2-19-105086/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-105086

Tsiviilasi

Tallinn, Õismäe tee 82 korteriühistu hagi E J vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1943,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tallinn, Õismäe tee 82 korteriühistu (registrikood

80152043, asukoht Õismäe tee 82, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik

(e-post: tambet@abkl.ee)

Kostja: E J (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

19.veebruar 2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinn, Õismäe tee 82 korteriühistu hagi E J vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista E Jlt Tallinn, Õismäe tee 82 korteriühistu kasuks majandamiskulude

võlgnevus summas 1766,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 36,26 eurot,

alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o perioodil 18.02.2019-

20.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 153,59 eurot.

3. Välja mõista E Jlt Tallinn, Õismäe tee 82 korteriühistu kasuks viivised alates

21.03.2020 põhinõudelt (1766,08 eurot) ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.03.2020 kuni põhivõlgnevuse

täieliku tasumiseni.

4. Keelduda E J poolt 20.02.2020 esitatud tõendi vastuvõtmisest ning tagastada

vastav tõend E Jle.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta E J kanda.

2. Rahuldada Tallinn, Õismäe tee 82 korteriühistu menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

3. Määrata Tallinn, Õismäe tee 82 korteriühistu menetluskulude suurus kindlaks

summas 1329 eurot (sh käibemaks).

4. Välja mõista E Jlt Tallinn, Õismäe tee 82 korteriühistu kasuks menetluskulud

summas 1329 eurot (sh käibemaks).

5. Välja mõista E Jlt Tallinn, Õismäe tee 82 korteriühistu kasuks viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

Tallinn, Õismäe tee 82 korteriühistu esitas 18.02.2019 kohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse E J vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 15.03.2019 makseettepaneku, millele

võlgnik esitas 17.04.2019 vastuväite. Kohtunikuabi andis 06.05.2019 määrusega asja üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tallinn, Õismäe tee 82

korteriühistu esitas 06.06.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja E J vastu perioodil

02.07.2015-09.01.2019 esitatud arvete alusel tekkinud majandamis- ja kommunaalkulude

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks summas 1766,08 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 36,26 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.

Hageja märgib, et Tallinn, Õismäe tee 82 korteriühistu põhikirja p 3.2.6 ja 3.2.7 järgi on iga

korteriühistu liige kohustatud tasuma üks kord kuus sihtotstarbelisi makseid elamu

majandamise jooksvate kulutuste eest ja makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu

kasutatavate kommunaalteenuste eest. Põhikirja p 3.2.9 järgi maksete mittetähtaegsel

tasumisel kuulub tasumisele viivis 0,07% päevas.

Hageja tõi esile, et kostja on rikkunud kommunaal- ja majandamiskulude tasumise kohustust,

jättes arved tähtajaks tasuma. Maksete laekumisel arvestas hageja igast laekumisest esimeses

järjekorras täidetuks sissenõutavaks muunud viivise ning seejärel arvestas laekumise

põhikohustuse katteks VÕS § 88 lg 8 alusel.

Hageja märgib, et käesolevas asjas ei ole vaidluse esemeks juhatuse töö, seega on asjakohatu

kostja väide majanduskava koostamata jätmise osas. Kostja kohustus hageja ees ei sõltu

sellest, kas hageja juhatus on koostanud majanduskava või mitte. Samuti toob hageja esile, et

hageja ja Haabersti Haldus OÜ vahel sõlmitud kokkuleppel puudub käesoleva asja lahedamise

seisukohalt tähendus ning kostja kui korteriomanik ei saa eeldada, et ta saab elada aastaid

saadavate teenuste eest maksmata. Hageja märgib, et kostja ei ole oma vastuses vaielnud

vastu asjaolule, et tal on hageja eest võlgnevus, küll aga on kostja väitel talle jäänud

ebaselgeks, milline on võlgnevuse põhisumma ja viivis ning missuguste summade pealt on

viivist arvestatud. Seega esineb vaidlus üksnes viivise arvestuses.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud arvetest ei

selgu, kui suur on võlgnevuse põhisumma ning kui suur viivis. Kostja märgib, et tal puudub

selgus, milliste summade pealt on viivist arvestatud. Vastavalt arvetel väljatoodule loetakse

laekumised tasutuks vastavalt VÕS § 88 lg-le 8. Kostja on seisukohal, et hageja juhatus ega

ka korteriühistu üldkoosolek ei ole vastu võtnud vastavat otsust.

Kostja toob esile, et hageja ja Haabersti Haldus OÜ vahel 13.12.2010 sõlmitud kokkuleppes

(leping nr 08/077) tehakse muudatus ning osutatavate teenuste loetelust jäetakse välja haldus-

ja majahoidjateenus. Kostja leiab, et eeltoodust tulenevalt puudub hagejal lepinguline suhe

Haabersti Haldus OÜ-ga raamatupidamise korraldamisega, millest tulenevalt on arvete

esitamine õigustühine. Lepingust nr 08/077 tulenevalt on hageja kohustatud koostama

korteriühistule majanduskava, mis on sätestatud KrtS §-s 41. Kostjale on teada, et hageja ei

ole majanduskava koostanud, kuna neid ei ole esitatud korteriühistu üldkoosolekule ega

saadetud eraldi ühistu liikmetele. Sellest lähtuvalt ei ole koostatud dokumenti, mis oleks

aluseks raamatupidamistoimingute tegemiseks.

Kostja hinnangul on hageja vääralt tõlgendanud VÕS § 88 lg 8 ja lg 6, kuivõrd nimetatud

lõigetest ei tulene kostjale kohustust tasuda viivist. Kostja leiab, et VÕS § 113 alusel hageja

võib nõuda viivist, kuid ei pea.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja

asjas esitatud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

Puudub vaidlus, et kostja on Õismäe tee 82 – xxxx asuva korteri omanik. Kohus loeb selle

asjaolu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks.

Hageja on esitanud kommunaal- ja majandamiskulude tasumise ja viivise nõude – põhivõlg

on 1766,08 eurot ja viivis 36,26 eurot.

Majandamiskulude maksmise kohustust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) § 40, mille lg l sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Lõike 2 järgi võib korteriühistu

põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majandamiskulude kandmisel. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13

lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud

reaalkoormatised

ja

kaasomandi

majandamise

kulutused

ning

saab

kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda viivist hagejale perioodil

02.07.2015-09.01.2019 esitatud kommunaal- ja majandamiskulude arvete alusel. Kostja leiab,

et hagejal ei ole kohustust viivist nõuda ning kostjale esitatud arvetest ei selgu, milliste

summade pealt on viivist arvestatud.

Hageja on seisukohal, et hageja põhikirja p 3.2.6 ja 3.2.7 järgi on iga korteriühistu liige

kohustatud tasuma üks kord kuus sihtotstarbelisi makseid elamu majandamise jooksvate

kulutuste eest ja makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate

kommunaalteenuste eest. Põhikirja p 3.2.9 järgi maksete mittetähtaegsel tasumisel kuulub

tasumisele viivis 0,07% päevas.

Hageja põhikirja punkti 3.2.6 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt (st ükskord

kuus) elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva

maatüki korrashoid, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide

likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi,

võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks

sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses, korras ning juhatuse poolt

määratud tähtajaks. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme

omandis oleva korteri üldpinna osast elamu korterite kogupinnas. Põhikirja punkti 3.2.7

kohaselt kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt (st üks kord kuus), hiljemalt juhatuse poolt

kindlaksmääratud tähtajaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate

kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest

makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Põhikirja punkti 3.2.9 kohaselt kohustub ühistu

liige tasuma põhikirja punktides 3.2.6 ja 3.2.7 nimetatud majandamiskulude maksmisega

viivitamisel viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva

eest.

KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii

hageja põhikirja punkti 3.2.9, KrtS § 42 lg 1 kui ka VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus

nõuda majandamis- ja kommunaalkulude tasumisega viivitamisel viivist ning selle kohta ei

pea korteriühistu eraldi otsust vastu võtma. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei oma tähtsust

kostja poolt 04.12.2019 esitatud hageja ja Haabersti Haldus OÜ vahel 13.12.2010 sõlmitud

kokkulepe, kuna maksete tasumise kohustus tuleneb seadusest ja hageja põhikirjast.

Kostja on vaidlusalusel perioodil tasunud talle esitatud arveid osaliselt. Kokku on kostja

tasunud 1479,18 eurot. Vastavalt VÕS § 88 lg-le 8 kui võlgnik peab lisaks rahalisele

põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt

kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

Kohus selgitab, et VÕS § 88 lg 8 on erisäte, mis kohaldub siis, kui lisaks põhikohustusele

tuleb tasuda ka muid kulutusi ja intresse. Käesoleval juhul on kostjal kohustus maksta ka

viivitusintressi. Eelnevast tulenevalt ei saa võlgnevuse arvestamisel aluseks võtta VÕS § 88

lõiget 6, kuivõrd tegemist on normiga, mis ei rakendu olukorras, kus võlgnikul on ka

viivitusintressi maksmise kohustus.

Hageja on nõude kujunemist selgitanud 19.10.2019 menetlusdokumendile lisatud

raamatupidamisarvestuse tabelis ning 19.02.2020 toimunud kohtuistungil. Nimetatud tabeli ja

kostjale esitatud arvetega on tõendatud hageja nõude kujunemine. Antud tabelisse on

märgitud

kostjale

esitatud

arvete

numbrid,

kostjale

esitatud

arvetel

märgitud

kommunaalteenuste põhisumma, viivis, laekumised kostjalt ning nõude kogusumma.

Nimetatud teave on märgitud ka kostjale igakuiselt väljastatud arvetele. Eelnevaga on

tõendatud, et hageja on vaidlusalusel perioodil esitanud kostjale arveid kokku summas

3281,52 eurot, millest põhisumma moodustas 2598,44 eurot ja viivis 683,08 eurot. Kostja on

tasunud terve perioodi kestel üksnes 1479,18 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt tehtud

maksed viivituse korral esmalt viivise ja seejärel põhivõlgnevuse katteks. Kostja võlgnevus

moodustab seega kokku summa 1802,34 eurot, millest põhivõlg moodustab 1766,08 eurot ja

viivis 36,26 eurot.

Hageja on esitanud kostjale viivise tasumiseks arve nr 11-069, arvestusperioodiga november

2018, mille kohaselt kuulus tasumisele viivis 12,12 eurot, arve nr 12-069, arvestusperioodiga

detsember 2018, mille kohaselt kuulus tasumisele viivis 12,09 eurot ning arve nr 1-069,

arvestusperioodiga jaanuar 2019, mille kohaselt kuulus tasumisele viivis 12,05 eurot.

Eeltoodust tulenevalt moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 36,26 eurot.

Kostja on üldsõnaliselt asunud seisukohale, et esitatud arved on ebaõiged. Kohus leiab, et

olukorras, kus hageja on esitanud majandamiskulude arvestuskäigu ja selle kinnituseks ka

tõendid ning selgitused, mis toetavad arvestuskäiku, ei saa hageja seisukohta ümber lükata

üksnes üldsõnalise tõdemusega, et arved on ebaõiged. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kostja

oma väiteid tõendama, st esitama omapoolsed tõendid, millest nähtuks hageja arvestuskäigu

ekslikkus või ebakohasus. Kostja pole selliseid tõendeid esitanud ega toonud esile ühtki

asjaolu, mis viitaks arvetel näidatud summade ja arvestuskäikude ebaõigsusele. Kohus on

seisukohal, et kui kostja ei nõustu hageja tõenditel kajastuvate andmetega, sh

arvestuskäikudega, siis tuleb kostjal hageja väidete ja tõendite ümberlükkamiseks esitada

omapoolsed tõendid, millel kajastuvate andmete alusel on kostja esitanud enda arvestuskäigu.

Kostja pole seda teinud vaatamata TsMS § 230 lg 1 sätestatule. Antud seisukohta toetavad ka

Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-53-10 (p 13) ja 3-2-1-137-07 (p 13), milles selgitatakse, et kui

hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus

oma vastuväiteid omakorda tõendada, st tõendid esitada.

VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või

asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Kostjale esitatud kõikidel arvetel on märgitud maksetähtajad, mida kostja ei ole vaidlustanud.

Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks.

VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja jättis

korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse täitmata, siis on tegemist kohustuse

rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on esitanud ka taotluse seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning otsuse tegemisest

kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab seda nõuet põhjendatuks.

Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

majandamiskulude põhivõlgnevuse 1766,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 36,26

eurot, alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o perioodil 18.02.2019-

20.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 153,59 eurot ning edasiulatuva viivise alates

21.03.2020.

Kostja esitas 20.02.2020 kohtule avalduse tõendi esitamiseks käesolevas tsiviilasjas. Tõendiks

on korteriühistu Õismäe tee 82 ja OÜ Haabersti Haldus vahel 01.10.2008 sõlmitud kinnisvara

halduse- hooldusleping nr 08/077. TsMS § 237 lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele

eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kohus märgib, et

nimetatud tõend on esitatud hilinenult, kuivõrd eelmenetlus oli juba eelnevalt lõppenud.

Samuti toimus 19.02.2020 kohtuistung. Kostja ei ole selgitanud, mis asjaolusid ta soovib

nimetatud tõendiga tõendada, samuti pole kostja põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust

eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada. TsMS § 238 lg 3 p 3 kohaselt võib

kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada, kui tõend esitatakse hilinenult. Kohtu

hinnangul ei ole kostja poolt 20.02.2020 esitatud kinnisvara halduse- hooldusleping nr 08/077

asjakohane ning tõend on esitatud hilinenult. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus tõendi

vastuvõtmisest ning tagastab selle kostjale.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS §144 lg 1 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-,

posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskulude

suuruseks kokku 1665 eurot (sh käibemaks) ning palub need välja mõista kostjalt.

Menetluskuludeks on 225 eurot riigilõiv, sõidukulud 24 eurot ning 1416 eurot (sh käibemaks)

lepingulise esindaja tasu.

Avalduse kohaselt on lepinguline esindaja käesolevas maakohtu menetluses õigusteenust

osutanud tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks) alusel kokku 7 h ja 20 min. Lisaks on hageja

palunud kostjalt välja mõista hageja esindaja sõidu ajakulud 5 h ulatuses, tunnitasuga 72 eurot

(sh käibemaks).

Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Menetluskulude nimekirjas kajastatud sõidu ajakulu 5 h Tartust Tallinnasse ja tagasi seoses

osalemisega ja kliendi esindamisega Harju Maakohtu 19.02.2020 kohtuistungil ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-64-13 punktis 13 leidnud, et TsMS §-

d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise

menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on

esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega.

Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole

seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus hageja

menetluskulusid 360 euro ulatuses.

Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot

koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot

ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et tunnitasu

144 eurot ei ole ülemäärane.

Kohtu hinnangul on kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingud vajalikud

ning neile kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja põhjendatud

menetluskulude suuruseks, sh riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud, 1329 eurot (sh

käibemaks). Kohus mõistab vastavas summas menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks.

Kohus rahuldab ühtlasi hageja taotluse välja mõista viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik