2-19-119001/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19. märts 2020 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-119001

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi E H vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

609,11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) lepinguline

esindaja Maarja Radziwill (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: E H (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada osaühingu Aktiva Finants hagi E H vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt

2. Välja mõista E Hlt põhivõlgnevus 449,82 eurot

(nelisada nelikümmend üheksa eurot ja 82 senti) ja

sissenõutavaks

muutunud

viivised

93,17

eurot

(üheksakümmend kolm eurot ja 17 senti) osaühingu

Aktiva Finants kasuks

3. Välja mõista E Hlt osaühingu Aktiva Finants kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 449,82 eurot alates 20.11.2019 kuni

põhinõude kohase täitmiseni

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 95% ulatuses E H kanda ja 5%

ulatuses osaühingu Aktiva Finants kanda

2. Mõista E Hlt välja osaühingu Aktiva Finants kasuks

menetluskulud 232,75 eurot (kakssada kolmkümmend

kaks eurot ja 75 senti)

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E

Hl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(232,75 eurot) osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. Kostja ja xxx AS sõlmisid 17.11.2016 liitumislepingu nr xxx ning osamaksetega vara

müügilepingu nr xxx. Ajavahemikul 01.01.2017 -01.04.2017 esitas xxx AS kostjale arveid,

mida kostja ei ole tasunud. xxx AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28.03.2017 ühepoolselt

üles võlgnevuse tõttu. xxx loovutas kostja vastase nõude 15.01.2019 osaühingule Aktiva

Finants. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 449,82 eurot, võla

sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 93,17 eurot ning

viivised alates 20.11.2019 kuni põhinõude summas 449,82 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 12.12.2019 Ametlike Teadaannete

kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et

kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

4. Liitumislepingu nr xxx, osamaksetega vara müügilepinguga xxx, arvetega 2017417458,

2017664258, 2017876284 ja 2018149583 on tõendatud, et kostja ostis Samsung Galaxy A5,

valis teenusepaketiks Nutipakett 10+ ning osamaksetega vara müügilepingust ja teenuste

tarbimisest tulenev võlgnevus on 449,82 eurot

5. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast

kuupäevast

19.04.2017

kuni

hagiavalduse

koostamise

kuupäevani

19.11.2019

seadusjärgses määras summas 93,17 eurot ning palub kostjalt välja mõista viivis ka alates

20.11.2019 kuni põhinõude 449,82 euro täitmiseni. Kuivõrd kostja on jätnud arved

tasumata, siis mõistab kohus hageja kasuks viivised välja.

6. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot, sh esimese

tasulise kirja saatmise eest 15 eurot, teise ja kolmanda tasulise meeldetuletuskirja eest 5

eurot ja muude sissenõudmisega seotud kulude katteks 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt

pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot. VÕS § 1132 ei sisalda iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks

hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitisele ülempiirid, mitte fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirjade

eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist

üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka

tõendama (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Kohus on hagi

käiguta jätmisel hagejale ka nimetatud asjaolu selgitanud.

7. Puuduste kõrvaldamisel märkis hageja, et sissenõudmiskulude nõudmise õiguslik alus

tuleneb xxx AS lepingu üldtingimuste punktist 6.1.2. Üldtingimuste punkt 6.1.2. kohaselt

on xxx AS-l õigus nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Nimetatud punktist ei tulene, mille eest ja

millises ulatuses võib hageja sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda. Kuna kohtu ette toodud

asjaoludest ei nähtu, milline oli poolte vahel sõlmitud kehtiv kokkulepe ja hageja ei ole

tõendanud ka tegelikku kahju tekkimist, siis jätab kohus rahuldamata sissenõudmisega

seotud kulude 30 euro nõude.

8. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 449,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

seisuga 19.11.2019 summas 93,17 eurot ning alates 20.11.2019 viivis seadusjärgses määras

põhinõudelt (449,82 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 95% ja hageja kanda 5% ulatuses.

10. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja esindajakulud 240 eurot. Esindaja

tunnihind on 120 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades, et hageja esindaja esitas tavapärase

sideteenuste osutamise lepingust tuleneva masshagi, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik

ajakulu on 1 tund summas 120 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud 245 eurot

(125+120), millest vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista 232,75

eurot (245*95%).

11. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik