2-19-15611/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-15611

Tsiviilasi

XX hagi VV, YY ja LL vastu elatise vähendamise

nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21. jaanuari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

VV vastu esitatud hagi hind 810 eurot ja

apellatsioonkaebuse hind 744,30 eurot

YY vastu esitatud hagi hind 810 eurot ja

apellatsioonkaebuse hind 744,30 eurot

LL vastu esitatud hagi hind 810 eurot ja

apellatsioonkaebuse hind 744,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX, lepinguline esindaja Kalle Klooster

Kostjad (vastustajad): VV, YY, LL, ühine seaduslik

esindaja CC ja ühine lepinguline esindaja Angela

Jürgenson

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle

esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

4. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Täpsustada tsiviilasja hinda ning määrata iga kostja vastu esitatud hagi hinnaks

maakohtus 810 eurot ja apellatsioonimenetluses 744,30 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2 (5)

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja, isa) esitas 7. oktoobril 2019 Harju Maakohtule hagi VV, YY ja LL (kostjad,

lapsed) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja palus vähendada igale lapsele makstavat

elatist 90 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Hageja ja CC (laste ema) kooselu lõppes 12. septembril 2018. Harju Maakohtu menetluses

tsiviilasjas nr 2-18-18723 (edaspidi: varasem tsiviilasi) sõlmiti 30. mail 2019 toimunud istungil

kompromiss, millega hageja kohustus tasuma igale lapsele elatist 180 eurot kuus – kokku

540 eurot, millele lisandus 230 eurot vanemale tütrele, kes käesolevas menetluses ei osale.

Vanemad kinnitasid 6. juunil 2019 Tallinna Perekeskuses suhtluskorra kokkuleppe, mille

kohaselt viibivad lapsed hageja juures iga kuu 20.–30. kuupäevani. Alates sellest ajast on lapsed

korra järgi hageja juures viibinud, mõnel kuul ka rohkem. Seega on muutunud asjaolud

võrreldes elatise kokkuleppe sõlmimisega.

Lisaks kujuneb mitme lapse samas peres kasvatamisel mastaabisääst ja emale laekub igakuiselt

riiklik peretoetus 772 eurot, mis katab märkimisväärse osa laste vajadustest. Neid tuleb

arvestada mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Elatise kokkuleppe sõlmimisest möödus hagi esitamiseni

viis kuud ja mingid asjaolud sel ajal ei muutunud. Isa avaldas varasema tsiviilasja istungil:

„Olen nõus elatist maksma 150–180 eurot lapse kohta ja tingimusel, et lapsed viibivad 10 päeva

minu juures”. Ka ema arvestas elatise kokkuleppimisel laste osalise viibimisega isa juures.

Hageja on võimeline maksma kokkulepitud elatist, mistõttu puudub alus seda vähendada.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 21. jaanuari 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulude hüvitiseks 100 eurot.

Maakohus märkis otsuse sissejuhatuses, et tsiviilasja hind on 2430 eurot.

3.1. TsMS § 459 sätestab mh, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist, kui oluliselt

on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus (p 1), ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada

(p 2).

3.2. Hagejal on põhimõtteliselt võimalik nõuda kompromissiga laste kasuks väljamõistetud

elatise muutmist, sest TsMS § 459 kohaldub (koosmõjus TsMS § 432 teise lausega) ka kohtu

kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul.

3.3. Maakohus leidis, et TsMS § 459 eeldused elatise suuruse muutmiseks ei ole täidetud:

-

suhtluskorra kokkulepe sõlmiti nädal pärast elatise kohta kompromissi kinnitamist.

Hageja kinnitas varasema tsiviilasja istungil valmisolekut maksta elatist 150–180 eurot

lapse kohta tingimusel, et lapsed viibivad 10 päeva tema juures. Arvestades hageja

poolt istungil avaldatut, kokkulepitud elatise suurust ja suhtluskorra kokkuleppe sisu,

asus maakohus seisukohale, et hageja sai ja pidi arvestama elatise kokkuleppe

sõlmimisel, et elatise suurus lähtub mh asjaolust, et lapsed viibivad ca ⅓ kuust tema

juures. Suhtluskorra kirjalikult kokkuleppimine ei anna alust elatise muutmiseks;

3 (5)

-

hageja ei toonud esile ega tõendanud, milliste kulude osas tekib kostjatel mastaabisääst

ja kuidas on kõnealune asjaolu hageja uus selles tähenduses, et seda polnud võimalik

arvesse võtta tsiviilasjas nr 2-18-18723 kokkuleppe sõlmimisel;

-

peretoetuste temaatikat käsitleti ka varasema tsiviilasjas istungil. Hagejale selgitati, et

peretoetuse maksmise fakt iseenesest ei ole alus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära. Hageja on nii tsiviilasjas nr 2-18-18723 kui ka käesolevas menetluses

kinnitanud, et tema majanduslik võimekus on piisav kokkulepitud elatise tasumiseks.

3.4. Perekonnaseaduse (PKS) sätted ei võimalda vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on

õigus lapsetoetusele. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1

sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see nii ka sätestatud, sest

lapsetoetust makstakse kõigile teatavas vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.

Hageja ei tõendanud, et kostjate vajadused oleks kokkulepitud elatise summast veelgi

väiksemad. Hageja majanduslik seisund pole halb. Sellises olukorras ei anna lapsetoetuse

maksmise fakt alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

3.5. Kokkulepitud elatis jääb märgatavalt alla miinimummäära, mistõttu elatise täiendav

vähendamine ei ole laste huvides. Maakohtu hinnangul on väljamõistetud elatis kooskõlas

kindlaksmääratud suhtluskorraga.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Hageja esitas 20. veebruaril 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse

tühistada ja uue otsusega vähendada iga lapse kasuks makstavat elatist summani 97,30 eurot.

Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda.

4.1. Varasema tsiviilasja istungil märkis kohus, et lahendatakse ainult elatise küsimust ja

suhtluskorda ei arutata. Kuigi hageja ütles, et ta on nõus elatist maksma 150–180 eurot lapse

kohta tingimusel, et lapsed viibivad 10 päeva tema juures, ei saa sellest järeldada, et TsMS

§ 459 eeldused pole täidetud. Kompromissi kinnitamise ajal puudus hagejal kindlus, mil määral

saab ta pakkuda lastele vahetut ülalpidamist. Suhtluskorra kokkuleppimisega muutusid olulised

faktilised asjaolud ja seega on täidetud TsMS § 459 eeldused kompromissi muutmiseks.

4.2. Kompromisslepinguga hageja kohustusena ette nähtud elatis on oluliselt kõrgem

miinimummäärast, sest kostjad viibivad ⅓ ajast hageja juures. Hageja tasub praegu elatist

180 eurot iga kuu rahas ja ⅓ ajast annab vahetut ülalpidamist. Ühe lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks on ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alammäärast suuremad kulutused tuleks

kohtumenetluses tõendada.

4.3. PKS § 102 lg 2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära.

Mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla lapse vajaduste katmine muul viisil, nt vahetu

ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega. Kostjad ei ole

miinimummäärast suuremaid kulusid ja kõik peretoetused laekuvad emale. aastast 2020 on

töötasu alammäär 584 eurot ja miinimumelatis seega 292 eurot kuus.

4.4. Lähtudes eeltoodust on õiglane kui hageja tasub igale lapsele elatist 97,30 eurot kuus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tagastada selle esitajale. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust

menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

4 (5)

6. Hageja taotles maakohtus igakuise elatise vähendamist 90 euroni, aga kaebuses palub seda

teha summani 97,30 eurot kuus. Kostjad kaebust ei esitanud. Seega on maakohtu otsus iga

kostja vastu esitatud hagi 7,30 euro suuruse osasumma rahuldamata jätmise kohta TsMS § 456

lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

7. Hageja tugineb sisuliselt kahele väitele:

-

asjaolud on elatise kohta kompromissi sõlmimise ja käesolevas asjas hagi esitamise

vahelisel ajavahemikul oluliselt muutunud, sest sõlmiti suhtluskorra kokkulepe;

-

esineb alus vähendada kompromissis kokku lepitud elatist lastele vajaduste vahetult

katmise ja peretoetuste tõttu.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väited ei kajasta asjaolude tegelikku

muutumist alates kompromissi sõlmimisest. Lastele vahetult ülalpidamise andmine seeläbi, et

lapsed elavad ühe vanema juures, on faktiline asjaolu, mis ei sõltu vanemate kokkuleppest

lastega suhtlemise korra kohta. Maakohus tuvastas õigesti, et juba kompromissi sõlmides

lähtusid vanemad sellest, et lapsed elavad ⅓ ajast isa juures. Samadel tingimustel vanemate

vahel hiljem kokkuleppe kirjalikult vormistamine ei muuda faktilist olukorda, mille

muutumisele ei ole hageja tuginenud. Pelgalt hageja teadmise kindlus suhtluskorra jätkumisest,

ei ole TsMS §-s 459 nimetatud oluline maksete suurust või kestust mõjutav asjaolu, mille alusel

on tehtud lahend varasemas tsiviilasjas.

9. Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et kokku lepitud elatist tuleks vähendada seaduses

elatise miinimummäära kohta ette nähtud reeglite järgi. Selles osas on õige maakohtu

põhjendus, et ainult peretoetuste ühele vanemale laekumise fakti põhjal ei saa mõista välja

elatist alla miinimummäära. Hageja väidab ise, et minimaalne elatis on praegu 292 eurot. Kui

lapsed on 2/3 ajast ema juures, siis seda arvesse võttes kujuneb hagejalt välja mõistetavaks

vähimaks võimalikuks summaks 194,67 eurot (= 292 × ⅔). Kokku lepitud elatis on sellest

summast väiksem.

10. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti

hageja kanda. Maakohus määras hüvitatavate menetluskulude summaks 100 eurot. Tulenevalt

TsMS § 178 lg-st 2 ei ole see otsustus eraldi vaidlustatav.

11. Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks kehtiva õiguse

järgi sisuliselt rahuldada ja selleks pole vaja tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid.

Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel

kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne vastaspoole kulusid.

12. Hageja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja

ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus

kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas hageja väidetele ja koostas sisuliste

põhjendustega lõpplahendi. Hagejale on tagatud kaebeõigus.

13. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda

kostjatele vastamiseks, mistõttu ei saanud kostjatel apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks

määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud hageja kaebuse esitamisel riigilõivu.

14. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses tsiviilasja hinnaks 2430 eurot. Ringkonnakohus

peab vajalikuks hinda täpsustada. Elatise vähendamise hagi on esitatud eraldi iga kostja vastu,

st kostjad osalevad menetluses iseseisvalt TsMS § 207 lg 2 mõttes. Sel juhul pole õige märkida

ühtset hagihinda TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel, vaid see tuleb määrata iga kostja suhtes

eraldi. Hageja taotles maakohtus igakuise elatise vähendamist 90 euro võrra, st hagi hind on

TsMS § 129 lg 2 järgi 810 eurot (= 90 × 9). Apellatsioonkaebuses soovis hageja vähendamist

5 (5)

summani 97,30 eurot, st sama põhimõtte ja TsMS § 137 lg 1 kohaselt on igalt kaebuselt

arvutatud hind 744,30 eurot (= (180 – 97,30) × 9).

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm