas täitedokument vastab seaduses

sätestatud formaalsetele nõuetele. Maakohtu 01.03.2018 määrus ei keela avaldajal hoida oma

kinnistu aial märke, vaid kohustab kõrvaldama mistahes takistused, mis takistavad tee

kasutamist. Avaldaja täitis sunniraha hoiatuses toodu ning eemaldas lati kohtutäituri määratud

tähtajast varem (11.11.2019). Kohtutäitur ei ole teinud hoiatust sõiduki kohta ning avaldaja ei

ole parkinud sõidukit selliselt, et sellest ei ole võimalik mööda sõita. Sissenõudja ei ole

märkinud, kui kaua võib avaldaja oma kinnistul autot peatada ning millisest hetkest saab

peatumisest parkimine. Samuti ei ole märgitud, kus kohas ei või avaldaja sõidukit peatada.

Kuna ühegi dokumendiga ei ole võimalik kindlaks teha tee asukohta, siis ei saa väita, et avaldaja

on takistanud tee kasutamist. Maakohtu 01.03.2018 määruse juures puudub avaldaja kinnistul

tähistatud tee, millelt tuleb takistused kõrvaldada. Avaldaja ei tea, millises ulatuses tuleb

missugune maa-ala takistustest vaba hoida. Maakohtu 01.03.2018 määruse kohaselt asub

avaldaja kinnistut läbiv tee Kuusalu valla teeregistris, kuid Kuusalu vallal ei ole teeregistrit.

Seega ei ole ka selle järgi võimalik tuvastada avaldaja kinnistul olevat teed.

TMS § 182 lg 1 kohaselt on võimalik lasta füüsiline takistus kõrvaldada kolmandal isikul ja

nõuda sellest tekkinud kulud TMS § 182 lg 2 alusel võlgnikult sisse.

Kohtule esitatud avaldus on tingitud kohtuveast, sest kohus on hagi taganud valesti – Kuusalu

vallal puudub alus avaldaja kinnistu tasuta kasutamiseks.

9. Kohtutäitur K. Seisler palub 21.02.2020 kirjalikus seisukohas jätta määruskaebus

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Täitedokumendi tekst on grammatiliselt lihtsalt

mõistetav ja selle kohustused on arusaadavad. Täitedokumendiga kohustati avaldajat

kõrvaldama tema kinnistut läbivalt teelõigult mistahes takistused ning hoiduma täiendavate

takistuste lisamisest, mis takistavad sõidukiga ja jalgsi liiklemist. Sunniraha määramise

hoiatusele eelnes sissenõudja 05.11.2019 pöördumine kohtutäituri poole täitedokumendi

täitmise rikkumise tuvastamiseks. Muu hulgas edastas sissenõudja fotod, millelt nähtusid

puitlati panek keset Kaldaaluse teed ja eksitavate (ümbersõidule suunavate) liiklusmärkide

paigaldus vahetult enne võlgniku kinnistut läbivat teelõiku. 11.11.2019 edastas kohtutäitur

võlgnikule sunniraha määramise hoiatuse. Sissenõudja pöördus 20.11.2019 korduvalt

kohtutäituri poole, esitades ka fotod, millelt nähtus puitlati eemaldamine, kuid selle asemel oli

keset Kaldaaluse teed pargitud võlgniku kasutuses olev sõiduk Mercedes Benz. Endiselt olid

eemaldamata liiklust ümbersuunavad liiklusmärgid. See tingis 21.11.2019 võlgnikule

sunniraha määramise. Sunniraha määramine on TMS § 183 kohaselt kohtutäituri

kaalutlusotsus.

Kohtutäitur ei ole kohustatud igakordselt enne sunniraha määramist võlgnikule selgitama,

millise konkreetse takistuse on võlgnik kohustatud kõrvaldama, kuivõrd toimingud, millistest

hoidumist täitedokumendi alusel võlgnikult oodatakse, on täitedokumendis selgelt kirjas.

Sunniraha määramise eeldused on täidetud ja sunniraha on määratud õiguspäraselt. Võlgnikul

on kujunenud väärarusaam, et kui tema tahtliku tegevuse tulemina tekib teele takistus, siis

kohtutäitur võimaldab selle TMS § 182 lg 1 kohaselt igakordselt sissenõudjal või kolmandal

isikul võlgniku asemel eemaldada. Täitemenetluse läbiviijaks on kohtutäitur ning kohtutäituri

2-19-20610

5(7)

pädevuses on otsustada TMS §-de 182 või 183 kohaldamine vastavalt konkreetse menetluse

vajadustest ja mõjukusest võlgniku edaspidistele tegevustele.

Kohtutäitur lähtub täitedokumendis nimetatud nõuetest. Täitedokumendi (maakohtu

01.03.2018 määrus nr 2-18-2128) resolutsioonis sisaldub võlgnikule konkreetne kohustus

mistahes takistuste eemaldamiseks ja keeld takistuste lisamiseks, mis takistavad jalgsi ja

sõidukitega liiklejaid. Mistahes takistuste hulka kuuluvad ka avaldaja aiale paigaldatud

eksitavad liiklusmärgid. Samuti on liiklemise takistamine avaldaja kasutuses oleva sõiduki

keset teed parkimine või puitlati asetamine üle kõnealuse teelõigu. Viide tee asukoha

ebaselgusele on asjakohatu. Tee asukoht on selge nii avaldajale, kohtutäiturile kui Kuusalu

vallale. Muu hulgas on aidanud võlgnik ise tee asukohta kaardistada korduvate

kaardiväljatrükkide esitamisega ja ka tara ehitamisega oma kinnistu piirile paralleelselt teega.

Sunniraha määramise õiguspärasusele sai kohtutäitur lisaveendumust avaldaja kaebuse

lahendamise raames paikvaatlust teostades, sest ka päevi hiljem ei olnud takistavaid

liiklusmärke aialt eemaldatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et XX määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Harju Maakohtu

06.01.2020 määrus TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja §

659).

11. Harju Maakohus on õigesti jätnud TMS §-de 217 ja 218 ning TsMS § 423 lg 1 p 1 ja §

477 lg 1 alusel XX kaebuse läbi vaatamata osas, mis ei puuduta kohtutäituri 21.11.2019 otsusele

esitatud kaebuse lahendamist (s.o kohtutäituri 13.12.2019 otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3), kuna

nimetatud osas tuleb TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt esitada esmalt kaebus kohtutäiturile.

Määruskaebuse esitaja ei ole selles osas ringkonnakohtule ka sisulisi vastuväiteid esitanud.

12. Kohtutäituri poolt avaldaja 21.11.2019 kaebuse rahuldamata jätmine 13.12.2019

otsusega täiteasjas nr 011/2018/364 oli põhjendatud. Harju Maakohtu 01.03.2018 määruse

resolutsiooni p-ga 2 (dtl 26–29) kohustati XX hagi tagamise korras kõrvaldama temale kuuluval

Rätsepa kinnistul asukohaga Harjumaa, Kuusalu vald, Pudisoo küla (registriosa nr 7536202)

asuvalt Kuusalu valla teeregistris olevalt Kaldaaluse teelt nr 3530356 mistahes takistused

(ketid, sõidukid jms), mis takistavad kasutamast Kaldaaluse teed sõidukitega ja jalgsi

liiklemiseks XX kinnistu ulatuses ning keelati XX-l takistada edaspidi nimetatud tee kasutamist

sõidukitega või jalgsi kuni tsiviilasjas nr 2-182128 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasja nr 2-18-

2128 menetlus ei ole veel lõpuni jõudnud. Vaidlus puudub ka selles, et Harju Maakohtu

01.03.2018 määrus on täitedokument, mis annab õigustatud isikule (sissenõudjale) õiguse

pöörduda kohtutäituri poole, kui kohustatud isik (avaldaja) ei täida kohtu määratud kohustust

kõrvaldada teelt mistahes takistused ja hoiduda edasisest tee kasutamise takistamisest. Sellele

nõudeõigusele vastab avaldaja talumiskohustus, mis on kohtumääruse resolutsioonist

järeldatav. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis

tulenevad jõustunud või viivitamata täidetavatest kohtuotsustest ja -määrustest. Harju

Maakohtu 01.03.2018 määrus on jõustunud.

13. Kohtutäitur on sunniraha määranud TMS § 183 ja § 261 alusel. TMS § 183 sätestab, et

kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui

2-19-20610

6(7)

võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur

määrata võlgnikule sunniraha sama seadustiku §-s 261 sätestatud korras. Sunniraha suurus on

TMS § 261 lg 4 teise lause kohaselt esmakordsel määramisel mitte väiksem kui 192 eurot ja

mitte suurem kui 767 eurot. Korduval sunniraha määramisel ei või see olla suurem kui 1917

eurot.

14. Kuna tsiviilasjas nr 2-18-2128 tehtud Harju Maakohtu 01.03.2018 määrusest kui

täitedokumendist tuleneb avaldajale kohustus kõrvaldada teelt mistahes takistused ning keeld

tee kasutamise edasiseks takistamiseks, siis on nende nõuete rikkumise korral kohtutäituril

õigus määrata pärast vastavat hoiatust sunniraha.

15. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt edastas sissenõudja Kuusalu vald 05.11.2019

kohtutäitur K. Seislerile fotod, millest nähtus, et Kaldaaluse teele nr 3530356 oli ette

paigaldatud puitlatt ning aiale paigutatud keelumärk kirjaga „Läbipääsu ei ole!“ ja

ümbersõidule suunav liiklusmärk. Sissenõudja esitas kohtutäiturile taotluse võlgniku

kohustamiseks kõrvaldada Kaldaaluse teelt takistus ning sunniraha määramiseks takistuse

kõrvaldamata jätmisel. Kohtutäitur koostas avaldajale 11.11.2019 kohtumääruse täitmisele

kohustamise teate koos sunniraha hoiatusega (dtl 10–13). Kohtutäitur kohustas avaldajat täitma

maakohtu 01.03.2018 määrust vabatahtlikult viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 13.11.2019

kella 10.30-ks, eemaldades Kaldaaluse teelt mistahes takistused. Sissenõudja Kuusalu vald

edastas 20.11.2019 kohtutäiturile fotod (dtl 167–173), millest nähtus kohtumääruse

mittetäitmine (sõiduki parkimine keset Kaldaaluse teed; kõrvaldamata liiklusmärgid avaldaja

aial). Kuna XX ei täitnud maakohtu 01.03.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõusid, määras kohtutäitur 21.11.2019 otsusega avaldajale sunniraha 500 eurot ning tegi

korduva sunniraha hoiatuse (dtl 15–19). Et XX ei täitnud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul

kohustust eemaldada Kaldaaluse teelt mistahes takistused (st ka eksitavad märgid avaldaja aial)

ning hoiduda tee kasutamise edasisest takistamisest, olid ringkonnakohtu hinnangul sunniraha

määramise eeldused täidetud ja sunniraha määramine TMS §-st 183 tulenevalt põhjendatud.

16. Ekslik on avaldaja seisukoht, et puitlati kõrvaldamisega enne kohtutäituri hoiatuses

määratud tähtaega (s.o 11.11.2019) täitis ta maakohtu 01.03.2018 määruse vabatahtlikult, ning

avaldaja ei ole parkinud sõidukit selliselt, et sellest ei ole võimalik mööda sõita. Avaldajal oli

kohustus eemaldada teelt kõik võimalikud takistused tee kasutamiseks ning hoiduda edasisest

tee kasutamise takistamisest. Sissenõudja poolt kohtutäiturile 20.11.2019 edastatud fotodelt (dtl

167–173) nähtus aga jätkuv kohtumääruse mittetäitmine (sõiduki

Mercedes Benz parkimine Kaldaaluse teel; kõrvaldamata liiklusmärgid aial). Fotodelt (dtl

170, 171) nähtub sõiduki parkimine selliselt, et sellest ei ole võimalik mööduda teise sõidukiga.

Seda, millal on tegemist sõiduki parkimisega ja millal peatumisega, määratlevad liiklusseaduse

§ 2 p-d 48 ja 52.

17. Ekslik on avaldaja seisukoht, et määruses ei ole kohustust avaldaja aiale paigaldatud

liiklusmärkide eemaldamiseks. Harju Maakohtu 01.03.2018 määruse resolutsiooni p-s 2

sisaldub konkreetne kohustus mistahes takistuste eemaldamiseks teelt ning keeld edasiseks tee

kasutamise takistamiseks. See hõlmab ka avaldaja aiale paigaldatud liiklusmärke (keelumärk

kirjaga „Läbipääsu ei ole!“ ning ümbersõidule suunav liiklusmärk), mille eesmärk on piirata

avaldaja kinnistut läbiva tee kasutamist kolmandate isikute poolt. Kõigi mõeldavate takistuste

loetelu esitamine määruses on ebavajalik ega ole eluliselt võimalik.

18. Määruskaebuse esitaja viitab TMS § 182 lg-le 1, mis sätestab, et kui võlgnik ei täida

kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada

2-19-20610

7(7)

sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetluse

läbiviijaks on kohtutäitur ning kohtutäituri pädevuses on otsustada, kas määrata sunniraha TMS

§ 183 alusel või kohaldada TMS §-i 182, võttes arvesse konkreetse täitemenetluse asjaolusid ja

võlgniku rikkumise iseloomu, sh mõju õigustatud isiku põhiõigustele (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 06.06.2018 määrus nr 2-17-8643, p 20.4).

19. Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide, et kuna ühegi dokumendiga ei ole võimalik

Harju Maakohtu 01.03.2018 määruses märgitud tee asukohta kindlaks teha, siis ei ole avaldaja

hagi tagamise määrust rikkunud ega tee kasutamist takistanud. Täitedokumendiga kohustati

avaldajat kõrvaldama temale kuuluval Rätsepa kinnistul asukohaga Kuusalu vald, Pudisoo küla

(registriosa nr 7536202) Kuusalu valla teeregistris olevalt Kaldaaluse teelt nr 3530356 mistahes

takistused. Avaldaja on koos 22.12.2019 avaldusega esitanud maakohtule ka Maanteeameti

peetava teeregistri väljavõtte, millel on tähistatud avaldajale kuuluval kinnistul asuv Kaldaaluse

tee nr 3530356 (dtl 6). Seega ei saa kahtlust olla, et avaldaja on teadlik tee asukohast ning

sellest, millises ulatuses tuleb tee takistustest vaba hoida. Harju Maakohtu

01.03.2018 määruse viidet Kuusalu valla teeregistrile tuleb sisuliselt mõista viitena Kuusalu

valla kohalike teede nimekirjale (vt Kuusalu Vallavolikogu 04.12.2013 otsus nr 67, selle lisas

on loetletud ka Kaldaaluse tee). Viite ebatäpsus ei mõjuta maakohtu määruse kehtivust. 20.

Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad

kulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)