2-19-133449/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-133449

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

20. märts 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-133449

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Vera Nurmeviiru

vastu 1327,22 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1538,18 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), esindaja Carlo

Kask, e-post carlo.kask@plusplus.ee;

kostja Vera Nurmeviir (ik XXX; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Vera Nurmeviiru vastu 1327,22 euro

ja lisanduva viivise nõudes.

2. Välja mõista Vera Nurmeviirult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 1116,43 eurot, millest

879 eurot on põhinõue, 75,27 eurot intress, 20 eurot lepingutasu, 1,80 eurot haldustasu,

35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 105,36 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 07.02.2020

seisuga.

3. Välja mõista Vera Nurmeviirult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt

879 eurot alates 08.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 84% ulatuses Vera Nurmeviiru kanda ja 16% ulatuses Aktsiaselts

PlusPlus Capital kanda.

6. Jätta

Vera

Nurmeviiru

menetluskulude

rahaline

suurus

kindlaks

määramata

menetluskulude puudumise tõttu.

7. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 405 eurot,

millest 225 eurot on riigilõiv ja 180 eurot lepingulise esindaja kulud.

8. Välja mõista Vera Nurmeviirult Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud

340,20 eurot.

9. Välja

mõista

Vera

Nurmeviirult

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

kasuks

viivis

menetluskuludelt 340,20 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

2(4)

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Asja materjalidest nähtuvalt on aktsiaselts IM ARVUTID müüjana ja Vera Nurmeviir ostjana

(kostja) sõlminud XX.XX.XXXX osamaksetega tasumise müügilepingu nr XXX mobiiltelefoni

Apple iPhone 8 Plus 64GB ostmiseks, kusjuures telefoni maksumus 879 eurot tuli tasuda

vastavalt maksegraafikule 24 kuu jooksul igakuiste maksetena AS-le Inbank (faktoor). Kostja ei

täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles faktoor XX.XX.XXXX lepingu

üles. Faktoor on 28.06.2019 loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded

Aktsiaseltsile PlusPlus Capital (hageja).

3. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

07.02.2020 hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 879 eurot põhinõude,

75,27 eurot

intressi,

20 eurot

lepingutasu,

1,80 eurot

haldustasu,

35 eurot

võla

sissenõudmiskulude ja 316,15 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Lisaks palub

hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 0,065753% päevas põhinõudelt alates 08.02.2020

kuni põhinõude tasumiseni.

4. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja aktsiaseltsi IM ARVUTID vahel XX.XX.XXXX sõlmitud

leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Kostjaga sõlmitud leping

vastab kohtu arvates oma väliste tunnuste poolest tüüptingimustega lepingu tunnustele.

Lepingust nähtuvalt kasutab müüja ostjate suhtes eelnevalt välja töötatud tingimustega lepinguid

kavatsusega kasutada neid tingimusi tulevikus sõlmitavates müügilepingutes ja sellest tingituna

puudub ostjal lepingu tingimuste üle läbirääkimise võimalus. Samuti on viidatud lepingu lisaks

olevate faktoori üldtingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtete näol tegemist

tüüptingimustega.

3(4)

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Antud juhul on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte

toimetatud avalikult dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

10.02.2020. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. XX.XX.XXXX kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on 07.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 316,15 eurot. Hageja on

arvestanud viivist alates lepingu lõpetamise päevale järgnevast päevast määraga 0,065753%

päevas. Lepingust endast nähtuvalt on viivise määr 0,07% päevas. Kohtu hinnangul on hagejal

õigus arvestada viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras,

kuna lepinguline viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% (0,07 × 365) aastas ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära 24% aastas (8 × 3) ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav

ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse

nõudmata jätmine, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus

muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise

nõudmata või vähendab seda (vt RKTKm 3-2-1-25-16, p 13). Viivise arvestus põhinõudelt

879 eurot alates 10.08.2018 kuni 07.02.2020 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on

105,36 eurot.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 08.02.2020. Hageja nõude

õiguslik alus on TsMS § 367.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Kuna lepingujärgne viivisemäär 0,07% päevas on tühine, tuleb TsMS § 367 alusel mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

879 eurot alates 08.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

6. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja põhinõude 879 eurot, intressi 75,27 eurot, lepingutasu 20 eurot, haldustasu

4(4)

1,80 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot, 07.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised 105,36 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 879 eurot alates

08.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

7. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~84% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 84% ulatuses

kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd kostja kohtumenetluses ei osalenud, ei ole tal menetluskulusid, mille rahalist suurust

kindlaks määrata, tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata menetluskulude puudumise tõttu.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 405 eurot, millest 225 eurot on

riigilõiv ja 180 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes (masshagi, lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja -mahukas).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 340,20 eurot (84% 405 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

340,20 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik