2-14-11987/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Melissa Külaots Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-11987 Tsiviilasi D M (isikukood xxx, elukoht xxx) kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D M taotlus kohustustest vabastamiseks.

2. Vabastada D M kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 25.04.2014. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

3. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

4. Avaldada teade D M kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud D M kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli D M pankrotimenetlus. 25.04.2014 lõpetati D M pankrotimenetlus ja 08.01.2015 algatati kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku ülesandeid määrati täitma G M (isikukood xxx).

Võlgniku 27.03.2018 aruande kohaselt töötas võlgnik xxx OÜ-s kuni jaanuar 2017 ja xxx OÜ-s xxx kuni oktoober 2017. Võlgniku töötasu oli kuni 500 eurot. Võlgnik sai toimetulekutoetust kuni

600 eurot, peretoetust kuni 100 eurot ning ühekordset riiklikku sissetulekut kokku summas 701,29 eurot. Võlgniku 16.12.2019 esitatud aruande kohaselt töötas võlgnik xxx OÜ-s xxx alates juuni 2019, töötasu oli summas 150 eurot (bruto). Lisaks sai võlgnik toimetulekutoetust summas 650-

700 eurot ja peretoetust summas 65,88-79,18 eurot. Vara võlgnikul ei ole. Võlgniku igakuised kulud on 825 eurot. Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid.

Kohus määras 12.02.2020 võlausaldajatele võlgniku kohustustest vabastamise kohta seisukoha esitamise tähtaja. Võlausaldajad seisukohta ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 08.01.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi.

Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“

Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Menetluse ajal on võlgnik saanud töötasu kuni 500 eurot kuus, toimetulekutoetust kuni

700 eurot kuus ja peretoetust kuni 100 kuus. Võlgniku sissetulekud ei ole sellised, mis võimaldanuks võlgnevusi tasuda ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik ei ole võlgnevusi täitnud, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgnikul on keeruline saada sellist töökohta, millelt saaks veel tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Seetõttu ei pea kohus võlgnevuste mittetasumist ja paremini tasustatava töökoha mitteleidmist süüliseks rikkumiseks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“

PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad D M kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik