3-19-1424/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1424

Haldusasi

MTÜ Eesti Metsaühistu kaebus SA Erametsakeskus

26.03.2019 otsuse nr 5-1/19/39, 27.03.2019 otsuse nr 5-

1/19/40

ja

03.06.2019

vaideotsuse

nr 5-6/18/11-8

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tegema uue

otsuse

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Metsaühistu, seaduslik esindaja

juhatuse liige Rünno Viir

Vastustaja – SA Erametsakeskus, volitatud esindaja Tiina

Mitt

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda kaebuse muutmise vastuvõtmisest osas, milles MTÜ Eesti Metsaühistu

taotleb SA Erametsakeskus keelamist kuulutada 2020. a nõustamistoetuse taotlusvooru

välja enne, kui on välja töötatud protseduurireeglid, mis on tehtud kõigile kättesaadavaks.

2. Võtta vastu kaebuse muutmine osas, milles MTÜ Eesti Metsaühistu taotleb

SA Erametsakeskus kohustamist tegema metsaühistute nõustamistoetuse taotluste osas

uue otsuse.

3. Jätta MTÜ Eesti Metsaühistu täiendavate tõendite kogumise taotlused rahuldamata.

4. Jätta MTÜ Eesti Metsaühistu kaebus rahuldamata.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

3-19-1424

2(20)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Eesti Metsaühistu (kaebaja) esitas 03.12.2018 SA-le Erametsakeskus (vastustaja)

taotluse erametsaomanike nõustamise toetuse saamiseks summas 28 480 eurot. Taotlusele oli

lisatud kaebaja liikmete nimekiri, kuid ei olnud lisatud keskkonnaministri 14.04.2014 määruse

nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise

kord“ (määrus nr 10) lisa 9.

2. Vastustaja avalikustas 14.01.2019 metsaühistu toetuse taotlusvoorus metsaühistute esitatud

lisa 9 algandmed ja summaarsed tulemused metsaühistute listis, kuhu kuulus ka kaebaja.

3. Kaebaja esitas 18.01.2019 vastustajale nõustamistoetuse taotluse juurde lisa 9, mille

andmed erinesid kaebaja poolt 03.09.2018 koos metsaühistu toetuse taotlusega esitatud lisa 9

andmetest.

4. Vastustaja kinnitas 26.03.2019 otsusega nr 5-1/19/39 2019. a nõustamistoetuse

tulemusmõõdikute summaarsed tulemused. Kaebaja summaarne tulemus määruse nr 10 lisas 6

esitatud tulemusmõõdikute alusel oli 4,46 ehk 18% parima metsaühistu summaarsest tulemusest

(25,12).

5. Vastustaja jättis 27.03.2019 otsusega nr 5-1/19/40 kaebaja taotluse erametsaomanike

nõustamise toetuse saamiseks rahuldamata, sest tema summaarne tulemus oli alla 20% parima

metsaühistu summaarsest tulemusest (määruse nr 10 § 8 lg 3 p 1). Kaebaja puhul arvestati

03.09.2018 koos metsaühistu toetuse taotlusega esitatud lisa 9 andmetega. 18.01.2019 esitatud

uus lisa 9 esitati hilinenult, sest taotluse dokumentide esitamise tähtpäevaks oli 03.12.2018.

Seetõttu sellega ei arvestatud. Puudusid põhjused tähtaja ennistamiseks. Lisa 9 andmed

hõlmasid kaebaja 2017. a tegevusi, seega ei ole tõenäoline, et 18.01.2019 saavad need muutuda.

Kaebaja enda erinev tõlgendus lisa 9 kirjete osas ei ole piisav alus nõuda lisa 9 andmete uut

esitamist. Uue lisa 9 vastuvõtmisel koheldaks kaebajat soodsamalt ja ebavõrdselt teiste

metsaühistutega võrreldes.

6. Vastustaja jättis 03.06.2019 vaideotsusega nr 5-6/18/11-8 kaebaja 02.05.2019 vaide

vastustaja 26.03.2019 ja 27.03.2019 otsuste peale rahuldamata.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 26.03.2019 ja 27.03.2019

otsuste ning 03.06.2019 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused:

7.1. Kaebaja vastas määruse nr 10 § 3 lg-s 2 toodud toetuse saamise tingimustele, esitas

03.12.2019 taotluse ja liikmete nimekirja ning 18.01.2019 lisa 9. Kaebaja ei ole esitanud kahte

lisa 9. Määruse nr 10 järgi tuli lisa 9 esitada koos taotlusega. Vastustaja jättis kaebaja esitatud

lisaga 9 arvestamata. Kaebajal oli määruse nr 10 § 15 järgi õigus esitatud taotlust muuta kuni

taotluse kohta tehtud otsuse vastuvõtmiseni.

7.2. Vaidlusalused otsused on õigusvastased ainuüksi põhjusel, et puudub lisa 9 täitmise juhend,

seletuskiri või metoodika. Seetõttu pole metsaühistud täitnud lisa 9 ühtsetel alustel ja need

andmed ei ole omavahel võrreldavad ning võrdlemise tulemust ei saa kasutada otsuse tegemisel.

Ka vastustaja on möönnud, et kogub lisaga 9 andmeid, mille tõelevastavust on raske kontrollida.

Vastustajal on halduslepingust tulenev kohustus töötada välja haldusülesande täitmiseks

vajalikud protseduurid.

7.2.1. Lisa 9 real 2.3.2 tuleb näidata metsa uuendamise tööd. Vastustaja hinnangul tuleks

kajastada ka istutusmaterjali hankimine. Samas ei reguleeri ükski õigusakt istutusmaterjali

hankimist kui metsa uuendamise tööd.

3-19-1424

3(20)

7.2.2. Lisa 9 real 2.3.3 tuleb näidata nõustatud erametsaomanike arv. Nõustamistoetuse määr

ühe nõuandeteenuse saanud erametsaomaniku kohta on 80 eurot. Metsaühistute esitatud lisa 9

andmetest nähtub, et nõustatud metsaomanike arv ületab nõustamistoetuse summat.

7.2.3. Lisa 9 real 2.3.4 tuleb näidata rühmanõustamisel osalenud erametsaomanike arv.

Rühmanõustamistel pole keelatud osaleda isikutel, kes pole erametsaomanikud. Samas ei tohi

neid isikuid märkida reale 2.3.4. Kaebaja palus vastustajalt välja nõuda metsaühistute 2017. a

rühmanõustamise nimekirjad, et veenduda, kas metsaühistud on kandnud lisa 9 reale 2.3.4 vaid

rühmanõustamisel osalenud erametsaomanikud.

7.2.4. Lisa 9 real 2.3.7 tuleb näidata erametsaomanike arv, kelle metsakinnistutel on

korraldatud valgustusraiet, ja real 3.2.3 valgustusraie maht. Parima metsaühistu valgustusraie

pindala oli 4439,3 ha ja paremuselt järgmisel 471 ha, seega on erinevus 10-kordne. Kaebaja

valgustusraie pindala oli 2017. a 6,2 ha, kuigi tema liikmete arv erines parima metsaühistu

liikmete arvust vaid 2 korda. Kaebaja palus vastustajalt välja nõuda parima metsaühistu 2017. a

teostatud valgustusraiete nimekirja, et veenduda, kas lisa 9 real 2.3.7 on kajastatud metsaalad,

mille keskmine rinnasdiameeter töö tegemise ajal oli kuni 8 cm. Juhul, kui osad metsaühistud

on kajastanud sellel real lisaks valgustusraiele ka harvendusraiet, siis ei ole andmed omavahel

võrreldavad. Kuna erametsades kasutatakse 10 aastat kehtivat takseerkirjeldust, puudub

teadmine, kas tegemist oli valgustus- või muu raiega. Vastustajal on piisavalt kvalifitseeritud

töötajaid, et valgustusraiete toimumist kontrollida. Parima metsaühistu tulemuste muutmine

muudab ka teiste metsaühistute tulemusi ja lõpptulemust.

7.2.5. Lisa 9 real 2.3.8 tuleb näidata metsamaaparandustööde korraldamine. Vastustaja

selgituste kohaselt tuleb kajastada maaparandusseadusega kooskõlas olevad tegevused.

Maaparandustoetuse taotluse täitmist ja esitamist ei arvestata. Kuna maaparandussüsteemide

projekteerimine ja ehitamine on litsentseeritud tegevus, siis neid tegevusi ei saa sellel real

kajastada. Samuti ei tegele erametsaomanikud maaparandussüsteemi hoiuga. Seega pole selge,

milliseid tegevusi saab sellel real kajastada.

7.3. Kaebaja esitas uue lisa 9 seetõttu, et pärast vastustaja poolt 14.01.2019 algandmete

avaldamist selgus, et metsaühistud ei ole kajastanud lisas 9 andmeid sama metoodika alusel.

Ainus, kes teistest erinevaid andmeid esitas, oli kaebaja. Seetõttu palus kaebaja nõuda

vastustajalt välja lisa 9 täitmise kirjelduse, millele on tuginenud teised metsaühistud.

7.4. Vastustaja ei ole tõendanud, et on metsaühistuid erinevatel koolitustel, kohtumistel ja

nõupidamistel juhendanud lisa 9 täitmise osas. Kaebaja palus vastustajalt vastavad tõendid välja

nõuda. Kaebaja väitel ei ole selliseid nõustamisi kuni 04.12.2018 toimunud. Samuti on

vastustaja andnud kaebaja järelepärimistele vastused alles pärast kaebajaga kohtumist

25.01.2019.

7.5. Vastustajale ei antud halduslepinguga toetuse taotlemise tähtaja määramise õigust. Seega

on vastustaja rikkunud lepingut.

7.6. Kaebaja on abikõlblikkuse perioodil metsaomanikke nõustanud, seega puudub takistus talle

toetuse tagantjärele väljamaksmiseks.

7.7. Kaebaja ei ole vaidluse eset muutnud. Kogu vaidlus tugineb sellele, et vastustaja pole

koostanud lisa 9 täitmise juhendit.

7.8. Kaebaja täiendas kaebust 14.02.2020 uute nõuetega, millega palus keelata vastustajal

kuulutada 2020. a välja nõustamistoetuse taotlusvooru enne, kui on välja töötatud

protseduurireeglid, mis on tehtud kõigile kättesaadavaks. Samuti palus kaebaja kohustada

vastustajat hindama metsaühistute esitatud lisasid 9 ühtsete protseduurireeglite alusel uuesti.

3-19-1424

4(20)

Teiste metsaühistute tulemused muutuvad vaid juhul, kui parima metsaühistu tulemused

muutuvad. On tõenäoline, et uuel hindamisel võib kaebaja tulemuseks olla 20% parima

metsaühistu tulemusest.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Vastustajal puudub õigus ja kohustus kehtestada lisa 9 täitmiseks juhendit. Vastustaja kui

eraõigusliku juriidilise isiku pädevusse ei ole sellist ülesannet antud. Kohustuslike normide

andmise pädevus on Keskkonnaministeeriumil. Vastustaja võib anda juhiseid siseaktina, mis on

juhendiks vastustaja töötajatele. Halduskohtus ei saa lahendada õigustloova akti puudumise

vaidlust. Lisa 9 on kehtinud samasisulisena alates 2014. a. Analoogseid andmeid tuli

metsaühistu toetuse saamiseks esitada alates 2009. a. Nõustamistoetuse osas hakati lisa 9

andmeid arvestama 09.01.2017.

8.2. Kaebajal on olnud aastaid võimalus lisa 9 osas selgitusi küsida. Vastustaja on korduvalt

läbi viinud koolitusi, nõupidamisi ja kohtumisi metsaühistute esindajatega, kus on selgitatud

toetuse taotluse kohta esitatavaid nõudeid ja toetuse taotlemise korda. Samuti on kõigil olnud

võimalik enne taotluse esitamise tähtpäeva pöörduda suuliste või kirjalike selgitustaotlustega

vastustaja poole. Vastustaja nõustab isikuid ka telefoni teel. Lisaks on vastustaja veebilehel

https://www.eramets.ee/ lisa 9 vormi juurde kirjutatud kommentaarid, mis täpsustavad

andmeid, mida tuleb lisa 9 ridadel kajastada. Täiendava juhise või seletuskirja järele puudub

vajadus, sest lisa 9 andmestik on esitatud piisavalt selgelt ja arusaadavalt. Kaebaja on alates

2014. a toetusi taotlenud, sh nõustamistoetust. Seega ei ole lisa 9 täitmise juhendi puudumine

takistanud tal toetust taotleda. Kõik metsaühistud olid võrdsel positsioonil ja lähtusid samast

teabest. Pärast toetuse taotluse esitamise tähtaja möödumist ei ole võimalik taotlust ega selle

lisasid muuta. Vastasel korral oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Sellisel juhul tuleks

kõigile metsaühistutele anda võimalus andmeid muuta, mis tähendab konkreetse taotlusvooru

tulemuste tühistamist ja uue taotlusvooru korraldamist. Seda ei ole võimalik teha, sest toetuse

abikõlblikkuse periood lõppes novembris 2019. Kaebaja ei ole põhjendanud, milliseid

mitmetimõistetavusi lisa 9 põhjustas või mis osas ei ole metsaühistute andmed omavahel

võrreldavad. Lisa 9 täitmise juhendi puudumine ei riku kaebaja õigusi, sest kaebajal puudub

kohustus toetust taotleda.

8.3. Praktikas ei esita metsaühistud nõustamistoetuse taotluse juurde enam lisa 9, sest see

esitatakse varem koos metsaühistu toetuse taotlusega. Ka kaebaja ei esitanud 03.12.2018

nõustamistoetuse taotluse juurde lisa 9, kuna oli selle esitanud juba 03.09.2018. Selline praktika

on põhjendatud, sest eelneva aasta tulemused ei saa tagantjärele muutuda. Nõustamistoetuse

taotluse juurde esitatakse lisa 9 eraldi vaid erandjuhtudel. Seetõttu võttis vastustaja kaebaja

taotluse hindamisel aluseks tema 03.09.2018 esitatud lisa 9. 18.01.2019 esitatud lisa 9, mis

erineb 03.09.2018 esitatud lisast 9, kuigi peab kajastama samu 2017. a andmeid, esitati alles

pärast seda, kui vastustaja avaldas kõikide metsaühistute tulemusmõõdikute andmed

võrreldaval kujul. Kaebaja ei ole põhjendanud, millised lisa 9 andmed ja miks olid ajavahemikul

03.09.2018–18.01.2019 muutunud ja miks kaebajal ei olnud võimalik esitada lisa 9 juba varem.

8.4. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetuse saamiseks, isegi juhul, kui toetuse taotlus

vastab toetuse saamise tingimustele või kui toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus

tunnistatakse kehtetuks. Kaebajal puudub õigus toetust saada, sest tema tulemuste osakaal

parima metsaühistu tulemusest on alla 20%. Kaebaja ei ole vaidlustanud teiste metsaühistute

tulemusi ega andmete õigsust. Vastustaja on lähtunud kehtivast õigusest. Kaebus on

paljasõnaline ja ebausutav. Kaebaja on ise hoolsuskohustust rikkudes esitanud pealiskaudsete

andmetega taotluse või ongi tema tulemused 2017. a halvemad kui varasematel aastatel.

Kaebaja tulemused on olnud langustrendis (2014. a tulemuseks oli 36,75%, 2015. a 27,21%,

3-19-1424

5(20)

2016. a 22%, 2017. a 18%). Kaebaja tegevuse tulemusi võivad olla pidurdanud kriminaal- ja

tsiviilvaidlused kaebaja ja tema endise juhatuse liikme Peep Põntsoni suhtes. Toetuse

määramata jätmine ei takista kaebaja tegevust. Metsaühistu eesmärk ei saa olla tegevuse

arendamine riigi toetusele tuginedes.

8.5. Metsaühistu tegevusega arvestamist nõustamistoetuse andmisel on selgitatud määruse

seletuskirjas. Määruse nr 10 § 8 lg 3 p 1 nõude kehtestamise eesmärk on hinnata metsaühistu

võimekust erinevate näitajate alusel. Nõustamistoetust on mõistlik ja eesmärgipärane maksta

üksnes nendele metsaühistutele, kes igapäevaselt tegelevad erametsaomanike metsandusalase

ühistegevuse korraldamisega ja kes omavad

selleks vajalikku

organisatsioonilist,

majanduslikku jm võimekust, pädevust ja kogemust.

8.6. Kaebaja on ära kuulatud ja tema teabenõuetele on vastatud. Samuti korraldati kaebajaga

kohtumine.

8.7. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud lisa 9 iga rea osas uusi väiteid ja küsimusi, mille osas

tal eelnevalt kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses küsimusi ei olnud. See näitab, et

tegemist on otsitud põhjendustega ja vaidluse eseme muutmisega.

8.7.1. Vastustaja on 07.02.2019 kirjas selgitanud kaebajale, et lisa 9 real 2.3.3 kajastatakse

kõiki nõustamisi, mitte ainult nõustamistoetuse raames toimunud nõustamisi. Sellele viitavad

ka ridade 2.3.3 ja 2.3 pealkirjad.

8.7.2. Valgustusraie on sisustatud metsaseaduse (MS) § 28 lg 4 p-s 2 ja lg 7 p-s 1 ning

keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (määrus nr 88) § 6

lg-s 1. Lisaks sisustavad seda muud metsamajanduse võtted, kus teiste raiete välistamise ja

võrdlemise teel suudab iga metsanduse haridusega inimene vastuseid jagada.

8.7.3. Metsamaaparandustööd on sisustatud maaparandusseaduses.

8.8. Vastustaja palub jätta kaebaja tõendite taotlused rahuldamata. Kaebaja tõendite taotlused

ja uued nõuded ei seondu kaebuse esemega ning nende eesmärgiks on vastustajat ja kohut

koormata. Kaebajal endal lasub toetuse taotlemisel kõrgendatud tõendamiskoormus. Toetuse

andmise aluseks olevad lisa 9 andmed hõlmavad 2017. a andmeid. Nende muutmine ja ka

tõendamine 2020. a ei ole enam suures osas võimalik.

8.8.1. Kaebaja ei ole põhjendanud rühmanõustamise nimekirjade esitamise vajadust. Tegemist

on 22 metsaühistu andmetega ja igaüks neist on läbi viinud umbes 4 nõustamist. Mõned

nimekirjad kajastavad ka isikuandmeid. Kaebaja taotluse täitmiseks tuleks vastustajal ümber

töödelda umbes 80-100 dokumenti, et neid saaks kohtule esitada. Suurematel metsaühistutel ei

pruugi lisa 9 ja metsaühistu toetuse aruande andmed kattuda, kui läbi on viidud enam

rühmanõustamisi, kui toetuse taotlemiseks esitati. Tegemist on kolmandate isikute andmetega,

mille osas saavad vaid kolmandad isikud selgitusi jagada.

8.8.2. Valgustusraie tööd, mida kaebaja soovib analüüsida, on tehtud 3 aastat tagasi (2017. a)

ja neid võib ainuüksi ühe 900-liikmelise metsaühistu puhul olla 1000 ringis. Metsad kasvavad

ja nende rinnasdiameeter muutub, erinevates kasvukohtades erineva kiirusega.

8.8.3. Põhjendamatu on nõue vastustaja läbiviidud koolituste ja nõupidamiste tõendamiseks.

Vastustaja kinnitab, et korraldab ühistutele kvartaalselt kohtumisi ja koolitusi, kus on alati

võimalik küsimusi esitada ja arutada erinevatel teemadel. Vastustaja on kõik võimalused

ühistutele selgituste saamiseks loonud.

3-19-1424

6(20)

8.9. Tühistamiskaebust ei ole võimalik rahuldada. Nõustamistoetuse abikõlblikkuse periood

kestis kuni 18.11.2019. Pärast seda ei ole võimalik toetuse otsuseid ja rahaeraldusi muuta.

Õigusaktid ei võimalda menetlust tagasi pöörata ning see rikuks ka haldusakti adressaatide

õiguspärast ootust ja usaldust haldusakti kehtimajäämise suhtes. Vastustajal pole õigust

toetusrahasid reservi arvata, et neid tulevikus tekkivate nõuete katmiseks kasutada.

Toetusrahade eelarve kasutamise alus tuleb riigieelarve seadusest ja toetus tuleb välja maksta

reeglina eelarveaasta jooksul. Haldusakti tühistamine ei muudaks kaebaja tulemust, mis oleks

ikkagi 18%. Otsuse tühistamise tagajärjeks ei saa olla menetluses uute dokumentide esitamine,

sest taotluse esitamise tähtaeg möödus juba 03.12.2019. Asjas pole tõendamist leidnud, et

juhendi puudumise või lisa 9 ridade erineva tõlgendamise tõttu suureneks kaebaja tulemus

20%-ni. Kuna toetuse abikõlblikkuse periood lõppes 18.11.2019, siis ei ole tagasiulatuvalt

võimalik metsaomanikke nõustada.

8.10. Vaideotsuse vaidlustamiseks puudub kaebeõigus, sest vaideotsus ei riku kaebaja õigusi

iseseisvalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus kohustas menetlusosalisi 12.09.2019 määrusega esitama oma täiendavad

seisukohad, taotlused ja tõendid, sh menetluskulu dokumendid hiljemalt 14.02.2020. Teise

menetlusosalise esitatule sai vastata kuni 28.02.2020. Vastustaja esitas oma viimased

seisukohad 03.03.2020. Kaebaja esitas viimased tõendid 28.02.2020 ja viimased seisukohad

06.03.2020. Nimetatud seisukohad ja tõendid on esitatud kohtu määratud tähtaegu rikkudes.

HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud

tähtaja möödumist või sama paragrahvi lg-tes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole kumbki pool hilinemist

põhjendanud. Samas ei too nende dokumentide asja juurde võtmine kaasa menetluse viibimist,

seetõttu võtab kohus need dokumendid asja juurde.

10. Vastustaja heidab ette, et kaebaja on muutnud vaidluse alust vaidega võrreldes.

10.1. Kaebaja vaidlustas vaides vastustaja 26.03.2019 ja 27.03.2019 otsuseid põhjusel, et

vastustaja ei arvestanud otsuste tegemisel kaebaja poolt 18.01.2019 esitatud lisaga 9, kuigi

määruse nr 10 § 15 lg 1 lubab taotlust kuni selle kohta tehtud otsuse vastuvõtmiseni muuta.

Samuti pole õigusakti, metoodika või juhendiga selgitatud, milliseid andmeid tuleb lisa 9

erinevatel ridadel näidata, seega ei toetu metsaühistute esitatud andmed ühtsetele alustele ega

ole omavahel võrreldavad.

Kaebaja esitas kaebuses mitmeid uusi põhjendusi, millele ta ei ole haldusmenetluses tuginenud.

Tegemist ei ole siiski vaidluse eseme muutmisega. Vaidluse eseme piiritlevad kaebuse nõue ja

alus (HKMS § 41 lg 1), mitte kaebaja õiguslikud väited (vt Riigikohtu 10.04.2014 otsus asjas

nr 3-3-1-16-14, p 14). Seega on kaebajal õigus esitada kohtumenetluses uusi õiguslikke väiteid.

Õiguslik on kaebaja väide, et vastustajal puudus toetuse taotlemise tähtaja määramise õigus.

Selline väide seondub kaebaja seisukohaga, et tal oli õigus ka pärast vastustaja määratud

tähtaega toetuse taotluse dokumente täiendada. Lisa 9 erinevate ridade osas ebaselguste

väljatoomine ei ole uus vaidluse alus, vaid põhjenduste täpsustamine, miks kaebaja leiab, et

metsaühistud ei ole esitanud andmeid ühtsetel alustel ja miks need andmed ei ole omavahel

võrreldavad. Kaebaja etteheited selle kohta, et vastustaja ei ole välja töötanud lisa 9 täitmise

metoodikat või juhendit ja vastustaja ei ole viinud läbi koolitusi või nõupidamisi lisa 9 täitmise

3-19-1424

7(20)

selgitamiseks, toetavad kaebaja seisukohta, et lisa 9 täitmise osas puudub ühene arusaadavus.

Seega ei ole kaebaja vaidluse alust muutnud.

10.2. Vastustajal on õigus selles, et kohustusliku kohtueelse menetluse korral ei saa kaebust

esitada nõude ega aluse osas, milles ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS

§ 47 lg 1). Põhjenduste täiendamine ja muutmine keelatud ei ole (HKMS § 49 lg 3 p 1).

Vastustaja leiab aga ekslikult, et MS § 10 lg 141 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse.

Viidanud norm ei sätesta kohtueelse vaidemenetluse läbimise kohustust, vaid vaide

lahendamise tähtaja, mis erineb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg-s 1 sätestatud

tavapärasest vaide lahendamise 10-päevasest tähtajast. Ka ükski muu MS-i ega määruse nr 10

säte ei näe ette, et erametsatoetuse taotlemisel oleks kohustus läbida enne kaebusega kohtusse

pöördumist kohtueelne vaidemenetlus. MS § 10 lg 141 lisati seadusesse metsaseaduse ja

halduskoostöö seaduse muutmise seadusega, mille eelnõu 463 SE seletuskirja1 kohaselt oli sätte

seadusesse lisamise eesmärgiks pikendada vaide lahendamise tähtaega, et anda vastustajale

rohkem aega vaide aluseks olevaid asjaolusid uurida, tõsta vaideotsuste kvaliteeti ja vältida uute

kohtuasjade algatamist (lk 4-5). Seega ei olnud seadusandja eesmärgiks kehtestada

kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust.

11. Kaebaja täiendas kaebust 14.02.2020 uute nõuetega.

HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav.

11.1. Kaebaja palus keelata vastustajal kuulutada 2020. a nõustamistoetuse taotlusvooru välja

enne, kui on välja töötatud protseduurireeglid, mis on tehtud kõigile kättesaadavaks.

Kohtu arvates ei seondu selline nõue praeguse vaidluse esemega. Kaebuse esemeks on

vastustaja 2019. a otsused, mis käsitlevad 03.12.2018 taotlusvooru nõustamistoetuse jagamist.

Kaebaja eesmärgiks nende otsuste vaidlustamisel on saada nõustamistoetust selle taotlusvooru

käigus. Kaebaja keelamisnõue, mis on suunatud uuele taotlusvoorule, ei aita kuidagi kaebajal

saavutada oma eesmärki saada toetust 03.12.2018 taotlusvoorus ega ole seetõttu otstarbekas.

HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamist, lubades seda esitada üksnes juhul, kui on

põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning

õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Praegusel hetkel

ei ole veel teada, kas kaebaja taotleb ka uues taotlusvoorus nõustamistoetust ja milliseks

kujuneb tema tulemus. Seetõttu pole teada, kas vastustaja otsus saab kuidagi kaebaja õigusi

rikkuda. Kui vastustaja jätab ka uues taotlusvoorus kaebaja taotluse rahuldamata, on kaebajal

võimalik vaidlustada seda otsust kohtus. Samuti on kaebajal võimalik vajadusel taotleda kohtult

esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seega on kaebajal olemas tõhus võimalus oma õigusi

efektiivselt kaitsta haldusakti vaidlustamisega. Järelikult ei ole kaebaja keelamiskaebus

otstarbekas ega lubatav ja kohus keeldub kaebuse muutmise vastuvõtmisest selles osas.

11.2. Teise uue nõudega palus kaebaja kohustada vastustajat hindama metsaühistute esitatud

lisasid 9 ühtsete protseduurireeglite alusel uuesti.

HKMS § 2 lg 2 teise lause järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus saab kaebaja nõudest aru selliselt, et kaebaja

soovib, et kohus kohustaks pärast vaidlusaluste otsuste tühistamist vastustajat tegema

metsaühistute toetuse taotluste osas uue otsuse. Kohtu hinnangul on selline kohustamisnõue

1 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0c341917-a704-4d28-8da1-63e05b77ef1b.

3-19-1424

8(20)

kaebaja eesmärgi saavutamiseks põhjendatud ja otstarbekas. Juhul, kui kohus tühistab

vaidlusalused haldusaktid, tuleb vastustajal teha toetuse jagamise osas uued otsused ja vajadusel

hinnata taotlusi uuesti. Seda, kas uus hindamine tuleks läbi viia kaebaja viidatud

protseduurireeglite vm alusel, hindab kohus asja lahendamise käigus. Seetõttu lubab kohus

kaebajal kaebust muuta. Kohustamisnõude esitamine on HKMS-i kohaselt lubatav. Vastustaja

on esitanud oma täiendavad seisukohad 03.03.2020 ja kohus on need ka vastu võtnud, mistõttu

ei pea kohus vajalikuks anda vastustajale uut tähtaega oma seisukohtade esitamiseks

kohustamisnõude osas.

12. Vastustaja arvates puudub kaebajal õigus nõuda vaidlusaluste otsuste tühistamist, sest need

on juba täidetud ja toetuse saanud metsaühistud on haldusakti kehtima jäämist usaldades toetuse

ära kasutanud. Kaebajale toetuse määramiseks puuduvad rahalised vahendid.

12.1. Kohtu arvates ei anna need asjaolud alust jätta kaebaja tühistamiskaebust läbi vaatamata.

Kaebuse esitamise ajal oli kaebajal kaebeõigus otsuste tühistamise nõudes olemas. Vaatamata

sellele, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetusele, on tal õigus tema taotluse õiguspärasele

menetlusele. Kui menetluses on olnud rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist, on

kaebajal õigus nõuda vaidlusaluste otsuste tühistamist ja asja uuesti otsustamist. HKMS § 158

lg 2 teise lause järgi hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või

toimingu tegemise aja seisuga. Seega kui kohus tuvastab, et vaidlusalused otsused olid nende

andmise ajal õigusvastased, saab kohus need otsused tühistada. Küsimused, kas uue otsuse

tegemisel tuleks kaebajale toetus määrata ja kas selleks on rahalisi vahendeid, peab vastustaja

lahendama asja uuesti otsustamise käigus (vt nt Riigikohtu 06.02.2018 otsus asjas nr 3-15-103,

p 27). Selliseid küsimusi ei saa otsustada kohus praeguse asja lahendamise käigus, sest see ei

kuulu vaidluse esemesse. Kui asja uuel otsustamisel peaks selguma, et kaebajale tuleks küll

toetus määrata, kuid rahalisi vahendeid selleks ei ole, saab vastustaja jätta uue otsusega

kaebajale toetuse määramata (määruse nr 10 § 3 lg 3). Sel juhul oleks kaebajal võimalik taotleda

talle tekitatud kahju hüvitamist (vt nt Riigikohtu 02.04.2019 otsus asjas nr 3-16-1048, p 17).

12.2. Asjakohatu on vastustaja viide teiste metsaühistute usalduse kaitsmise vajadusele.

Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja otsuseid, millega määrati teistele metsaühistutele

toetused. Kaebaja vaidlustas vastustaja 26.03.2019 otsust, millega kinnitati nõustamistoetuse

tulemusmõõdikute summaarsed tulemused. Selle otsusega ei ole veel metsaühistutele toetusi

määratud. Tegemist on eelhaldusaktiga (HMS § 52 lg 1 p 2) toetuse määramise menetluses.

Toetused määrati või jäeti määramata lõplike haldusaktidega (HMS § 51 lg 1). Kaebaja on

vaidlustanud vaid tema kohta tehtud lõpliku haldusakti (vastustaja 27.03.2019 otsuse), mitte

teiste metsaühistute kohta tehtud lõplikke haldusakte. Seega ei otsustata praeguse vaidluse

käigus teistele metsaühistutele määratud toetuste tagasinõudmise üle. Eelhaldusakti tühistamise

korral muutuvad küll sellele tuginevad lõplikud haldusaktid õigusvastaseks, kuid mitte tühiseks

ega kehtetuks. Nende kehtetuks tunnistamise üle peab vastustaja ise HMS-i 4. peatüki 4. jao

sätete alusel otsustama, kaaludes olulisi asjaolusid (HMS § 64 lg-d 2 ja 3) ja arvestades

metsaühistute usalduse kaitset (HMS § 66 lg 1). Vastustaja võib kaalumise tulemusel otsustada

jätta haldusaktid nende õigusvastasusele vaatamata kehtima ja toetused tagasi nõudmata

(määruse nr 10 § 20 lg 11). Sellist otsust ei saa aga teha vastustaja asemel kohus praeguse asja

lahendamise käigus.

12.3. Kaebajal on õigus vaidlustada vastustaja 26.03.2019 otsust terves ulatuses, sest selles

kajastatud tulemustest sõltub kaebaja võimalus toetust saada ja määratava toetuse suurus.

Määruse nr 10 § 8 lg 3 p 1 järgi võib nõustamistoetust taotleda metsaühistu, kellel on

summaarne tulemus lisas 6 esitatud tulemusmõõdikute alusel vähemalt 20% parima metsaühistu

summaarsest tulemusest. Määruse nr 10 lisast 6 nähtuvalt leitakse metsaühistu summaarne

3-19-1424

9(20)

tulemus lisa 9 andmete alusel. Kaebaja heidab ette, et parim metsaühistu on kajastanud lisas 9

valeandmeid ja oma tulemusmõõdikuid lubamatult suurendanud. Sellises olukorras sõltub

kaebaja tulemus parima metsaühistu tulemusest ja kaebajal peab olema võimalus parima

metsaühistu tulemust vaidlustada.

Määruse nr 10 § 8 lg 101 järgi saab metsaühistu ühes taotlusvoorus taotleda nõustamistoetust

maksimaalselt summas, mis moodustab vooru eelarvest sama suure osakaalu, kui on tema

liikmete osakaal kõigist selles voorus nõustamistoetust taotlenud ühistute liikmete koguarvust.

Seega sõltub kaebajale määratava toetuse suurus sellest, kui palju metsaühistuid jääb pärast uut

hindamist taotlejate hulka ja mis on nende liikmete arv. Järelikult peab kaebajal olema võimalus

vaidlustada ka teiste metsaühistute tulemusi.

13. Vastustaja arvates puudub kaebajal kaebeõigus vaideotsuse vaidlustamiseks. Kohus ei

nõustu vastustajaga. Vastustaja on HKMS § 45 lg-t 4 ebaõigesti tõlgendanud. Nimetatud säte

piirab vaideotsuse eraldiseisvat vaidlustamist, st ilma haldusakti või toimingut vaidlustamata,

mille peale vaie esitati. Kaebaja ei olegi esitanud kaebust eraldiseisvalt ainult vaideotsuse peale,

vaid vaidlustanud vaideotsuse koos haldusaktidega, mida ta vaidlustas ka vaides. Seega on

kaebajal praeguses asjas vaideotsuse vaidlustamiseks kaebeõigus olemas. Kohtu hinnangul on

vaideotsuse vaidlustamine koos vaide esemeks olevate haldusaktidega põhjendatud, sest

tegemist on omavahel seotud otsustega. Vastustaja hindas vaideotsuses haldusaktide

õiguspärasust ja sai täiendada haldusaktide põhjendusi. Seega moodustavad need süsteemse

terviku ja tuleb kohtus läbi vaadata ühiselt. Kui kohus leiab, et haldusaktid on õigusvastased, ei

saa ka nende kohta tehtud vaideotsus olla õiguspärane ja tuleb õigusselguse mõttes tühistada, et

sama asja kohta ei jääks kehtima vastuolulised otsused.

14. Põhjendamatu on kaebaja väide, et vastustajal puudus pädevus toetuse taotluse esitamise

tähtaja määramiseks.

MS § 6 lg 3 järgi võib Keskkonnaministeerium MS-is sätestatud erametsanduse toetuste

haldamise ülesande volitada erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud

sihtasutusele, kellel on metsanduse valdkonna toetuste menetlemisel küllaldane kogemus, ja

sõlmida temaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Nimetatud sätte alusel

on Keskkonnaministeerium sõlminud vastustajaga 10.01.2014 metsanduse valdkonna toetuste

menetlemise halduslepingu nr 4-1.1/14/42, mis kehtis 01.01.2014–02.03.2019. Alates

03.03.2019 kehtib Keskkonnaministeeriumi ja vastustaja vahel 27.02.2019 sõlmitud

haldusleping nr 1-6/19/33. Kuna 03.12.2018 taotlusvooru väljakuulutamise ajal kehtis 2014. a

sõlmitud haldusleping, siis lähtub kohus vastustaja pädevuse kontrollimisel sellest. Viidatud

lepingu kohaselt oli lepingu eesmärgiks anda vastustajale täitmiseks haldusülesanne, mis

seisneb MS § 10 alusel erametsanduse toetuste menetlemises lähtudes MS-i ja MS § 10 lg 11

alusel kehtestatud määruse nr 10 nõuetest. Viidatud lepingu p-ga 2.1 anti vastustaja ülesandeks

MS-i alusel esitatud erametsanduse toetuse taotluste menetlemine. Nimetatud ülesanne hõlmab

ka toetuse taotluse esitamise tähtaja kindlaksmääramist, sest tegemist on otseselt taotluse

menetlusega seotud küsimusega. Viidatud punkti alapunktis toodud ülesannete loetelu ei ole

lõplik, mida näitab p-s 2.1 kasutatud sõna „sealhulgas“, ega välista seega teisi taotluste

menetlemisega seotud ülesandeid.

Vastustaja pädevuse korraldada määruse nr 10 alusel toetuste andmist näeb ette ka määruse

nr 10 § 1 lg 2. Lisaks toetab kohtu hinnangut, et ka tähtaegade määramine on vastustaja

otsustada, määruse nr 10 § 3 lg 4 teine lause. Ükski MS-i ega määruse nr 10 säte ei jäta võimalust

tõlgenduseks, et vaatamata kohustusele menetleda toetuse taotlusi ja teha selles menetluses

2 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/101122015011.

3 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/128022019013.

3-19-1424

10(20)

taotluste kohta erinevaid otsuseid (MS § 10 lg 14, määruse nr 10 §-d 14, 17, 19, 20), on taotluste

esitamise tähtaja määramise pädevus jäetud Keskkonnaministeeriumi otsustada. Selline

tõlgendus ei oleks kooskõlas kehtivate normidega ja ka loogiline või kuidagi mõistlikult

põhjendatav. Ilmselgelt on tähtaja määramine seotud vastustaja töökorralduse ja -koormusega.

Seega on just vastustajal kõige parem otsustada, mis ajaks toetuse taotlusvoor välja kuulutada.

Kohtu jaoks ei ole ära nähtav, kuidas ja milliseid Keskkonnaministeeriumi tööülesandeid peaks

toetuse taotluse tähtaja kindlaksmääramine puudutama või miks peaks selle tähtaja määramine

olema kuidagi ministeeriumi huvides või kontrolli all.

15. Määruse nr 10 § 8 lg 2 järgi võib erametsaomanike nõustamistoetust taotleda ja saada

metsaühistu. Sama määruse § 3 lg 4 järgi esitab taotleja toetuse taotlemiseks lisas 1 esitatud

vormi kohase taotluse ning muud samas määruses nimetatud taotlemiseks vajalikud

dokumendid. Vastustaja teatab taotluse esitamise tähtpäeva ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes ning veebilehel www.eramets.ee. Määruse

nr 10 § 8 lg 31 järgi esitab taotleja nõustamistoetuse taotlemisel PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu taotluse, määruse § 3 lg 2 p-s 3 nimetatud nimekirja ja lisa 9 vormil andmed metsaühistu

tegevuse kohta taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal. Ametlikes Teadaannetes

22.10.2018 avaldatud vastustaja teate4 järgi oli erametsaomanike nõustamise toetuse 2019. a

taotlusvooru taotluse esitamise tähtpäevaks 03.12.2018.

Eeltoodust nähtuvalt tuli kaebajal erametsaomanike nõustamistoetuse taotlemiseks esitada

hiljemalt 03.12.2018 vastustajale määruse nr 10 lisa 1 vormi kohane taotlus ja lisa 9 vormil

andmed oma tegevuse kohta eelmisel kalendriaastal ning määruse nr 10 § 3 lg 2 p 3 kohane

liikmete nimekiri. Vaidluse all ei ole, et kaebaja esitas 03.12.2018 vastustajale toetuse taotluse,

millele oli lisatud liikmete nimekiri. Lisa 9 taotlusele lisatud ei olnud. Kaebaja esitas lisa 9 alles

18.01.2019. Vastustaja arvestas kaebaja taotluse hindamisel kaebaja poolt 03.09.2018 koos

metsaühistu toetuse taotlusega esitatud lisaga 9.

Kaebaja vaidlustab tema 03.09.2018 esitatud lisaga 9 arvestamist ja tema 18.01.2019 esitatud

lisaga 9 arvestamata jätmist.

16. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi sellega, et arvestas kaebaja nõustamistoetuse

taotluse hindamisel kaebaja 03.09.2018 esitatud lisaga 9. Kaebaja oli rikkunud toetuse

taotlusele esitatavaid nõudeid ja jätnud nõutava lisa 9 taotlusele lisamata. Selle tõttu saanuks

jätta kaebaja taotluse rahuldamata (määruse nr 10 § 17 lg 3, MS § 10 lg 91). See, et vastustaja

ei jätnud kaebaja taotlust puudusele vaatamata rahuldamata, vaid arvestas tema poolt varem

esitatud lisaga 9, oli vastutulek kaebajale ja toimus tema huvides, mitte tema õigusi rikkuvalt.

Kui kaebaja eesmärk ei olnud, et vastustaja arvestaks tema nõustamistoetuse taotluse

hindamisel 03.09.2018 esitatud lisaga 9, tulnuks tal endal esitada nõutav lisa 9 tähtaegselt koos

nõustamistoetuse taotlusega. Kaebaja ei ole lisa 9 tähtaegset esitamata jätmist vaatamata kohtu

sellekohasele nõudmisele kuidagi põhjendanud.

Vastustaja selgitas, et praktikas on tavapärane, et metsaühistud ei esita metsaühistu toetuse ja

nõustamistoetuse taotlemisel lisa 9 korduvalt. Vastustaja arvestab hilisema taotluse hindamisel

varasemale taotlusele lisatud lisaga 9. Vastustaja selgituste kohaselt on selline praktika

põhjendatud, sest lisas 9 kajastatakse andmeid taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta kohta,

mis ei saa toetuse taotlemise aastal enam muutuda.

Kohtu hinnangul ei ole vastustaja praktika õigusvastane ega riku taotlejate õigusi. Määruse

nr 10 § 12 lg 16 p-st 3 ja § 8 lg-st 31 nähtub, et nii metsaühistu toetuse kui ka nõustamistoetuse

taotlemisel tuleb lisada taotlusele lisa 9. Viidatud sätetest nähtub, et lisas 9 tuleb kajastada

4 Kättesaadav https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1370684.

3-19-1424

11(20)

andmed metsaühistu tegevuse kohta taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal. Seega

küsitakse mõlema taotluse puhul samu andmeid. Arvestades, et küsitud andmed käivad eelneva

aasta kohta, on põhjendatud vastustaja seisukoht, et need andmed ei saa käimasoleval aastal

enam muutuda vaatamata asjaolule, et metsaühistu toetuse taotluse ja nõustamistoetuse taotluse

esitamise tähtpäeva vahele jäi 3 kuud. See, et vastustaja ei küsi kummagi taotluse juurde eraldi

lisa 9, vaid arvestab hilisema taotluse hindamisel varasema taotluse juurde lisatud lisaga 9, on

taotlejaid soodustav. Sellega säästetakse taotlejaid samade andmete uuesti esitamise

kohustusest. Samas on taotlejatel alati võimalik lisada hilisemale taotlusele uus lisa 9, nt juhul,

kui võrreldes varasema taotlusega olid andmed muutunud. Lisaks on selline praktika ka

halduskoormust vähendav, sest vastustaja ei pea kulutama aega erinevates menetlustes

samasisuliste dokumentide korduvale kontrollimisele ja andmete korduvale hindamisele. Aja

säästmine võimaldab lahendada taotlusi kiiremini ja on seega ka taotlejate huvides.

Kohtu hinnangul näitab kaebaja käitumine, kus ta ei esitanud koos nõustamistoetuse taotlusega

vastustajale tähtaegselt uut lisa 9, kaebaja teadlikkust vastustaja eelviidatud halduspraktikast ja

sellega nõustumist. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tal oleks olnud nõustamistoetuse taotluse

juurde lisa 9 lisamata jätmiseks muud põhjused. Seega oli kaebaja eesmärgiks nõustamistoetuse

taotluse esitamisel, et vastustaja arvestaks tema poolt koos metsaühistu toetuse taotlusega

esitatud lisaga 9. Samuti näitab see, et kaebaja andmed ei olnud vahepeal muutunud. Vastasel

korral oleks ta esitanud nõustamistaotluse juurde uute andmetega lisa 9. Kaebaja on muutnud

oma seisukohta alles pärast seda, kui ta sai vastustaja 14.01.2019 e-kirjast teada teiste

metsaühistute tulemused ja enda tulemuse teistega võrreldes, mis ei võimaldanud talle toetust

määrata. Selline käitumine ei ole heausklik.

17. Vastustaja edastas 14.01.2019 e-kirjaga metsaühistute listi, kuhu kuulus ka kaebaja,

metsaühistu toetuse 2018. a taotlusvooru tulemusmõõdikute tabeli, mille järgi oli kaebaja

tulemuseks 17,77%. Pärast seda esitas kaebaja 18.01.2019 vastustajale nõustamistoetuse

taotluse juurde uute andmetega lisa 9.

Vaidluse all on, kas kaebajal oli õigus rohkem kui 1 kuu pärast nõustamistoetuse taotluse

esitamise tähtaja (03.12.2018) möödumist esitada taotluse juurde uute andmetega lisa 9.

18. Määruse nr 10 § 15 lg 1 järgi võib vastustajale esitatud taotlust muuta kuni taotluse

rahuldamise otsuse vastuvõtmiseni juhul, kui selguvad asjaolud, millest tingituna ei ole

võimalik taotluses käsitletud tegevust ellu viia või kui taotluses esineb ebatäpsusi või eksimusi.

Kaebaja ei tugine esimesele alternatiivile ehk sellele, et tal ei ole võimalik nõustamistegevust

ellu viia. Kaebaja soovis lisa 9 muuta põhjusel, et väidetavalt ei olnud talle lisa 9 täitmine

arusaadav ja võrdlusest teiste metsaühistute esitatud andmetega nähtus, et nemad olid lähtunud

lisa 9 täitmisel teistest põhimõtetest. Seega tugineb kaebaja teisele alternatiivile ehk sellele, et

tema varem esitatud lisa 9 sisaldas ebatäpsusi ja eksimusi. Kaebaja ei väida seejuures, et tema

2017. a tegevusandmed oleksid tagantjärele muutunud.

19. Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et tema poolt uute andmetega lisa 9 hilinenult

esitamist õigustas ainuüksi see, et vastustaja ei ole kehtestanud lisa 9 täitmise

juhendit/metoodikat. Samuti ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et vastustajal oli sellise

juhendi väljatöötamise kohustus.

20. MS § 10 lg 11 järgi kehtestab toetuse andmise alused, taotlusele esitatavad nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise korra, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise

korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega oli taotlusele esitatavate nõuete

kehtestamise õigus ja kohustus seaduse järgi keskkonnaministril, mitte vastustajal toetuse

andjana. Keskkonnaminister on viidatud normi alusel võtnud vastu määruse nr 10, mis sätestab

3-19-1424

12(20)

nii taotlusele kui ka selle lisadele esitatavad nõuded. Kaebajal oli toetuse taotlemisel kohustus

järgida nii MS-is kui ka määruses nr 10 toodud nõudeid (vt nt MS § 10 lg 6, määruse nr 10

§-d 3, 4, 5, 8). Vastustajal puudus pädevus toetuse taotlejale või toetuse taotlusele täiendavaid

kohustuslikke tingimusi seada. Sellist pädevust ei ole talle antud MS-iga ega määrusega nr 10.

Vastustajal oli kohustus kontrollida taotluste ja taotlejate vastavust MS-i ja määruse nr 10

nõuetele (määruse nr 10 § 14 lg 1, § 19 lg 3). Vastustajal on õigus jätta toetuse taotlus

rahuldamata, kui see ei vasta määruses nr 10 või MS-is sätestatud nõuetele (määruse nr 10 § 17

lg 3, MS § 10 lg 91).

Kuni 31.12.2013 kehtinud MS § 10 lg 10 andis toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra

ning taotluse vormi kehtestamise õiguse vastustajale. Nimetatud norm tunnistati metsaseaduse

ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse p-ga 10 kehtetuks. Seda põhjendati eelnõu

seletuskirjas sellega, et eraõiguslik juriidiline isik ei saa kehtestada regulatsiooni, millel on

üldine iseloom ning mis on suunatud haldusvälistele isikutele, samuti kehtestada

üldkohustuslikke norme. Selline regulatsioon kehtestatakse seaduse alusel antava määrusega

(lk 4). Seega oli seadusandja eesmärk kehtestada toetusele ja taotlejale esitatavad nõuded

ministri määrusega, mitte vastustaja juhendi või protseduuriga.

Kaebaja viide vastustaja ja Keskkonnaministeeriumi vahel 2014. a sõlmitud halduslepingule on

asjakohatu. Esiteks sätestab lepingu p 1 selgelt, et vastustajal on kohustus menetleda toetusi

MS-i ja määruse nr 10 nõuetest lähtuvalt. Teiseks ei anna lepingu p 3.1.1 vastustajale pädevust

kehtestada õigusakte. Nimetatud lepingupunkt annab vastustajale õiguse välja töötada ja

kehtestada vaid tema enda tööd reguleerivaid siseakte. Sellised siseaktid (halduseeskirjad)

saavad olla siduvad vaid vastustajale endale, aidates tal oma ülesandeid paremini ja kiiremini

täita ning halduspraktikat ühtlustada/parandada. Samuti aitavad sellised protseduurid ministril

vastustaja tegevuse üle järelevalvet teostada. Sellised siseaktid ei loo ega saagi luua mingeid

õigusi ega kohustusi haldusvälistele isikutele (toetuse taotlejatele). Õigustloova akti andmise

pädevus vastustajal kui eraõiguslikul juriidilisel isikul puudub ja sellist õigust ei saanud anda

talle ka halduslepinguga, sest sellisel juhul oleks haldusleping vastuolus seadusega. Sõna

„protseduur“ tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu järgi toimimisviisi, toimumise korda ja

toimingut5. Ka see näitab, et lepinguga anti vastustajale ülesanne ise oma tegevus- või

menetlusreeglid paika panna. Neile lisaks tuli aga vastustajal lähtuda tema tegevust

reguleerivatest õigusnormidest (MS, määrus nr 10, HMS).

Kaebaja ei ole viidatud halduslepingu pool ja see leping ei reguleeri kaebaja subjektiivseid

õigusi, mistõttu puudub kaebajal lepingule tuginedes õigus nõuda vastustajalt lepingu täitmist,

sh p-s 3.1.1 nimetatud protseduuride väljatöötamist.

21. Seega on kohus seisukohal, et vastustajal ei olnud kohustust töötada välja toetuse

taotlejatele taotluse või selle lisade täitmiseks mingeid juhiseid/protseduure ja kaebajal puudub

õigus nende väljatöötamist nõuda. Vastustajal oli taotluste menetlejana õigus ja kohustus

selgitada taotlejatele toetuse taotlemise tingimusi ja abistada või juhendada neid taotluste

täitmisel, kuid selle ülesande täitmiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. HMS § 5

lg 1 järgi määrab haldusorgan menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad

kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Seega võis vastustaja

juhendada taotlejaid suuliselt (koolitused, infopäevad, telefoni teel, kohtumised vms) ja/või

kirjalikult (kirja või e-kirja teel, veebilehel, ajalehes, infolehtedel vms).

Vastustaja selgitas, et ta on juhendanud ja nõustanud taotlejaid toetuse taotlemise osas

koolitustel, infopäevadel, telefoni teel, kohtumistel ja kirjadele vastates. Samuti on vastustaja

veebilehel olemas vajalik teave toetuse taotlemiseks. Kohtul puudub alus vastustaja selgituste

5 Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=protseduur&F=M.

3-19-1424

13(20)

usaldusväärsuses kahelda. Vastustaja veebilehel on metsaühistutele mõeldud toetuste kohta

antud selgitused lihtsasti leitavad6. Selgitatud on, milliseid toetusi võib metsaühistu taotleda,

millistele nõuetele peab metsaühistu vastama, kuidas taotlust esitada, kuidas arvutada toetuse

suurust ja kuidas toetust välja makstakse. Eraldi lingid on toetusi reguleerivatele õigusaktidele,

taotlusele ja sellele lisadele. Taotlus ja lisad on allalaaditavad ning sisaldavad täitmise

juhiseid/kommentaare (kursori liigutamisel tabeli lahtrites olevatele punastele kolmnurkadele).

Ka kaebaja enda esitatud tõendid näitavad, et ta on saanud esitada vastustajale toetuse taotluse

täitmise osas järelepärimisi, millele vastustaja on andnud põhjalikke vastuseid. Samuti sisaldab

kaebaja esitatud lisa 9 samu kommentaare, mis on vastustaja veebilehel kättesaadavad. Seega

oli kaebajal võimalik neist lisa 9 täitmisel juhinduda.

Järelikult on taotlejatel olnud võimalik vajadusel taotluse täitmise osas vastustajalt selgitusi

küsida ja saada. Eraldi protseduuride või juhendite väljatöötamine taotluse täitmise osas ei

olnud kohustuslik ja nende puudumine ei muuda vastustaja menetlust ega selle käigus vastu

võetud haldusakte õigusvastaseks. Seega on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et vaidlusalused

otsused on õigusvastased ainuüksi põhjusel, et puuduvad lisa 9 täitmise juhised. Isegi kui

vastustaja oleks kaebaja viidatud protseduurid/juhendid kehtestanud, ei oleks need olnud

haldusvälistele isikutele siduvad ja taotluse nõuetelevastavust tulnuks ikkagi kontrollida

seaduse ja määruse alusel. Samuti ei oleks sellise juhendi väljatöötamine ikkagi välistanud, et

mõned metsaühistud võivad esitada taotluses valeandmeid, et enda tulemust paremana näidata,

või tõlgendavad esitatud nõudeid teisiti.

22. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja väites, et ta on korraldanud enne taotlusvooru

väljakuulutamist koolitusi/infopäevi metsaühistute nõustamiseks. Koolituste ja infopäevade

toimumise kohta leiab teavet ka internetist7. Erinevate seminaride ettekanded on siiani

vastustaja veebilehel üleval8. Seega ei pea kohus vajalikuks koguda vastustaja käest täiendavalt

teavet koolituste/infopäevade korraldamise kohta ning kaebaja vastav tõendi kogumise taotlus

jääb rahuldamata.

Isegi kui vastustaja ei oleks koolitusi/infopäevi korraldanud, oleks toetuse taotlejal igal juhul

olnud kohustus enne toetuse taotlemist taotlusele ja taotlejale esitatavad nõuded välja selgitada.

Kaebaja ei saa oma hoolsuskohustuse rikkumist põhjendada väitega, et vastustaja ei ole

infopäevi/koolitusi korraldanud.

23. Kuna kaebaja soovitud protseduuride kehtestamiseks puudus kohustus ja taotlejatel, sh

kaebajal on olnud võimalik enne taotluse esitamist küsida vastustajalt juhiseid/selgitusi taotluse

ja selle lisade täitmise kohta, siis ei saa kaebaja tugineda uute andmetega lisa 9 esitamisel

sellele, et vastustaja ei ole kehtestanud selle täitmise juhendit. Selline põhjendus on asjakohatu

ega õigusta tähtaja rikkumist. Kaebajal oli endal kohustus selgitada enne taotluse esitamist välja

taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, pöördudes vajadusel järelepärimisega vastustaja

poole. Sellised järelepärimised tuli teha enne taotluse esitamise tähtaja möödumist. Taotlust

esitades on kaebaja kinnitanud, et ta on teadlik määruse nr 10 tingimustest ning taotlemisele ja

toetuse saamisele kehtestatud nõuetest. Kui kaebaja leidis, et talle ei ole lisa 9 täitmine

arusaadav, kuid ta jättis sellele vaatamata vajalikud järelepärimised tegemata ning ise taotlusele

ja selle lisadele esitatavad nõuded välja uurimata, on ta ise rikkunud oma hoolsuskohustust.

6 Vt https://www.eramets.ee/toetused/uhistutoetus/.

7 Vt https://www.eramets.ee/metsandusuudised/toetuste-infopaevad-tartumaal-ja-tallinnas/;

https://www.eramets.ee/metsandusuudised/uleriigilisel-infopaeval-peateemaks-metsatoetused/;

https://www.eramets.ee/metsandusuudised/jaanuari-lopus-toimuvad-metsandustoetuste-infopaevad/.

8 Vt https://www.eramets.ee/kasulik-ja-huvitav/seminaride-ettekanded/.

3-19-1424

14(20)

Selle eest ei vastuta vastustaja. Kohtu hinnangul ei anna selline hoolsuskohustuse rikkumine

õigust esitada uut taotlust või selle lisasid pärast taotluse esitamise tähtaja möödumist.

24. Kohtu jaoks ei ole ka eluliselt usutav, et kaebajale sai lisa 9 täitmine tekitada arusaamatusi.

Tegemist on tagantjärele otsitud põhjendusega, millega põhjendada enda kehva tulemust teiste

metsaühistutega võrreldes. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja taotlenud

metsaühistu toetust alates 2015. a ja nõustamistoetust alates 2017. a. Vastustaja esitas erinevatel

ajaperioodidel kehtinud lisa 9 vormid. Nende võrdlusest nähtub, et lisa 9 on peaaegu

samasugusena kehtinud alates 20.04.2014. Aja jooksul on mõned read juurde tulnud ja mõned

ära kadunud. Suurem osa andmeid on jäänud aga samaks. Seega on kaebaja metsaühistu toetusi

ja nõustamistoetusi taotledes korduvalt täitnud ja esitanud taotluste juurde ka lisa 9 ning selle

täitmise osas ei saanud tal tekkida äkki 2019. a mingeid arusaamatusi. Kui need ka tekkisid,

tulnuks need klaarida enne taotluse esitamise tähtaja möödumist.

25. Kaebaja väidetavad segadused lisa 9 täitmisel ei ole ka sisuliselt põhjendatud.

25.1. Lisa 9 real 2.3.2 tuleb näidata metsa uuendamise korraldamine ja mõõtühikuks on

erametsaomanike arv. Vastustaja veebilehelt kättesaadava kommentaaridega lisa 9 kohaselt

tuleb selles lahtris näidata metsaomanike arv, kellele ühistu on korraldanud metsa uuendamist,

st maapinna ettevalmistus + istutamine + külv + kultuuri hooldamine + taimede hankimine.

Arvesse ei lähe metsaomanikule toetuse taotlemine.

Kaebaja leiab, et istutusmaterjali hankimise kajastamine sellel real ei ole kooskõlas

õigusaktidega.

Metsa uuendamise võtted on sätestatud MS § 24 lg-s 2, mille p 3 nimetab ära puude istutamise.

Ilmselgelt ei ole võimalik puid istutada, kui ei ole eelnevalt hangitud selleks istutusmaterjali

(puuistikuid). Tegemist on olemuslikult ja lahutamatult seotud ülesannetega. Määruse nr 10 § 9

lg 5 reguleerib, millised kulud on metsa uuendamise toetuse puhul abikõlblikud. Viidatud sätte

p 2 loeb abikõlblikuks metsataimede soetamise ja istutamise kulud. Seega kuulub

metsataimede/istikute soetamine samuti metsa uuendamise korraldamise alla.

25.2. Lisa 9 real 2.3.3 tuleb näidata erametsaomanike nõustamine ja mõõtühikuks on

erametsaomanike arv. Kommentaaridega lisas 9 ei ole selle lahtri kohta kommentaare lisatud.

Kaebaja viitab nõustamistoetuse määrale (80 eurot) ja leiab, et teiste metsaühistute esitatud

andmetest nähtub, et metsaomanikke on nõustatud rohkem kui toetus võimaldaks. Samuti

vaidles kaebaja vastu sellele, et sellel real võiks kajastada muid nõustamisi peale

nõustamistoetuse raames toimuvate nõustamiste.

Vastustaja selgitas, et real 2.3.3 kajastatakse kõiki nõustamisi, mitte ainult nõustamistoetuse

raames toimunud nõustamisi. Sellele viitavad ka ridade 2.3.3 ja 2.3 pealkirjad.

Kohus ei nõustu kaebaja tõlgenduse ja etteheidetega. Lisa 9 real 2.3.3 tuleb kajastada

erametsaomanike arv, keda metsaühistu on nõustanud. Ühestki õigusaktist, sh lisast 9 ei tulene,

et sellel real tuleb kajastada vaid selliseid nõustamisi, mida on osutatud nõustamistoetuse eest.

Sellele ei viita ka vaidlusaluse rea pealkiri („Erametsaomanike nõustamine“) ega lisa 9

esitamise eesmärk. Lisa 9 eesmärgiks ei ole kajastada metsaühistule määratud toetuste

kasutamist (selle kohta peavad metsaühistud esitama aruande – vt määruse nr 10 § 8 lg 11), vaid

andmeid metsaühistu tegevuse kohta (mida näitab ka lisa 9 pealkiri „Andmed metsaühistu

tegevuse kohta“). Metsaühistud tegutsevad ja peavadki tegutsema lisaks mahus, mida riik

rahaliselt ei toeta. Metsaühistu ei saa oma tegevuses toetuda vaid riigi makstavale toetusele ja

lõpetada oma tegevust juhul, kui riik toetust ei maksa. Sealjuures võivad ja peavad metsaühistud

erametsaomanikke nõustama ka ilma riigipoolse toetuseta. Sellisel juhul maksavad nõustamise

3-19-1424

15(20)

eest erametsaomanikud ise. See, et metsaühistu tegutseb suuremas mahus, kui riigi makstav

toetus seda võimaldab, näitab tema elujõulisust, aktiivsust ja efektiivsust. Just selliste

metsaühistute toetamist riik soosibki, sest sellisele metsaühistule makstav toetus on suurema

kasuteguriga ja erametsaomanike huvides.

Eeltoodud seisukohta toetab keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 82 „Keskkonnaministri

14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta

esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotlusemenetlemise kord, taotluse hindamise alused

ning toetuse tagasinõudmise kord” muutmine“ eelnõu seletuskiri9, kus on selgitatud, et

nõustamistoetus otsustatakse tulemusmõõdikute põhjal, kuna see võimaldab toetusraha jaotada

õiglasemalt. Metsaühistud, kes on panustanud erinevatesse metsamajanduslikesse tegevustesse

aktiivsemalt, saavad raha rohkem ja vastupidi (lk 2, 4). Seletuskirjas on selgitatud nt 200 liikme

nõuet (määruse nr 10 § 3 lg 2 p 1) sellega, et sellise liikmete arvuga metsaühistud on

elujõulisemad ja nõue aitab tagada, et metsaomanikke (ühistu liikmeid) teenindatakse

kvaliteetsemalt. Samuti aitab piirang vältida selliste ühistute teket, mille ainus eesmärk on riigilt

toetust saada, kuid puudub sisuline soov ühistegevust arendada (lk 3). Nõustamise toetamise

tihedam sidumine metsaühistute hindamisega aitab tagada, et nõustamine ei jää pelgalt

metsaomanikule pakutavaks teoreetiliseks soovituseks, vaid soovitatud metsakasvatustöid

aidatakse metsaühistu korraldamisel ka ellu viia (lk 4). Seega on riigi eesmärk soosida

elujõulisemaid ja aktiivsemaid metsaühistuid.

Lisaks on kaebaja jätnud arvestamata sellega, et määruse nr 10 § 8 lg-s 7 nimetatud

nõustamistoetuse määr kuni 80 eurot ühe nõuande teenuse saanud erametsaomaniku kohta

määrab kindlaks toetuse maksimummäära. Nõustamisteenuse eest ei pea aga tingimata võtma

tasu toetuse maksimummääras. Kui nõustamine võtab vähem aega ja/või toob metsaühistule

kaasa väiksemad kulud, võidakse nõustamist osutada ka väiksema summa eest. Sellisel juhul

jätkub metsaühistul riigi makstavat toetust enamate metsaomanike nõustamiseks. Kaebaja on

teinud kaebuses arvutused just toetuse maksimummääraga, seega on ta lähtunud valest

eeldusest. Sellised kaebaja arvutused ei ole adekvaatsed ega tõenda kuidagi, et teised

metsaühistud oleksid esitanud oma taotlustes valeandmeid.

25.3. Lisa 9 real 2.3.4 tuleb näidata rühmanõustamine ja mõõtühikuks on erametsaomanike

arv. Kommentaaridega lisa 9 järgi tuleb selles lahtris näidata 2017. a rühmanõustamistel

osalenud metsaomanike arv.

Kaebaja arvab, et teised metsaühistud on kajastanud selles lahtris lisaks erametsaomanikele ka

teisi rühmanõustamisel osalenud isikuid ja palub vastustajalt välja nõuda teiste metsaühistute

2017. a rühmanõustamiste nimekirjad.

Kohtu hinnangul ei saa rea 2.3.4 kirjest ega lisatud kommentaarist jääda arusaamatuks, milliseid

andmeid tuleb sellel real kajastada. Kaebaja saab õigesti aru sellest, et vaidlusalusel real tuleb

kajastada vaid rühmanõustamisel osalenud erametsaomanike arv. Samas ei ole ta kuidagi

põhjendanud kahtlust, et teised metsaühistud oleksid siinkohal lisa 9 täitmisel eksinud või

tahtlikult valeandmeid esitanud. Tulemusmõõdikute tabeli kohaselt jäävad kõigil metsaühistutel

peale MTÜ Eesti Kaugmetsaomanike Liit rühmanõustamisel osalenud isikute arv alla

metsaühistu liikmete arvust, seega puudub põhjendatud alus kahtlustada, et metsaühistud

võivad olla kajastanud siinkohal valesid andmeid. MTÜ Eesti Kaugmetsaomanike Liit on

märkinud rühmanõustamisel osalenud isikute arvu 59 võrra suuremana oma liikmete arvust.

Eeltoodu ei anna aga veel alust kahtluseks, et ta oleks esitanud lisas 9 valeandmeid. Määruse

nr 10 § 12 lg 8 p 1 järgi on metsaühistu toetuse määr erametsaomanike rühmanõustamise korral

9 Kättesaadav http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/26f38aea-f9d0-4326-bdc8-

dbda93430ad2?activity=1#o9ODgnLi.

3-19-1424

16(20)

kuni 500 eurot ühe rühmanõustamise kohta, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot aastas. Seega

saab metsaühistu korraldada aastas vähemalt 4 rühmanõustamist. Kui mõned liikmed osalevad

aastas rohkem kui ühel rühmanõustamisel, saab aastane rühmanõustamisel osalejate arv ületada

metsaühistu liikmete arvu.

Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja teiste metsaühistute

rühmanõustamiste nimekirjad. Kohtu ülesandeks ei ole vastustaja asemel haldusmenetlust läbi

viia ja taotluste nõuetelevastavust hinnata. Seda peab tegema vastustaja ise. Kohtu ülesandeks

on kontrollida, kas vastustaja on viinud haldusmenetluse läbi õiguspäraselt. Kaebaja ei ole

põhjendanud, miks ta leiab, et vastustaja ei ole siinkohal taotlusi õiguspäraselt kontrollinud ja

hinnanud. Kaebaja ebamäärased ja hüpoteetilised väited ei anna põhjust koguda asja juurde

kõikvõimalikke tõendeid, mille osas pole teada, kas need on asja lahendamiseks vajalikud.

Arvestades toetust taotlenud metsaühistute arvu (24), nende korraldatud rühmanõustamiste arvu

ja neil osalenud isikute arvu (2013), oleks tegemist väga mahukate andmetega, mis koormaksid

kohtutoimikut märkimisväärselt. Seega peaks selliste tõendite kogumine olema põhjendatud.

Kaebaja ülesanne on tõendi kogumist põhjendada. Pealegi ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et

rühmanõustamistel, mida korraldatakse metsaomanikele nõu andmiseks, osaleksid ka muud

isikud, keda selline nõustamine ei saaks kuidagi puudutada. Eneseharimiseks ja ajaveetmiseks

on olemas teised võimalused. Samuti ei ole usutav, et metsaühistud, kes teavad, milliseid

andmeid nad peavad toetuse taotlemisel esitama, kajastaksid teadlikult rühmanõustamisel

osalenud isikute hulgas ka neid, kes ei ole metsaomanikud. Eriti olles teadlikud sellest, et

vastustaja kontrollib taotluses esitatud andmeid (määruse nr 10 § 14 lg 1, § 19 lg 3). Sellisel

juhul riskiksid nad nii taotletud toetusest ka kui järgmise aasta toetusest ilmajäämisega (vt MS

§ 10 lg 91 p 3, määruse nr 10 § 19 lg 2 p 2), samuti juba makstud toetuse tagasinõudmisega (MS

§ 10 lg 9).

25.4. Lisa 9 real 2.3.7 tuleb näidata valgustusraie korraldamine ja mõõtühikuks on

erametsaomanike arv ning lisa 9 real 3.2.2 tuleb näidata valgustusraie ja mõõtühikuks on hektar.

Kommentaaridega lisas 9 ei ole nende lahtrite kohta kommentaare lisatud.

Kaebaja seadis kahtluse alla parima metsaühistu valgustusraiete kohta esitatud andmed, mis

ületasid teiste metsaühistute näitajaid mitmekordselt. Kaebaja palus vastustajalt välja nõuda

parima metsaühistu 2017. a valgustusraiete nimekirja, et veenduda esitatud andmete õigsuses.

MS § 28 lg 4 p 1 järgi kuuluvad hooldusraie hulka valgustusraie kuni 8-sentimeetrilise keskmise

rinnasdiameetriga

puistus,

harvendusraie

8-sentimeetrilise

ja

suurema

keskmise

rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie. Sama paragrahvi lg 7 p 1 järgi tehakse

valgustusraiet puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu

kujundamiseks. Määruse nr 88 § 6 lg 1 järgi võib valgustusraiet teha kõikides kuni

8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes, kus peapuuliigi valgusolud vajavad

reguleerimist.

Eeltoodud sätetest nähtuvalt on valgustusraie õigusaktides selgesti defineeritud ja

metsaühistutel ei saanud toetuse taotluse esitamisel jääda kahtlusi, milliseid andmeid tuleb

selles osas lisas 9 kajastada. Valgustus- ja harvendusraie on teineteisest selgesti eristatavad

puistu rinnasdiameetri suuruse järgi. Metsaühistud peavad tundma nende tegevust reguleerivaid

õigusakte ega saa põhjendada taotluse ebaõiget täitmist juhendi puudumisega.

Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja parima metsaühistu

valgustusraiete nimekiri. Esiteks ei ole kohtu ülesandeks hinnata vastustaja asemel toetuse

taotlusi ja viia vastustaja asemel haldusmenetlust läbi. Vastustajal on määruse nr 10 § 14 lg 1

järgi kohustus kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust ning taotluse, taotleja ja

kavandatava tegevuse vastavust MS-is ja määruses nr 10 sätestatud nõuetele. Ilmselgelt ei saa

3-19-1424

17(20)

vastustajalt nõuda, et ta kõigi toetust taotlevate metsaühistute liikmete metsamaadel käiks

valgustusraiete osas kohapealset kontrolli teostamas. Tulemusmõõdikute tabelist nähtuvalt

esitas toetuse taotluse 24 metsaühistut, kelle liikmete arv oli kokku 10 569 ja neile liikmetele

kuuluva metsamaa suurus oli kokku 440 831 ha. Sellise kontrolli teostamine ei oleks mõeldav

ja tooks kaasa liiga suure halduskoormuse, mis ei võimaldaks toetuse taotlusi mõistliku tähtaja

jooksul menetleda. Põhjendatud on kontrollida neid andmeid, mis äratavad kahtlust või on

vastustajale teadaolevalt muude andmetega vastuolus.

Kohus ei leia, et parima metsaühistu MTÜ Ühinenud Metsaomanikud valgustusraie andmed

oleksid kahtlustäratavad vaatamata sellele, et need ületasid teiste metsaühistute andmeid

mitmetes kordades. Tulemusmõõdikute tabelist nähtuvalt oli MTÜ Ühinenud Metsaomanikud

liikmete arv 723 ja liikmetele kuuluva metsamaa pindala kokku 163 898 ha, valgustusraiet tehti

4439,3 ha suurusel metsamaal, mis moodustab 3% kogu tema liikmetele kuuluvast metsamaast.

Liikmete arvu poolest oli MTÜ Ühinenud Metsaomanikud teiste toetust taotlenud metsaühistute

hulgas kolmandal kohal ja liikmetele kuuluva metsamaa kogupindala osas esimesel kohal. Kuna

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liikmetele kuuluva metsamaa kogupindala ongi mitmeid kordi

suurem kui teiste metsaühistute liikmetele kuuluva metsamaa kogupindala, siis arusaadavalt

saab ka MTÜ Ühinenud Metsaomanikud valgustusraiete pindala olla teiste metsaühistute

valgustusraiete pindalast mitmeid kordi suurem. Arvestades valgustusraie pindala

protsentuaalset osakaalu metsaühistu liikmetele kuuluvast metsamaa kogupindalast, ei ole MTÜ

Ühinenud Metsaomanikud ainus suurima näitajaga metsaühistu. Samamoodi on 3% suurusel

metsamaal teinud valgustusraiet MTÜ Metsahuviliste Selts. Seevastu 2% suurusel metsamaal

on teinud valgustusraiet MTÜ Põlvamaa Metsaühistu, MTÜ Virumaa Metsaühistu ja MTÜ

Viljandimaa Metsaselts. Seega ei ole MTÜ Ühinenud Metsaomanikud valgustusraie pindala

teistega võrreldes kahtlustäratavalt suur. MTÜ Ühinenud Metsaomanikud veebilehe10 andmetel

on metsaühistul praeguse seisuga juba 1199 liiget ja neile kuuluva metsamaa pindala kokku

181 282 ha. Järelikult ongi tegemist ühe suurima metsaühistuga, kellel saavadki olla suuremad

näitajad. Kaebaja liikmete arv oli tulemusmõõdiku tabelist nähtuvalt 347 ja neile kuuluva

metsamaa pindala 7232 ha, järelikult tunduvalt väiksem parima metsaühistuga võrreldes. Ka

valgustusraiete pindala osakaal oli vaid 0,09%, mis näitab, et kaebaja ei ole olnud võrreldaval

perioodil sama tegus kui parim metsaühistu.

Pelgalt kaebaja taotletud valgustusraiete nimekirja väljanõudmine ei võimaldaks asjas olulisi

asjaolusid välja selgitada. MS § 41 lg 1 p 1 järgi esitab metsaomanik või tema esindaja

Keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie. Seega

puudub valgustusraiete puhul võimalus raie teostamist metsateatiste abil kontrollida.

Kohapealse kontrolli teostamine kõigis MTÜ Ühinenud Metsaomanike valgustusraie kohtades

ei ole mõeldav ja see ei pruugi olla 3 aastat hiljem (raied teostati 2017. a) ka tulemuslik.

Arvestades, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vastustaja oleks viinud

haldusmenetluse läbi õigusvastaselt, ega selle kohta, et MTÜ Ühinenud Metsaomanikud oleks

toetuse taotluses esitanud valeandmeid, samuti ei ole kaebaja oma väiteid usutavalt põhistanud,

vaid esitanud üksnes ebamääraseid ja hüpoteetilisi kahtlusi, siis ei pea kohus põhjendatuks

koormata kohtutoimikut mahukate andmetega, mis ei aita asja lahendamisele kaasa. Kaebaja ei

saa oma kehva hindamistulemust ja vähetegusat 2017. a põhjendada teiste metsaühistute poolt

valeandmete esitamisega.

25.5. Lisa 9 real 2.3.8 tuleb näidata metsamaaparandustööde korraldamine ja mõõtühikuks on

erametsaomanike arv. Kommentaaridega lisas 9 ei ole selle lahtri kohta kommentaare lisatud.

10 Kättesaadav https://eestimetsad.ee/.

3-19-1424

18(20)

Kaebaja jaoks on ebaselge, milliseid töid saab siinkohal kajastada, sest maaparandustoetuste

taotluste täitmist ja esitamist ei arvestata, maaparandussüsteemide projekteerimine ja ehitamine

on litsentseeritud tegevus, mida ei saa samuti siinkohal kajastada, ning maaparandussüsteemi

hoiuga erametsaomanikud ei tegele.

Kohus

nõustub

vastustajaga,

et

metsas

tehtavaid

maaparandustöid

reguleerib

maaparandusseadus. Sellekohane viide nähtub MS § 27 lg-s 2 ja määruse nr 10 § 13 lg-s 10.

Praeguses asjas tuleb lähtuda kuni 31.12.2018 kehtinud maaparandusseadusest, mille § 2 lg 1

kohaselt on maaparandus maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne

reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste

ja

muude

maaparandushoiutööde

tegemine

maatulundusmaa

sihtotstarbega

maa

viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks. Määruse nr 10 § 13 võimaldab taotleda

toetust metsamaaparandustööde tegemiseks. Viidatud paragrahvi lg 1 kohaselt on

metsamaaparandustööde toetuse andmise eesmärk metsamaa veerežiimi ja metsamaale

juurdepääsu tingimuste ning metsa majandusliku kasutamise parandamine. Toetatavad

tegevused on sätestatud sama paragrahvi lg-s 3 (vt ka määruse nr 10 lisa 12). Eeltoodust

tulenevalt ei saa olla ebaselgust küsimuses, milliseid töid tuleb real 2.3.8 kajastada. Ebaselguse

korral tulnuks kaebajal väidetav ebaselgus kõrvaldada enne toetuse taotluse esitamise tähtaja

möödumist.

Kaebaja viide sellele, et maaparandustööde tegijal peavad olema vajalikud load/litsentsid, ei ole

asjakohane. Metsaühistu ei pea maaparandustöid ise tegema, vaid aitama metsaomanikul nende

tegemist korraldada, millele viitab selgelt ka rea 2.3.8 pealkiri. Samamoodi ei eelda

metsamaaparandustööde toetuse saamine määruse nr 10 § 13 alusel, et füüsilisest isikust

metsaomanik hakkab ise metsas maaparandustöid tegema, või metsaühistu toetuse saamine

määruse nr 10 § 12 alusel, et metsaühistu läheb ise metsa puid raiuma. Tööde teostuse tellimine

teiselt isikult ei võta õigust saada tööde korraldamise eest toetust ega võta õigust kajastada neid

töid tegevusaruandes. Tegemist on ilmselgelt otsitud väitega.

26. Põhjendamatu on kaebaja taotlus nõuda vastustajalt välja lisa 9 täitmise kirjeldus, millele

on tuginenud lisa 9 täitmisel teised metsaühistud. Vastustaja on juba selgitanud, et mingit

juhendit lisa 9 täitmise kohta ei ole koostatud, seega ei saa seda ka välja nõuda. Vastustaja

veebilehel on olemas lisa 9 vorm koos selle täitmise kommentaaridega ja kaebajale on see olnud

kättesaadav. Kaebaja enda andmed on nii 03.09.2018 kui ka 18.01.2019 esitatud sellisel

kommenteeritud vormil. Vastustaja ei pea teadma, kas ja milliseid juhiseid teised metsaühistud

lisa 9 täitmisel lisaks kasutasid. Selliseid andmeid ei pea metsaühistud vastustajale toetuse

taotlemisel esitama. Kui kaebaja soovib seda teada, peab ta ise pöörduma vastava

järelepärimisega teiste metsaühistute poole. Tegemist on asjakohatu ja põhjendamatu tõendi

taotlusega, mis tuleb jätta rahuldamata.

27. Kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud, mis tingis tema andmete muutumise lisas 9. Kuna

lisa 9 peab kajastama metsaühistu tegevuse andmeid taotluse esitamisele eelneval aastal, siis ei

ole eluliselt usutav, et need andmed saaksid tegevuste elluviimisele järgneval aastal muutuda.

Kaebaja 18.01.2019 esitatud lisa 9 võrdlusest 03.09.2018 esitatud lisaga 9 nähtub, et kaebaja on

muutnud oma liikmete arvu ning metsaomanike arvu, kellele osutati metsa uuendamise

korraldust, nõustamist, rühmanõustamist, metsa ülestöötamise ja puidumüügi korraldust,

valgustusraie korraldust ja metsamaaparandustööde korraldust. Lisaks on kaebaja muutnud

kasvava metsa ülestöötamise ja metsamaterjali müügi korralduse andmeid, maapinna

mineraliseerimise, istutuse/külvi ja valgustusraie andmeid. Kaebaja ei ole põhjendanud ega

tõendanud, kuidas sai lisa 9 täitmise juhendi puudumine põhjustada nende andmete tagantjärgi

muutumise või kuidas selgus kaebajale teiste metsaühistute tulemusandmetest, et kaebaja on

neil ridadel kajastanud ekslikke andmeid. Kohtu poolt eelnevalt käsitletud kaebaja etteheited

3-19-1424

19(20)

lisa 9 erinevate ridade kohta olid ilmselgelt põhjendamatud ja otsitud ega saanud seepärast

kaebaja tulemusi mõjutada. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kaebajale selgus pärast

mitmeaastast toetuse taotlemist ja lisa 9 täitmist lõpuks 2019. a jaanuaris, milliseid andmeid

taotlejatelt nõutakse ja kuidas lisa 9 täita tuleb. Tegemist on otsitud väidetega. Kohtu hinnangul

on lisa 9 sisu ja eesmärk arusaadavad ega saanud koosmõjus kehtivate õigusaktidega tekitada

ebaselgitusi. Kaebaja tegelikuks sooviks on muuta oma tegevusandmeid pärast seda, kui talle

sai teatavaks, et need ei võimalda talle toetust määrata. Lisa 9 andmeid on muudetud täpselt nii

palju, et kaebaja tulemused ületaks 20% lävendi ja kaebajal tekiks määruse nr 10 § 8 lg 3 p 1

järgi alus toetust taotleda. Selline andmete tagantjärele ilma põhjendusteta muutmine ei ärata

usaldust kaebaja esitatud dokumendi ja neis kajastatud andmete tõelevastavuse suhtes.

Seepärast jättis vastustaja kaebaja uue lisa 9 õiguspäraselt taotluste hindamisel arvesse võtmata.

28. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et kaebajal oli õigus esitatud taotlust muuta põhjusel,

et vastustaja tegi taotluste kohta otsuse alles märtsis 2019, st 2 kuud pärast kaebaja poolt

andmete muutmist. Kaebajal on küll õigus selles, et taotluse muutmine jäi sellesse

ajavahemikku, mil põhimõtteliselt oli võimalik taotlust muuta, kuid mitte igasugune taotluse

muutmine ei ole lubatav. Määruse nr 10 § 17 lg-st 1 ja § 19 lg-st 1 nähtuvalt on vastustajal

taotluse rahuldamise ja toetuse maksmise otsuse tegemiseks aega 120 päeva taotluse esitamise

tähtpäevast arvates. Selline tähtaeg on vastustajale ette nähtud selleks, et ta jõuaks kõik

taotlused läbi vaadata ja neis esitatud andmed ära kontrollida. Seega ei ole sellise tähtaja

kehtestamise eesmärk anda taotlejatele piiramatuid võimalusi selle aja jooksul oma taotlusi

muuta. Taotluste piiramatu muutmine takistaks vastustaja tööd, suurendaks tema

halduskoormust ja venitaks menetlust. Määruse nr 20 eelnõu seletuskirjas11 (lk 16) on selgitatud

taotluse muutmise võimaluse piiramist järgmiselt: „Sellised piirangud on seatud, et taotluste

menetlusaeg ei veniks lubatust pikemaks. Taotluste rahuldamise otsuseid saab teha siis, kui

EMK on kõik taotlused menetletud. Siis sõltuvalt toetuse liigist selgub, kas on tarvis seada

taotlused paremusjärjestusse või kasutada rahastamise määra arvutusvalemit. Kui lubada

taotlejatel teha taotlustes olulisi muudatusi, võib juhtuda, et menetlustähtaegadest ei ole

võimalik kinni pidada. Seetõttu on äärmiselt oluline, et taotleja oleks taotlust esitades läbi

mõelnud kõik taotlemisega seotud asjaolud ja andmed üle kontrollinud.“ Järelikult ei ole

keskkonnaminister näinud ette piiramatut võimalus taotluse andmeid muuta ja seda saab teha

vaid erandjuhtudel, kui pärast taotluse esitamist selguvad uued asjaolud, mis ei olnud taotluse

esitamisel teada, või on taotluses ebatäpsusi või eksimusi (määruse nr 10 § 15 lg 1). Pigem

saavad sellised erandid käia taotluse enda, mitte selle lisade kohta. Erinevalt taotlusest, mis

kajastab tulevikus planeeritavaid tegevusi ja on seetõttu pigem hinnanguline, kajastab lisa 9

metsaühistu eelneva aasta tegevuse andmeid, mis peaksid taotluse esitamise ajaks olema juba

täpselt teada. Kuna kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud ega tõendanud tema taotluses

eksimuste või ebatäpsuste olemasolu, siis puudus tal õigus sellele sättele tuginedes oma taotlust

muuta, st uute andmetega lisa 9 esitada.

29. Neil põhjustel leiab kohus, et kaebajal puudusid mõjuvad põhjused pärast taotluse esitamise

tähtaja möödumist uute andmetega lisa 9 esitamiseks. Viited ebatäpsustele ja eksimustele on

põhjendamata, tõendamata, ebausutavad ja otsitud. Seda eriti olukorras, kus kaebaja on esitanud

samu andmeid vastustajale toetuste taotlemiseks juba aastaid. Samuti olnuks viidatud

ebatäpsused ja eksimused olnud hoolsuskohustuse nõuetekohase järgimise korral juba enne

taotluse esitamise tähtaja möödumist kõrvaldatavad. Lisa 9 ei ole kohtu hinnangul raskesti

arusaadav ja selle täitmine ei eelda mingi juhendi olemasolu. Metsaühistu peab tundma tema

tegevust reguleerivaid õigusakte ja neile tuginedes oskama täita lisa 9. Samuti on põhjendamata

ja hüpoteetilised kaebaja väited teiste metsaühistute poolt lisas 9 esitatud valeandmete kohta.

11 Kättesaadav http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4738d969-036a-4c57-9837-

c19d2c49b1dd?activity=1#sBAagaFE.

3-19-1424

20(20)

Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema 2017. a tegevusandmed oleksid muutunud ja

seetõttu põhjustanud uue lisa 9 esitamise vajaduse. Kaebaja on põhjendanud uue lisa 9 esitamist

vaid sellega, et hakkas lisaga 9 nõutavaid andmeid tõlgendama senisest erinevalt. Seetõttu jättis

vastustaja kaebaja 18.01.2019 esitatud lisa 9 õiguspäraselt tähelepanuta.

30. Kuna vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja poolt 18.01.2019 esitatud lisa 9 tema

nõustamistoetuse taotluse hindamisel arvestamata ja kaebaja tulemused jäid 30.09.2018 esitatud

lisa 9 andmetel alla nõutava 20% parima metsaühistu tulemustest, siis jättis vastustaja

õiguspäraselt kaebajale 2019. a nõustamistoetuse määramata (Määruse nr 10 § 8 lg 3 p 1 ja § 17

lg 3, MS § 10 lg 91 p 1). Kuna vastustaja 26.03.2019 ja 27.03.2019 otsused on õiguspärased,

puudub alus nende tühistamiseks ja kaebus jääb selle osas rahuldamata. Samadel põhjendustel

on õiguspärane ka vastustaja 03.06.2019 vaideotsus, millega jäeti kaebaja vaie vastustaja

26.03.2019 ja 27.03.2019 otsuste peale rahuldamata. Kuna vastustaja otsused on õiguspärased

ja jäävad tühistamata, siis puudub ka alus kohustada vastustajat taotluste osas uut otsust tegema

ning kaebaja kohustamiskaebus tuleb jätta rahuldamata. Seega jääb kaebus terves ulatuses

rahuldamata.

31. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1).

Vastustaja taotles tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, kuid ei ole esitanud kohtule

tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/